Neti Uudistaja

Kilingi-Nõmme veebileht

Nr. 8, juuni - juuli 1998


Avati linna uus laululava

Vastavatud laululava.

Jaanilaupäeval avati pidulikult vastvalminud Kilingi-Nõmme laululava. Suveaias paikneva arhidektibüroo Lehemaa ja Urgard AS arhidekti H. Lehemaa projekteeritud ja aktsiaseltsi Eston Ehitus poolt ehitatud ehituse avalindi lõikasid läbi Pärnu maavanem Toomas Kivimägi ja Kilingi-Nõmme linnapea Kalle Kiipus.

Tervitussõnad laususid Pärnu Maakonna kultuuri- ja haridusosakonna juhataja asetäitja Aet Maatee, Häädemeeste vallavanem Urmas Aava, Kilingi-Nõmme Majandusühistu juhatuse esimees Peep Kaljuste ja linnavolikogu kultuuri- ja spordikomisjoni esimees Jüri Kaljusoo.

Avamistseremooniale järgnes Kilingi-Nõmme laulupidu, millest lisaks oma linna kollektiividele võtsid osa külaliskollektiivid Pärnust, Elvast, Karksi-Nuiast, Vändrast, Lihulast, Talilt, Tihemetsast, Surjust, Mõisakülast ja Tõstamaalt.

Jaaniüritused jätkusid Kilingi-Nõmme klubi näiteringi poolt esitatud J. Orgusaare vabaõhuetendusega "Suured vaimud", jaanitule süütamise ja võimlemisklubi "Githa" suure võimlemisetendusega. Tantsuks mängisid kohalikud ansamblid X2, A&T ning Polero.

Foto: Vastavatud Kilingi-Nõmme laululaval esinevad meeskoorid.

Ahti Seller


Eesti rahvuskoor laulis
Kilingi-Nõmme raudteejaamas

RAM Kilingi-Nõmme raudteejaamas.

16. juunil toimus juba paar aastat jõude seisnud Kilingi-Nõmme raudteejaamas Edela-Raudtee ja Riikliku Akadeemilise Meeskoori poolt korraldatud üritus “Hei, hei, hei, tule jaama!” Lõbusa eeskava andis platvormvagunile ehitatud mobiillavalt RAM, tänu- ja tervitussõnad ürituse korraldajatele, esinejatele ning kogunenud rahvale lausus Kilingi-Nõmme abilinnapea Tõnu Lapp. Uudishimulikud võisid uudistada laulurongi vedanud auruvedurit Kaspar, millel just samal päeval oli 35 aasta juubel. Kunagi küüditamiseks kasutatud loomaveovagunis oli vaatamiseks välja pandud üht-teis raudtee ajaloost ning fotomaterjal veduri ja vagunite renoveerimisest. Esinesid ka Kilingi-Nõmme rahvatantsuneiud. Janu kustutamiseks võis kohapeal osta Karksi õllevabriku “Karme” poolt spetsiaalselt läbi Eestimaa kulgeva rahvusmeeskoori suure rongisõidu jaoks pruulitud kesvamärjukest “RAM’i ramm”.

Inimesi oli laulu kuulama ja auruvedurit kaema kogunenud tuhande ringis. Edela-Raudtee esindaja sõnul oli ürituse eesmärgiks raudtee propageerimine, st. läbi laulu selle rahvale lähemale toomine. Loodetavasti tuuakse tulevikus taas ka reisirongid Kilingi-Nõmmele lähemale ja RAM vastavatavale laululavale!

Foto: Rahvuslauljad lõõrimas.

