Avati mülestuskivi Pent Nurmekunnale

22. augustil avati Saarde vallas Lodja k�las M�imessaare talu mail mülestuskivi Pent Nurmekunnale - kuulsale keeleteadlasele, pol�glotile, orientalistile, luuletajale, filoloogiakandidaadile ja Tartu Ülikooli dotsendile.

Mülestuskivi avamisel meenutasid Pent Nurmekunda kui tunnustatud keeleteadlast, kui heatahtlikku ja tasakaalukat huumorimeelset meest, kel oli s�pru kõikjal, tema lesk Emakeele Seltsi murdeuurija Salme Nigol, kes istutas mülestuskivi jalamile ka lille; t�ditütar Vilma Malling, kes esines Pent Nurmekunna murdekeelse luuletusega; ajakirja �Keel ja Kirjandus� peatoimetaja Mart Meri ning keeleteadlane filoloogiadoktor Eduard V��ri.

Foto: Pent Nurmekunna lesk Salme Nigol abikaasat meenutamas.

Pikema sõnav�tu ja tänus�nadega esines Pärnu maavanem Toomas Kivim�gi. Mülestuskivi jalamile asetati lilli.
Koosviibimisel Lodja trahteris meenutasid Pent Nurmekunda tema endised õpilased Gluuni Luha - Pärnu kiirabi arst; Olaf Langsepp - vanema p�lvkonna õpilane ja hea s�ber; Maret Kark - noorema p�lvkonna esindaja, kes �ppis tema juures tiibeti keelt ja praegu töötab orientalistikakabinetis Pent Nurmekunna ideede ja töö j�tkajana; Jüri Sild - J. F. Wiedemanni fondi hoidja ning Enri Pahapill - Saarde koguduse õpetaja kandidaat.
M�tetes Pent Nurmekunnaga oli ka tema emapoolne sugulane Adda-Marii Reier (neiuna R��tel) oma tütreperega. Kaugemate külalistena olid kohal veel Arno rajande Pärnu maavalitsusest ja Pärnu Keskraamatukogu maateeninduse osakonna töötajad.

Mart Meri andis Allikukivi raamatukogule kingitusena üle Theodor Saare (kel oli kokkupuuteid ka Pent Nurmekunnaga) �sjailmunud raamatu �Kihnu raamat� ning ajakirja �Keel ja Kirjandus� v�rske numbri, mis sisaldab Pent Nurmekunna enda poolt 1996. aasta sügisel kirja pandud pikema memuaarilise artikli �Rindel ja sõjavangina Karjalas�.

Silvi Pilvet

Mis on Tali vallas uudist?

Seda k�simust esitatakse �sna tihti. K�sijaid on oma vallast kui ka väljaspool valda.
�tleksin, et see suvi on olnud sisutihe. On olnud nii meeldivat, kuid kimbutavad ka ebameeldivused.

Valla nigela tulubaasiga ei j�tku raha kõikideks ettevõtmisteks, aga kohaliku omavalitsuse lahendada on kommunaal- ja muud elukondlikud k�simused. Teravaks k�neaineks on olnud vee ja kanalisatsiooni hind. Jah, meie inimese jaoks on kallis. Kuid et meie sissetulekud on madalad, ei t�henda see seda, et elekter, k�te, keskkonnamaksud jne oleks meile madalamate hindadega.
Tahan tänada kõiki neid inimesi, kes vaatamata majanduslikult raskele olukorrale on tasunud arved vallaasutusele �Tamu� õigeaegselt. Mis aga teha nendega, kes ei anna ennast n�olegi ja p��avad elada teiste arvel. Kolmele suuremale kommunaalteenuste v�lglasele esitasime kohtule hagiavalduse v�la väljam�istmiseks. Need inimesed on Juri Karjanov, Karin Mikiver, Albiina Kingissepp.

