Kilingi-Nõmme
läbi kronoloogia ja kroonika
Algus lk. 4.
Foto: Kilingi-Nõmme
alevivalitsuse uus hoone 1937. aastast (praegune linna raamatukogu).
1939. a. Kuna Kilingi-Nõmme
on v�ärapärane nimetus (12 t�hte), siis nimede eestindamise kampaania kõigus kohalike
elanike ettepanekul pakuti enim Kilingi-Nõmmele uut nime - Saarde. Pakkujaiks
perekonnad Vallak, Ruul, Leppoja, Siim, Vabrit, Laur, Martinson, Joonsaar, Kask, Vahemets,
Veemees, Miil, Taimra, Hallik, Kurrik, Jürine, Peerandi, H�imoja, Sauga, Nirk, H. Kase
ja V. Tamm. Eesti rahvusluse �hingu kirjatoimetajalt R. Odelt saabus 21. oktoobril
ettepanek nimekombinatsiooniks, et võiks olla rahvalaulust Ilmarise, Sulevi, Endla.
T�nis Sepp pakkus linna nimeks Mõnnalinn, Karl Mägi - Oru või Mõnniste, A. Voor �
Nõmmsare või Lemsi, E. Vaimra - Saarn�mme ehk Oissaarde, A. Kiviselg - Kungla või
Saarde, V. Lilleleht - Mõnnalinn või Nõmmsaare, J. Mikalai - Lembsi või Liivandi.
Endine alevivanem Jüri Tomberg j�i Kilingi-Nõmmele kindlaks.
Arvati, et tuleks ära muuta Aisa, Murd, Pidu, Puuvilja, Saarde, Surnuaia, T�ngi ja Villa
tänava nimed. Uuteks nimedeks arvati olla võivat �ie, Virve, T�he, Eha, Koidu, Kase,
Tamme ja Nõmme tänavad. Muudeti tänava nimed järgmiselt:
(endine - uus) Murd - Nõmme; Piku - Hiie; Kuninga - Villa; Veske - Veski;
Liivaku - Koidu; Pidu - M�ngu. Kaotati Loode tänav.
15.-16. oktoobril valiti Kilingi-Nõmme linnavolikokku Imanta JOONSAAR, Elmar KANTER,
Elmar LANKOTS, Jakob LELLE, Helmut Nirk, Albert Oissaar, Heinrich Paltmann, Peet Ruul,
Voldemar Rosenberg, Johan Tammist, Jaan Tammist, Alfred Veemees. Linnapeaks sai A.
Oissaar, linnasekret�riks E. Juurikas.
Elanike arv Kilingi-Nõmmes oli 1519.
Foto: Eduard Voll,
Kilingi-Nõmme linnapea aastast 1940.
1940. a. lahkub
linnavolikogust Albert Oissaar, olles sellel kohal olnud 20 aastat.
M�rtsis toimusid valimised linnavolikokku, linnapea kohale astub Helmut Nirk. Vanem
kantseleiametnikuna töötas Peeter Paru ja ajutise kantselei tööj�una Ellen Vainuj�e.
17. juunil algab NSV Liidu uute sõjav�eosade saabumine Eestisse.
18. juuni Eesti S�jav�gede ülemjuhataja m��rusega korjatakse ka Saarde Kaitseliidu
meestelt relvad ära. Relvade äratoomiseks antakse aega 1 ��päev.
21. juunil toimub riigip��re ja kukutatakse kommunistide poolt kodanlik valitsus.
Juulis peab Kilingi-Nõmme tööliskond k�nekoosoleku. Ees sinimustvalge ja punalipp,
lähevad inimesed rongikõigus Suveaeda. Esimesena võtab sõna linnapea Helmut Nirk,
seepeale esineb k�nega Georg Abels, kes selgitab, kui vajalik on maat�ärahva
organiseerumine. K�ne lõpul m�ngitakse Internatsionaali ja Eesti h�mni. Kohal oli 2000
inimest.
5. augustil sai linnavanemaks Voldemar Rosenberg, abilinnavanemaks Elmar Kanter ja
linnasekret�riks Elmar Juurikas.
13. augustil tuli k�sk maha võtta Konstantin P�tsi ja teiste endise korra juhtide
portreed.
6. septembril n�uab linnapea Rosenberg, et laadapäeval, 10. septembril viinapood saaks
suletud.
14. septembril n�udis T�� ja Rahvakomissariaat aru, kas Kilingi-Nõmme linnas on kohti
ja ehitisi, mis seotud revolutsioonilise võitlusega Eestis.
27. septembril seab linnavanem Rosenberg üles järjekordse kandidaadi abilinnavanema
kohale - Eduard Volli (alustas tööd 12. oktoober 1940).
