Lk. 3 

�� varjus III

Aastas on palju päevi ja niisama palju on ka aastas �id. Aga mitu korda rohkem ning rohkem on tänavail �htuti lapsi. Need inimolevused on �� varjus.
Seekord on intervjuu tehtud �he neiuga. Ta nimi on Maria ning ta on 17-aastane (nimi ja vanus muudetud). Ka tema õpib Kilingi-Nõmme Keskkoolis. Maria arvas, et tal on parem vastata, kui k�simuseks on m�rks�nad.

KOOL
Koolis on hea. Hinded k�iguvad üles-alla. õpetajatega pole veel probleeme olnud. Ise pole ka vastupanu osutanud. õpetajat pole pikalt saatnud, kuid õpetaja vist solvas mind algklassides. Minu hinded ei s�ltu minu muudest tegemistest.
KOOL JA KOOLIKAASLASED
M�nusad inimesed on. Aga puudub konkreetne ringkond, saan absoluutselt kogu klassiga l�bi, mingit vingumist ei ole. Ainult vahel tahaks mõnele kutile heasse kohta anda. Aga koolis on mul palju s�pru. Plikadega saab koolis lollitada, kui ainult �psid valesti aru ei saa. Vahel tunnen, et nii mõnelgi puudub loogiline m�tlemine ja on oma ...
S�BRAD
Ainult pidudel saan oma päris heade sõpradega kokku. Enamus on ikka koolist, kuid leidub ka mujalt Eestimaa pealt. Väga head sõbrad on ja enamus on ikka plikakesed. Tihedamini k�in läbi umbes 35 inimesega. Vahel k�ivad k�las ka, aga toas pole ju midagi teha.
ELU JA JUTUD
R��gime absoluutselt kõigest, mis p�he kargab. Kui tuurid peal, siis toimub vinge klat�imine. Harva tulevad ka sex-storyd, kuid saladused j��vad ikka enda teada. Kui mõni poiss seltskonda ära eksib, ei juhtu midagi. Ega sellepärast me kohe juttu muuda, las saab ka veidi targemaks.
Pidudel ja harva �htuti saame ei tea kus kokku, kindel kohtamispaigake puudub.
BAD
Olen suitsetanud, nüüd j�tsin maha. Purjus olen samuti olnud, aga hommikul on igati kehv olla. Teist korda enam ei tule. Narkootikume ei taha proovidagi, ei lase neid enda l�hedale ka mitte. �tlen igasugusele kraamile ära, mida pakutakse. Suits on ka p�hh, narkootikum tekitab �udusunen�gusid. Tulevikus olen igati korralik t�druk.
LUUKERE VOODIS
Hetkel puudub poiss, ei ole kedagi sihikul ka mitte. Kahjuks puudub minul salajane austaja, kuid ise sellise asjaga küll tegelema ei hakka. Poisiga olen k�inud. õnneks vahekorrani pole asi läinud. AIDS�i ma ei karda. Pole ka tundnud olla ahistatu.
ELU (II)
Väga harva k�in baarides. Kui, siis ainult Nahkhiires teed joomas, see on ka peamine koht, kust võib mind leida, kui pole hetkel kodus igavlemas. V�lja on teinud nii sõbrad kui ka v�hiv�ärad. Baarid on kui tutvumiskuulutused, kunagi ei tea, kellega võid kohtuda.
TALSE
Majanduslik olukord on kodus hea. Ema annab raha, kui vaja on. Suvel on saadud tööl käia ning raha on veel alles. Vennalt saab ka raha. Alguses raha lausa sulas, kuid nüüd on p�sima jäänud. Vahel olen v�tnud k�simata raha emalt, mitte üle 10 krooni.
POLITSEI
Kes need veel on ?
PEREKOND
Vennaga norime teine-teist. Muidu saame väga hästi l�bi. Nagu igas peres on ka mul olnud vanematega konflikte. Aga tegelikult on kõik korras, nuriseda pole midagi.
�� VARJUS
Mina pole �� varjus.
Minu jaoks t�hendab see pimedust ja vägivalda.

