|
Tehnikum uue
õppeaasta künnisel
Tihemetsa
tehnikum on algavaks õppeaastaks valmis. Õppegrupid on komplekteeritud. 1. septembril
alustab tehnikumis õppimist 122 esmakursuslast, neist 60 keskkooli baasil. Kõik soovijad
saavad koha ühiselamus, kus suvel said värske väljanägemise vestibüül ja
puhkeruumid.
Kuna järjest rohkem õpilasi, eriti vanematelt kursustelt, saabub tehnikumi isikliku
autoga, valmis nende jaoks ühiselamu juures uus parkimisplats.
Koolimajas ehitati kitsaks jäänud arvutiklassi asemele uus ja avaram, kus on nüüd 12
töökohta. Üleriigilise Tiigrihüppe käigus saadi juurde kaks kõige kaasaegsemat
arvutit.
Täieneb ka õpetajate pere. Metsandusainete õpetajana asub tööle erialase
kõrgharidusega Kaja Hiie.
Karl Pettai
Dissident
olla on uhke ja hää
“…palun korraldusi teha, et
saadud võitude
puhul meie põlise ja äraandliku vaenlase
üle, linnades ja maakondades saaks lipud
välja pandud.”
Kindral Ernst Põdder 1919
Järjekordne Eesti
taasiseseisvumise aastapäev on peetud ja viiekümneaastane nõukogude periood ei olegi
enam nii väga lähiminevik. Kes oskaks öelda, kui paljude jaoks on oma riik võit, kui
paljudele kaotus. Mõistus tõrgub tõsiselt võtmast saja kolmekümne kahe rublaste
pensionide taganutjaid, kui sinna juurde ei käi tuttav müüja lihaletis või saapapoes
ehk koguni sõjaveterani õigus kõigis järjekordades esimene olla, võimalus oma
sõiduauto ostuluba paljudest soovijatest enne saada, nomenklatuuri hulka kuulujana
kõikvõimalikke hüvesid eeliskorras nautida või siis joodiku ja luuserina ikka mingist
töökohast palka saada. Uhke ja hää võis olla ka neil, kes teadsid endid selle ajastu
mõistus, südametunnistus ja au olevat, parteipilet südame kohal taskus.
Mõned on võtnud küll kinnitada,
et kuigi suu hõikas nõukogudemeelseid loosungeid, olnud süda selle peale vaatamata
pungil vastalistest mõtetest. Suu laulis, süda muretses, aga välja näidata ei saanud,
sest kuidas sa muidu vastutava töötaja posti otsas püsid ja iseendale kenamat
äraelamist võimaldad.
Nüüd paistab asi vabam olevat,
näita meelsust millist tahes ja sa ei pea Siberis okastraadi taga tööga ümber kasvama
või katlakütjaks hakkama. Ma ei tea kedagi, kes tänavuse kahekümnenda augusti hommikul
nagu tavalisel tööpäeval tööle oleksid tõtanud või kui mõni töökoht seda
nõudiski, oleks unustanud topelt palka küsida. Aga neid, kes oma lipuvardad tühjaks
jätsid, võiks hulganisti üles lugeda. Riigipüha oli meeles, aga lipuheiskamise
kohustus ei olnud mitte. Ju see on käepärane võimalus avalikult demonstreerida oma
suhtumist sellesse riiki, mille kodanikud me oleme. Ja mis paha sellest ikka tulla võib,
juba papa Krõlovi ajal puistas tamm maitsvaid tõrusid ka sellele, kes tema juuri tuhnis.
Nii et head isu ja kena elamist kohe kõigile ja ikka võrdselt või enamgi veel.
Seda artiklit poleks kirjutatud,
kui taasiseseisvumise riigipüha päeval poleks ka kooli lipuvarras järjekordselt tühi
olnud. Ma küsin: kas see vaim jääb kauaks kooli kohale , et vaata noorus, meie teeme
nii ja julgeme ja sedasama ootame ka teilt, sest miks peaksid sõnad tegudest lahku
minema. Või on kool siiski midagi enamat kui ükskõik kudapidi meelestatud kodanik?
Jaago Lensment
Kõik inimesed on sündinud
Sinise mere ääres
Kõikide isad on kummargil
Kangaspuude all
Kudumas kangast
Lastele jätkata.
Kõik lapsed jooksevad
kangaspuudelõginast
Sinise mere kaldale vahtima,
Varbad vees,
Laevade kadumist silmapiiri taha.