Ahti Seller


Toimusid pritsimeeste võistlused

13. juunil toimus Kilingi-Nõmme linna 60. aastapäeva auks tuletõrjevõistlus, mis peale Eesti taasiseseisvumist oli esimene linnas. Külalistena olid osa võtmas võistkonnad Häädemeestelt, Tõstamaalt, Vändrast, Talilt ja Soome Kirkkonummi valla Navala VTÜ-st. Võistlusele eelnes tuletõrjeautode paraad linnas. Avasõnad ütles Pärnumaa Päästeteenistuse ülem Rein Semenov, sellele järgnes Kilingi-Nõmme linnapea Kalle Kiipuse kõne ja Soome võistkonna juhi Navala VTÜ ülema Torsten Bäckströmi sõnavõtt. Viimane kinkis Kilingi-Nõmme Päästeteenistusele Navala VTÜ vimpli ja väga kauni karika soovisõnadega, et sellest saaks rändkarikas, mis hakkaks liikuma võistluse võitnud võistkondade vahel.

Võisteldi autopritsiga ja pendelteatejooksus, kus tuli riietuda, kinnastega voolikut lahti ja kinni kerida, õlut juua, pudelit veega täita, piltmõistatust kokku panna ja päästenööri täpselt visata. Tulemused olid järgmised:
autoprits – I koht (aeg 0.54,7) Kilingi-Nõmme TPA, II koht (aeg 1.00,3) Kilingi-Nõmme vabatahtlikud, III koht (aeg 1.03,3) Häädemeeste; 4. koht (aeg 1.10,5) Tõstamaa TPA, 5. koht (1.29,0) Navala VTÜ, 6. koht (1.30,0) Tali;
autoprits (noored) – I koht (aeg 1.01,4) Kilingi-Nõmme, II koht (aeg 1.56,0) Vändra;
teatevõistlus – I koht (aeg 2.51,0) Häädemeeste, II koht (aeg 3.22,5) Kilingi-Nõmme vabatahtlikud, III koht (aeg 3.27,0) Kilingi-Nõmme TPA, 4. koht (3.35,0) Tõstamaa TPA, 5. koht (aeg 3.58,2) Navala VTÜ, 6. koht (aeg 4.09,0) Vändra noored, 7. koht (aeg 5.23,8) Tali.

Võistlusi lõpetades ja auhindasid kätte jagades soovis Kilingi-Nõmme Tuletõrje ja Päästeasutuse juhataja Kalle Song, et kohtutakse juba järgmistel Kilingi-Nõmme tuletõrjevõistlustel. Soomlaste kingitud rändkarikale graveeritakse esimesena Kilingi-Nõmme TPA nimi.
Peale võistlusi tutvustati Soome kolleegidele Kilingi-Nõmme linna ja oldi külalisteks Sihva talu pererahval.

Soomlased meie elu-olu uudistamas.

Foto: Soomlased meie elu-olu uudistamas.

Olev Paukson


Veelikse kool – 165! 

Uudiseid Tihemetsast 

Kui ma oleksin linnapea 

Mälestused, mälestused... 

Ja muud huvitavat! 

Kilingi-Nõmme peatänavale paigaldati uued liiklusmärgid

Kilingi-Nõmme linna peatänavale (Pärnu tn.) paigaldati Pärnu Teedevalitsuse Kilingi-Nõmme meistripunkti töötajate poolt 83 uut liiklusmärki ja 15-16 ruutmeetrit viitasid. Uued vöötrajad said ka jalakäijate ülekäigukohad.
Materjalide ja töö maksumuseks on üle 100 000 krooni, millest 20 000 võttis Kilingi-Nõmme linn oma kanda.


Kilingi-Nõmme linna ja Saarde valla omavalitsuste esindajate ning ärimeeste delegatsioon käis Rootsis

Seekordse 9. juunist - 11. juunini toimunud sõidu eesmärgiks Rootsi Västmanlandi maakonda oli uurida ja selgitada koostöövõimalusi rootslastega ettevõtluse elavdamiseks meie piirkonnas.
Poliitikutest olid esinduses Kilingi-Nõmme linnapea Kalle Kiipus, Saarde vallavolikogu esimees Aivar Õun ning allakirjutanu, piirkonna ettevõtjaid esindasid Aare Grünberg, Kalle Koop ja Peep Paimre. Delegatsioonile lisasid jumet Pärnumaa Ettevõtluskeskuse direktor Raiko Gustavson, Maria Alajõe Eesti Välisinvesteeringute Agentuurist ning Pärnu Maavalitsuse ettevõtlusnõunik Tiit Kask.