Et hoida vee hinnas kokku, tellisime O� �Uulu Elekter�, kes teostas Tali biopuhasti elektritööd, paigaldas kahetariifse arvestussüsteemi. Ostsime �konoomsema reovee pumba. K�ikidele hoonetele sai lõpuks paigaldatud veelugejad. Selle töö eest tänu AS �Tali RK�-le. Pahameelt on vallaelanikes tekitanud �ha sagenevad elektrikatkestused. Istu siis pimedas, veeta, mõned külmas ja vaata, mis olmeelektroonikast saab. Kuna eeskirjad ei lubavat pimedas riket kõrvaldada, ongi nii, et vaata ise, kuidas p�ikset�usuni hakkama saad.

Kuidagi ei saa rahul olla �Eesti Telefoni� sideteenusega. Seda teavad paljud, kes on p��dnud vallamajja helistada või faksida. V�iks teenusehinna t�stmisel arvestada kvaliteediga.
T�id alustame endise majandi kontori halvas seisus lamekatuse väljavahetamisega. Peatööv�tja on Pärnu REV. Uus viilkatus peab hoonel peal olema oktoobri lõpuks. Rahastamine toimub ��remaade programmi toetusel ja valla eelarvest.

Maakonnaplaneeringu avalik väljapanek on Tali Seltsimajas ajavahemikus 24. 08. - 05. 10. 1998, kus huvitatud isikutel on tagatud juurdep��s planeeringuga seotud materjalidele ja võimalik kirjalikult esitada oma arvamusi, ettepanekuid, vastuv�iteid. Kontaktisikuks on raamatukogu juhataja Anne Parts, telefon 91 624.

21. augustil käisid Tali Põhikoolis maakonna haridusosakonna juhataja Avo Juss ja inspektorid. Koolimaja on uue õppeaasta alustamiseks valmis.

Foto: Tali lasteaia mudilaskoor. Juhendaja Piia Kajando. M�ned laulusõbrad sellelt pildilt alustavad 1. septembril kooliteed.

Soovin kõigile tarkuse tagan�udjatele ilusat ja tegusat algavat kooliaastat.

P�rtlipäeval Tali vallavanem Ants Tiido

Pärnu maakonna planeering raamatukogus väljas

Pärnu maavanem Toomas Kivim�gi on Pärnu maakonna planeeringu sissejuhatuses �elnud, et maakonna tulevik s�ltub oluliselt meie �hisest tahtest. Nimetatud dokumendi kokkupanemisega on maavalitsus suure töö ära teinud, see on l�binud koosk�lastuste ringi, seda on arutatud maakonna kõigis omavalitsustes ning on nüüdseks jõudnud avaliku väljapaneku etapini, mis algas 24. augustil ja kestab 5. oktoobrini. Kilingi-Nõmmes saab planeeringuga sel ajavahemikul tutvuda kohalikus raamatukogus. Planeeringus anal��sitakse erinevate valdkondade kaupa olemasolevat olukorda maakonnas ning k�sitletakse maakonna arengustrateegia p�himõtteid. Planeeringu l�hiaastate tegevuskava projektis on toodud ettepanekud olulisemate projektide, programmide ja ürituste realiseerimiseks.

Kilingi-Nõmme linna puudutavatest suurema mahuga projektidest võiks nimetada linna �mbersõidu ehitust l�hemal kahel aastal maksumusega 22 miljonit krooni, 18 miljonit krooni maksvat Kilingi-Nõmme Viljandi maantee renoveerimist 2000. aastal ning Kilingi-Nõmme Tali tee panemist k�vakatte alla l�hema kuue aasta jooksul 15 miljoni krooni eest. On võimalus tutvuda meid kõiki eluliselt huvitavate valdkondadega nagu haridus, meditsiin, sotsiaalhooldus, ettev�tlus, tööh�ive, loodushoid jne.

Avaliku väljapaneku lõppemisel anal��sitakse laekunud ettepanekuid ja avaldusi, viiakse sisse vastavad muudatused ja pärast seda, kui planeering on saanud heakskiidu kohaliku omavalitsuse volikogudes, kehtestab maavanem selle kui maakonna l�hiaastate arengukava.
Maavalitsus loodab, et Kilingi-Nõmmes tutvutakse põhjalikult Pärnu maakonna planeeringuga selleks ette n�htud ajal, et laekuks asjalikke m�rkusi ja ettepanekuid just Kilingi-Nõmme huvidest l�htudes, sest kes meie asju ikka paremini teab kui meie ise. Kasutagem siis seda meist igaühele antud võimalust, et pärast oleks v�hem tagantjärele tarkusi ja rusikatega vehkimist siis, kui kaklus ammu kakeldud.

