Punapargi ja Voltveti lahingud
1918. aasta detsembri lõpul
-Suurema skeemi
vaatamiseks kliki siia (163 kb)-
M�ni päev pärast Punapargi
lahingut algasid kokkup�rked Punav�ega Kirbla, M�isak�la, Abja, Karksi ja K�rstna
piirkonnas. 27. detsembril kaotati lahing Kirbla juures, p�hjuseks vähesed kogemused
relvadega �mberk�imisel. Kolmveerand sakslastelt saadud p�ssidest osutusid lahinguis
k�lbmatuiks, sest sakslased olid l��kn�elad l�hemaks viilinud, s�dimist raskendas ka
puudulik riietus, eriti jalan�ude osas. Pataljoniülem Tallo otsustas M�isak�la
kaitsmisest loobuda ja võtta sisse uued positsioonid Voltveti rajoonis.
Olukorrast annab ilmeka pildi
polguülem Puskari ettekanne Operatiivstaabi ülemale: "��sel j�tsid meie v�eosad
M�isak�la maha ja taganesid Kvellensteini (Voltveti) jaama juurde. Raudtee sillad on
pülema pandud. Viljandiga telefoni�hendust enam ei ole. Et mul soojadest riietest ja
saabastest suur puudus, siis lasen muist mehi ajutiselt koju ja j�tan ainult
vabatahtlikud mehed, kelle jaoks siis ka saapaid ja sooje asju jätkub, muidu ei saaks
polk edasi liikuda."
Foto: Kaevikud
Voltvetis.
27. detsembri �htul j�eti
M�isak�la maha ja asuti kaitsele Punapargi saeveski - Voltveti m�isa joonele. Samal
ajal organiseeriti Pärnus t�iendavate v�eosade saatmist rindele, 29. detsembril jõudis
kohale ka rühm kooliõpilasi Pärnust. Kaitse tugevdamiseks rajati kohalike elanike
kaasabil kaevikud, saeveski juurde paigutati kuulipildujaid, kuid pideva kaitseliini
rajamiseks ei jätkunud mehi.
30. detsembri �htul kella kuue
paiku l�henes M�isak�la poolt Punapargi suunas tugev n�ukogude v�e�ksus, mis v�eti
vastu p�ssi ja kuulipildujatulega. Siiski oldi sunnitud taganema Voltveti jaama suunas,
kohale j�id ainult seitse meest lipnik O. Mitti juhatusel, kellel õnnestus pealetung
seisma panna. �kki tekkinud vaikuses hakati kartma �mberpiiramist ning otsustati
taganeda Voltveti jaama suunas. Nagu hiljem selgus, olid ka venelased samal ajal kartma
l��nud ning kiiresti taganenud M�isak�la suunas.
J�rgmise päeva hommikul v�eti
sisse endine kaitsepositsioon Punapargis, kuid vastasega kokkup�rkeid enam ei toimunud.
K�ll jätkus lahingutegevus Voltveti m�isarajoonis, nimelt tungis n�ukogude ratsasalk
ootamatult kallale meie ratsaluurajatele, kes l�butsesid Voltveti k�rtsis. N�hes, et
lagedal väljal on vastupanu raske, taganeti m�isa kiviaia taha. Paaritunnilise �geda
tulevahetuse järel taganesid vastased, viies kaasa haavatud ja langenud.
2. jaanuari �htul oli jälle
kokkup�rge umbes 50-mehelise ratsasalgaga, kes l��di jällegi taganema. Sellest peale
lõppes vastaste aktiivne tegevus, nende hulgas levisid kuulujutud meie suurtest
v�e�ksustest, saabunud hinget�mbeaeg võimaldas korraldada uute v�eosade rindele
saatmist. 1. jaanuaril jõudis Pärnust Voltvetti ka kitsar��pmeline soomusrong nr. 1.
Foto: Kitsar��pmeline
soomusrong nr.1 koosnes kolmest kahekordsete laudseintega kaubavagunist,
seintevaheliseks t�itematerjaliks oli liiv. Meeskonnaks üks 6. polgu
dessantrood, 54 tööki, 2 raske- ja 3 kergekuulipildujat.
-Suurema foto vaatamiseks kliki siia
(152 kb)-
6. jaanuaril andis S�jav�gede
ülemjuhataja polkovnik J. Laidoner k�su alustada �ldist vastupealetungi. 6.
jalav�epolk sai 7. jaanuaril k�su peale tungida Voltveti-M�isak�la suunas ja vallutada
M�isak�la ning j�litada vastast Ruhja suunas. Liikuma hakati 8. jaanuari hommikul.
Samal päeval v�eti enda valdusesse M�isak�la, kust venelased olid juba lahkunud Ruhja.
Punapargi lahinguvälja meenutuseks
paigaldasid Voltveti �mbruse elanikud 1934. aastal tagasihoidliku mülestusm�rgi, millel
kiri "Julgus p�rib võidu!".
Olev Paukson
Foto: Meie mehi Vabadussõjas.
-Suurema foto vaatamiseks kliki siia
(147 kb)-
Fotod Mart Lingi, Urmas
Pulga, Olev Pauksoni era� ja Kilingi-Nõmme linnaarhiivist.
|