Maria l�ks sõpradega kohtuma, j�ttes minu �� varju ...

Carl Calcun

Loe ka:
�� varjus I, �� varjus II.

Haarem 20 km

Just niisugust teeviita õnnestus 7. augustil oma silmaga näha bussit�iel reisihuvilistel rahvatantsijatel T�rgimaal. Kahjuks (v�i õnneks) ei j�tkanud me liikumist selles suunas. Keerasime vasakule ja olime peagi järjekordses esinemispaigas.

Nüüd aga alustagem algusest.
Algus oli 28. juulil Kilingi-Nõmmes. 38 reisijat pardal, alustas meie buss kahe muheda bussijuhi abiga liikumist lõuna suunas. Ees oli viis päeva pidevat liikumist ehk 4000 km. Ees olid ��bimised Poolas, Ungaris, Rumeenias ja T�rgis. Sinna juurde imekaunis Rumeenia loodus ja piirivalvurite l�putud trikid. �llepurke, sigarette ja �rohelisi suveniire� st. dollareid k�siti otse ja kaudselt. M�ni kutsus bussijuhi nurga taha ja esitas oma palve salaja. M�ni piirivalvur r�uskas bussi uksel ja sai ka lõpuks oma tahtmise. Meie m�nusat seltskonda ajas see k�itumine muigama. Me olime ootus�revuses. Missugune sa oled, T�rgimaa? Euroopat ja Aasiat �hendavast sillast üle sõites pl�ksusid kõik kaasasolnud fotoaparaadid. Pildistati m�gesid ja merd. Loodus oli fantastiliselt ilus. Liiklus oli kohutavalt agressiivne ja meie kõik parasjagu v�sinud ja õnnelikud, et reisi sihtpunkt nii l�hedale oli jõudnud.
Tere , Yalova! Vastutervituseks rebis üks kohalik autobuss meie sõiduriistal peegli küljest ja loomulikult lahkus kiiresti sündmuskohalt. K�ik järgmised tervitused olid palju sõbralikumad. Saime teada, et meie saatjateks festivalipäevade ajal on vene keelt k�nelev Tansel ja inglise keelt oskav Sahin. Veel leidsime igaüks endale m�nusa elamise ja m�nulesime du�i all. Jalutasime ringi kinnisel territooriumil ja avastasime, et oleme sattunud paradiisi. V�rratu loodus �itsvate põõsaste ja puudega, Marmara meri, rahu ja vaikus. Elu hakkas keema �htul. Siis märtsus diskomuusika üle kesk��. K�ik unetud võisid end tantsuplatsil välja elada. Kogu selle melu ohutust valvasid s�durid p�ssidega.

Meie elupaiga paradiislikkus sai kinnitust järgmisel hommikul helesinise veega basseini ��res lesides ja päikesepaistet nautides. Kolm korda päevas k�isime s��mas t�eliselt maitsvat toitu. Iga päev nautisime erinevaid puuvilju. Ja loomulikult puhkasime.
�htuti toimusid festivaliüritused. �heksa päeva jooksul v�tsime osa kolmest rongkõigust, mis tegelikult oli üks l�putu tantsiv marssimine. Kokku esinesime kaheteistk�mnel kontserdil ja seoses sellega oli võimalus viibida paljudes erinevates k�lades, linnades. T�elist T�rgi elu n�gime eelviimasel kontserdil Esenk�ys (t�lkes alati tuuline paik). Temperamentsed naised ja mehed �mbritsesid meid seal tiheda m��rina, kisati ja karjuti. Meeldej��vaks kujunes ka kontsert merev�eosas. T�rgi merev�e admiral teadis, et Eesti on väike riik ja v�ljendas oma heameelt meie taasiseseisvumise üle.

