Netileht.gif (10526 bytes)
Nr. 1, detsember 1997

Kooliuudised

Toimus informaatikapäev

12. novembril toimus Kilingi-Nõmme Keskkoolis maakonna matemaatika ja informaatika õpetajate päev. K�lalisi oli 35. Lahtiseid tunde andsid õpetajad Helle õige, Eha Kukk ja Anne Aasamets. Pärnumaa Haridusosakonna peainspektor Maimu Arrok�ll tänab Helle õiget hästi korraldatud ettev�tmise eest. Kokkutulnud j�id väga rahule pakutavaga, andsid k�rge hinnangu lahtistele tundidele ja õpilaste asjatundlikkusele informaatika tunnis. Eriti kasulik oli programmi MathCad tutvustus. Selle programmi abil saab koostada ja lahendada matemaatika ülesandeid. Erli Aasamets, Kaur Suurvarik ja Anne Aasamets �petasid, kuidas kasutada infotehnoloogiat matemaatika tunni ettevalmistamisel ja l�biviimisel. Kokkutulnuile tutvustati metoodilisi materjale matemaatikas, informaatikas, majandusõpetuses. Maakonna Tiigrih�ppe koordinaatori, V�ndra Gümnaasiumi arvutiõpetaja Jaan Valgevälja eestvedamisel toimus vestlusring, kus v�rreldi arvutialast arengut erinevates keskkoolides, vaagiti 1998. aasta probleeme. õpetajate tööruumiks oli sügisel valminud �pikeskus, mis pakkus t�sist huvi.

Leida OHTLA

Teised meist

Soomest Joutsast saabub jätkuvalt vastukajasid meie õpilaste k�lask�igu kohta käesoleva aasta septembris. Kesk-Soome l��ni ajalehe �Keski-suomalainen� noortelehek�ljel avaldavad oma muljeid kilinginõmmelaste antud kontserdist ja aasta varem toimunud joutsalaste Eesti-visiidist kolm Joutsa Gümnaasiumi õpilast. Nende muljete põhjal on eesti ja soome noored väga paljus �htmoodi, neil on sarnaseid probleeme, huvisid ja t�ekspidamisi. Erinevusi on riietumisstiilis: eesti noor neiu peab t�htsaks naiselikku trendikust, soome noor tahab (julgeb) teistest erineda.    Soome poisisd Kilingi-Nõmme tüdrukuid piidlemas.

�ppeprogramm Eestis on palju pingelisem, õpilased aga usinamad ja hoolsamad ning oskavad tundides rohkem võidelda ja k�simusi esitada. Eestlaste, sh. kilinginõmmelaste võitlejahing avalduvat ka selles, et kooli autahvlile p��semiseks pingutatakse ja parimate hulka kuulumist peetakse auasjaks.

Tunnustavad on artiklid Kilingi-Nõmme noorte antud kontserdi kohta Joutsas (ajalehed �Id�-H�me� ja �Joutsan Seutu�). K�rgelt hinnatakse h�behäälset laululindu Liisi Koiksonit ja laulutertsetti, kus lisaks Liisile laulsid Evelin Adamson ja Siiri Schmidt. Meie vabariigi paremikku kuuluvate rühmvõimlejate esinemist saatis tunnustav aplaus ning joutsalased said teada, kuidas üks õige rühmvõimlemine k�ib. Soome noored ei m�ista meie esinejate kartust, et etteasted võiksid mitte meeldida. Joutsa õpetajate arvamust m��da on neil meie koolilt õpilaste tunniv�lise tegevuse osas palju õppida.

Margit SCHMIDT
(Foto ajalehest "Joutsan Seutu": Joutsa poistev�gi keskendunult võimlemisnumbreid j�lgimas.)v


Naiskoor "Kanarbik" - 45

Kilingi-Nõmme naiskoor alustas tegevust 1952. aastal Anna Sumbergi juhatusel. Koor kasvas välja arvukast ansamblist. Koori asutajaliikmeist laulis meie kooris 1981. aastani Juuli Kuningas - kauaaegne koorivanema abi, kelle �lul olid organisatoorsed ülesanded. Naiskoor on osalenud kõigil �ldlaulupidudel Tallinnas alates 1955. aastast ning kõigil naiskooride vabariiklikel laulupäevadel P�lvas, Haapsalus, Elvas, Rakveres, piirkondlikel laulupäevadel, samuti Kilingi-Nõmme linna laulupäevadel, mis toimusid alates 1950. aastast igal aastal kuni 1995. aastani.

