MTÜ AIK LIVONIA UUDISED
aasta 2003

Mida arvab meist Bert Kisjes, projekti Euroopa Kultuuriküla hing ja eestvedaja
05. detsember 2003

Enne Euroopa Kultuurikülade eestvedaja Bert Kisjese (fotol) lahkumist Kilingi-Nõmmest leppisime kokku, et esitan talle mõned küsimused, milledele ta vastab e-posti teel. Vastused jõudsidki kohale, mõistagi inglise keeles. Loodame, et see ei ole väga suur keeleseaduse rikkumine, kui avaldame need ka inglise keeles, ilma tõlketa. Kui keegi lugejatest oleks nõus järgneva jutu eesti keelde tõlkima, avaldame tõlke hea meelega järgmises lehes, toimetusel lihtsalt pole momendil aega tõlkida. Asja mõte on tegelikult selles, et keeleoskus on tänapäeval hädavajalik, miks siis mitte proovida ise sellest jutust aru saada või lasta oma lastel või lastelastel tõestada, et nad koolis lihtsalt aega surnuks ei löö, vaid hoolsalt õpivad, et hiljem edukalt laias maailmas läbi lüüa.

Kalle KIIPUS

What to expect from Europe?
I am glad Estonia will not be any more an enemy, part of another political block. I am glad when the fighting of states between each other, at least in Europe, comes to an end. In the 20th century we experienced that this kind of fighting cannot bring any good anymore. From that point of view it is important to recognize that we are members of one family. And this family we call Europe.
On the other hand I see that Europe can only solve very rough problems. Such as a highway between Tallinn and Amsterdam. Europe can make the traffic throughout Europe more reasonable. But so far any human being lives in a house in a street in a small part of a town or in a village, he is mostly concerned with small problems. How to get an income every day, how to go to the shop when you broke your leg, what to advise your child what to do after his school period and how to deal with some people in the neighbourhood who are unreasonable.
Europe cannot solve these problems at all. They have to overlook the millions of small tangible problems. They go for the abstract version.
I think Europe needs small communities who work on the smaller problems. I think many nowadays politicians already understand that they cannot solve many problems. They need the cooperation of the individual people and of the small communities.
The ‘tools’ of the European Administration are the bulldozer and other big machines. But with these kind of tools are useless in your house. They are too big. For many things you need your own hands to get a good result.
I did not loose my independence (freedom) until now because I got and found enough place to live. Sometimes I came into a conflict. But it was not only a conflict with the rules, it was a conflict with the ideology of the public opinion as well.

How You see Kilingi- Nõmme between the other Cultural Villages?
The twelve villages of the movement Cultural Village of Europe are quite different. They have an individuality comparable with that of any individual person. I am impressed by your graveyard. It is huge. I suppose that almost all people whoever lived in Kilingi-Nõmme are there together. In my country with a lack of space the graves are cleared away after some years. For me the graveyard in Kilingi -Nõmme shows something of a respect for people who lived before.
Comparing the average wages there is a big difference between the salary of an inhabitant of Kilingi- Nõmme and Wijk aan Zee. But when you need 3/4 of your salary in Wijk aan Zee to pay the house and the heating, or you live in the house built by your grandparents and you find the wood for the heating in the forest, then you have something like a guarantee no bank never can give you. You never will get into the situation to have to sleep on the street because there is no money.
Another thing I expect from Kilingi-Nõmme (and also from Bystre, Palkonya aned Ströbeck) is that they bring in the experience of the former communist countries. Kilingi-Nõmme has other experience than the villages of the western countries. It is important to have a platform where these differences come into the light.

Saarde Sõnumid

Euroopa Kultuurikülade uudised
06. november 2003

15-25. septemrini viibis Inglismaa reisil 44 Kilingi-Nõmme ja Saarde elanikku, nende hulgas 12 kooliõpilast. Reisi peasihiks oli Aldeburgh – Euroopa Kultuuriküla 2003, eesmärgiks võtta osa 19-21. septembril toimuvast kultuurifestivalist.
Reisist osavõtnute reisimuljeid saab lugeda Saarde Sõnumitest.

