Oli auto�ppepäev
Tihemetsa
tehnikumi õpetaja Toivo Kirsi eestv�ttel korraldas Eesti Helkama-Auto AS tehnikumis
teoreetilis-praktilise auto�ppepäeva. Kohal olid, esinesid ja jagasid seletusi
aktsiaseltsi juhataja Ants Allik, �kodade m��gijuht Kalle Mihkels ja Mitsubishide
m��gijuht Karin Savet.
�ppepäev algas teemakohaste videofilmide vaatamisega ja autode �koda Octavia,
Mitsubishi Galant ja Mitsubishi Carisma ning viimasel paigaldatud uue p�lvkonna
sisepülemismootori GDI esitlemisega.
Seejärel siirduti tehnikumi �ppesõiduväljakule, kus igal soovijal oli võimalus istuda
esitletud autode rooli taha ja teha l�hike proovis�it. Seda võimalust kasutasid kõik
osavõtjad.
�ppepäevast võtsid osa J�neda, Kehtna, Olustvere, Tihemetsa ja T�ri tehnikumi
autoõpetajad, Tihemetsa autoteeninduse eriala õpilased ja kohalikud autohuvilised.
Kokkuv�tete tegemisel leiti, et kasu oli kahepoolne ja otsustati koostööd teha
edaspidigi.
1. september tehnikumis
Tihemetsa
tehnikumi 74. Õppeaasta piduliku avaaktuse juhatas sisse direktor Värdi Ernits.
Aplausiga tervitati koos klassijuhatajate Anu Tamme, Sirje Parroli, Aarne �ismaa ja Aivar
�unaga saalisisenevaid esmakursuslasi. Direktori ja õppedirektor Tõnis Tammeti poolt
õpilaspiletite k�tteandmisega arvati ka nemad tehnikumi õpilaspere liikmeteks.
Seejärel tegi kokkuvõtte eelmisest õppeaastast õppealajuhataja Maimu Metsla ja pidas
parimaid �ppureid meeles suure �okolaaditahvliga. Spordis ja kutsevõistlustel
tehnikumile kaugemaltki kuulsust toonud said veel ka kooliembleemiga T-s�rgi. Peale
aktust siirduti �ue, kus esmakursuslased traditsioone järgides istutasid OMA puud.
Kohvikus aga olid välja pandud õpetajate lilleseaded, mis nad seekord olid p�hendanud
oma kasvandikele.
Uus samm teel
teisele kirjaoskusele
Tihemetsa
tehnikumis avati pidulikult uus, senisest avaram arvutiklass. Avamispeole saabunuid
võttis isiklikult vastu peremees ja projektijuht, arvutiõpetaja Värdi Soomann.
Pidulikule sündmusele saabunute poole p��rdus päevakohase sõnav�tuga ajalooõpetaja
Juhan Post. Ta m�rkis muuseas, et 19. sajandi lõpuks oli eesti rahvas juba peaaegu
täielikult omandanud kirjaoskuse. N��d, sajand hiljem on ta kindlalt teel teisele
kirjaoskusele. Avatav arvutiklass on suur h�pe l�hemale sellele eesmärgile, pole
oluline, on see h�pe tiigerlik või ilveslik.
Ja siis asus direktor Värdi Ernits
augurauaga pidulikult läbi n�rima laia linti (fotol). Saanud sellega hakkama,
siseneti klassi. J�rgnesid tervitussõnad kolleegidelt naaberkoolidest. Kilingi-Nõmme
Gümnaasiumist olid kohal arvutiõpetajatest abielupaar Anne ja Erli Aasamets, Tihemetsa
põhikoolist Lily Kurm. Ja siis paukusid �ampusepudelid, millele järgnes kokkul��mise
k�lin. Lasti hea maitsta ka tehnikumi aiandi sügisandidel ja suurel A(rvuti)kringlil.
Klassis on 12 kaasaegselt sisustatud töökohta. Peale õpilaste on klass avatud ka
teistele arvutihuvilistele.