Sest lapsed peavad sinna jooksma
Ja laevad peavad sinna kaduma
Ja varbad peavad saama märjaks.
Ja kõik asuvad teele,
Sest kõik peavad asuma teele.
Kõik……..
Jaan Kross
“Maailma avastamine”
Koos 5 maa noortega käisid TEEL
ehk muusikamaailmast uut ja põnevat avastamas Kilingi-Nõmme lauljad Evelin Adamson,
Liisi Koikson, Siiri Schmidt, Annika Kuningas, Laila Ruusmaa, Kerli Kuusk, Paavo Ruzitsh
ja pärnakad Tambet Seling, Heiko Vahenõmm, Aare Kodasmaa.Üks noortemuusikali
lavaleaitajaid ja laululaeva kursilhoidjaid oli väsimatu Toomas Voll.
Töötihedad ettevalmistuspäevad
Jõulumäel ja Soomes Kokkolas koos Austria, Soome, Saksamaa, Rootsi ja Venemaa
mõttekaaslastega kujunesid tulemuslikeks. “Endla” teatris antud kaks etendust läksid
täismajale. Vaimustust väljendasid nii publik kui lavalolijad ise. Lisaks uued sõbrad,
muljed, tõdemine, et kõik PEAVAD asuma teele ning leidma oma.
TEELolijad Kilingi-Nõmmest tänavad meeldiva reisi eest Aet Maateed , Toomast ja kõiki
teisi julgeid kaasatulijaid.
Fotod: Ülemine – Möödas on
ka (seni) viimane etendus... Kokkola, august '98.
Alumine – Grupp "Teel" olijaid Kokkola vabaõhulaval.
Siiri Schmidt
|
|
Tänavune suvi meenutab 60-tel
ja 70-tel olnuid
Ülekaalus on jahedamad, vihmasemad
ilmad, kõige soojematel päevadel tõuseb päevane maksimumtemperatuur +18o
+20o-ni. Eelnenud kuumade suvede taustal näib olukord troostitu. Nii see
siiski pole (kui mitte arvestada vihma üleküllust). Soojust – s.o. aktiivseid
temperatuure üle +10o C-se ööpäeva keskmiste summana – kogunes augustikuu
alguseks Eestis veidi üle normi (117 %) ja rohkem kui eelmisel aastal (112 %). Põhjus on
lihtne: kui eelmisel, 1997. aasta suvel tõusid päevased maksimumtemperatuurid sageli
üle 20o, siis ööd olid seevastu jahedad – alla +10o-ste
temperatuuridega, esines öökülmi. Tänavu on päevad jahedad, kuid öised
õhutemperatuurid ületavad enamasti +10o C künnise. Selline õhutemperatuuri
käik on soodne taimede vegetatiivsele (lehestiku) kasvule, puudu jääb seemnetootmiseks
vajaminevast päevasest päikesekuumusest.
Eestis on sadanud keskmiselt üle
kahe korra rohkem kui 1997. aastal. Tänavusest veelgi sajusem juuli oli 1990. (135 mm) ja
1978. aastal (113 mm). Tänavuseks Eesti keskmiseks loeti 118 mm. Viimati oli juuni ja
juulikuu üle 100 millimeetriste sademete hulgaga (norm ca 77 mm) 1981. aastal.
Taimekasvuperioodi (arvestatud 21. aprillist) sademete kogusumma ületab kogu Eestis normi
(190 mm), ulatudes keskmisena 318 mm-ni, Põlvamaal koguni 425 mm-ni. Seevastu
merelähedastel aladel (Ristnas mõõdetult) 160 mm piires. Õhk on püsinud tavalisest
niiskemana – keskmine suhteline õhuniiskus oli 80 % lähedal. Mullad on mõnel pool
liigniisked ka sügavamates kihtides, veetase kaevudes on kohati erakordselt kõrge.
Jõgeva Agrometeoroloogiajaama
töötajate ringsõitudel märgiti vabariigi suviviljapõldudel palju taimehaigusi, eriti
odral (lehelaiksused, triiptõbi, lendnõgi). Sageli esines lamandumist, enim kaeral.
Kõige ühtlasemad ja ilusamad on olnud suvinisu põllud. Teraviljade valmimine
(ülaltoodud ilmastikupõhjustel) on olnud aeglane. Taliteraviljadest rukis sai juuli
lõpuks vahaküpsusesse, nisul on areng hilisest piimküpsusest täisküpsuseni.