T�rgi rahvakunsti s�ilitamise ja arendamise organisatsioon (TUFAG) korraldas käesoleval aastal festivali juba 13. korda. Esimest korda toimus kuldse nelgi konkurss. K�lalisi oli kutsutud Ungarist, Poolast, Moldaaviast, T�ehhist, Hispaaniast, K�proselt, Rumeeniast, Makedooniast ja Eestist. Viimasel festivalipäeval toimuski siis võistlus. Kuldseid nelke anti parimatele tantsugruppidele ( I koht Makedooniale), muusikutele (Moldaavia), rahvariietele (võitis Hispaania) ja huvitavamatele fotodele, mis festivali ajal tehtud. Folkloorigrupp KILINGI t�i kaasa kaks kuldset nelki. Saime eripreemia parima kultuuritutvustuse eest ja Heili Tohvi tehtud pilt võitis fotokonkursil II koha. Olime kõik väga õnnelikud.

Kahju oli lahkuda. Lubasime endale veel kaks tundi päikesepaistet ja lesimist basseini kaldal. Siis asusime teele. Praamiga üle Marmara mere ja veel ainult 4000 km koduteed.
Tore on reisida nii suurepärases seltskonnas. Kilingi-Nõmme ja Surju tantsunaistele ning lauljatele lisaks olid meie grupis tantsijad Pärnust. K�ik said omavahel hästi l�bi, olid abivalmis ja tähelepanelikud. Tänada tahaks kõiki nimepidi. Siiski luban endale väikese valiku. Suur tänu meie v�simatutele pillipiigadele õnnela Teearule ja Siirius Sikkale. Ainult nemad ise teavad, mida t�hendab rasket pilli kandes läbi linna k�ndida. Aitäh K�llike Kogerile, kes meie reisi videokaameraga j��dvustas. T�en�oliselt oleks meie oivaline reis väga kurvalt lõppenud ilma Surju arsti �lle Alanurmeta. Ta on kindlasti maailma parim arst. Imetleda tuleb ka varjatud andega Heili Tohvi, kes oma nime maailma fotograafiasse j��dvustas. Tänus�nadest tuleb puudus meie bussijuhtidest r��kides. Endel M�lder ja Raivo Piksar on t�elised profid. Ja jutt ei ole siinkohal mitte ainult bussi juhtimisest. Nemad oskasid kõike t�rgi keelest kuni raadiomehe raske tööni. Lisaks neile kahele oli meie grupis veel 5 meest. Ei ole ju eriti kerge 33 naise meele järgi olla. Nemad suutsid seda. Niisugust tähelepanelikkust ja abivalmidust ei kohta just väga tihti. Meil lihtsalt väga vedas, et Ago Lilleste, Ivar Vill, Valdur Luik, Haivar Kielas ja Andu Sepp meiega kaasas olid.
Oligi käes 13.august. Päikesepaiste oli meiega pika reisi kaasa teinud. Kahju, et seda ainult üheks päevaks jätkus. Kahju, et me seda 45-kraadist palavust kaasa ei saanud tuua. J�rgmisel korral p��ame paremini.

Mari Karon

Fotod: ülemine - Rongkõigus Yalovas.
Alumine - "Puhkav pesulaud": foto, mis pälvis fotokonkursil II koha.
Veel fotosid!

Lugeja kirjutab

Kilingi-Nõmme ja Saarde uudised k�ttesaadavad kõikjal

Interneti kohaliku kodulehek�lje kaudu võib iga asjast huvitatu, �kskõik, kus maailma nurgas ta hetkel ka asub, saada asjaliku ülevaate Kilingi-Nõmmest (http://www.kilingi.ee) ja Saardest (http://www.kilingi.ee/saarde), sealhulgas ka Tihemetsast.
Tänu Ahti Selleri aktiivsele ja operatiivsele tegutsemisele saab kursis olla ka kõige v�rskemate uudistega. Kogesin seda ise Hollandis elaval poeg Sulevil k�las olles. V�idupäeva �htul 23. juunil võis saada ülevaate ja vaadata pilte päeval toimunud Kilingi-Nõmme laululava pidulikust avamisest. Aitäh, Ahti!

