Neti Uudistaja

Kilingi-Nõmme veebileht

Nr. 6, aprill 1998


                         

Lk. 5 

Kilingi-Nõmme
läbi kronoloogia ja kroonika

Algus lk. 4.

Alevivalitsuse hoone 1937. a.

Foto: Kilingi-Nõmme alevivalitsuse uus hoone 1937. aastast (praegune linna raamatukogu).

1939. a. Kuna Kilingi-Nõmme on v�ärapärane nimetus (12 t�hte), siis nimede eestindamise kampaania kõigus kohalike elanike ettepanekul pakuti enim Kilingi-Nõmmele uut nime - Saarde. Pakkujaiks perekonnad Vallak, Ruul, Leppoja, Siim, Vabrit, Laur, Martinson, Joonsaar, Kask, Vahemets, Veemees, Miil, Taimra, Hallik, Kurrik, Jürine, Peerandi, H�imoja, Sauga, Nirk, H. Kase ja V. Tamm. Eesti rahvusluse �hingu kirjatoimetajalt R. Odelt saabus 21. oktoobril ettepanek nimekombinatsiooniks, et võiks olla rahvalaulust Ilmarise, Sulevi, Endla. T�nis Sepp pakkus linna nimeks Mõnnalinn, Karl Mägi - Oru või Mõnniste, A. Voor � Nõmmsare või Lemsi, E. Vaimra - Saarn�mme ehk Oissaarde, A. Kiviselg - Kungla või Saarde, V. Lilleleht - Mõnnalinn või Nõmmsaare, J. Mikalai - Lembsi või Liivandi. Endine alevivanem Jüri Tomberg j�i Kilingi-Nõmmele kindlaks.
Arvati, et tuleks ära muuta Aisa, Murd, Pidu, Puuvilja, Saarde, Surnuaia, T�ngi ja Villa tänava nimed. Uuteks nimedeks arvati olla võivat �ie, Virve, T�he, Eha, Koidu, Kase, Tamme ja Nõmme tänavad. Muudeti tänava nimed järgmiselt:
(endine - uus) Murd - Nõmme; Piku - Hiie; Kuninga - Villa; Veske - Veski; Liivaku - Koidu; Pidu - M�ngu. Kaotati Loode tänav.
15.-16. oktoobril valiti Kilingi-Nõmme linnavolikokku Imanta JOONSAAR, Elmar KANTER, Elmar LANKOTS, Jakob LELLE, Helmut Nirk, Albert Oissaar, Heinrich Paltmann, Peet Ruul, Voldemar Rosenberg, Johan Tammist, Jaan Tammist, Alfred Veemees. Linnapeaks sai A. Oissaar, linnasekret�riks E. Juurikas.
Elanike arv Kilingi-Nõmmes oli 1519.

Eduard Voll

Foto: Eduard Voll, Kilingi-Nõmme linnapea aastast 1940.

1940. a. lahkub linnavolikogust Albert Oissaar, olles sellel kohal olnud 20 aastat.
M�rtsis toimusid valimised linnavolikokku, linnapea kohale astub Helmut Nirk. Vanem kantseleiametnikuna töötas Peeter Paru ja ajutise kantselei tööj�una Ellen Vainuj�e.
17. juunil algab NSV Liidu uute sõjav�eosade saabumine Eestisse.
18. juuni Eesti S�jav�gede ülemjuhataja m��rusega korjatakse ka Saarde Kaitseliidu meestelt relvad ära. Relvade äratoomiseks antakse aega 1 ��päev.
21. juunil toimub riigip��re ja kukutatakse kommunistide poolt kodanlik valitsus.
Juulis peab Kilingi-Nõmme tööliskond k�nekoosoleku. Ees sinimustvalge ja punalipp, lähevad inimesed rongikõigus Suveaeda. Esimesena võtab sõna linnapea Helmut Nirk, seepeale esineb k�nega Georg Abels, kes selgitab, kui vajalik on maat�ärahva organiseerumine. K�ne lõpul m�ngitakse Internatsionaali ja Eesti h�mni. Kohal oli 2000 inimest.
5. augustil sai linnavanemaks Voldemar Rosenberg, abilinnavanemaks Elmar Kanter ja linnasekret�riks Elmar Juurikas.
13. augustil tuli k�sk maha võtta Konstantin P�tsi ja teiste endise korra juhtide portreed.
6. septembril n�uab linnapea Rosenberg, et laadapäeval, 10. septembril viinapood saaks suletud.
14. septembril n�udis T�� ja Rahvakomissariaat aru, kas Kilingi-Nõmme linnas on kohti ja ehitisi, mis seotud revolutsioonilise võitlusega Eestis.
27. septembril seab linnavanem Rosenberg üles järjekordse kandidaadi abilinnavanema kohale - Eduard Volli (alustas tööd 12. oktoober 1940).
23. oktoobril n�uab linnavanem Rosenberg Pärnu miilitsaülemalt linnavanema k�sutusse 2 laskeriista ühes laskemoonaga - linnavalitsuse kaitseks.
Aasta lõpul sai linnavanemaks Eduard Voll, linnavanema abideks Voldemar Rosenberg ja Elmar Kanter. Maaler Siim, kes kandideeris ka, j�i valimiste kõigus Eduard Vollile alla.

