MTÜ AIK LIVONIA UUDISED
aasta 2002

Aldeburgh - Euroopa kultuuriküla 2003
20. detsember 2002

Kui tänavu toimusid kultuurikülade üritused päikesepaistelises Itaalias Pergine Valdarnos, siis järgmisel aastal ootab meid udune Albion (nagu vanasti poeetiliselt öeldi).
Kus siis asub Aldeburgh? Ta asub Suurbrittannias Ida-Suffolki krahvkonnas Põhjamere kaldal, enam-vähem Amsterdamiga ühel joonel, lähim suurem liin on Ipswich edelasuunas.
Londonist peaks olema Aldeburghini umbes 150 km. Loodame edaspidi Aldeburghi lähemalt tutvustada, seekord sellest, mis siis seal järgmisel aastal ja millal toimub.

Ilmselt võtab järgmisel aastal üritusest osa ka uustulnuk Kirchheim Austriast.

19-21. juulil on Aldeburghis koos kõigi külade noored, eesmärgiks digitaalse kunstiteose kokkupanemine. Mõeldud on see nii, et eeltöö tehakse kodus - tehakse fotosid, helilindistusi ja filme oma kodukohast ning siis pannakse materjal kokku üheks tervikuks ja avaldatakse ka internetis.
Siinkohal üleskutse meie noortele: kes on huvitatud, andke endist teada, ja mida varem, seda parem.

25-27. aprillil toimub kõigi külade esindajate konverents, kus peamiseks teemaks külaturism.

19-21. septembril toimub kultuurikülade festival (ilmselt sel korral kõik külad ühel ajal koos).
Kas lisandub veel muid üritusi, selgub ilmselt hiljem.

Osta ja loe!
30. oktoober 2002

Oktoobrikuu ajakirjas „Kultuur ja elu” ilmus pikem kirjutis Kilingi-Nõmmest kui Euroopa kultuuriküla projektis osalejast

Noortelaager Pergine Valdarnos
02. september 2002

Temperatuur: üle 30 kraadi.
Taevas: pilvitu.
Ilm: väga soe.
Korraldajad: oma ala parimad.
Osavõtjad: Eesti, Holland, Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa, Taani, Kreeka, Tsehhi,Ungari.
Aeg: 27. juuli - 3. august.

Kilingi-Nõmme linna esindasid Madis Kullamaa, Merilin Lehtmaa, Kristi Saarsalu ja Madis Räästas. Kohale saabusime 25. juuli õhtul, seega oli meil rohkem aega tutvuda linnakesega ja kohalike elanikega. Ööbisime kurikuulsas kloostris.

Teisel päeval tutvusime delegatsioonide ja laagri programmiga. Ees ootas huvitav nädal teatri- ja põllumajandusteemalistes töögruppides, programmi lülitati ka kolm ekskursiooni.
Ajanappuse tõttu üheski linnas kaua olla ei saanud. Arezzos sai nautida ehtsat Itaalia jäätist, selles linnas on ka tehtud film „Elu on ilus”. Siena oli õhtuhämaruses eriti kena. Peaväljakul toimus tagasihoidlik, kuid igati tasemel tuleetendus. Firenzes saime paar tundi jalutada.

Pergines toimus filmifestival, kus näidati nii Euroopa kui Ameerika filme. Noorte südamed vallutas bänd, mille repertuaar koosnes 70.-90. aastate diskolugudest. Rahvas läks juba paari esimese loo ajal tantsima. Nautida sai ka head bluesi ja kohalikku rahvamuusikat.

Teatritöögrupis ühendas lavastaja erinevate riikide kultuurid oma eksperimentaalteatriga. Etendus oli üles ehitatud neljale põhielemendile – vesi, tuli, õhk, maa. Viimaseks õhtuks saadi koos lavastaja nägemuse, kohalike harrastajate ja laagrirahvaga kokku suurepärane etendus, nii mõnelgi noorel avanes võimalus oma anded proovile panna. Etendus kanti ette viimasel päeval õhtupimeduses linnaväljakul – nii osalejad kui pealtvaatajad jäid etendusega igati rahule.

