Lk. 2 

Uudiseid Tihemetsast

Tehnikumi poisid praktiseerisid Norramaal

Oktoobrikuul olid järjekordselt Norra Kuningriigi Buskerudi maakonna Saggrenda metsakoolis õppepraktikal Tihemetsa tehnikumi III kursuse metsandusõpilased. Neid juhendasid õpetajad Arnold Schmidt, Anne Õismaa ja Aivar Õun.
Põhitegevuseks kahe nädala jooksul oli metsamaterjalide väljavedu. Tihemetsa õpilaste kasutuses oli 4 väljaveotraktorit. Kuna eelnev hooldus- ja käsitsusõpetus oli tehtud juba Tihemetsas, võis Norras asuda kohe tegelikule tööle. Töötati mägisel maastikul. Tööpäev kestis kella 9st 15ni. Sinna mahtus ka kohvipaus, mille poisid sageli n.ö. käigupealt ära tegid. Lisaks sellele töötati põllumajandustraktoritel ja distantsjuhtimisega vintsidel. Viimased eelnevalt ka langetasid kokkuveetavad tüved.

Tööst vabal ajal ja puhkepäevadel toimusid ekskursioonid, tutvumaks ümbruskonna vaatamisväärsustega. Eraldi reis võeti ette 400 km kaugusel asuvatesse Aurlandi fjordidesse. Käidi ka ammendatud ja mahajäetud hõbedakaevanduses, kus läbiti 7 km pikkune kaevanduskäik. Sügavamas kohas oli käigu kohal kuni 800 meetrit kaljut. Samas demonstreeriti ka vanaaegset puude põletamise abil toimunud käigurajamise tehnoloogiat. Ühe m3 käigumassi eemaldamiseks kulus omal ajal 52 ruumi küttepuid.
Toimus ka õppeekskursioon täistootmistsükliga (palgist pakendatud valmistoodangu müümiseni) kohalikku saeveskisse ja mahepõllumajandust õpetavasse põllukooli.
Mägikohvikus toimunud pidulikul lõpuõhtul jõudsid koolide esindajad ühisele järeldusele, et koostöö on kasulik ja peab jätkuma. Kevadel ongi Norra õpilaste järjekord tulla praktikale Tihemetsa.

Tagasiteel selgus Stockholmis, et otse ei pääsegi Tallinna, sest praamlaev Estline oli teel Stockholmi tormi käes kannatada saanud. Poisid pandi Helsingisse suunduvale Silja Serenadale ja sealt Tallinna tulevale Vasa Queenile. Ei ole halba ilma heata – mõnetunnine vahepeatus Helsingis võimaldas sellelegi heita kiirpilgu.

Foto: Töö käib täie hooga.

Karl Pettai

Keskkonnakaitsest

Maailm muutub ja kahjuks ei ole areng alati meie ühist loodust arvestav. Ajaloo viimased aastakümned oleme pillavalt elanud, eriti kui vaadata meie poolt toodetud jäätmete hulka. Reostamise tempo üha kiireneb, prügimäed kasvavad ning see näitab aja kriitilisust. Samas on meil kõigil võimalus kaasa aidata looduse kaitsmisele.
Jäätmete kogumine, sorteerimine ja kompostimine ning loodussõbralike lahenduste otsimine meie igapäevases elus paneb aluse looduse kaitsele.

Lähtuvalt säästliku arengu põhimõtetest tuleb hakata jäätmeid sortima ning korraldama nende eraldi kogumist, mis võimaldaks organiseerida nende kordus- või taaskasutamist. Samas tuleb aga vähendada tekkivate jäätmete koguseid. Teisese toorme käitluse kava loomise eesmärgiks on linna territooriumil tekkiva toorme eraldamine jäätmetest, selle kogumine ja ümbertöötlemisele suunamine. Et kogu süsteem käivituks, peab sellele eelnema ka riiklik toetus.
Korduv- või taaskasutatavateks jäätmeteks on paber ja papp, plast, klaas, vanametall, olmeseadmed ja koduelektroonika, puidujäätmed ja mööbel, tekstiil, kasutatud rehvid.
Kohaliku omavalitsuse ülesandeks on koostada jäätmekäitluskava ja korraldada olme- ja tootmisjäätmete kogumist. See töö on alanud ka meie linnas ja peab lõppema korralikult väljakujunenud jäätmekäitlusega.