Euroopa Kultuurikülade uudised
01. september 2003

Tšehhimaal Bystres (Euroopa kultuuriküla 2001) toimus juuli lõpus puunikerdajate festival, kuhu kutsuti osavõtjaid ka meilt. Kuna Kilingi-Nõmmes ei tea me ühtegi puunikerdajat, küll aga Saarde vallast Robert Ollot, siis tegi Livonia osaleda festivalil härra Ollole, kes pärast pikemat arupidamist ka nõustus. Pärast Robert Ollo koju jõudmist esitas Saarde Sõnumid talle mõned küsimused reisi kohta. Kuna diktofoni polnud käepärast, siis pole vastused sõna-sõnalt härra Ollo suust, vaid intervjueerija poolt veidi mugandatud.

Kuidas siis reis algas?
Eurolines bussiga Pärnust Kaunasesse, sealt teise bussiga Prahasse. Prahas oli ainult paar tundi aega, mis kulus piletite ostmisele. Edasi juba kohaliku bussiga Bystresse.

Kas oli palju osavõtjaid?
Mina Eestist, üks daam Hollandist Friisimaalt ja ülejäänud olid tšehhid.

Mida te siis seal tegite?
Nädal aega kõva tööd, hommikul 8-st õhtul 7-ni, ja nii iga päev. Toormaterjaliks oli nii poolteist meetrit kõrge jäme puupakk. Korraldajad ütlesid, et see on haab, aga minu meelest meie haavast veidi erinev. Enamus skulptoritest tegi väikseid Petlemma teemal kujusid. Hollandlanna tegi abstraktse taiese. Mina tegin umbes meetripikkuse ahvena põimituna vetikatesse. Töö käis kõigi silme all kiriku vastas oleval muruplatsil suure pärna all, see kaitses veidi suure kuumuse eest.

Ega siis ringi vaatamiseks ja lõbutsemiseks palju aega ei jäänud?
Ei jäänud, ajast tuli isegi puudus. Ühe korra käisin mägedes vaarikaid söömas.

Kas äpardusi ka juhtus?
Ikka juhtus – lõikasin käe katki, tuli lasta kinni õmmelda. Soovitati lasta käel natuke puhata, kuid polnud aega – töö tuli valmis teha.

Kuidas elutingimused olid?
Head. Magasin kohalikus hotellis või pansionaadis, söök oli väga hea ja odav, õlu samuti. Üks kann õlut maksis 4 eesti krooni. Rohkem suhtlesin hollandlannaga, kohalikud ei tahtnud eriti vene keelt rääkida, kuigi oskasid. Samas ei oska nad inglise keelt, rohkem ikka saksa keelt. On ju sellel piirkonnal saksa-austria kultuuritaust.

Said siis kala ikka valmis ja lasksid vette?
Sealsed järved on väikesed, peamiselt paisutatud veekogud, nii et kala paigutati hoopis Bystre uhkesse raekotta, kuhu ta ka jääb. Oldi väga rahul ja kutsuti järgmisel aastal tagasi.

Kas lähed?
Tahan minna küll, aga koos mõne kaaslasega. Siis saab töö ehk rutem valmis ja jääb rohkem aega kohaliku eluga tutvumiseks. Ka on vaja uusi tööriistu muretseda, teistel olid riistad viimase peal.

Ja oligi ees kojusõit?
Jah, jälle tagasi Prahasse ja leedukate bussiga Vilniusesse. Jälle polnud aega Prahas ringi vaadata. Leedukaid küll kiita ei taha – buss oli liigselt istmeid täis kiilutud ja vahekäik reisijaid täis. Paari purjus leeduka pärast, kel paberid korras polnud, pidime piiril mitu tundi ootama, samuti pidi seetõttu meie bussi ootama Vilniusest Riiga minev buss.

Jõudsid ikka õnnelikult koju?
Jaa, ühe päeva ja öö veetsin tuttavate juures Riias. Riia jättis hea mulje, ainult tohutud liiklusummikud sildadel. Eesti ja Tallinn on ikka kõige ilusamad…

Mis siis edasi saab?
Kõigepealt tahaks välja puhata, siis tuleb jälle voolima hakata. Nimelt tellis Pärnu Maavalitsus mult karuskulptuuri. Tuleb materjal ära tellida ja pihta hakata.

Kas karud on su lemmikteema?
Karud on tellijate lemmikloomad. Maavalitsuse puhul on see mõistetav, on ju karu Pärnumaa sümboliks.

Robert Ollot küsitles
Kalle Kiipus

2003. aaasta heakorrakonkurss Kilingi-Nõmme linnas
29. juuli 2003

Perekond Hallopi kodu aadressil Sambla 32a.

Perekond Öövel ja Einla eramu.

8 korteriga korteriühistu aadressil Nõmme 3.