„Põllumehed” proovisid kohalikku veini ja ehtsat oliiviõli, arutlesid taluturismi teemal ja püüdsid leida lahendust, kuidas linnastumise perioodil ka maaelu jätkuks.
Vabal ajal püüdsime nautida juulikuist Itaaliat. Külastasime lähedal asuvaid lossivaremeid, ujusime basseinis ja külastasime Arezzo linna. Ka ehtsat turumelu saime näha. Kuna joogiks on põhiliselt vein, siis viidi meid veinipoodi erinevaid veine maitsma.

Meie käsutuses oli bassein, kuhu saime kuuma ilma eest pakku minna. Aktiivsemad harrastasid võrkpalli ja lauatennist. Korraldati võrkpallivõistlus, mis jäi aga ajanappuse tõttu pooleli. Meie jõudsime veerandfinaali.

Õhtuti mängisid pillipoisid trummi, mille saatel oli väga hea tantsida. Õhtud möödusid suheldes ja üksteist tundma õppides.

Järgmisel aastal Inglismaale, 2005. a. aga Kilingi-Nõmme. Igatahes kõik lubasid, et ei jäta Eestit vahele.

Täname Kilingi-Nõmme linnavalitsust, MTÜ AIK Livoniat, Travel House’i ja kõiki teisi, kes aitasid kaasa meie reisile.

Noortelaagrist osavõtjad

Kilingi-Nõmme delegatsioon külastas Euroopa Kultuuriküla 2002 Pergine Valdarnot
10. august 2002

Kui kohtate Kilingi-Nõmmes või Saardes mõnda päikesest põlenud, pidevalt naeratavat ja lõunamaise aktsendiga eesti keelt rääkivat naist, meest või koolilast, võite olla kindel, et see on äsja Itaaliast, Pergine Valdarnost naasnud kohalik elanik.

Projketi Euroopa Kultuuriküla üheks eesmärgiks on tutvuda elu ja tegemistega erinevates Euroopa külades, väikelinnades. Selle eesmärgiga külastati ka Pergine Valdarnot.

Reisimuljeid saab lugeda juuli- ja augustikuu Saarde Sõnumitest.

Kilingi-Nõmme linna heakorrakonkursi tulemused
30. juuli 2002

Perekond Liia ja Andres Kuke eramu hoov.

Perekond Virve ja Peet Mardu eramu.

Perekond Hille ja Eino Tuulingu aed.

Elamu aadressil Kooli tänav 5.

Kilingi-Nõmme klubi.

Juulikuu keskel jõudis lõpule Kilingi-Nõmme linna sellesuvine heakorrakonkurss. Kui eelmisel aastal viis MTÜ AIK Livonia konkursi läbi oma jõududega, siis tänavu osalesid komisjoni töös ka linnavalitsuse ja volikogu esindajad.

Konkursi valmistas ette ja viis läbi komisjon koosseisus: Tiiu Tähepõld, Tiiu Olde, Ahti Seller (info, fotod, arvutigraafika), Tiiu Tammiste (haljastusalane nõustamine, Kilingi-Nõmme Linnavolikogu esindaja), Enn Alunurm (ehitusalane nõustamine, Kilingi-Nõmme Linnavalitsuse esindaja), Eesi Kolla (projektijuht).
Ürituse läbiviimiseks vajaliku raha hankis Livonia projekti abil maakonnast, pani välja oma ühingu varudest ja sai toetust ka linnavalitsuselt.

Kevadel kinnitas komisjon heakorrakonkursi juhendi ning pani paika käesoleva aasta tegevuskava.
Seejärel koostas tunnusmärgi kavandi ja tellis selle valmistajafirmalt.
Suve jooksul hoiti silmad lahti ja jäeti meelde nii head kui halba, mis linnas silma hakkas. Vahepeal tekkis mure, et pikk põuaperiood närtsitab kõik lilled ja murud, kuid sellest ohust said hoolsad aednikud üle tänu saabunud vihmadele.
Komisjon käis objekte üle vaatamas ja pildistamas 15. juulil, sellele järgnes hindamine vastavalt juhendile, lõpuks löödi punktid kokku.
Ühise arutelu tulemusel valiti välja parimaist parimad.
Tänukirjad ja auhinnad anti üle 21. juulil Suveaias toimunud kontserdi eel.

