Lk. 2 

Uudiseid Tihemetsast

Tihemetsa tehnikumil oli sõnnipäev

Tehnikumi koolipere tähistas kooli 72. sõnnipäeva. Kooli ees lehvis sini-must-valge, kooli saalis aga tehnikumi oma lipp. Saali kogunenute poole p��rdus õppedirektor Tõnis Tammet, kes r��kis olnust ja olevast ning tegi p�gusa tagasivaate tehnikumi ajaloole.
Iga �pperühm sai kingiks sõnnipäevakringli ja suure pudeli Fantat ning Sprite'i, mida samas ka l�busa laulu saatel kohe hea maitsta lasti.

Esseekonkurss Tammsaare auks

Tammsaare 120. sõnniaastapäeva tähistati tehnikumis esseede- ja kirjandite konkursiga.
Esimese kursuse sekret�rineiud kirjutasid essee teemal "Lihtsate sõnade soojus", teistest paremini avasid mõtte Anneli Lepp ja Eveli Evestus. IV kursuse neiud ja noormehed kirjutasid kirjandi kirjaniku loomingu alusel, teemadeks igip�lised probleemid: maa, aeg, inimene, töö, armastus, elu ja surm. Parimad kirjandid kirjutasid Ande Helme, Vallo Hirvela ja Raul Maripuu.

Tehnikumi ujula taas avatud

Alates 2. veebruarist avas tehnikumi ujula taas uksed. Ujuma p��seb �ripäeviti kell 16-19 ja laupäeval kell 12-14. Hinnad on soodsad. Infot saab telefonidel 91 244 ja 91 142.
Tehnikum tänab Are, Saarde, Sauga, Surju ja Tori valda toetuse eest, mis võimaldas ujula avada.

Tihemetsa meditsiinipunkt j�i sulgemata

Esialgsete plaanide kohaselt sulgemisele kuulunud Tihemetsa meditsiinipunkt j�tkab tööd tänu Saarde Vallavalitsuse toetusele. Seal saab m��ta vererõhku, tehakse s�stlaravi ja f�sioteraapilisi protseduure. Üks kord kuus on meditsiinipunkt perearstide päralt.
Siinkohal Tihemetsa rahva siiras tänu Saarde Vallavalitsusele.

�ppeeksursioonid tulevastele autoomanikele

Tehnikumi remondiõpetaja Toivo Kirsi eestvedamisel toimus auto- ja IV kursuse tehnikaeriala noormeestele kaks huvitavat �ppeekskursiooni Tallinna.
Jaapani autode Toyota m��gi ja hooldusega tegelevas firmas Amserv Auto v�ttis ekskursandid isiklikult vastu juhatuse esimees, Tihemetsa Tehnikumi vilistlane Alar Metsson. Ta andis ülevaate firma tööst ja arenguperspektiividest, seejärel tutvuti töökoja ja varuosade laoga.
Veoautode ja kaubikute tarne- ja hooldefirmas Iveco Dealer Iv Pluss tutvuti �sjavalminud hooldekoja ja uusimate diagnostikaseadmetega.

Kevadele mõeldes

Tehnikumi �ppemajandis oli möödunud suvel suhteliselt hea kartuliaasta. Hektarisaagid olid "Antil" 300, "Jukul" 200 ja "Antsul" 173 tsentnerit. Tegemist on v�hikindlate, lehem�danikule vastupidavate ja hästi s�ilivate toidukartulitega. "Juku" sobib hästi ka kr�bekartuliks. "Ants" ja "Juku" on keskhilised, "Anti" hiline. Riiklikus katsetuses on nad alates 1995. aastast. Nad on k�rgpaljundusega kartulid ja alates 1997. aastast ka sordilehes.

�ppemajandist on neid kartulisorte võimalik osta nii s��giks, s��daks kui ka seemneks. Hind kokkuleppel, suurte koguste puhul hinnasoodustus.
On võimalik osta ka porgandit. Info tööpäevadel telefonil 91 961.

Karl Pettai

Mis on Tali vald?

L�bi kahe viimase "Uudistaja" numbri on lugejateni jõudnud killukesi Tali valla elust. Tahaksin seda traditsiooni j�tkata.