Saarde Kaitseliidu maleva lipp

Foto: Saarde Kaitseliidu maleva lipu s�mbolistika (tekst foto tagak�ljelt): tumesinine tagap�hi kujutab meie kodumaa sinist taevast, millel helendamas kolm kauni tuleviku t�hte, keskel asuval kilbil kujutleb trikoloor meie isamaa armastust ja sinine tagap�hi ühes tamme oksaga meie truudust ja kindlust meie kodumaa ja tema h�� käek�igu vastu (valged kiired), mille kaitseks t�otame olla alati valvel (loitev tungal) ja tarbe korral kindlalt välja astuda relvaga (m��k).

1941. a. toimus Punaarmee 23. aastapäeva t�histamine Tulet�rje Seltsi saalis, kus päevakohase k�nega esines Pärnumaa sõjav�e komissar kapten Seiko. Koolinoored laulsid laule nagu �Homme kui s�da on�, �Katjuu�a� ja teisi. Rahvas l�butses kella kaheni öösel.
14. juunil toimus k��ditamine.
22. juunil algas s�da Vene ja Saksa vahel.
3. juulil v�eti võim Kilingi-Nõmmes ja Talil esimesena Eestis metsavendade poolt kohalikelt kommunistidelt üle. Arreteeriti Eduard Voll, Karl Kartau ja teised. Arreteeritud viidi Talile ja lasti sõjav�etribunali otsusega maha.
5. juuli, päev pärast Liivam�e lahingut, s��tab kommunistide H�vituspataljon Kilingi-Nõmme.
7. juulil h�ivavad Kilingi-Nõmme Saksa eelv�ed.
Kilingi-Nõmme esimeseks Saksa-aegseks linnapeaks sai Tartu Ülikooli õigusteaduskonna l�petanud ja Narvas politseikomissarina töötanud Kilingi-Nõmmest L�msi talu peremees 1904. aastal s�ndinud M�rt Palge (P��rson). Abiks sai J. Laas.
Kilingi-Nõmme elas 12. detsembri seisuga 1300 hinge.

M�rt Palge perega

Foto: Kilingi-Nõmme linnapea aastast 1941 M�rt Palge perekonnaga (vasakult: abikaasa Marie, poeg Jaak ja tütar Maret).

1942. a. Senine linnapea M�rt Palge m�äratakse Valka politseikomissariks, uueks linnapeaks saab Riho Palover, abilinnapeaks R. Reilent, linnasekret�riks E. Juurikas.
Kilingi-Nõmmes elas 1. oktoobri seisuga 1321 inimest.
Ilmub trükisena �Laste jumalateenistuse kord Saarde kirikus�, millest loeme:
�1. Tule kirikusse õigel ajal.
2. Astu kirikus tasa. Mine vaikselt oma kohale.
3. ära aja juttu. ära vaata �mber.
4. Laula südamest. Kuula hoolsalt.
5. Ole jumalateenistuse lõpuni kirikus.�

1943. a. 20. aprillil algas II algkoolis (nn. Partsi koolis) Kilingi-Nõmme meeste vabatahtlik vastuvõtt Eesti Leegioni.
10. detsembril mobiliseeriti rindele 1924. aastal s�ndinud mehed.

1944. a. sügisel j�uab rinne Eestimaale ja kohapeal pannakse maksma n�ukogude võim.
14. septembril tuleb L�msi tallu M�rt Palge juurde mees, kes �tles olevat end Kilingi-Nõmme linnavalitsuse k�skjalg, ja teatas, et endist Kilingi-Nõmme linnapead oodatakse linnavalitsuses. Mees, kes tuli parajasti rukist k�lvamast, k�lim k�hul, vahetas oma saapad ohvitseri s��rsaabaste vastu ja l�ks s�rgiv�el, �eldes abikaasale, et tuleb kohe tagasi. Peale tunniajalist ootamist l�ks naine linnavalitsusse, kus selgus, et seal ei teata asjast midagi ja pole nad M�rt Palget kutsunud ega näinud. Hiljem teadsid inimesed, kes n�gid asja pealt, rääkida, et mees olla teel arreteeritud, autosse pandud ja minema viidud. Sellele järgnes pool aastat Tallinna Patarei vanglat ja Harku vangilaager (Mehel oli võimalus oma perega Rootsi sõita, kuna kolleegid Valga politseist tulid autoga ekstra talle järele, keelitasid teda lahkuma oma tund aega, aga M�rt Palge ei leidnud endal mingit s��d olevat ja �tles, et on alati ausalt oma isamaad teeninud ning j�i kohapeale.) Palge m�isteti s��di ENSV SARKi v�gede sõjatribunali 22. 05. 1945 otsusega VNFSV Kriminaalkoodeksi - 58.1a järgi ja karistati 10-aastase vabaduskaotusega. Ta viidi Venemaale Komi ANSV I�ma vangilaagrisse, kus 5. augustil 1952. aastal ebainimliku töö ja kurnatuse tagajärjel suri.

