Lk. 2 

Uudiseid Tihemetsast

Tehnikum uue õppeaasta kõnnisel

Tihemetsa tehnikum on algavaks õppeaastaks valmis. �ppegrupid on komplekteeritud. 1. septembril alustab tehnikumis �ppimist 122 esmakursuslast, neist 60 keskkooli baasil. K�ik soovijad saavad koha ühiselamus, kus suvel said v�rske väljanägemise vestib��l ja puhkeruumid.
Kuna järjest rohkem õpilasi, eriti vanematelt kursustelt, saabub tehnikumi isikliku autoga, valmis nende jaoks ühiselamu juures uus parkimisplats.
Koolimajas ehitati kitsaks jäänud arvutiklassi asemele uus ja avaram, kus on nüüd 12 töökohta. üleriigilise Tiigrih�ppe kõigus saadi juurde kaks kõige kaasaegsemat arvutit.
T�ieneb ka õpetajate pere. Metsandusainete õpetajana asub t�üle erialase k�rgharidusega Kaja Hiie.

Karl Pettai

Dissident olla on uhke ja h��

��palun korraldusi teha, et saadud võitude
puhul meie p�lise ja äraandliku vaenlase
üle, linnades ja maakondades saaks lipud
välja pandud.�

Kindral Ernst P�dder 1919

J�rjekordne Eesti taasiseseisvumise aastapäev on peetud ja viiek�mneaastane n�ukogude periood ei olegi enam nii väga l�himinevik. Kes oskaks öelda, kui paljude jaoks on oma riik võit, kui paljudele kaotus. M�istus t�rgub t�siselt võtmast saja kolmek�mne kahe rublaste pensionide taganutjaid, kui sinna juurde ei k�i tuttav m��ja lihaletis või saapapoes ehk koguni sõjaveterani õigus kõigis järjekordades esimene olla, võimalus oma sõiduauto ostuluba paljudest soovijatest enne saada, nomenklatuuri hulka kuulujana kõikv�imalikke h�vesid eeliskorras nautida või siis joodiku ja luuserina ikka mingist töökohast palka saada. Uhke ja h�� võis olla ka neil, kes teadsid endid selle ajastu m�istus, südametunnistus ja au olevat, parteipilet südame kohal taskus.

M�ned on v�tnud küll kinnitada, et kuigi suu h�ikas n�ukogudemeelseid loosungeid, olnud s�da selle peale vaatamata pungil vastalistest m�tetest. Suu laulis, s�da muretses, aga välja nõidata ei saanud, sest kuidas sa muidu vastutava töötaja posti otsas p�sid ja iseendale kenamat äraelamist võimaldad.

Nüüd paistab asi vabam olevat, n�ita meelsust millist tahes ja sa ei pea Siberis okastraadi taga tööga �mber kasvama või katlak�tjaks hakkama. Ma ei tea kedagi, kes tänavuse kahek�mnenda augusti hommikul nagu tavalisel tööpäeval t�üle oleksid t�tanud või kui mõni töökoht seda n�udiski, oleks unustanud topelt palka k�sida. Aga neid, kes oma lipuvardad t�hjaks j�tsid, võiks hulganisti üles lugeda. Riigip�ha oli meeles, aga lipuheiskamise kohustus ei olnud mitte. Ju see on käepärane võimalus avalikult demonstreerida oma suhtumist sellesse riiki, mille kodanikud me oleme. Ja mis paha sellest ikka tulla võib, juba papa Kr�lovi ajal puistas tamm maitsvaid t�rusid ka sellele, kes tema juuri tuhnis. Nii et head isu ja kena elamist kohe kõigile ja ikka võrdselt või enamgi veel.

Seda artiklit poleks kirjutatud, kui taasiseseisvumise riigip�ha päeval poleks ka kooli lipuvarras järjekordselt t�hi olnud. Ma k�sin: kas see vaim j��b kauaks kooli kohale , et vaata noorus, meie teeme nii ja julgeme ja sedasama ootame ka teilt, sest miks peaksid sõnad tegudest lahku minema. V�i on kool siiski midagi enamat kui �kskõik kudapidi meelestatud kodanik?

Jaago Lensment

On the way - teel

K�ik inimesed on s�ndinud
Sinise mere ��res
K�ikide isad on kummargil
Kangaspuude all
Kudumas kangast
Lastele j�tkata.

K�ik lapsed jooksevad kangaspuudel�ginast
Sinise mere kaldale vahtima,
Varbad vees,
Laevade kadumist silmapiiri taha.