Muidugi on iga hindamine mingil määral subjektiivne ja seepärast ei tahakski nii rangelt määrata paremusjärjestust. Me kavatseme konkurssi korraldada veel vähemalt kolmel järgmisel aastal, sest vastavad tunnusmärgid on juba valmis. Seega jõuavad praegu tähelepanuta jäänud ilusad aiad auhindu saada järgnevatel aastatel.
Need majapidamised, kus hooneid remonditi või oli aia rajamine pooleli, jäid seekord kõrvale, oma aega ootama. Samuti ei saa öelda, et üks õu on paremini kujundatud kui teine, sest igal inimesel on erinev arusaamine ilust ja komisjon ei taha kellelegi peale suruda oma arvamust.
Kodu on kõigepealt ikka elamise koht ja iga pere peab end seal hästi tundma. Ja kas talle meeldib ainult suur muru, kollektsiooniaed, köögiviljaaed või kõik läbisegi, on tema enda otsustada.
Komisjon vaatas ainult selle pilguga, millise üldmulje majapidamine jätab: kas kõik on omavahel kooskõlas, kas pole suuri maitsevääratusi, kas hooneid on hädapäraselt kõbitud, kas pole midagi lohakil, kas majandusõu, prügikastid, puuriidad ja hooldusala on korras, hekk ja muru pügatud, lastele mängupaik olemas, puhkenurk kenasti kujundatud.

Vastavalt juhendile hinnati objekte kolmes grupis – eramud, suured korterelamud ja ühiskondlikud hooned, sh. tootmishooned.

Tuleb tunnistada, et korras ja ilusaid eramuid on meie linnas palju. Neid on küll raske paremuse järgi ritta seada, kuid vähemalt on, mille vahel valida. On arusaadav, et nii ilusaid aedu ja elamist saab rajada ainult suures üksmeeles elav pere. Sageli ongi neis majapidamistes lapsi ja lapselapsi, sõpru ja sugulasi, kes on abiks suuremate tööde juures, aga ka koeri ja kasse, kellele peab samuti oma nurgake leiduma.
Komisjoni arvates on üldine mulje möödunudaastasega võrreldes jälle pisut parem.

Suurte korterelamute ümbrus on troostitum, hakkab silma kaootilisus, pole ühtset kujundust ja hooldust, iga akna all on oma lillepeenar ja seegi umbrohtu täis kasvanud. Paljusid maju ja õuesid pole aastaid värskendatud, niidetakse vaid muru ja pühitakse prahti. Ilmselt pole eestvedajat, kes võtaks organiseerimise, innustamise ja taganttorkimise oma hooleks. Muidugi pole ka raha, et teha korda ripakil katuseäär või võõbata üle kuur. Ja ilmselt arvatakse, et kõrge plangu tagant ei paista maltsamets välja.

Ka ühiskondlike hoonete osas pole pilt parem. Tuleb kahetsusega märkida, et varem heakorra osas positiivselt silma hakanud objektid on nüüdseks oma ilu kaotanud. Kas on põhjuseks väsimus, hooletus või majanduslik kitsikus, pole teada.

Igas grupis anti välja esikoht, millega kaasnes vastav tunnusmärk – linna sümboolikaga sini-kollane märk kirjaga „Heakorrakonkursi võitja 2002”. Maja fassaadile kinnitatuna annab see märku, et mööduja võiks pilgu ka üle aia heita. Loodetavasti innustab selline märgike konkursil osalema neidki, kes pole seda veel teinud.
Eramute grupis märgiti ära veel kaks tublimat. Kõik äramärgitud said ka auhinnad.