Tänasel päeval on võimalik viia igasugune klaastaara O/Ü Noobelest poolt avatud taara vastuvõtupunkti. Teile mittevajalikud tekstiilesemed ja jalanõud saab samuti viia turul avatud vastuvõtupunkti. Kodus saab olema rohkem ruumi ja samas leiab teine inimene sealt endale vajalikku selga, jalga, kangakudumiseks jm.

Samuti saame korras hoida prügimäe ümbruse ja viia prügi selleks ettenähtud kohta. Suured prügihunnikud on kerkinud Saarde kalmistu kõrval oleva tee äärde.
Me saame tellida iga mitme korteriga maja juurde prügikonteineri. Kui me reostame, peame ka selle eest maksma. Prügiveo hinnad ei ole kõrged ja siis ei pea ka õhtupimeduses viima oma prügi linna haljasaladel olevatesse prügikastidesse. Prügi koht ei ole ka metsa all!

Tiiu Tammiste

Millist vett me joome?

Kilingi-Nõmme joogivesi pärineb kolmest puurkaevust. Puurkaevude vesi võetakse põhjavee (kesk-devon) horisondist 130-180 meetri sügavuselt. Vee erikasutus linnas on reguleeritud veekasutusloaga ning vesi peab vastama EV Joogivee Standardile 663:1995. Vee saamise ja transportimise seadmete ja nendes oleva vee valdaja on OÜ Kilingi-Nõmme Kommunaal.
Pärnu Tervisekaitsetalitus võtab regulaarselt puurkaevude ja trassi veest proove ja teeb analüüse. Järgnevalt lähemalt joogivee kvaliteedi üldnõuetest:

1. Joogivesi peab olema epidemioloogiliselt ohutu, keemiliselt ja radioloogiliselt kahjutu ning organoleptiliselt ja üldreostusnäitajate poolest vähemalt rahuldav. Nende nõuete täitmise peab tagama vee valdaja.
2. Joogivesi peab olema kaitstud reostamise eest. See tagatakse sanitaarkaitsealaga (50 m) puurkaevu ümbruses ja vee nõuetekohase käitlusega.

Organoleptiliste omaduste ja neid mõjutavate ainete ning üldreostusnäitajate piirsisalduse järgi jagatakse joogivesi kolme kvaliteediklassi: väga hea, hea ja rahuldav.
Tabelis on toodud 15. oktoobril 1998. a. võetud veeproovide analüüsitulemused.

Kõik tabelis toodud näitajad iseloomustavad looduslikku vett. Lähemalt näitajate sisust järgmist.
Vee värvust hinnatakse kraadides, võrreldes uuritavat vett värvusetalonidega. Vee värvus võib olla mõjutatud huumusainetest, kolloidsetest rauaühenditest.
Vee hägusus on tingitud savi-, liiva- ja mudaosakestest, samuti orgaanilistest ainetest.

Vee keemilist koostist iseloomustab veel pH – vesinikioonide kontsentratsioon vees. Antud analüüsides vee pH ei olnud määratud, kuid varasemates on see olnud vahemikus 7,5-8,0. Enamasti on loodusliku vee pH piirides 6,5-8,5.
Lämmastikühendid (ammooniumioon NH⁺, nitriidid NO₂^-, nitraadid NO₃^-) moodustavad vees peamiselt karbamiidi ja valkude lagunemisel. Ammooniumühendite ja nitritite suur sisaldus viitab värskele orgaanilisele reostusele, nitraadisisaldus aga suhteliselt vanale reostusele.

Vee üldkareduseks nimetatakse kaltsiumi ja magneesiumi ioonide summat 1 liitris vees. Suure karedusega vesi põhjustab katlakivi tekkimist ja suurt pulbrikulu pesemisel. Seda on oluline teada, sest praegu on majapidamises automaatpesumasinad, kohviaparaadid, triikrauad. Nende nõuetekohaseks ekspluateerimiseks tuleb neid regulaarselt katlakivist puhastada.
Kloriidid (Cl^-) esinevad looduslikus vees alati, sest kloori soolad on väga hästi lahustuvad.
Raud esineb looduslikus vees lahustunud, kolloidsel ja peenhõljumi kujul. Suur rauasisaldus põhjustab vee pruuni värvust, roosteplekke ja halvendab vee maitset.

Joogivesi ei tohi sisaldada tõvestavaid mikroorganisme. Vees leiduvad patogeensed bakterid võivad põhjustada haiguste levikut.

