Punapargi ja Voltveti lahingud
1918. aasta detsembri lõpul
-Suurema skeemi
vaatamiseks kliki siia (163 kb)-
Mõni päev pärast Punapargi
lahingut algasid kokkupõrked Punaväega Kirbla, Mõisaküla, Abja, Karksi ja Kärstna
piirkonnas. 27. detsembril kaotati lahing Kirbla juures, põhjuseks vähesed kogemused
relvadega ümberkäimisel. Kolmveerand sakslastelt saadud püssidest osutusid lahinguis
kõlbmatuiks, sest sakslased olid lööknõelad lühemaks viilinud, sõdimist raskendas ka
puudulik riietus, eriti jalanõude osas. Pataljoniülem Tallo otsustas Mõisaküla
kaitsmisest loobuda ja võtta sisse uued positsioonid Voltveti rajoonis.
Olukorrast annab ilmeka pildi
polguülem Puskari ettekanne Operatiivstaabi ülemale: "Öösel jätsid meie väeosad
Mõisaküla maha ja taganesid Kvellensteini (Voltveti) jaama juurde. Raudtee sillad on
põlema pandud. Viljandiga telefoniühendust enam ei ole. Et mul soojadest riietest ja
saabastest suur puudus, siis lasen muist mehi ajutiselt koju ja jätan ainult
vabatahtlikud mehed, kelle jaoks siis ka saapaid ja sooje asju jätkub, muidu ei saaks
polk edasi liikuda."
Foto: Kaevikud
Voltvetis.
27. detsembri õhtul jäeti
Mõisaküla maha ja asuti kaitsele Punapargi saeveski – Voltveti mõisa joonele. Samal
ajal organiseeriti Pärnus täiendavate väeosade saatmist rindele, 29. detsembril jõudis
kohale ka rühm kooliõpilasi Pärnust. Kaitse tugevdamiseks rajati kohalike elanike
kaasabil kaevikud, saeveski juurde paigutati kuulipildujaid, kuid pideva kaitseliini
rajamiseks ei jätkunud mehi.
30. detsembri õhtul kella kuue
paiku lähenes Mõisaküla poolt Punapargi suunas tugev nõukogude väeüksus, mis võeti
vastu püssi ja kuulipildujatulega. Siiski oldi sunnitud taganema Voltveti jaama suunas,
kohale jäid ainult seitse meest lipnik O. Mitti juhatusel, kellel õnnestus pealetung
seisma panna. Äkki tekkinud vaikuses hakati kartma ümberpiiramist ning otsustati
taganeda Voltveti jaama suunas. Nagu hiljem selgus, olid ka venelased samal ajal kartma
löönud ning kiiresti taganenud Mõisaküla suunas.
Järgmise päeva hommikul võeti
sisse endine kaitsepositsioon Punapargis, kuid vastasega kokkupõrkeid enam ei toimunud.
Küll jätkus lahingutegevus Voltveti mõisarajoonis, nimelt tungis nõukogude ratsasalk
ootamatult kallale meie ratsaluurajatele, kes lõbutsesid Voltveti kõrtsis. Nähes, et
lagedal väljal on vastupanu raske, taganeti mõisa kiviaia taha. Paaritunnilise ägeda
tulevahetuse järel taganesid vastased, viies kaasa haavatud ja langenud.
2. jaanuari õhtul oli jälle
kokkupõrge umbes 50-mehelise ratsasalgaga, kes löödi jällegi taganema. Sellest peale
lõppes vastaste aktiivne tegevus, nende hulgas levisid kuulujutud meie suurtest
väeüksustest, saabunud hingetõmbeaeg võimaldas korraldada uute väeosade rindele
saatmist. 1. jaanuaril jõudis Pärnust Voltvetti ka kitsarööpmeline soomusrong nr. 1.
Foto: Kitsarööpmeline
soomusrong nr.1 koosnes kolmest kahekordsete laudseintega kaubavagunist,
seintevaheliseks täitematerjaliks oli liiv. Meeskonnaks üks 6. polgu
dessantrood, 54 tääki, 2 raske- ja 3 kergekuulipildujat.
-Suurema foto vaatamiseks kliki siia
(152 kb)-
6. jaanuaril andis Sõjavägede
Ülemjuhataja polkovnik J. Laidoner käsu alustada üldist vastupealetungi. 6.
jalaväepolk sai 7. jaanuaril käsu peale tungida Voltveti-Mõisaküla suunas ja vallutada
Mõisaküla ning jälitada vastast Ruhja suunas. Liikuma hakati 8. jaanuari hommikul.
Samal päeval võeti enda valdusesse Mõisaküla, kust venelased olid juba lahkunud Ruhja.
Punapargi lahinguvälja meenutuseks
paigaldasid Voltveti ümbruse elanikud 1934. aastal tagasihoidliku mälestusmärgi, millel
kiri "Julgus pärib võidu!".
Olev Paukson
Foto: Meie mehi Vabadussõjas.
-Suurema foto vaatamiseks kliki siia
(147 kb)-
Fotod Mart Lingi, Urmas
Pulga, Olev Pauksoni era– ja Kilingi-Nõmme linnaarhiivist.
|