Komisjoni otsusel on Kilingi-Nõmme linna 2002. a. heakorrakonkursi võitjad

Eramud:
1. koht - perekond Liia ja Andres Kukk (Kiriku 16),
perekond Virve ja Peet Mardu (Kase 2),
perekond Hille ja Eino Tuuling (Vana 26).

Korterelamud:
1. koht - elamu aadressil Kooli 5 (korteriühistu).

Ühiskondlikud hooned:
1. koht - Kilingi-Nõmme Klubi (Pärnu 73).

Suur tänu komisjonile, abistajatele, toetajatele, et saime konkursi läbi viia!
Tuhat tänu kõigile kodukaunistajatele, teie hool ja töökus olgu eeskujuks kõigile. Ja veelkord - kes sel aastal jäi ära märkimata, ärge olge pettunud, tuleb ka teie kord, kui sama tublilt jätkate.
Head pealehakkamist ja jõudu!

Eesi Kolla
projektijuht

MTÜ AIK Livonia sai omale ruumi
09. juuni 2002

MTÜ AIK Livonia infotuba ja ühtlasi Saarde Sõnumite toimetuse kontori ruum on peaaegu remonditud, astuge sisse.
Tuba asub Pärnu tn 37 II korrusel, majandusühistu kontori trepist üles minnes otseuks; kohe pannakse ka silt uksele, samuti postkast, kuhu saate teateid ja kirju panna.
Kahjuks ei ole kontor pidevalt lahti, seetõttu võiksite vajadusel helistada mobiilil 056 915 098, kui mobiil ei vasta, lülitub kõne numbrile 92 509. Kui ka see number ei vasta, proovige veidi hiljem!

Livonia sai aastaseks
11. veebruar 2002

Ta sündis 15. jaanuaril 2001. a. ja sai nimeks Mittetulundusühing Arendus- ja Innovatsioonikeskus Livonia. Vadereid ehk asutajaliikmeid oli 12. Tänaseks on liikmeskond kasvanud 34-ni, neist 12 on Saarde vallast ja 22 Kilingi-Nõmmest. Aastapäevakoosolekul k.a. 4. veebruaril andsid juhatuse liikmed ja esimees Kalle Kiipus ülevaate ühingu esimesest tegevusaastast.

Dokumendikaustas ürituste kronoloogias on ridu terve lehekülje jagu. Sealt selgub, et on peetud 3 üld- ja 3 infokoosolekut ning juhatus on töökoosolekuks või aruteluks kogunenud 13 korral. Ühingu tugevaks küljeks on esindatud huvigruppide ja erialade mitmekesisus (eraettevõtjad, ametnikud, talunikud, üliõpilased, koduperenaised, pensionärid; looduskaitsetöötajad, bioloogid, metsamehed, agronoomid, pedagoogid, meedikud, informaatikud, kultuuri- ja majandushuvidega inimesed jne). Seega on ka huvide ring lai.

Ühingu tegemistest saab lugeda koduleheküljelt, mida hooldab Ahti Seller. Paberimajandust hoiab korras Eesi Kolla. Videofilme üritustest teeb Ants Laigna.

Augustis korraldas ühing heakorrakonkursi linna kaunimate koduaedade väljaselgitamiseks. Komisjon leidis esikohaväärilise olevat hr. Kalliti hästihooldatud liigirikka aia, mille eest sai peremees auhinnaks tasuta Tšehhi-reisi.

Juunikuisel linna ümbruse heakorda ja keskkonnaseisundit uurival jalgrattamatkal oli noorim osavõtja 5-aastane, maha sõideti 19 km. Retkel olid positiivsed järelmõjud - puhastati metsaalust, korrastati metsamaterjali laoplatse ning prügimäe ümbrust.

Väärtustamaks vanu traditsioone ja kodumaist toodangut, korraldati jõululaat. Meeleolu kujundasid vahva talveilm, tulepakud ja lõke ning ürituse uudsus. Laululava pakkus mõnusat katusealust.

Novembris hakkas ühing välja andma piirkondlikku ajalehte „Saarde Sõnumid”, toimetamise töö raskus on Kalle Kiipuse õlul.