Jaago Lensment

Tali vallavalitsuse istungil

Istung toimus 11. augustil 1998. a. Istungi päevakorras oli 14 k�simust: õigusvastaselt v�ärandatud maa tagastamine; maa ostueesõigusega erastamine; maa riigi omandisse j�tmine; ostueesõigusega erastatava maa hindamise akti kinnitamine; maa ostueesõigusega erastamise võimalikkusest; maa �mberkruntimisekava kinnitamine; Veelikse algkooli hoone rendile andmise rendilepingu projekti l�bivaatamine; taluseaduse alusel kasutatava maa osaline l�petamine; õigusvastaselt v�ärandatud maa tagastamise korralduse t�iendamine; Aleksandri maa�ksuse piiri t�psustamine; kooli hoolekogu p�him��ruse kinnitamine; kooli hoolekogult saabunud avalduse lahendamine; laadal kauplejatelt tasu võtmine; C. R. Jakobsoni nimelisele konkursile esindaja esitamine.

Ants Tiido

Suvepealinna võimlemisfestival aina populaarsem

Ligi 60 rühma 652 osalejaga, s.o. rohkem kui mullu, kogunes võimlejaid Pärnusse "Kalevi" võimlemispäevadele. Kartus, et ebasoodus ilm osa harrastajaid eemale j�tab, osutus asjatuks. R��tli platsi avakontsert peletas laiali tinahallid vihmapilved ning suured ja väikesed võimlejad vabariigi igast kandist töid oma kavad lustlikult rahva ette. T�eline pidu l�ks tund hiljem lahti uuel Sunseti-esisel laudväljakul - järjepannu astus üles ja elas teistele kaasa seni suurim hulk võimlemis- ning tantsurühmi. Kontsert kestis 3 tundi. Esinemis�revuse said võimlemistüdrukud�poisid endast l�plikult välja raputada �htusel diskol Las Vegases.
Võimlemispäevade nael - konkurssfestival leidis aset järgmise päeva hommikul teatris �Endla�. Žüriile näitas ettevalmistatut t�pselt 56 rühma, neist 5 Kilingi-Nõmmest. III kl. ja X-XII kl. rühmad Eha Smolina juhendamisel ja VI-VIII kl. ning XI kl. rühmad, kus esinesid Margit Schmidti hoolealused. Žürii m�äras tunnustusauhinnad 14 rühmale (alates lasterühmadest ja l�petades täiskasvanute rühmadega). 29 huvitavamat esinemisgruppi pääses sisustama �htust esinduskontserti.

Kilingi-Nõmme võimlemisklubile "Githa" tuli tunnustusi kolm - r�ndauhind nimetusega �tehniliselt puhas võimlemisjoon� anti VI-VIII kl. rühmale kava eest �Unistus t�elisest suvest�. Auhind �Võimlemises peituv tervis ja ilu� ulatati XI kl. rühmale kava eest r�ngaste ja pallidega. Festivali �armantseima võimleja eriauhinna pälvis meie mitmekordne miss Kristina Kaun.
Võimlemisfestivali eripära on, et kõik osalenud rühmad saavad ka innustusauhinnad. Meie rühmadele omistati need nii: III kl. ja IV-V kl. rühm - hea pallik�sitsus ja kehakool, X-XII kl. rühm - hästi omandatud vahenditöö.
L�ppkontserdil astusid üles aga kõik võimlemispäevadel osalenud 50 "Githa" võimlejat. Avanumbriks oli meie k��naldega kava.
Publikust tulvil teatrimaja ja erakordne �fiiling� saalis, laval ning lava taga � see on Pärnu võimlemispäevade �ha s�venev tunnus, mille mainis kiitvalt ära ka Eesti Spordiseltsi "Kalev" peasekret�r Rein-Vello Ojavere.

Margit Schmidt