23. oktoobril n�uab linnavanem Rosenberg Pärnu miilitsaülemalt linnavanema k�sutusse 2
laskeriista ühes laskemoonaga - linnavalitsuse kaitseks.
Aasta lõpul sai linnavanemaks Eduard Voll, linnavanema abideks Voldemar Rosenberg ja
Elmar Kanter. Maaler Siim, kes kandideeris ka, j�i valimiste kõigus Eduard Vollile alla.
Foto: Saarde Kaitseliidu
maleva lipu s�mbolistika (tekst foto tagak�ljelt): tumesinine tagap�hi kujutab meie
kodumaa sinist taevast, millel helendamas kolm kauni tuleviku t�hte, keskel asuval kilbil
kujutleb trikoloor meie isamaa armastust ja sinine tagap�hi ühes tamme oksaga meie
truudust ja kindlust meie kodumaa ja tema h�� käek�igu vastu (valged kiired), mille
kaitseks t�otame olla alati valvel (loitev tungal) ja tarbe korral kindlalt välja astuda
relvaga (m��k).
1941. a. toimus Punaarmee 23.
aastapäeva t�histamine Tulet�rje Seltsi saalis, kus päevakohase k�nega esines
Pärnumaa sõjav�e komissar kapten Seiko. Koolinoored laulsid laule nagu �Homme kui
s�da on�, �Katjuu�a� ja teisi. Rahvas l�butses kella kaheni öösel.
14. juunil toimus k��ditamine.
22. juunil algas s�da Vene ja Saksa vahel.
3. juulil v�eti võim Kilingi-Nõmmes ja Talil esimesena Eestis metsavendade poolt
kohalikelt kommunistidelt üle. Arreteeriti Eduard Voll, Karl Kartau ja teised.
Arreteeritud viidi Talile ja lasti sõjav�etribunali otsusega maha.
5. juuli, päev pärast Liivam�e lahingut, s��tab kommunistide H�vituspataljon
Kilingi-Nõmme.
7. juulil h�ivavad Kilingi-Nõmme Saksa eelv�ed.
Kilingi-Nõmme esimeseks Saksa-aegseks linnapeaks sai Tartu Ülikooli õigusteaduskonna
l�petanud ja Narvas politseikomissarina töötanud Kilingi-Nõmmest L�msi talu peremees
1904. aastal s�ndinud M�rt Palge (P��rson). Abiks sai J. Laas.
Kilingi-Nõmme elas 12. detsembri seisuga 1300 hinge.
Foto: Kilingi-Nõmme
linnapea aastast 1941 M�rt Palge perekonnaga (vasakult: abikaasa Marie, poeg Jaak ja
tütar Maret).
1942. a. Senine linnapea
M�rt Palge m�äratakse Valka politseikomissariks, uueks linnapeaks saab Riho Palover,
abilinnapeaks R. Reilent, linnasekret�riks E. Juurikas.
Kilingi-Nõmmes elas 1. oktoobri seisuga 1321 inimest.
Ilmub trükisena �Laste jumalateenistuse kord Saarde kirikus�, millest loeme:
�1. Tule kirikusse õigel ajal.
2. Astu kirikus tasa. Mine vaikselt oma kohale.
3. ära aja juttu. ära vaata �mber.
4. Laula südamest. Kuula hoolsalt.
5. Ole jumalateenistuse lõpuni kirikus.�
1943. a. 20.
aprillil algas II algkoolis (nn. Partsi koolis) Kilingi-Nõmme meeste vabatahtlik
vastuvõtt Eesti Leegioni.
10. detsembril mobiliseeriti rindele 1924. aastal s�ndinud mehed.
1944. a. sügisel
j�uab rinne Eestimaale ja kohapeal pannakse maksma n�ukogude võim.
14. septembril tuleb L�msi tallu M�rt Palge juurde mees, kes �tles olevat end
Kilingi-Nõmme linnavalitsuse k�skjalg, ja teatas, et endist Kilingi-Nõmme linnapead
oodatakse linnavalitsuses. Mees, kes tuli parajasti rukist k�lvamast, k�lim k�hul,
vahetas oma saapad ohvitseri s��rsaabaste vastu ja l�ks s�rgiv�el, �eldes
abikaasale, et tuleb kohe tagasi. Peale tunniajalist ootamist l�ks naine linnavalitsusse,
kus selgus, et seal ei teata asjast midagi ja pole nad M�rt Palget kutsunud ega näinud.