Kui Tali vald sai 5-aastaseks, viidi Tali koolis läbi kiirk�sitlus: mis on vald? Laste stereotööpne vastus k�las: poe vastas olev 2-korruseline maja ja seal töötavad inimesed. Lugedes detsembrikuu "Uudistajast" vallasekret�ri kirjutist, tuleb laste definitsiooniga nõus olla: Tali vallas on viimastel aastatel tööd teinud ainult vald, s.t. vallavanem ja vallavalitsus.

Mina kui valija tahaksin siia vahele k�sida: kus on valla volikogu ja tema esimehe töö? Vastuse sellele leiab �lalmainitud artiklist: "� Kui volikogu esimees on huvitatud kohaliku omavalitsuse tööst, laabub kõik hästi. Meil pole paraku kõik hästi läinud. P�hjus - oleme väike vald ja ei saa lubada endale palgalist volikogu esimeest. Kui volikogu esimees teeb tööd oma p�hitöö kõrvalt, siis on selge, et üks töö tehakse pealiskaudselt. Paraku on see mülema volikogu esimehe poolt olnud valla töö, sest mülemad volikogu esimehed on olnud Tali Põhikooli õpetajad. Nii volikogu esimehe kui õpetaja amet on rasked ja vaevan�udvad, kahju, et kannatanud on omavalitsuse juhtimine, sest volikogu esimees peab väga palju otsustama omavalitsuse ees olevate ülesannete lahendamisel. �"

Vabandust, et tsiteerisin nii pikalt, kuid asi v��ris seda, ega muidu ei olnud see Tali valla aastapäeva artikli pikim l�ik. Kallis lugeja, enne kui jätkad lugemist, loe veel kord läbi eelnev tsitaat! - Tubli!
Nüüd on minul, Tali valla elanikul ja Tali Põhikooli õpetajal rida k�simusi:

• millistele faktidele tuginedes võidab artikli autor, et ametis olnud volikogu esimehed pole huvitatud omavalitsuse tööst;
• kas artikli autor ei tea, et enamikes Eestimaa valdades töötavad volikogu esimehed teise töö kõrvalt, v.a. suurlinnad; kas nad kõik teevad siis oma tööd halvasti;
• miks võidetakse, et üks töö tehakse pealiskaudselt sellepärast, et volikogu esimehe p�hitöökoht on õpetajaamet;
• kas artikli autor teab, et omavalitsus = vallavalitsus + valla volikogu;
• kui vallavanem viibib volikogu koosolekutel, miks ei kutsuta volikogu esimeest vallavalitsuse istungitele;
• miks on valla rahval k�ttesaadavad volikogu koosolekute protokollid, aga ta ei tea isegi vallavalitsuse istungite päevakorda;
• kas artikli autor teab, et paljud vallavalitsuse p�devuses ja otsustada olevad probleemid on tulnud lahendada volikogul;
• kas vallasekret�r teab, et kõik need tema artiklis loetletud vallavalitsuse kohustuslikud tegemised valla h�vanguks on saanud teoks tänu valla eelarvele, mille on vastu v�tnud volikogu;
• kas volikogu on l�kanud tagasi mõne vallale vajaliku eeln�u, mille on hoolikalt ette valmistanud vallavalitsus;
• jne. ?

Olen arvamusel, et Tali valla aastapäeva artiklis oleks olnud ilus ära m�rkida vallavanema ja vallavalitsuse töö kõrval ka valla volikogu oma. Seda �helt poolt. Aga teiselt poolt kõiki neid tublisid valla töör�gajaid kas riigitööl, talus, eraettev�ttes, osa�hingus või veel kuskil, sest nende töö tulemusena moodustub valla eelarve. Eelarve, mida omavalitsus oskuslikult kasutab valla h�vanguks.

Nüüd j�udsime valla arengukava juurde. Vallasekret�r vist v�äratas natuke, võites, et Tali vallal on olemas arengukava. Seda ei ole, aga l�hitulevikus peaks see kindlasti olema. Kuidas saab teisiti planeerida samme �he, kolme või viie aasta peale?

Tore, et "Uudistaja" on kujunenud kihelkonnaleheks. Nii saab ka Tali valla rahvas teada nii oma kui ka naabervaldade uudised. Arvatavasti võtab mõnes järgmises numbris taas sõna ka meie vallavanem. Tema viimases artiklis oli muuhulgas loetletud rida Tali valla probleeme: nüüd sooviks lugeda ka ideid nende lahendamiseks. Näiteks, mis on Tali valla tootmispotentsiaal ja kust hakkab tulema juurde uusi töökohti? Kas see on eraettev�tlus? Kui jah, siis ei leidnud ma ei vallasekret�ri ega vallavanema artiklites vihjetki Tali valla tublidest eraettev�tjatest?!
Kasutades "Uudistaja" poolt antud meeldivat võimalust, soovin Tali vallarahvale libedaid vastlaid: mida pikem liug - seda edukam aasta!

