Kilingi-Nõmme linna, Saarde ja Tali valda külastasid ministrid

Teisipäeva, 17. veebruari pärastlõunal toimus Pärnu maavalitsuses Eesti Vabariigi valitsuse väljasõiduistung. Enne istungi algust tegid ministrid põgusa ringsõidu mööda Pärnumaad.

Kilingi-Nõmme linna külastas kultuuriminister Jaak Allik. Linnavalitsuses võtsid teda vastu linnavolikogu esimees Agu Leivits, linnapea Kalle Kiipus ning abilinnapea Tõnu Lapp. Ministriga kohtuma olid tulnud ka linnavalitsuse nõunik Eesi Kolla, Saarde koguduse diakon Enri Pahapill, Kilingi-Nõmme klubi juhataja Maret Räästas ning "Uudistaja" toimetaja Ahti Seller. Kultuuriministrit saatis maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja asetäitja kultuurialal Aet Maatee.

Kilingi-Nõmme linnapea andis külalisele kiire ülevaate linnas tehtust ning teoksil olevast, rääkis ka lahendamist vajavatest probleemidest. Üheks selliseks on koolihoone vajunud lagede toestamiseks vajamineva raha leidmine. Peale koolimaja külastamist arvas minister Allik, et kuna olukord on tõesti väga tõsine, tuleb omavalitsuste ja RIP-i rahadest puudujääv summa (5 miljn. krooni) riigieelarvest tõenäoliselt siiski leida. Ta lubas probleemist rääkida ka Pärnus toimuval valitsuse istungil.
Lisaks koolimaja külastamisele näidati kultuuriministrile ehitatavat laululava ning tema erisoovil linna klubihoonet. Külastati veel Kilingi-Nõmme raamatukogu. Minister oli väga huvitatud, kas raamatukokku on tellitud ka ajakiri "Teater. Muusika. Kino." ning leides selle teiste kultuuriväljaannete kõrvalt riiulilt, ei olnud ta kitsi oma heameele avaldamisega. Väga tähtsaks pidas ta, et lugejatele oleksid kättesaadavad kõik kolm Eesti suuremat päevalehte, kuna tema arvates langevat need üha enam erinevate poliitiliste parteide mõju alla ning avaldavad seetõttu ühel ja samal teemal väga vastakaid artikleid. Kuid inimestele peab jääma valikuvõimalus, arvas minister.

Saarde ja Tali valda külastas minister Peep Aru. Teel Kilingi-Nõmme peatus ta Ristiküla sillal, et seda kui 1997. a. ääremaade programmi objekti lähemalt vaadata. Saarde vallavalitsuses kohtus minister Aru Saarde ja Surju valla juhtidega. Kilingi-Nõmme linna esindas koosviibimisel linna sotsiaalnõunik Mae Annast. Vallajuhid rääkisid oma muredest ja tulevikuplaanidest, minister kuulas.
Saarde vallavalitsusest sõitis minister Aru edasi Tali valda, et külastada Lanksaare talu ning kohtuda Tali seltsimajas Tali vallajuhtide ning kohalike ettevõtjatega.
Ministrit saatis maavalitsuse arengutalituse juhataja Arno Rajande.

Foto: Kultuuriminister Jaak Allik Kilingi-Nõmme klubis. Vasakul maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja asetäitja Aet Maatee ning Kilingi-Nõmme linnapea Kalle Kiipus. Paremal (seljaga) klubijuhataja Maret Räästas.

Ahti Seller

Kas ükskõiksus või midagi enamat?

Vabariigi Valitsus on kehtestanud riigilipu kasutamise korra ja määranud riigilipu heiskamise päevad.
Nendeks on:
1) 1. jaanuar – uusaasta,
2) 2. veebruar – Tartu rahulepingu aastapäev,
3) 16. veebruar – Leedu iseseisvuspäev,
4) 24. veebruar – rahvuspüha,
5) 1. Mai – kevadpüha,
6) maikuu teine pühapäev – emadepäev,
7) 14. juuni – leinapäev (lipud heisatakse leinalipuna),
8) 23. juuni – võidupüha,
9) 24. juuni – jaanipäev,
10) 20. august – taasiseseisvumispäev,
11) novembrikuu teine pühapäev – isadepäev,
12) 16. november – taassünnipäev,
13) 18. november – Läti Vabariigi väljakuulutamise päev.

Sina, hea linnakodanik, näed ise, kuidas Kilingi-Nõmmes selle asjaga on? Tuleb ehk meelde seegi, kuidas punaste võimu ajal oli. Punalippe juba ei unustatud ja ka seinad pandi punastest loosungitest kirendama. Linnas on ridamisi ettevõtteid ja asutusi, kus kamandavad needsamad direktorid ja juhatajad. Valimiste eel oleme me kuulnud kenakest hulka truusid riigialamaid sini-must-valgeid loosungeid hüüdmas. Ülimalt aatelistena on endid näidanud nõukogude võimu poolt õigusvastaselt võõrandatud ja nüüdseks tagasi saadud majade ja maade omanikud. Huvitav, mida see seltskond Tartu rahulepingu aastapäeva puhul sellest päevast oma lastele kodudes võis rääkida, või näiteks koolis? Aga lippudest oli linn Tartu rahulepingu aastapäeval praktiliselt lage.

Ootame ära, mida toovad järgmised lipupäevad, 16. veebruar – Leedu iseseisvuspäev ning 24. veebruar – Eesti Vabariigi rahvuspüha ja siis hindame olukorda uuesti.
Mõnede prominentide eneseõigustusele vastamiseks tsiteerin lõiku Haldusõigusrikkumiste seadustiku 159. paragrahvist: "Riigilipu heiskamata jätmise eest määratakse rahatrahv kuni kümne päevapalga ulatuses".