Seisundihinne oli valdavalt hea, kolmandikul rahuldav – vili oli ebaühtlane nii
kõrguselt kui tiheduselt ja kohati lamandunud.
Kartulipõldudel oli pealsemass
vähene, tihedus väike (pesi 1 ha kohta alla 40 000). Juuli lõpul määratud
kasvudünaamika järgi loeti ühes pesas keskmiselt 9 mugulat (Vinni, Saku, Jõgeva,
Viljandi, Tartu, Võru vaatluspõldudel), neist normsuurusega (üle 60 g) ligi viiendik.
Põldudel levis niiske ilmastiku tõttu lehemädanik kiiresti ja hävitas pealsed. Saagi
päästmise huvides on alustatud kartulivõtmisega. Kohati on mugulasaak alla kevadel
mahapandud koguse. Mullad on kaua püsinud märjad, õhuvaesed. Kergematel muldadel saagi
üle siiski väga ei nuriseta.
Põllumehed pole saanud
õigeaegselt taimekaitsetöid teha sagedaste vihmasadude ja pehmete, isegi kohati vee all
seisvate põlluosade tõttu. Lisaks muidugi ettenägematult suured lisakulutused, näiteks
kartulimardika tõrjeks. Rääkimata liigvee alla jäänud põllukultuuride hävimisest
–tänavune taimekasvuaasta on probleemiderohke.
Septembri esimest poolt peetakse
kuivuse poolest soodsamaks, suhteliselt soojaks. Igal juhul tuleb iga kuivem ilm kohe ära
kasutada, esialgu pikemat kuivaperioodi ei julge ennustada – konnade nahavärvuski on
püsinud kogu suve jooksul ühtlaselt tumedana. Nende kaitsevärvus annab märku tumedast
(märjast) maapinnast.
Svea Randmaa
Pent
Nurmekund
Pent Nurmekund (detsembrini 1936
Arthur Roosmann) sündis 16. detsembril 1906 Saarde kihelkonnas Kilingi vallas Veskeküla
Mõimessaare vesiveskis. Kooliteed alustas sõja tõttu 12aastaselt Kilingi vallakoolis.
Kolme aasta pärast siirdus Saarde kõrgemasse algkooli, mille kaheaastase kursuse
lõpetas 1922. aastal. Samal aastal astus Pärnu Linna Ühisgümnaasiumi. Tulenevalt
rentnikest vanemate liikuvast eluviisist lõpetas ta keskkooli Viljandi Poeglaste
Gümnaasiumis 1928. aastal. Sama aasta sügisel asus aega teenima Eesti kaitseväkke.
Tartu Ülikooli astus Pent Nurmekund 1930. aastal, soovides saada arstiks. Pere
finantsolude tõttu pidi leppima filosoofiateaduskonnaga, kus õppis inglise, germaani ja
romaani filoloogiat ning indoeuroopa võrdlevat keeleteadust. Lemmikaineks kujunes romaani
filoloogia. 1933. aastal jõudis Pent Nurmekund stuudiumiga de facto lõpule, kuid
diplomit ta välja ei ostnud – see maksnuks 5 krooni. Ajas läbi ajutise tunnistusega,
kus tõendati, et Arthur Roosmann on Tartu Ülikooli lõpetanud cum laude. Pärast
ülikooli kirjutas hispaaniakeelse magistritöö.
Jätkas õpinguid Kopenhaagenis.
1935. aasta kevadel, kui ta oli
alatoitlusest ja suurest pingutusest haigeks jäänud, viisid tuttavad ta ühte Taani
tallu kosuma. Sealt sõitis edasi Prantsusmaale, et kirjutada doktoritöö
Kirde-Prantsusmaa murretest.
1935. aastal ostsid vanemad järelmaksuga Tänassilma viiehektarise koha. See oli Pent
Nurmekunna kümnes kodukoht, siia jäi ta põdema kogu 1936. aasta.
Sel ajal käis üle maa nimede eestistamise laine, mille üheks ajendiks oli vimm
sakslaste vastu. Pent Nurmekund jutustab:” Mind kui Arthur Roosmanni oli välismaal
alatasa sakslaseks peetud. 1936. aastal hakkasin siis Viljandis Pent Nurmekunnaks. Aga
kunagine Nurmekund asub ju üsna Tänassilma lähedal. … Eks Pent ole Soome Pentti (lad.
k. Benignitus – “õnnistatud”).
Järgneb.
Silvi Pilvet
|