Tabelis toodud analüüsitulemustest järeldub, et linna joogivesi vastab uuritud näitajatelt EV Joogivee standardile 663-95, ainult fluori sisaldus on kõigi kolme puurkaevu vees äärmiselt madal. Seetõttu tuleb soovitada hambapastasid, mis sisaldavad rohkem fluori, nii tagame tervemad hambad.

Vaike Parts

Ilmast ja põllust

Tänavune november oli talve nägu

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur langes miinuskraadidesse 7. novembrist (tavaliselt detsembris), ilmad on ligi 10^o võrra külmemad normist. Maapind on külmunud ca 15-20 cm, veekogudel jää. Põhja-Eestis, kus Läänemere lähedus ja Soome ning Loode-Venemaa külmade mõju tuntavam, katab maad juba paar nädalat parajalt paks (20-30 cm) lumevaip. Külmade-kuivade kõrgrõhkkondade leviala tõttu on Eesti kohal vähe pilvi ja lund mujal vaid 1-2 cm.
Sel talvel ei tohi valvsust kaotada! Arktiline õhk Põhja-Jäämerelt on pikemat aega meie lähedal, Venemaa Euroopa osal ja Põhja-Soomes – Skandinaavias, oma võimu näidanud. Praegune temperatuurikäik sarnaneb Jõgeva Agrometeoroloogiajaama töötajate arvates 1965/66 ja 1993/94 aastate (veel varasematest aegadest 1941/42 a.) külmade talvede ilmadele.

Kindlasti pakub huvi , kas rahvatarkus “Mart külmetab, Kadri sulatab” peab paika. Silmas peetakse muidugi nende tähtpäevade lähi-ilma. Alahindamata loodusjõudude koosmõju ilmastiku kujundamisel, võib teatud määral ilmamuutusi ette näha meile lähima planeedi Kuu seisude põhjal. Enamlevinud on tähelepanekud kuu loomise ja täis-saamise aegadest.. Täiskuu toime on kõige tuntavam – kõige sajusemal ja pilvisemalgi ajal ilmub öösel täiskuu taevale. Muidu tema olemasolust ei teakski. Täiskuu ajal esineb kevadel-sügisel sageli öökülmi, talvel pakaselisi aegu. Ilmad on kuivapoolsed, päikeselised. Kuu loomise päevad on muutlike ilmadega, ka sajused. Suvel ja talvel on oma erinevused. Täiskuu aeg oli novembri algul, kuu loomine 19. kuupäeva hommikul. Seega on oodata ilmamuutust ja kella-aja alusel sajust-tormist (?) perioodi. Aastate lõikes täiskuu ja loomise ajad liiguvad, seega erinevad mardi- ja kadripäeva ilmadki.

Ilma ennustamiseks Kuu järgi on muidki võimalusi. Vähe liigub teavet Kuu liikumisest piki oma elliptilist rada – kord kaugenedes, kord lähenedes Maale (anomaalne kuu). Kaugenev kuu (apogee) mõjutavat õhumasside liikumist nagu kasvav (sünoodiline) kuu – kestavad ilusamad, päikeselisemad ilmad. Lähenev kuu (perigee) toob ilmamuutuse ja madalrõhkkondi.
Vähe on teada, kuid paljud on märganud, et Kuu liikumisteed pole aastaringselt samal kõrgusel. Kuu tõusmise ja laskumise perioodid (troopiline kuu) ei kattu kuuketta kasvamise-kahanemise rütmiga. Nii et segadust arusaamise jaoks kui palju. Aiahuvilistele on nimetatud nähtus tuttav M. Thuni “Külvikalendrist” istutus- ja mittesobivate aegade nime all.
Vanarahva märkus: kui kuu luuakse kõrgele (või näib kõrgel), on külma oodata, kui madalasse (või näib madalal), tulevad soojad ilmad.