1945. a. sai Kilingi-Nõmme linna T�itevkomitee esimeheks Jaan Kukk ja abiks A. V�ime.
Ajaleht �T�ärahva H��l� kritiseerib Kilingi-Nõmme linnavalitsust teeviitade Dorpat ja Pernau kohta, mis saksakeelseina ilutsemas keset linna.

1946. a. jaanuaris seatakse üles saadikukandidaate NSV Liidu N�ukogusse ja Rahvuste N�ukogusse. Koosoleku avas Kilingi-Nõmme T�itevkomitee esimees Jaan Kukk, kes pani ette valida Liidu N�ukogusse Stalini, Kalinini ja Varese, Rahvuste N�ukogusse Molotovi, Karotamme ja Jürissoni.

1947. a. algas kultuurimajas, mida juhatas V. Vill, hoogne ettevalmistus 12. �ldlaulupeo õnnestumiseks. Aktiivsemateks lauljateks olid Jaak, Raul ja Milvi Grossid, Lehta Ruusmann, Daisy Sonk, Veera Allikivi ja Minna R�ik.

1948. a. veebruaris valiti Kilingi-Nõmme T�itevkomitee esimeheks Jaan Kukk, aseesimeheks A. Teras ja sekret�riks H. Kartau. T�itevkomitee liikmeteks olid K. Valgiste ja A. Kreilis.
Pärnumaa sotstööeesrindlaste autahvlile paigutatakse Kilingi-Nõmme MTJ masinist Aleksander Bauer, kes viljapeksutöödel töidab päevanorme 150 %-lt.

1949. a. oktoobris kogunes 200 inimest linna rahvamajja, kus pidulikult tähistati ülemaailmset rahu eest võitlemise päeva.
Linna T�itevkomitee arutab linna uue kultuurimaja ehitamise k�simust. Projektikohaselt pidi maja tulema kahekorruseline ja omama 450-istekohalist saali.

1950. aasta 1. mai rongkõik

Foto: 1950. aasta 1. mai rongkõik, mida juhib Kilingi-Nõmme RSN T�itevkomitee esimees seltsimees Jaan Kukk, on ülevas pidumeeleolus jõudnud kesklinna.

1950. 5. veebruaril korraldati Kilingi-Nõmme Metsapunktis hoogtöö-pühapäevak, kus abistamas olid linnarahvas ja koolinoored. Raielangil oli väljas ka r�ndm��gipunkt, kus metsatöölistele m��di suhkrut, tubakasaadusi ja teisi kaupu.
ENSV ülemn�ukogu Presiidiumi seadusega moodustati oktoobri alul Kilingi-Nõmme rajoon, kuhu kuulusid Kilingi-Nõmme linn, Krundik�la, Rannametsa, Asuja, Massiaru, Kabli, Oraj�e, Jäärja, Ristik�la, Saarde, Tali, Veelikse, Kamali, Kanaküla ja V�ljak�la n�ukogud.

1951. a. viidi Kilingi-Nõmme rahvamajas, mille juhatajaks oli S. Kase, läbi ülerajooniline intelligentsi päev.
Keskkoolis �ppis 408 õpilast.
Rajooni T�itevkomitee esimeheks oli J. Somson.

1952. a. hakkas ilmuma Kilingi-Nõmme Masin-Traktori Jaama poliitilise osakonna h�ülekandja �T��lipp�.

1953. a. asfalteeriti Pärnu tänav ja l�huti maha vana Nõmme k�rts.
M�rtsis asus Kilingi-Nõmme T�itevkomitee esimehe kohale Leonida Jürisoo. Enne teda oli ametis (alates 1951. a.) Aleksander Teras.

1954. a. suvel valmisid Kantsi tänava koolimajas kõrvalehituse tulemusena f��sika ja keemia kabinetid.