Västmanlandi maakonna keskuses Västerasis külastati Örebro ja Västmanlandi Kommertskoda ning Mälari regiooni Euro Info Keskust.
Järgmisel päeval Toimus tutvumine Sala-Heby Ide-Forum’iga – see on innovaatiliselt mõtlevate ettevõtlike inimeste ühendus (120 liiget), mille tegevusest oleks ka meil paljutki õppida. Külastati ka piirkonna ettevõtteid, millest vast vapustavaima mulje jättis Terri metsaveotraktorite “tehas”, mis mahtus ühte tavalisse talu kuuri.
Kahtlemata on meil sellest paljugi õppida, sest tihti näidatakse omavalitsuse peale näpuga ja öeldakse, miks te ei ehita siia tehast, mis lahendaks kõik tööhõiveprobleemid imeväel. Tegelikkuses on aga maapiirkondade arengu võti just väikeettevõtluse arengus, mis saab alguse inimeste enda ettevõtlikkusest ja valmidusest leida alternatiive põllumajanduslikule tootmisele.

Lõpudiskussioonil Heby Kommuuni juhtide ja sealsete innovatsioonialdiste ettevõtjatega arutati võimalusi sealsete kogemuste vahendamisest meie piirkonda ning lepiti kokku ühise europrojekti algatamises, mis eelkõige on suunatud just ettevõtluse vastastikusele arendamisele.

Agu Leivits


Saarde vallavolikogus arutati

27. mai vallavolikogu istungil kuulati valla sotsiaalnõuniku M. Kurri ettekannet sotsiaaltöö kohta, kinnitati valla korra eeskiri etteloetud kujul sisseviidud täienduste ja parandustega.
Rahuldamata jäeti OÜ “Ravek” poolt esitatud taotlus alkohoolsete jookide müügiks Alexela Lodja-Nõmme tanklas.
Kuulati volikogu esimehe A. Õuna ettekannet Tihemetsa Põllumajandustehnikumile kuuluvate hoonete munitsipaliseerimise kohta. Tihemetsa PT soovib munitsipaalomandisse üle anda tehnikumi haldamisel olevad hooned, mis ei ole õppetöö korraldamiseks vajalikud. Saarde vallavolikogu otsustas munitsipaalomandisse taotleda Tihemetsa Põllumajandustehnikumi riigivara koosseisust järgmised hooned ja ehitised:
1. laohoone 1380,
2. kombainikuur 1383,
3. profülaktoorium 1384,
4. majandushoone nr. 9 1399,
5. elamukvartali tänav 1404.
Ära kuulanud peamaakorraldaja T. Roseni ettekande Tali ja Saarde valla vahelise piiri muutmise kohta, mille on tinginud endise Kuninga A-208 talu maa omandisse vormis-tamine, ning lähtudes Saarde Vallavolikogu otsusest 25. 02. 1998. a. nr.5 ja Tali Vallavolikogu otsusest 24. 03. 1998. a. nr.12, otsustas Saarde Vallavolikogu mitte nõustuda Tali Vallavolikogu otsusega 24. 03. 1998. a. nr.12 ning jätta kõnealuse talu maad läbiv Saarde ja Tali valla vaheline piir muutmata. Endine Kuninga A-208 talu maa otsustati tagastada vastavalt Vabariigi Valitsuse 05. 02. 1993. a. määrusega nr.36 kinnitatud “Õigusvastaselt võõrandatult vara tagastamise korra” punkt 51 kohaselt, moodustades eraldi katastriüksused.

Saarde Vallavalitsuse teadaandmise põhjal
Ahti Seller


 

Lk.1        Lk.2        Lk.3       Lk.4

Toimetaja Ahti Seller, ahti@kilingi.ee.
Neti Uudistaja nr.1; nr.2; nr.3; nr.4; nr.5; nr.6; nr.7
Kilingi-Nõmme