Jõgeva Agrometeoroloogiajaama töötajate poolt oktoobri keskpaiku ülevaadatud taliviljapõldude seisund oli valdavalt hea või rahuldav. Hilisemate külvide oras oli vähearenenud, umbes kolmandik 3. lehes, üle poole tärkamise faasis. Võrsumist täheldati viiendikul põldudest. Esines külvide ebaühtlust, tühikuid, taimede kolletumist liigniiskusest. Kuu lõpuks jõudsid orased kolme-lehe või võrsumise faasi. Viimaste vaatluste järgi külm ohtlik pole olnud, kohati esineb küll lehetippude külmumist.
Jõgeval mõõdeti võrsumissõlme sügavusel mullatemperatuuriks 10. novembril –3^o, 13.-16. novembril –2^o, 18.-20. novembril –3,3^o. Mulla külmumissügavus on 20 cm ja õhukülma sageli –15^o piires, maapinnal on temperatuur olnud –19,5^o-ni. Tihemetsa ümbruskonnas langes õhutemperatuur alles viimastel öödel –13^o-ni, seega on tunduvalt nõrgem külm. Jõgeva Agrometeoroloogiajaama töötaja Helle Raudsepa sõnul võib temperatuur võrsumissõlme sügavusel olla –2,5^o –3^o piires. Taliviljaoraste külmataluvus ulatub –5^o-ni.

Svea Randmaa

1999. aasta – eakate inimeste aasta!

Saabumas on 1999. aasta, mis on kuulutatud rahvusvaheliseks eakate inimeste aastaks. Huvitav, miks?
Kas tõesti paneb sajandi lõpp rohkem mõtlema aja ja ühtlasi ka inimelu kiire kaduvuse üle ka neid, kes muidu mõtlevad ja käituvad nii, nagu oleks nende päralt igavene noorus. Noorus on voorus, mis kaob aastatega, kirjutasid meie vanavanaemad oma salmikutesse ja paraku on see tõsi. Sellele peaksid mõtlema kõik, eriti need noored ja edukad, kes meie taastatud vabariigis on ilma teinud ja praegugi veel teevad. Sest just neil on praegu võimalus aidata neid, kes on vanad ning väetid ja mõnelgi puhul hädasti abi vajavad. Võib-olla just sellepärast on välja kuulutatud eakate inimeste aasta, et me kõik üheskoos mõtleksime neile, kelle elutöö on tehtud, mõtleksime nende vajadustele ja soovidele.

Vajadused ja soovid… Vanade inimeste puhul me tavaliselt mõtleme – puhas ja soe tuba, kõht täis, mis neile muud vaja on. Nii saavad mõelda ainult need, kellel puuduvad eakad lähedased, või kes oma lähedased hooletusse jätnud on. Ja neid ei olegi nii vähe. Küsige sotsiaaltöötajate käest, kelle igapäevane töö on vanurite eest hoolt kandmine, küsige, mida nende hoolealused kõige rohkem neilt ootavad?
See ei ole materiaalne abi, vaid nad ootavad seltsi, nad tahavad rääkida, tahavad, et nendega räägitakse. Tihtipeale ei ole neil kedagi, keda oodata, peale kaks korda nädalas neid külastava hooldusõe. Paljud suhtuvad neisse nagu oma lastesse, hoiavad neile õunu või kommi, isegi tusatsevad ja tõrelevad nendega.
Lugupeetud täiskasvanud pojad ja tütred, tunnistage ausalt, kui tihti te käite oma emadel-isadel külas, kuigi nad elavad võib-olla samas linnas? Ja kui käite, on siis nii, et ruttu toit kotist kappi, vesi ja puud tuppa, ning juba minek! Mis sa selle vanainimesega ikka, koduski palju tegemist! On ju sageli nii?

Mõelge aga nüüd korraks niimoodi – te ei märkagi, kui teie viimane laps lõpetab 12. klassi, ise olete veel noor, võib-olla isegi alla 40, uut last te arvatavasti siiski enam ei muretse. Esialgu on tore ka tudengit koju oodata, siis aga on teie lapsel oma pere, omad tegemised, koduskäigud jäävad harvemaks kuni võib-olla ainult kord aastas. On sellised mõtted meeldivad? Kuigi te võite väita, et see on elu seadus ja nii see läheb, ei ole see siiski paratamatu.
Hoolige praegu oma vanematest rohkem, külastage neid koos oma lastega, leidke nende jaoks aega, küllap see saab omaseks ja vajalikuks ka teie lastele. Mõelge sellele eriti nüüd, kus on lähenemas jõulud ja iga inimhing igatseb hellust ning soojust.

Järgmises ajalehes tahaks rääkida kohaliku haigla juures asuvast hooldusosakonnast, kus pidevalt elab, jah, just elab, mitte ei ole ravil, vähemalt 10 vanurit. Tahaksin rääkida nii hooldusalustest kui hooldajatest, ühtviisi fantastiliselt toredad on nad kõik. Oma mured on neilgi, sellest aga juba järgmine kord.

Mae Annast