Sest lapsed peavad sinna jooksma
Ja laevad peavad sinna kaduma
Ja varbad peavad saama m�rjaks.
Ja kõik asuvad teele,
Sest kõik peavad asuma teele.
K�ik��..

Jaan Kross
�Maailma avastamine�

Koos 5 maa noortega käisid TEEL ehk muusikamaailmast uut ja põnevat avastamas Kilingi-Nõmme lauljad Evelin Adamson, Liisi Koikson, Siiri Schmidt, Annika Kuningas, Laila Ruusmaa, Kerli Kuusk, Paavo Ruzitsh ja p�rnakad Tambet Seling, Heiko Vahen�mm, Aare Kodasmaa.�ks noortemuusikali lavaleaitajaid ja laululaeva kursilhoidjaid oli v�simatu Toomas Voll.

T��tihedad ettevalmistuspäevad J�ulum�el ja Soomes Kokkolas koos Austria, Soome, Saksamaa, Rootsi ja Venemaa mõttekaaslastega kujunesid tulemuslikeks. �Endla� teatris antud kaks etendust läksid t�ismajale. Vaimustust v�ljendasid nii publik kui lavalolijad ise. Lisaks uued sõbrad, muljed, t�demine, et kõik PEAVAD asuma teele ning leidma oma.
TEELolijad Kilingi-Nõmmest tänavad meeldiva reisi eest Aet Maateed , Toomast ja kõiki teisi julgeid kaasatulijaid.

Fotod: ülemine - M��das on ka (seni) viimane etendus... Kokkola, august '98.
Alumine - Grupp "Teel" olijaid Kokkola vabaõhulaval.

Siiri Schmidt

Ilmast ja põllust

Tänavune suvi meenutab 60-tel ja 70-tel olnuid

ülekaalus on jahedamad, vihmasemad ilmad, kõige soojematel päevadel t�useb päevane maksimumtemperatuur +18^o +20^o-ni. Eelnenud kuumade suvede taustal n�ib olukord troostitu. Nii see siiski pole (kui mitte arvestada vihma ülek�llust). Soojust - s.o. aktiivseid temperatuure üle +10^o C-se ööpäeva keskmiste summana - kogunes augustikuu alguseks Eestis veidi üle normi (117 %) ja rohkem kui eelmisel aastal (112 %). P�hjus on lihtne: kui eelmisel, 1997. aasta suvel t�usid päevased maksimumtemperatuurid sageli üle 20^o, siis ��d olid seevastu jahedad - alla +10^o-ste temperatuuridega, esines ��k�lmi. Tänavu on päevad jahedad, kuid �ised õhutemperatuurid ületavad enamasti +10^o C kõnnise. Selline õhutemperatuuri kõik on soodne taimede vegetatiivsele (lehestiku) kasvule, puudu j��b seemnetootmiseks vajaminevast päevasest päikesekuumusest.

Eestis on sadanud keskmiselt üle kahe korra rohkem kui 1997. aastal. Tänavusest veelgi sajusem juuli oli 1990. (135 mm) ja 1978. aastal (113 mm). Tänavuseks Eesti keskmiseks loeti 118 mm. Viimati oli juuni ja juulikuu üle 100 millimeetriste sademete hulgaga (norm ca 77 mm) 1981. aastal. Taimekasvuperioodi (arvestatud 21. aprillist) sademete kogusumma ületab kogu Eestis normi (190 mm), ulatudes keskmisena 318 mm-ni, P�lvamaal koguni 425 mm-ni. Seevastu merel�hedastel aladel (Ristnas m��detult) 160 mm piires. �hk on p�sinud tavalisest niiskemana - keskmine suhteline �huniiskus oli 80 % l�hedal. Mullad on mõnel pool liigniisked ka sügavamates kihtides, veetase kaevudes on kohati erakordselt k�rge.

Jõgeva Agrometeoroloogiajaama töötajate rings�itudel m�rgiti vabariigi suviviljap�ldudel palju taimehaigusi, eriti odral (lehelaiksused, triipt�bi, lendn�gi). Sageli esines lamandumist, enim kaeral. Kõige �htlasemad ja ilusamad on olnud suvinisu p�llud. Teraviljade valmimine (�laltoodud ilmastikup�hjustel) on olnud aeglane. Taliteraviljadest rukis sai juuli lõpuks vahak�psusesse, nisul on areng hilisest piimk�psusest t�isk�psuseni. Seisundihinne oli valdavalt hea, kolmandikul rahuldav - vili oli eba�htlane nii kõrguselt kui tiheduselt ja kohati lamandunud.