Kilingi-Nõmme Lasteaed „Krõll”.

Maja ei ole midagi.
Tuba ei ole tühjagi.
Kodu on muus.
Kodud kasvavad kodudeks aegamööda…
Ellen Niit

Igaüks loob oma kodu ise, omaenese ettekujutuse ja maitse järgi, ohjadeks fantaasia ja suuraudadeks vaid rahakotirauad. On päevselge, et tahtmist ja oskust võib olla, kuid majanduslik olukord ei võimalda kõike teha nii, nagu tahaks. Siiski saab pideva töö ja hoolega kauni aia rajada ning hoonete juures üht-teist üles kohendada ja uuendada, eeskujuks mõni ajakirjast nähtud või üle aia kiigatud mälupilt. Seda kinnitab ka ringkäik meie linnas.

Kõigepealt märkab silm värske välisvoodri saanud maju ja kirevaid lillevankreid kesk muruplatse. Sama kiiduväärt on aga ka lihtne mugav puhkenurk õuepuude rüpes, hästi pügatud hekk, korralikult laotud puuriidad. Selliseid pisileide on meie linnas rõõmustavalt palju. Kahjuks ka vastupidist. Linnapildis palju sagedasem vaatepilt on luitunud ja kooruva värvijäänustega maja, hooldamata aialapp, võsastunud teeperv. Jaanipäevaks kõrgeks kasvab rohi… Kui omanik ega üürilised ei viitsi, siis nii jääbki. Nagu polekski see kodu, vaid lihtsalt üks maja.

Juba kolmandat aastat viib MTÜ AIK Livonia Kilingi-Nõmmes läbi heakorrakonkursi, et hoida silm peal linna väljanägemisel ja turgutada elanike huvi koduümbruse kaunistamise ja hoonete kordategemise vastu. Kevadepoole tegi linnavalitsuse komisjon oma valiku ja esitas sobivad objektid hindamiseks maakonda. Lähtuvalt meie poolt koostatud juhendist ja kindlast soovist välja jagada konkursi tunnusmärgid, mis juba möödunud aastal valmistati ja käiku läksid, tegi Livonia komisjon oma hindamise 16. juulil. Edaspidise suhtes oleme linnavalitsusega kokkuleppele jõudnud, et järgmisel aastal saame hakkama siiski ühe ühise käiguga. Linnavalitsus toetab ka tänavu meie konkursi läbiviimist rahaliselt.

Konkursi komisjoni koosseis on sama, mis möödunud aastal: Tiiu Tähepõld, Tiiu Olde, Ahti Seller, Eesi Kolla, Tiiu Tammiste (Kilingi-Nõmme Linnavolikogu esindaja) ja Enn Alunurm (Kilingi-Nõmme Linnavalitsuse esindaja).

Vastavalt juhendile hinnati objekte kolmes grupis – eramud, suured korterelamud ja ühiskondlikud hooned. Ühise arutelu tulemusel valiti välja parimad, kellele antakse tänukiri ja tagasihoidlik meene. Iga grupi esikoht saab ka märgi „Heakorrakonkursi võitja 2003”, kinnitamiseks maja fassaadile.
Komisjoni otsus on alljärgnev.

Kilingi-Nõmme linna 2003. aaasta heakorrakonkursi võitja eramute grupis on perekond Hallopi kodu aadressil Sambla 32a. Väike maitsekalt kujundatud krunt, munakividest laotud sõidutee, korrastatud maja, ehitusi veel teoksil.

Tänukirja saab ka Veski 16 (perekond Öövel ja Einla), kus majandusõue arvelt on laiendatud haljastust ja loodud puhkenurki ning Kiriku 19 (perekond Rosen), kus hoolega pügatud heki taga on tore liigirikas aed, maja renoveeritud.

Korterelamutest saab märgi elamu aadressil Nõmme 3 (8 korteriga, korteriühistu). Kui enamuse suurte majade ümbruse hooldamine seisneb vaid muru niitmises, siis selles õues on lisaks ka uhke roosipeenar, kiik ja liivakast ning majal uued valged korstnapitsid.

Ühiskondlikest hoonetest saab märgi Kilingi-Nõmme Lasteaed „Krõll” (Aia 1).