Karl Pettai

Kiriku tänav
Magda Grossi mülestused

Kiriku tänav on Kilingi-Nõmme üks vanemaid tänavaid. Sajandialguse W. J. Lilienblati "ülemaailmse Postiliidu" postkaardilt paistab Heermeyeri maja Kiriku 6 veel �hekordsena, vähemalt 1914. aastaks oli see juba j�utud �mber ehitada mansardkorrusega majaks, aga kes siis uut maja �mber ehitab. Joost ja Heermeyer olid esimesed, kes asutasid poed Nõmme k�rtsi l�hedale.

Kiriku tänav oli üsna tähtis liiklussoon. Eriti turupäevadel oli elav liiklus, siitkaudu k�is maameeste veskitee ja eks kirikusk�iminegi olnud k�llalt aktiivne.
Majad asusid suhteliselt tänava ��res, vundamentidest on see praegugi näha. Tänav oli sillutamata - pehme liiv. Suvel veeresid vankrirattad sügaval liivas, t�stes üles tolmusambaid, sügisel ja kevadel koosnes tänav pehmest liivak�rdist, millest andis teinekord läbi ronida. Tänava ��res olid küll rentslid, kuid pehme liiva puhul on rentslist v�he kasu.

Kui Kilingi-Nõmme laias laastus oli 1920. - 1930-ndatel aastatel kaupmeeste linn, siis võib öelda, et Kiriku tänav oli käsitööliste tänav.
Käesolevaga on p��tud m�lu järgi kirja panna Kiriku tänavat sellisena, nagu see oli 1930-ndate aastate lõpul, enne riigikorra muutumist ja 6. juuli 1941 saatuslikku pületamist. Esineda võib ebat�psusi ja puudulikkust, kuid eesmärgiks ei olnud uurimus, vaid mülestused. M�ningaid viiteid on ka asjaosaliste hilisemale eluk�igule.
Jutustas Magda Gross, kirja pani Reet Lensment.

Turuplatsi poolt on suundutud kiriku poole, alustuseks on v�etud majad paremat k�tt s.t. paaritute numbritega.

KIRIKU 1, SEPP
Pikk �hekordne maja kahe eesuksega. Maja juures oli suur aed, mida laadaplatsi poolt piiras plankaed.
Majaperemees Jaan Sepp oli Kolmearakse Seppadest, juba eakas mees. Jaan Sepaga koos elasid tema vennad T�nis ja Juhan, ka eakad �ksikud mehed. Teati, et T�nis Sepp olevat välja andnud raamatu "Kuld. Kuld. Kuld" oma elust Ameerikas kullaotsijana, kuid rahvasuu r��kis, et ei leidnud ta midagi kulda, vaid hoopis abiellus rikka lesega. Juhan oli puudega ning töötanud proviisorina, tegi veel Kiriku tänavalgi tagatoas pulbreid.
Vendadest populaarseim oli T�nis Sepp. Teda tunti veel selle poolest, et ta suveti kutsus kokku ümbruskonna lapsed ja lasi neist teha �hispildi, neid fotosid oli väga paljudes perekondades.
��rilisena elas Sepa majas r�tsep Aleksander Paum�e (end. Paukson), tema abikaasa oli Anette (neiuna Siitan), kasulapsena kasvas Paum�ede juures Anette kurttumma �e poeg Edgar Aibel.