Ühingu üheks peamiseks tegevussuunaks on rahvusvahelise projekti „Euroopa Kultuuriküla” Eesti-poolne eestvedamine.

Möödunud aastal oli kultuurikülaks Tšehhi väikelinn Bystre. Festivalil käis 46-liikmeline delegatsioon, noortelaagris 6 hakkajat noort ja osaleti kahel konverentsil. Kevadisele konverentsile sõidutasid livoonlasi linnapea Aivar Õun ja abilinnapea Kalle Song. Kõik kultuuriküla üritused õnnestusid hästi ja andsid osalejatele häid muljeid. Vaprate tantsulaste ja võimlejate reisikulusid aitasid katta omavalitsused.

Siinkohal on sobiv teada anda, et kolme aasta jooksul on osaletud kokku viiel konverentsil ja kolmes noortelaagris. Suvesõitudest on osa saanud 103 inimest (1999. a. Hollandis 52, 2000. a. Prantsusmaal 47 ja 2001. a. Tðehhis 46). Kolm korda on reisinud 9 ja kaks korda 24 inimest. Reisiseltskonnast 64 on pärit meie linnast, 28 Saarde vallast ja 11 mujalt.

„Euroopa Kultuuriküla” on pikaajaline projekt, seega jätkub sellealane tegevus veel vähemalt 9 aastat, kuni kõik osalevad külad on kandnud kultuuriküla tiitlit. Projekti juhtimine MTÜ AIK Livonia poolt on pidev töö – suhtlemine osapoolte vahel, materjalide tõlkimine ja info vahendamine, interneti kodulehekülje täiendamine, valmistumine eelseisvateks üritusteks.

2002. aastal täidab suurema osa ajast mitmesuguste projektide teostamine, milleks oleme saanud toetust Kohaliku Omaalgatuse Programmist. Juhatus on kirjutanud veel mitmeid projekte, kuid tulemusi pole veel teada.

Tänavu korraldame taas suure grupi osalemise kultuurikülade festivalil, seekord Itaalias. Samuti osalevad meie esindajad traditsioonilistel konverentsidel ja noortelaagris.

Ühing viib taas läbi heakorrakonkursi koos soovijate eelneva nõustamisega. Täpsem info ja konkursi korraldamise kord ilmub järgmises ajalehes. Livonia sooviks seda läbi viia koos linnavalitsusega, kuid koostöövormi pole lihtne leida. Kavas on jalgrattamatk linnast pisut kaugemate objektide heakorraga tutvumiseks. Tööplaanis on ka kevadise taimelaada ja sügislaada korraldamine.

Ühing sai enda kasutusse ruumi infotoa tarbeks, alustas remondiga ning toa sisustamisega.

Kena puhta väikelinna maine hoidmiseks tahame pöörata järjest rohkem tähelepanu linna ja ümbruse väljanägemisele ja heakorrale. Peame oluliseks kõigi elanikegruppide kaasamist selles liikumises. Ökoloogilise kasvatuse eesmärgil on kavas rajada, õigemini taastada, linna ümbruse looduse õpperada.

Peame valmistuma ka külaliste vastuvõtuks, sest 2005. aastal kannab kultuuriküla tiitlit Kilingi-Nõmme ja siis saabuvad siia 11 maa esindajad!

Ühingu tegevus on suunatud laiale üldsusele, seetõttu teavitatakse eelseisvatest üritustest ajalehe, interneti jm reklaami teel, osalema on oodatud kõik soovijad.

Ajalehes „Saarde Sõnumid” ilmub järjekindlalt infot ja artikleid ühingu ettevõtmistest, reisidest ja huvitavamatest üritustest. Mõttes mõlgub ka linna tutvustav videofilm.

Ühing on avatud uutele liikmetele, värsketele ideedele ja igasugusele heasoovlikule koostööle.

Kuna ühingu liikmete nimekirjas täitub neljas kümme, siis oli aastapäevakoosolekul täiesti omal kohal neljakilone tort, millest üheskoos jagu saadi.

Uued uudised
Uudised 2003
Uudised 2001