Jaago Lensment

Suletakse Veelikse algkool

Tali vallavolikogu otsusel suletakse Veelikse algkool 1. juunist 1998.
Praegu õpib koolis 8 last, sügisel oleks neist Veeliksele jäänud viis. Lähima õppeasutuseni, Tali põhikoolini on lastel võimalus sõita liinibussiga. Tali vallavolikogu tegi Tali koolile ettepaneku avada vajadusel uuesti ka internaat. Mõlemale Veelikse algkooli õpetajale on pakutud töökohta vallakeskuse koolis.
Lahtine on Veelikse koolihoone saatus. Enne nõukogude okupatsiooni korjandusrahadega ehitatud ja hiljuti remonditud maja on heas seisukorras. Koolimaja olevat külas ainuke koht, kus ruumi suurema hulga rahva jaoks ja kus saavat ka kinos käia.

Toimus Kilingi-Nõmme linnavolikogu selle aasta esimene korraline istung

Kolmapäev, 28. jaanuar 1998.
Võttes aluseks Planeerimis- ja ehitusseaduse (avaldatud RT I 1995, 59, 1006, redaktsioon RT I 1996, 49, 953 ja RT I 1996, 36, 738) § 18(1) ja Kilingi-Nõmme linna ehitusmääruse (Kilingi-Nõmme Linnavolikogu määrus 16. 04. 1997 nr. 14) § 11 (1) otsustas Kilingi-Nõmme Linnavolikogu vastu võtta Kilingi-Nõmme linnas Raja, Aia ja Põllu tänavaga piirneva maa-ala detailplaneeringu. Otsus jõustub 1 päev pärast avalikustamist linna ametlike teadete tahvlil.
Võttes aluseks Planeerimis- ja ehitusseaduse (avaldatud RT I 1995, 59, 1006, redaktsioon RT I 1996, 49, 953 ja RT I 1996, 36, 738) § 18(1) ja Kilingi-Nõmme linna ehitusmääruse (Kilingi-Nõmme Linnavolikogu määrus 16. 04. 1997 nr. 14) § 11 (1)
otsustas Kilingi-Nõmme Linnavolikogu vastu võtta Kilingi-Nõmme linnas Sambla, Pargi ja Pärnu tänavaga piirneva maa-ala detailplaneeringu.

Moodustati Kilingi-Nõmme linna põhimääruse muutmise ajutine komisjon järgmises koosseisus: Erli Aasamets – linnavolikogu liige, Kilingi-Nõmme Kk õpetaja; Mae Annast – linnavolikogu liige, Kilingi-Nõmme LV sotsiaalnõunik; Eesi Kolla – Kilingi-Nõmme LV nõunik; Agu Leivits – linnavolikogu esimees, Nigula Looduskaitseala teadusdirektor; Maie Tuuksam – Kilingi-Nõmme LV linnasekretär; Kalle Song – linnavolikogu aseesimees, Kilingi-Nõmme Tuletõrje- ja Päästeasutuse pealik.

Pärnu Maakohtu kohtukaasistujateks valiti Tiiu Karu, Maie Klein, Arvo Linnuste, Elmar Melnits, Jaan Peterson, Evi Pihelgas, Malle Rosenberg, Eve Vaikmaa.

Kilingi-Nõmme linna 1997.a. eelarve täitmise aruanne jäi kinnitamata, sest revisjonikomisjon ei ole veel oma tööd lõpetanud.
Ettekande Kilingi-Nõmme linna 1998.a. eelarve koostamise põhimõtetest pidas Kilingi-Nõmme linnapea Kalle Kiipus. Käesoleva aasta prioriteetideks on koolihoone varisemisohtlike lagede toestamine ning Kilingi-Nõmme laululava ehituse lõpetamine. Volikogu liikme Heino Kiviselja poolt tehtud ettepanekul arvestatakse eelarve koostamisel ka linna endise keskkatlamaja masuudihoidlate likvideerimiseks vajaminevate kulutustega.

Linnavolikogu otsustas jätta rahuldamata Kilingi-Nõmme Keskkooli juhtkonna taotluse arvutite liisimiseks koolile. Leiti, et eelarvelistele investeeringutele tuleb läheneda kompleksselt, st. arvestades kogu linna vajadusi ning taotluse arutamine lükati edasi.
Rahuldamata jäeti ka Kilingi-Nõmme Keskkooli juhtkonna taotlus uute ametikohtade loomiseks. Tehti ettepanek leida taotletud ametikohtadele kate asutuse sisemiste ümberkorralduste teel.

Kolmapäeval, 18. veebruaril algusega kell 11.00 toimus Kilingi-Nõmme klubis Kilingi-Nõmme Linnavolikogu selle aasta teine korraline istung.
Volikogu istungist võttis osa 11 volikogu liiget 15-st, linnapea Kalle Kiipus, abilinnapea Tõnu Lapp, linnasekretär Maie Tuuksam ja nõunik Eesi Kolla.
10 poolt ja 1 vastu häälega otsustati vastu võtta Kilingi-Nõmme Linnavolikogu määrus, millega kinnitati Kilingi-Nõmme linna 1997. a. eelarve täitmise aruanne.
Kilingi-Nõmme linna 1998. a. eelarve otsustati ühel häälel suunata teisele lugemisele.
Ühel häälel otsustati vastu võtta Kilingi-Nõmme Linnavolikogu otsus, mille alusel alates 1. märtsist 1998. a. tõuseb Kilingi-Nõmme linnavalitsuse töötajate palk 25 %.