|
||||
Lk. 5 |
||||
Punapargi lahing 23. detsembril 1918Kui viime end mõttes tagasi 1918. aasta detsembri keskpaika, n�eme, et Vene valgekaartlased Põhjakorpusest taganesid Punaarmeele erilist vastupanu avaldamata Pihkva �mbrusest üle Valga Ruhja suunas. Samal ajal taganesid viimased Saksa okupatsiooniv�e kolonnid Tartust läbi Viljandi M�isak�la ja Voltveti suunas, tekitades kohalikele elanikele suurt kahju marod��ritsemisega. Kohaliku Kaitseliidu salgad olid liiga n�rgad neid takistamaks, seetõttu paluti abi 6. polgult. Teatavasti moodustati 6. jalav�epolk p�hiliselt Pärnus, kuid ka Viljandis k�is parasjagu polgu formeerimine.Foto: Saarde Kaitseliit 1919.
aastal. Polguülem Puskar saatis 17. detsembril Pärnust M�isak�lla jalaluurajate komando - 50 meest leitnant V. Limbergi (hiljem Lindm�e) juhatusel, tehes neile ülesandeks jälgida sakslaste l�biminekut Voltvetist. Jalaluurajate komandole järgnes 20. detsembril ratsaluurajate komando - 30 ratsanikku leitnant Jaan Pedaja juhatusel, pluss üks raskekuulipildujate rühm kahe saksatööbilise raskekuulipildujaga. 21. detsembril lahkus saksa v�ekolonn Viljandist, et Voltveti ja Mazsalaca kaudu Riiga jõuda. 22. detsembril s�itis 22-meheline ratsaluurajate salk leitnant Jaan Pedaja juhatusel M�isak�la-Voltveti maanteel Voltveti suunas ja kohtas Riitsaare kohal saksa ratsasalka. Pedaja n�udis sakslastelt ülearuste relvade ja kohalikelt elanikelt riisutud kraami tagasiandmist. Algul paistsid sakslased küllaltki järeleandlikud olevat, kuid siis saabus kohale suurem sakslaste salk ja kohe muutus toon ja k�itumine. Vastase ülekaalu n�hes p��rdus meie salk teelt kõrvale ja asus metsaservale lahinguolukorda. Pedaja l�ks aga uuesti l�bir��kimisi j�tkama, k�skides tema m�rguande peale tule avada. Tema sõnavahetus sakslastega muutus järjest �gedamaks, sakslasi vooris järjest juurde, seati üles kuulipilduja meie meeste suunas. Ilmselt v�eti Pedaja kinni, ilma et ta oleks oma meestele saanud tulistamiseks m�rku anda. Kuna sakslasi oli mitu korda rohkem, ei jäänud meestel muud teha, kui M�isak�lla tagasi sõita ja teatada juhtunust polgu ülemale, kes k�skis sõita Voltvetti jalaluurajate komandol M�isak�last ja 1. roodul Pärnust, et vabastada leitnant Pedaja ja tagasi n�uda r��vitud kraam. �ksused pidid välja s�itma sellise arvestusega, et mülemad j�uaksid Voltvetti 23. detsembril kell 11.00. Oma n�udmised sakslastele pidi esitama jalaluurajate komando ülem leitnant Limberg. 1. rood alamleitnant J. Maide juhatusel pidi lahkuma rongilt Kilingi-Nõmmel ja l�ikama läbi sakslaste tee Voltveti-Jäärja teel Nurmeotsa talu juures. Mülemal �ksusel k�sti võimalikult hoiduda relvade tarvitamisest l�bir��kimistel. 23. detsembri hommikul kell 10
s�itis M�isak�last välja kahes kaubavagunis 40 jalaluurajat kahe raskekuulipildujaga.
M�ni tund varem lahkus Pärnust 1. rood - 128 meest kahe raskekuulipildujaga
alamleitnant J. Maide juhatusel. Kaasa s�itis ka 1. pataljoni ülem alamkapten K. Tallo. Foto: Punapargi lahinguplats. Saksa v�ed liikusid piki metsa��rt
vasakult paremale. Kahjuks tegutsesid mülemad salgad omapead. Vaatamata suurtele kaotustele õnnestus sakslastel seada laskevalmis �ks suurt�kk ja avada tuli rongi suunas. Leitnant Limberg sai aru olukorra lootusetusest ja k�skis meestel vagunitesse taganeda ning rongil edasi sõita Voltveti jaama suunas. K�sku kuulasid ainult 9 meest, nemad pääsesidki rongiga tule alt välja. Ka ülejäänud s�durid ja kaitseliitlased taganesid jaama suunas. Kohale jäänud mehed piirati sakslaste poolt �mber ja torgati töökidega surnuks. Nii langesid Kristjan Aasaw, Evgeni Bauer, Otto Hanso, Juhan Kontson, Jaan Lindau, Juhan Nuut, Feodor Tamm, Karel Telk, Johann Tomson, Karl Wreiman. Haavata said O. Kals, A. Tomson, kuid sakslased ei suutnud neid lauavirnade vahelt üles leida. Reamees J. Roots p��stis end kavalusega - peitis p�ssi lumehange ja hakkas töölist teeseldes puid riita laduma. Sakslastele seletas ta vigases saksa keeles, et ta on saeveski tööline, mida kinnitas ka saekuuri meistri abikaasa, kes toast v�ljudes kiiresti olukorda taipas. Roots, n�hes, et sakslased leidsid lumest tema p�ssi, hiilis lauavirnade vahelt maja lakka ja peitis end heintesse. Taganevad jalaluurajad kohtusid
rongiga Voltveti jaamas ja s�itsid samal �htul tagasi M�isak�lla. Ka hilinenud 1. rood
Pärnust asus oma rongile ja s�itis edasi M�isak�lla. Foto: Kiri foto tagak�ljel: "See on minu ainus poeg, kellest mulle hea meel oli. Ema." Enamlaste poolt elajalikult tapetud leitnant Pedaja surnukeha. Leitnant Jaan Pedaja viidi sakslaste
poolt Riiga, kus tal õnnestus p�geneda, kuid sattus M�isak�las uuesti vangi, sedapuhku
enamlaste k�tte. Pärast Valga vabastamist leiti leitnant Pedaja laip sealt. Ka
kooliõpilase R. Vaabeli mülestustes Valga vanglast on kirjutatud, kuidas osa vange viidi
mahalaskmisele, nende hulgas keegi Pedaja või Pedaka nimeline, kujult sale poiss ja
s�ilinud mulje järgi ohvitser. Punapargi lahing oli ainuke lahing Eesti v�eosade ja lahkuvate sakslaste vahel, samuti 6. jalav�epolgu esimene lahing koos esimeste langenutega. Olev Paukson |
Eestlaste
rahvuslik �rkamine algas esimeste Eesti ajalehtede ilmumisega 1857. aastal Pärnus ja
1864. Tartus, Vanemuise ja Estonia lauluseltside asutamisega 1865. aastal ja esimese
laulupeoga Tartus 1869. aastal. Kindlasti aitas kaasa ka eelmise sajandi 80-tel aastatel
läbi viidud venestamise poliitika, �liõpilasseltside teke koos �liõpilaste poolt
kasutusele v�etud sini-must-valge lipuga, mis p�hitseti Otep��l.
|