Kooriasutajad1958. aastal lahkus dirigent Anna Sumberg Pärnusse. Koori hakkas juhatama �sja Kilingi-Nõmme saabunud Hille Sivi. Tema juhatas naiskoori kuni 1960. suveni ja viis koori ka �ldlaulupeole. 1. septembril 1960. asus Kilingi-Nõmmes lauluõpetajana t�üle Luule Kallasse, tema asus ka naiskoori etteotsa. Koori töö tulemuslikkusest annab tunnistust väga hea esinemine 1961. aastal Abja rajooni naiskooride võistulaulmisel. Kui Luule Kallasse lahkus 1962. aastal, võttis koori enda hoole alla taas Hille Sivi. Tema viis naiskoori �ldlaulupidudele 1965., 1975. ja 1980. aastal. Peale 1965. aasta laulupidu asus koori ette Olev Sepp, kes hiljem, aastatel 1970.-1972. moodustas nais� ja meeskoori baasil segakoori. Juubelilaulupeoks 1969. aastal valmistas koori algul ette Hille Sivi, kuid laulupeole viis laulukoori nooruke p�rnulanna Edda Lipp. Naiskoor sai juubelilaulupeoks uued rahvariided. 1972. aastal taasalustab naiskoor Hille Sivi käe all.

1975. aastast hakkasid toimuma igasuvised laululaagrid, korraldajaks igal suvel erinev koor. 1977. aastal toimub laululaager Kilingi-Nõmmel, korraldajaiks kohalik nais� ja meeskoor. Sama aasta suvel k�isime koos meeskooriga ekskursioonil marsruudil Kilingi-Nõmme - Minsk - Brest � Vilnius - Riia - Kilingi-Nõmme. 1978. aastal osalesime Pärnumaa, Maszalaca, Kilingi-Nõmme, Karksi-Nuia ja T�rva laulupäeval ning V�ndra laululaagris. Toimusid M�isak�la ja Kilingi-Nõmme linnade 40. aastapäeva kontserdid.

1980. aastal osalesime mees-koori 30. aastapäeva kontserdil. Kuigi naiskoori ametlik asutamise aasta oli 1952, pidasime oma 30. aastapäeva koos meeskooriga, kuna meil oli üks dirigent. Aastapäevapeoks saime uued esinemisvormid - kanarbikulilla pluusi ja pika rohelise seeliku. Eelnevalt olime korraldanud koori nime konkursi, mille tulemusena sai naiskoor nimeks �Kanarbik�.

1982. aasta sügisel tekkis dirigent Hille Sivil probleem h�ülepaeltega ja ta pidi tööst eemal viibima. Koori asus juhatama nooruke Lea Einaleht, kes on meie dirigendiks tänaseni.

Meie kooril on s�pruskoor Rootsis V�ster�sis. Nimetatud meeskoor on korra külastanud ka Kilingi-Nõmmet ja andnud kontserte nii H��demeestel kui meil. 1996. aasta mais k�is meie naiskoor V�ster�sis vastuk�lask�igul. Meil toimusid kontserdid Salas, Hebys, V�ster�sis oli suur s�pruspidu.

1997. aasta septembris osales naiskoor �Kanarbik� Norras Drammenis toimunud Põhja� ja Balti laulufestivalil. Norras ��bisime Kongsbergi linna segakoori liikmete peredes. Loodame, et need uued sidemed kujunevad toredateks ja pikkaajalisteks. 1998. aastal leiab aset Norras toimunud koorifestivalile analoogne üritus Pärnus, mis on tegelikult juba teine taoline peale 1996. aastat.

Reet SINIK
(Fotol: Luule Kallasse (vasakul), koori teine dirigent ja Juuli Kuningas, koori asutajaliige.)


Lk. 3

9 k�simust

Vastab Erli Aasamets,
õpetaja.Vastab k�simustele

1. Millised oleksid teie arvates ettev�tluse elavdamise võimalused Kilingi-Nõmmes?

Kui väga kiireid ja h�id tulemusi oleks võimalik üle�� ellu viia, siis oleks neid kindlasti juba ka tehtud. Arvan, et ettev�tlust aitaks elavdada suurem avatus - vühem- ja enampakkumised, suurem reklaam, ajakirjanduse ja meedia kohale meelitamine. See on alul kindlasti kulukas, kuid hiljem toob tuntus raha sisse. Siinses piirkonnas on inimesi kaugemalt ligimeelitavat kahjuks veel vühe. Võib-olla tasuks kaaluda puidufirmadele m�eldud messiga? Ettev�tjate liidu loomiseks on vaja teha samme, anda esimene hoog.