Kartulip�ldudel oli pealsemass v�hene, tihedus väike (pesi 1 ha kohta alla 40 000). Juuli lõpul m�äratud kasvud�naamika järgi loeti ühes pesas keskmiselt 9 mugulat (Vinni, Saku, Jõgeva, Viljandi, Tartu, Võru vaatluspõldudel), neist normsuurusega (üle 60 g) ligi viiendik. Põldudel levis niiske ilmastiku t�ttu lehem�danik kiiresti ja h�vitas pealsed. Saagi p��stmise huvides on alustatud kartuliv�tmisega. Kohati on mugulasaak alla kevadel mahapandud koguse. Mullad on kaua p�sinud m�rjad, �huvaesed. Kergematel muldadel saagi üle siiski väga ei nuriseta.

P�llumehed pole saanud õigeaegselt taimekaitsetöid teha sagedaste vihmasadude ja pehmete, isegi kohati vee all seisvate p�lluosade t�ttu. Lisaks muidugi etten�gematult suured lisakulutused, n�iteks kartulimardika t�rjeks. R��kimata liigvee alla jäänud p�llukultuuride h�vimisest �tänavune taimekasvuaasta on probleemiderohke.

Septembri esimest poolt peetakse kuivuse poolest soodsamaks, suhteliselt soojaks. Igal juhul tuleb iga kuivem ilm kohe ära kasutada, esialgu pikemat kuivaperioodi ei julge ennustada - konnade nahav�rvuski on p�sinud kogu suve jooksul �htlaselt tumedana. Nende kaitsev�rvus annab m�rku tumedast (m�rjast) maapinnast.

Svea Randmaa

Pent Nurmekund

Pent Nurmekund (detsembrini 1936 Arthur Roosmann) s�ndis 16. detsembril 1906 Saarde kihelkonnas Kilingi vallas Veskek�la M�imessaare vesiveskis. Kooliteed alustas sõja t�ttu 12aastaselt Kilingi vallakoolis. Kolme aasta pärast siirdus Saarde kõrgemasse algkooli, mille kaheaastase kursuse lõpetas 1922. aastal. Samal aastal astus Pärnu Linna �hisgümnaasiumi. Tulenevalt rentnikest vanemate liikuvast eluviisist lõpetas ta keskkooli Viljandi Poeglaste Gümnaasiumis 1928. aastal. Sama aasta sügisel asus aega teenima Eesti kaitsev�kke.
Tartu Ülikooli astus Pent Nurmekund 1930. aastal, soovides saada arstiks. Pere finantsolude t�ttu pidi leppima filosoofiateaduskonnaga, kus �ppis inglise, germaani ja romaani filoloogiat ning indoeuroopa v�rdlevat keeleteadust. Lemmikaineks kujunes romaani filoloogia. 1933. aastal jõudis Pent Nurmekund stuudiumiga de facto lõpule, kuid diplomit ta välja ei ostnud - see maksnuks 5 krooni. Ajas läbi ajutise tunnistusega, kus t�endati, et Arthur Roosmann on Tartu Ülikooli l�petanud cum laude. Pärast �likooli kirjutas hispaaniakeelse magistritöö.
J�tkas �pinguid Kopenhaagenis.

1935. aasta kevadel, kui ta oli alatoitlusest ja suurest pingutusest haigeks jäänud, viisid tuttavad ta �hte Taani tallu kosuma. Sealt s�itis edasi Prantsusmaale, et kirjutada doktoritöö Kirde-Prantsusmaa murretest.
1935. aastal ostsid vanemad järelmaksuga Tänassilma viiehektarise koha. See oli Pent Nurmekunna k�mnes kodukoht, siia j�i ta p�dema kogu 1936. aasta.
Sel ajal k�is üle maa nimede eestistamise laine, mille üheks ajendiks oli vimm sakslaste vastu. Pent Nurmekund jutustab:� Mind kui Arthur Roosmanni oli v�lismaal alatasa sakslaseks peetud. 1936. aastal hakkasin siis Viljandis Pent Nurmekunnaks. Aga kunagine Nurmekund asub ju üsna Tänassilma l�hedal. - Eks Pent ole Soome Pentti (lad. k. Benignitus - �õnnistatud�).
                                                   Järgneb.

Silvi Pilvet