1955. a. p��rdusid linnakodanikud linna t�itevkomitee poole k�simusega: �Miks kiratseb Kilingi-Nõmme turg?� Ametlikult pidi turg töötama 3 korda nädalas, nenditi, et viimasel ajal pole turul mitte midagi m��a.

1956. a. märtsis peab miilitsatöötaja Niklus Kilingi-Nõmme raudteejaamas metsapunkti alumise lao töölistele loengu alkoholi kahjulikkusest �hiskonnas.

1957. a. kandideerisid Kilingi-Nõmme rajooni ja linnan�ukogusse tööstuskombinaadist Vaike Lepla, sidest Ivan Gurjev, haiglast arst Rein Oro, toorlinavabrikust Helju Rahno, metsamajandist Jaan Sinijärv, leivatööstusest Heinrich Kurm ja riigipanga Kilingi-Nõmme osakonnast Ernst Pakalniit.
M�rtsis asus Kilingi-Nõmme T�itevkomitee esimehe kohale Leida Voll.

Leivatööstus 50-te lõpul

Foto: Linna leivatööstus 50-te aastate lõpul linnulennult vaadatuna.
-Suurema foto vaatamiseks kliki siia (139 kb)-  

1958. a. võitis Kilingi-Nõmme V�ndrat j��hokis 11:2.
26. juulil toimus keskkooli vilistlaste I kokkutulek.

1959. 1. veebruaril likvideeriti Kilingi-Nõmme rajoon ja senine rajoon ning linn lähevad Abja rajooni administratiivkoosseisu.
Aprillis asus Kilingi-Nõmme T�itevkomitee esimehe kohale Leonhard Ormisson.

1960. a. märtsis korraldati spordivõistlus uuel spordialal - motopallis Abja ja Kilingi-Nõmme meeskodade vahel. V�itsid abjalased 1:0.

1961. a. veebruaris toimus Abja, M�isak�la ja Kilingi-Nõmme matskohtumine t�stmises. Raskekaalus võitis Johannes Teearu kogutulemusega 210 kg.
Lauatennises individuaalmeistrivõistlustel saavutas Evi Krimm kolm meistritiitlit.

1962. a. suve lõpul v�eti maha suur kiik Suveaias, kuna kiikumine lõppes paljudel juhtudel traumaga ja isegi surmaga.
Likvideeriti Abja rajoon ja Kilingi-Nõmme linn l�ks Pärnu administratiivkoosseisu.

J�rgnevate aastak�mnete jooksul valitsesid Kilingi-Nõmme linna järgmised Kilingi-Nõmme RSN T�itevkomitee esimehed:
Leida Voll (04. 1965. - 07. 1982.),
Maie Tuuksam (07. 1982. - 03. 1985.),
Marta Talisaar (03. 1985. - 1987),
Tarmo Rood (1987 - 1989),
Kalle Kiipus (1989 - ).
Linnal on olnud halvemaid ja paremaid päevi, kuid alati on jätkunud ehitus nii individuaal- kui riiklikel ehitistel, linna on kerkinud ilusaid hooneid. Erilise hoo sai eramajade ehitus sisse 70-80-te aastate aegu. Viimase 10 aastaga on linna heakord kardinaalselt muutunud ja me oleme uhked oma puhta ja korrastatud kodulinna üle.

Soovin kõikidele endistele ja praegustele linnaelanikele tugevat tervist ja teguderohket linna juubeliaastat!

Olev Paukson

Veel fakte

1971. a. p�stitati Nõmme sovhoosi poolt uus klubihoone, mis teenindab kogu piirkonna elanikke siiani.
1984. a. remonditi Saarde kirik ja tähistati selle 300. aastapäeva.

Linna 50. aastapäeva �mbrik

Foto: Kilingi-Nõmme  kollektsion��ride klubi "Varia" poolt linna 50. aastapäevaks välja antud eri�mbrik. �mbrikul Arnold R��tli õnnesoov linna omavalitsuse staatuse saamise puhul.

1990. a 6. detsembril kinnitati Eesti Vabariigi ülemn�ukogu Presiidumi seadlusega nr. 451 Kilingi-Nõmme linna omavalitsuslik staatus. Seoses sellega sai Kilingi-Nõmme RSN T�itevkomitee esimees Kalle Kiipusest esimene n�ukogude okupatsiooni j�rgne linnapea.
1995. aastal valmisid linna reovete puhastamiseks kaasaegsed puhastusseadmed.
1997. a. 26. novembril avati linna raamatukogus Avatud Eesti Fondi finantseeritud Avalik Internetipunkt.

 


 

Lk.1        Lk.2        Lk.3       Lk.4        Lk.5

Toimetaja Ahti Seller, ahti@kilingi.ee.
Neti Uudistaja nr.1; nr.2; nr.3; nr.4; nr.5
Kilingi-Nõmme