2. Kas oleks otstarbekas mõne asja korda tegemiseks või millegi ostmiseks linnal raha laenata?

Kindlasti. Laenu suurus, kasutamine ja tagasimaksmine peavad olema seejuures väga põhjalikult l�bim�eldud. Igale majanduslikule edule j�rgnevad m��naperioodid. Tänased investeeringud tulevad tagasi maksta meie praegustel keskkooliõpilastel. Nemad on edaspidi konkurentsiv�imelised tööturul ja maksumaksjad.

3. Milleks kulutaksite linna raha esimeses järjekorras?

Raske on t�pset pingerida koostada. Siiski tundub, et viimase paari aasta jooksul on tekkinud suur vajadus täiskasvanute t�iendkoolituse järele. Seda kahel p�hjusel: a) tundub julmana, aga praegused keskealised inimesed ei oma võimet konkureerida tööturul; b) selleks, et linna eelarvesse laekuks raha, on vaja palju k�rge sissetulekuga inimesi. Ka väike-ettev�tjaid. Neidki on vaja koolitada, sest elu ja �ri areneb meie ümber p�ärase kiirusega. Ei saa jääda imetlema oma naba.

4. Mida te arvate kodus olevatele eelkooliealistele lastele toetuse maksmisest, on see vajalik?

Seal, kus on inimesed, seal on ka probleemid. ükski toetus ega jaotus ei ole kõigi inimeste arvates �iglane. J�tan kommenteerimata.

5. Milliseid teenindusliike võiks linnas arendada?

Linnas ja terves regioonis on puudu n�iteks advokaadi ning ehitusala spetsialisti konsultatsioonidest. Olen ka viimase kahe aasta eelarvesse pakkunud nende erialade stipendiumite m�äramist, sest selliseid teenuseid siia tuua on raske. Arvan, et üsna varsti leiab linnas koha arvutialane kaubandus ja selle valdkonna teenused. Võib-olla tekib isegi teatud kaupade kojuvedu ettetellimisel.

6. Mida arvate rajatavast linna �mbersõidu teest ja selle valmimise mõjust Kilingi-Nõmmele?

Linna rahulikumaks muutumise mõttes on �mbers�it vajalik. Samas võib elu rahulikumaks muutumine tühendada elu soikumist...

7. Milline koht linnas on teie arvates kõige inetum?

Kahju on raudteejaama piirkonnast.

8. Milline koht linnas on teie arvates kõige ilusam?

Meeldib Kiriku tänav, kus eramajade omanikud tunduvad väga-väga hoolsad. Ja kindlasti tahan eraldi väga kiita raamatukogu ja linnavalitsuse vahelise ala majahoidjat! Olen ennegi mõelnud lehes öelda talle tänus�nu, sest selline hoolsus ja hommikune reipus teeb alati kogu päevaks hea tuju!

9. Millised oleksid Kilingi-Nõmme linna jaoks olulisemad sündmused, mida võiks t�histada?

Seltsielu hakkab pärast teatud langust taas j�udu koguma. Olemasolevatest traditsioonidest ei oska �htegi eraldi esile t�sta, neid kõiki tuleb hoida. Proovida võiks mõne vabariikliku spordiürituse - kasv�i n�iteks poolmaratoni (ehk ca 21 km jooksu)- siiatoomist. On ju tuntud V�ndra maraton, Võrus �mber Tamula järve jooks jne. Plaane tuleb juba praegu teha ka järgmise sügise kooli aastapäeva ja gümnaasiumiks ülemineku kohta. Kindlasti on tegelikult h�id ideid ja �rksaid inimesi palju. Need on vaja vaid ülesse leida. N�itas ju Kilingi-Nõmme linnapea vastuvõtt linna aastapäevalgi, et on, keda kutsuda ja on, kes osalevad.


 

Lk.1        Lk.2        Lk.3       Lk.4
Toimetaja Ahti Seller, ahti@kilingi.ee.
Kilingi-Nõmme