KIRIKU 3, SONG
Suur maja, mansardkorrusel korterid välja ehitatud. Maja oli vanemate pärandus, seetõttu elasid seal �ed-vennad oma peredega.
Eesuksest vasakul oli Johann Songa (varem Sonk) elamine. Suur tuba oli pooleks � uurmaaker s.t. kellassepp Johann (rahvasuus muidugi Juku) ees, �mbleja Elli taga. �ue pool nende korter. T�tar Daisy (hiljem Tali) oli koolilaps, elab praegu Kilingi-Nõmmes.
Eesuksest paremal oli Jaan Kuninga pood - leiva-saiakauplus, kompvekid jms. Tagapool oli pagariahi ning väike korter. Jaan Kuningas k�psetas ��siti, päeval magas, poes m��s abikaasa Marie (neiuna Sonk). Nende tütred Marta, Rutt (hiljem Tali) ja Serafima (Koov) olid täiskasvanud ning elasid kaugemal. Hiljem oli Siima Koov kauaaegne kohaliku kooperatiivi pearaamatupidaja.
Teisel korrusel elas Songa �emees pottsepp Johannes Saar, abikaasa Alma oli varem olnud juuksur, poeg Arne.
Samuti teisel korrusel oli kuduja Marta Songa korter, tema oli �ksik. Kudus masinal kampsuneid jms.

KIRIKU 5, M�GI JA LEESMENT
Leesment. V�ike majake, elasid kolm vanainimest Pärtel, Leena ja Mari.
Mägi. Leesmentide tütar oli Mägi proua.
Mägi maja oli kahekorruseline, otsaga tänava poole ja Leesmendi majaga kokku ehitatud. Ees kahe poolega uks, üleval r�du.
Karl Mägi oli tisler, eriti tuntud kirstumeistrina. Tegi ka m��blit jms, tal olid ka töömehed nn. sellid. Valmis kirstud asusid poes, �lakorrusel ja õues oli veel eraldi kirstukuur. Hooajati m��s ta ka lilli - eriti hortensiaid, mida kasutati matustel ja hauaplatsidel. Eraldi olid pakkumisel kirstukaunistused, millised tellija valis ja siis kohe kinnitati. Mägi abikaasa Olinde valmistas kirsturiided ja �padja, peamine amet oli tal �mbleja.
Mägidel olid esialgu tütred: Andla, Inga ja Aune. Eestiaja lõpul s�ndis esimene poeg Karl, hiljem kui nad elasid peale pülemist Kalital, oli neil veel poegi ja üks tütargi. Vaadeldaval perioodil käisid tütred koolis. 1949.a. k��ditati Mägi pere.

KIRIKU 7, LEPIKSON
Mansardkorrusega maja, eesuks, mülemal pool kaks akent. Ju oli eesuks tol ajal moes ja tellijatele mugavam. Mägipoolne ots oli välja ��ritud, ülevalt oli vist valmis ehitamata.
Pereisa Peeter oli ammu surnud ja ema j�i lastega kitsikusse. Ema l�ks teenijatüdrukuks ning lapsed pidid ise elu-oluga hakkama saama. T�tred olid �mblejad. Lepiksonide noorp�lv: Johannes, Kaarel, Liisi (hiljem Ruul), Marie (Palmre), Ida (Kiilas), Meeta (Vabrit). Praegu on Ida Kiilase maja praktiliselt samal kohal, samuti elasid surmani Kilingi-Nõmmes Marie ja Meeta.
��rilisena elas pülemise ajal hiljuti abiellunud Aleksander Peetrim�e (Pittenberg) naisega.

KIRIKU 9, TIITUS
�hekordne, väikesev�itu maja ukse ja kahe aknaga fassaadil.
Aleksander Tiitus oli r�ndkaupmees, kauples vist toiduainetega. Kohapeal m��s ajalehti.
Lapsed olid täiskasvanud: Maimu (j�i vallaliseks), Aleksander, Johannes (elas hiljem uuesti ehitatud majas), Linda (Reimal).
                                                        J�tkub

Reet Lensment