Hiljem teadsid inimesed, kes n�gid asja pealt, rääkida, et mees olla teel arreteeritud,
autosse pandud ja minema viidud. Sellele järgnes pool aastat Tallinna Patarei vanglat ja
Harku vangilaager (Mehel oli võimalus oma perega Rootsi sõita, kuna kolleegid Valga
politseist tulid autoga ekstra talle järele, keelitasid teda lahkuma oma tund aega, aga
M�rt Palge ei leidnud endal mingit s��d olevat ja �tles, et on alati ausalt oma
isamaad teeninud ning j�i kohapeale.) Palge m�isteti s��di ENSV SARKi v�gede
sõjatribunali 22. 05. 1945 otsusega VNFSV Kriminaalkoodeksi - 58.1a järgi ja karistati
10-aastase vabaduskaotusega. Ta viidi Venemaale Komi ANSV I�ma vangilaagrisse, kus 5.
augustil 1952. aastal ebainimliku töö ja kurnatuse tagajärjel suri.
1945. a. sai
Kilingi-Nõmme linna T�itevkomitee esimeheks Jaan Kukk ja abiks A. V�ime.
Ajaleht �T�ärahva H��l� kritiseerib Kilingi-Nõmme linnavalitsust teeviitade
Dorpat ja Pernau kohta, mis saksakeelseina ilutsemas keset linna.
1946. a. jaanuaris
seatakse üles saadikukandidaate NSV Liidu N�ukogusse ja Rahvuste N�ukogusse. Koosoleku
avas Kilingi-Nõmme T�itevkomitee esimees Jaan Kukk, kes pani ette valida Liidu
N�ukogusse Stalini, Kalinini ja Varese, Rahvuste N�ukogusse Molotovi, Karotamme ja
Jürissoni.
1947. a. algas
kultuurimajas, mida juhatas V. Vill, hoogne ettevalmistus 12. �ldlaulupeo õnnestumiseks.
Aktiivsemateks lauljateks olid Jaak, Raul ja Milvi Grossid, Lehta Ruusmann, Daisy Sonk,
Veera Allikivi ja Minna R�ik.
1948. a. veebruaris
valiti Kilingi-Nõmme T�itevkomitee esimeheks Jaan Kukk, aseesimeheks A. Teras ja
sekret�riks H. Kartau. T�itevkomitee liikmeteks olid K. Valgiste ja A. Kreilis.
Pärnumaa sotstööeesrindlaste autahvlile paigutatakse Kilingi-Nõmme MTJ masinist
Aleksander Bauer, kes viljapeksutöödel töidab päevanorme 150 %-lt.
1949. a. oktoobris
kogunes 200 inimest linna rahvamajja, kus pidulikult tähistati ülemaailmset rahu eest
võitlemise päeva.
Linna T�itevkomitee arutab linna uue kultuurimaja ehitamise k�simust. Projektikohaselt
pidi maja tulema kahekorruseline ja omama 450-istekohalist saali.
Foto: 1950. aasta 1. mai
rongkõik, mida juhib Kilingi-Nõmme RSN T�itevkomitee esimees seltsimees Jaan Kukk, on
ülevas pidumeeleolus jõudnud kesklinna.
1950. 5. veebruaril
korraldati Kilingi-Nõmme Metsapunktis hoogtöö-pühapäevak, kus abistamas olid
linnarahvas ja koolinoored. Raielangil oli väljas ka r�ndm��gipunkt, kus
metsatöölistele m��di suhkrut, tubakasaadusi ja teisi kaupu.
ENSV ülemn�ukogu Presiidiumi seadusega moodustati oktoobri alul Kilingi-Nõmme rajoon,
kuhu kuulusid Kilingi-Nõmme linn, Krundik�la, Rannametsa, Asuja, Massiaru, Kabli,
Oraj�e, Jäärja, Ristik�la, Saarde, Tali, Veelikse, Kamali, Kanaküla ja V�ljak�la
n�ukogud.
1951. a.
viidi Kilingi-Nõmme rahvamajas, mille juhatajaks oli S. Kase, läbi ülerajooniline
intelligentsi päev.
Keskkoolis �ppis 408 õpilast.
Rajooni T�itevkomitee esimeheks oli J. Somson.
1952. a. hakkas
ilmuma Kilingi-Nõmme Masin-Traktori Jaama poliitilise osakonna h�ülekandja
�T��lipp�.
1953. a.
asfalteeriti Pärnu tänav ja l�huti maha vana Nõmme k�rts.
M�rtsis asus Kilingi-Nõmme T�itevkomitee esimehe kohale Leonida Jürisoo. Enne teda oli
ametis (alates 1951. a.) Aleksander Teras.
1954. a. suvel
valmisid Kantsi tänava koolimajas kõrvalehituse tulemusena f��sika ja keemia
kabinetid.