Jaanus Moppel
Tali Põhikooli õpetaja

Lugeja kirjutab

Kas tiigrih�pe...!?

Kollase tiigri aasta on alanud. Eestimaal on teadaolevalt k�imas "tiigrih�pe" ehk arvutiseerimine koolides. Ilmselt l�heb see sel aastal veel j�udsamalt edasi. Meie keskkoolis on on korraliku sisustusega arvutiklass. Paljude klasside õpilastel on programmis arvuti�pe. See kõik on kaasaegses �hiskonnas väga teretulnud, sest ilma arvuti kasutamiseta ei tule välja pea �kski eluvaldkond.

On väga meeldiv, et meie linnavalitsus on linna kõikidele kodanikele mõelnud ja avanud raamatukogus Internetipunkti. Kui inimesel on huvi ja tahtmist, siis on terve maailm ja ka Eestimaa t�htsam info mõne n�puliigutusega ekraanil.

Praegune olukord näitab, et kõige enam tunneb asja vastu huvi meie noorem p�lvkond. Ja on ka selge, sest nendele see "tiigrih�pe" eelkõige m�eldud ongi. Kahju ainult, et raamatukogus on tehtud kitsendusi. Nimelt on seatud vanusepiir. Alla 15 aastast ilmakodanikku ei lubata �ksi Interneti lehekülgi sirvima. Seda võib teha �ksnes lapsevanema juuresolekul. Kuid siinjuures tekib k�simus, kas sellel lapsevanemal on tahtmist ja aega lapsega arvuti taga istuda. Ja nii me tekitamegi olukorra, et see, kes asjast aru saab ja tahab, seda me piirame p�hjusel, et ta võib midagi untsu keerata. Ta on noor ja rumal. Isad ja emad on aga p�lvkond, kellest paljud pole arvutit n�pugagi katsuda saanud, r��kimata temaga töötamisest. Mis kasu saab olla sellise ema või isa kõrvalolekust? Ma arvan, et kui on p�hjust ja on näha, et keegi ei saa asjaga hakkama, siis esmast juhendust võiks saada ka kohapeal. Raamatukogu töötajad peaks ju ometi selle asjaga hakkama saama.
Meil ei maksaks oma järeltulijaid selles asjas piirata, sest elu näitab, et arvuti kasutamises on nad palju nutikamad. Peame t�de tunnistama, et meil, vanadel tiigritel, on selles asjas targem �ppust võtta oma tiigripoegadelt.

Lugupidamisega Kollane Tiiger

Argipäev Avalikus Internetipunktis

Mul oli võimalus kõrvalt jälgida Avaliku Internetipunkti argipäeva. Selle avamisest möödunud kahe ja poole kuu jooksul oli üks arvuti ei tea, kas tehase vea või liiga tormilise k�sitsemise t�ttu momendil rivist väljas ja üks arvutihiir ning kaks laualambipirni ära varastatud. Raamatukogutöötajat, kes liiga hoogu sattunud teismeliste seltskonda korrale p��dis kutsuda, saadeti parajasti p_ _ _ i. M�ned arvutiomanikud, kellele siinselt aadressilt e-mailiga r�vedasisulisi teateid on saadetud, on k�inud pahandamas. Teismelised teevad seda omateada anon��mselt, kuid registreerimisraamatu järgi saab r�vetseja päris t�pselt kindlaks teha.

Noorte elav huvi arvutitarkuste vastu on kindlasti tervitatav ja k�llap sedapidi, kuidas noorte inimeste kodud ja sügisel juba loodetavasti Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi austavat nime kandev �ppeasutus hariduse kõrval ka harituse t�usul suuremat edu saavutab, j��vad negatiivsed n�hud Avalikus Internetipunktis v�hemaks ja mitte ainult seal.

Foto: Algus - 1997. aasta septembrikuu, esimene arvuti Kilingi-Nõmme raamatukogus. Vaevaliselt töötava, nn. humanitaarabina saadud masinaga oli korralikku interneti�hendust praktiliselt võimatu saada.

Jaago Lensment

�he juubeldamise jälgedes

Karl Pettai