Suur tänu komisjonile, abistajatele, toetajatele, et saime konkursi läbi viia!
Ning tuhat tänu kõigile kodukaunistajatele, hoolsatele ja töökatele linlastele!
Komisjon on küll veidi mures, kas leiame järgmisel aastal esiletõstmiseks ühiskondliku hoone või korterelamu, sest valikuvõimalus on üsna napp. Loodame siiski, et keegi kuskil ärkab ja märkab ning asub tegutsema. Selleks jõudu ja tahtmist, maitsekust ka väheke! Ja kõigile kena suve!

Eesi Kolla

Eestit külastas Euroopa Kultuurikülade projekti üks eestvedajaid
02. juuli 2003

Kilingi-Nõmmet külastas Euroopa Kultuurikülade projekti koordinaator ja „vaimne isa” Bert Kisjes (fotol) Wijk aan Zee-st (Holland), sedapuhku juba teist korda. Tema soov oli näha meie valgeid öid ja jaanituld. Külastasime siis järjestikku kahte jaanituld. Hollandis olevat väga raske saada luba tule tegemiseks, seetõttu ei väsinud ta meie lõkete vaatamisest. Siiski tundus, et ta ootas meie jaaniõhtutelt enamat. On ju pildiraamatutes neidudel pärjad peas, pidulistel rahvariided seljas, süntesaatorite asemel mängitakse kannelt ja lõõtspilli. Tundub, et rikkalikust esivanemate kombestikust on jäänud ainult tuletegemine.
Üritasime ka sõnajalaõit leida ja jaaniusse näha, kuid seekord tulemusteta.
Teiseks uudseks kogemuseks oli Bertile saunas vihtlemine. Käisime nimelt Peebu ujuvsaunas, mis talle väga meeldis.
Toimus kohtumine ka Livonia rahvaga. Bert tutvustas eelmises lehes mainitud raamatut, jagas autogramme ning kõneles ka tulevikuplaanidest.
Aega jätkus ka kaugemal käimiseks, ega meil ju kohapeal erilisi vaatamisväärsusi pole.
Küsimusele, mis Eestis talle kõige rohkem muljet avaldas, vastas Bert, et meie kaunikesti puhas ja rikkumata loodus.

Euroopa Kultuurikülade uudised
04. mai 2003

Käesoleval aastal nägi ilmavalgust kena 110 lehekülge paks kõvade kaantega ja paljude värviliste fotodega raamat „Elujõulised külad”. Raamat toimetati ja trükiti Hollandis, Wijk aan Zees, 3000 eksemplaris. Tekst on inglise ja saksa keeles.
Raamat tutvustab kõiki projektis osalevaid külasid, lisaks palju muudki materjali.
Momendil oleme kahe eksemplari omanikud, sest ülejäänud 50 eksemplari saame kätte ilmselt alles sügisel Inglismaalt. Posti teel nii suure hulga raamatute saatmine läheks liiga kalliks, seetõttu peame ootama.
Raamatu hind meie jaoks on 160 krooni (see on pool hinnast Lääne-Euroopa küladele).
Kui raamatud kätte saame, loodame neile lisada ka teksti eestikeelse tõlke. Võimaluse korral avaldame osa teksti ka Saarde Sõnumites.
Teose kaanepilt on joonistatud Ungari küla Palkonya laste poolt, üle järgmise kahe lehekülje on foto jaanitule ümber tantsivatest Kilingi-Nõmme lastest.

LIVONIA.ee uues kuues
07. aprill 2003

Uue kuue sai Põhja-Liivimaa virtuaalseks ukseks olev LIVONIA.ee veeb.
Lehekülje arendamisele-täiendamisele saab oma ideede ja ettepanekutega kaasa lüüa igaüks, kellel selleks tahtmist on. Kontakteerumiseks kasutage palun LIVONIA.ee meilivormi.

MTÜ AIK Livonia 2-aastane
17. märts 2003

Jaanuaris möödus kaks aastat mittetulundusühingu Livonia asutamisest. Seda tähistati väikese peoga „Restos”.
Osa võtma olid kutsutud ka suvisest Itaalia sõidust osavõtnud. Nii söögid, joogid kui muusika olid itaaliapärased.
Ü hingu liikmete arv on kasvanud 46-ni ja paistab veelgi suurenevat. Liikmeks saab astuda igaüks, kes selleks soovi avaldab ja tahab kaasa lüüa meie elu veidi huvitavamaks ja paremaks muutmisele.
Teretulnud on uued ideed ja ettepanekud.
Rohkema informatsiooni saamiseks helistage telefonidel 92 509 või 056 915 098.

MTÜ AIK Livonia 2002. aasta tegevusaruanne

Uued uudised
Uudised 2002
Uudised 2001