1955. a.
p��rdusid linnakodanikud linna t�itevkomitee poole k�simusega: �Miks kiratseb
Kilingi-Nõmme turg?� Ametlikult pidi turg töötama 3 korda nädalas, nenditi, et
viimasel ajal pole turul mitte midagi m��a.
1956. a. märtsis
peab miilitsatöötaja Niklus Kilingi-Nõmme raudteejaamas metsapunkti alumise lao
töölistele loengu alkoholi kahjulikkusest �hiskonnas.
1957. a.
kandideerisid Kilingi-Nõmme rajooni ja linnan�ukogusse tööstuskombinaadist Vaike
Lepla, sidest Ivan Gurjev, haiglast arst Rein Oro, toorlinavabrikust Helju Rahno,
metsamajandist Jaan Sinijärv, leivatööstusest Heinrich Kurm ja riigipanga
Kilingi-Nõmme osakonnast Ernst Pakalniit.
M�rtsis asus Kilingi-Nõmme T�itevkomitee esimehe kohale Leida Voll.
Foto: Linna
leivatööstus 50-te aastate lõpul linnulennult vaadatuna.
-Suurema foto vaatamiseks kliki siia
(139 kb)-
1958. a. võitis
Kilingi-Nõmme V�ndrat j��hokis 11:2.
26. juulil toimus keskkooli vilistlaste I kokkutulek.
1959. 1.
veebruaril likvideeriti Kilingi-Nõmme rajoon ja senine rajoon ning linn lähevad Abja
rajooni administratiivkoosseisu.
Aprillis asus Kilingi-Nõmme T�itevkomitee esimehe kohale Leonhard Ormisson.
1960. a. märtsis
korraldati spordivõistlus uuel spordialal - motopallis Abja ja Kilingi-Nõmme
meeskodade vahel. V�itsid abjalased 1:0.
1961. a. veebruaris
toimus Abja, M�isak�la ja Kilingi-Nõmme matskohtumine t�stmises. Raskekaalus võitis
Johannes Teearu kogutulemusega 210 kg.
Lauatennises individuaalmeistrivõistlustel saavutas Evi Krimm kolm meistritiitlit.
1962. a. suve
lõpul v�eti maha suur kiik Suveaias, kuna kiikumine lõppes paljudel juhtudel traumaga
ja isegi surmaga.
Likvideeriti Abja rajoon ja Kilingi-Nõmme linn l�ks Pärnu administratiivkoosseisu.
J�rgnevate aastak�mnete jooksul
valitsesid Kilingi-Nõmme linna järgmised Kilingi-Nõmme RSN T�itevkomitee esimehed:
Leida Voll (04. 1965. - 07. 1982.),
Maie Tuuksam (07. 1982. - 03. 1985.),
Marta Talisaar (03. 1985. - 1987),
Tarmo Rood (1987 - 1989),
Kalle Kiipus (1989 - ).
Linnal on olnud halvemaid ja paremaid päevi, kuid alati on jätkunud ehitus nii
individuaal- kui riiklikel ehitistel, linna on kerkinud ilusaid hooneid. Erilise hoo sai
eramajade ehitus sisse 70-80-te aastate aegu. Viimase 10 aastaga on linna heakord
kardinaalselt muutunud ja me oleme uhked oma puhta ja korrastatud kodulinna üle.
Soovin kõikidele endistele ja
praegustele linnaelanikele tugevat tervist ja teguderohket linna juubeliaastat!
Olev Paukson
Veel fakte
1971. a. p�stitati
Nõmme sovhoosi poolt uus klubihoone, mis teenindab kogu piirkonna elanikke siiani.
1984. a. remonditi Saarde kirik ja tähistati selle 300. aastapäeva.
Foto: Kilingi-Nõmme
kollektsion��ride klubi "Varia" poolt linna 50. aastapäevaks välja antud
eri�mbrik. �mbrikul Arnold R��tli õnnesoov linna omavalitsuse staatuse saamise puhul.
1990. a 6.
detsembril kinnitati Eesti Vabariigi ülemn�ukogu Presiidumi seadlusega nr. 451
Kilingi-Nõmme linna omavalitsuslik staatus. Seoses sellega sai Kilingi-Nõmme RSN
T�itevkomitee esimees Kalle Kiipusest esimene n�ukogude okupatsiooni j�rgne linnapea.
1995. aastal valmisid linna reovete puhastamiseks kaasaegsed
puhastusseadmed.
1997. a. 26. novembril avati linna raamatukogus Avatud Eesti Fondi
finantseeritud Avalik Internetipunkt.
|