Avamispeol hoidis videokaamerat Toivo Kirsi, fotoaparaadiga kl�psutas Tõnis Tammet,
kuuldu-n�htu pani kirja
Karl Pettai
Praegune aeg on meie rahvale väga
tormiline ja raske. K�ik v��rtushinnangud on vaja �mber hinnata ning majandussuhetes
�mber orienteeruda. Eriti valusalt on tabanud sotsialistlikust majandussüsteemist
üleminek kapitalistlikule majandussüsteemile maarahvast. Seda võiks v�rrelda lapse
vette viskamisega. Kas t�useb pinnale ja hakkab ujuma või vajub põhja.
Kui enda �mber vaadata, on näha palju ebaperemehelikkust, lohakust, laiskust ja
käegal��mist. Et seda kõike muuta, peame alustama iseendast. V�ide - ei saa teha,
ei ole raha - ei pea paika. Elementaarseks korrashoiuks on vaja veidi aega ja töökaid
k�si.
Tänasel päeval on ka Tali vallal hulgaliselt probleeme, millele tuleb pidevalt
tähelepanu p�ärata.
Uute töökohtade loomine ja nende
tekke soodustamine. Kui on kohapeal tööd j��vad paljud noored kohapeale elama.
Praegusel momendil on kurb tõdeda, et enamik noori siirdub linna. Samas on kuulda
ettev�tjate käest, et on tekkinud puudus kvalifitseeritud tööj�ust ja ka keskastme
spetsialistidest. Seega tuleks veelgi suuremat tähelepanu p�ärata noorte perede
majandus- ja sotsiaalprobleemidele.
Siit haakub järgmine probleem �
haridus. Kui ei ole noori, ei ole ka järeltulevat p�lvkonda, keda kohapeal koolitada.
Momendil, kui demograafilist situatsiooni vaadata, on Tali vallas nn. laulva revolutsiooni
järellainetus, st. laste arv koolis kahel j�rgneval aastal ei v�hene, vaid seisab
stabiilselt 120-125 ringis. Kuid edasi hakkab laste arv v�henema. Juba praegu möeldakse,
mil viisil oleks kõige otstarbekam liitklasse moodustada.
Momendil võib öelda, et Tali
vald on tervikuna monofunktsionaalne piirkond. Tegeldakse põllumajanduse ja metsandusega.
Kui juhtub turul hinna langus või majanduskrahh olema, siis puudutab see suurt osa meie
valla elanikke. Ilmekas n�ide Venemaa majandusolukorrast. See avaldub praegu selles, et
suur osa väiketalupidajatest likvideerib oma piimakarja. Meie kandis on populaarseks
muutunud oma tarbeks tehtava koduse tehnoloogia alusel juust, kohupiim, või jne. See
t�hendab, et kaob ära sissetuleku allikas ja abivajajate hulk suureneb veelgi. Ühest
küljest on see tore, et inimesed tarbivad loodusl�hedasi ja keemiavabu produkte, kuid
kaob ära normaalne turusuhe.
Suureks probleemiks on meie
vallale infrastruktuur. Meie inimestele on hea �hendustee Pärnu linnaga, kuid mitte
Kilingi-Nõmme linnaga, mis on meie tegelik t�mbekeskus (kirik, surnuaed, haigla,
kiirabi, keskkool jne.). R��m on tõdeda, et Pärnu maakonna planeeringus on ette
n�htud Tali�Kilingi-Nõmme mustkattega tee. Seega j��ksid ära probleemid
kevadel-sügisel laste koolis ja vanemate tööl k�imisega.
Elektrikatkestused on meie kandis
sagedased külalised. On olnud juhtumeid, kus piimatootjal on muutunud piim ja poepidajal
j��tis m��gik�lbmatuks.
Telefoniside koha pealt saab kogu Tali valla territoorium kvaliteetse teenuse osaliseks.
L�hiajal hakkab t�üle EMT mast. Seega kaob hulk probleeme, mis on olnud siiamaani
päevakorral.
On veel üks probleem, mida tahaks kogu valla rahvale südamele panna. Teades, et
�histranspordi teenust doteeritakse valitsuse tasemel, siis palve kõigile, kes s�idavad
t�üle või koju: k�sige alati bussijuhilt pilet. Vallavalitsusel ja volikogul on väga
raske võidelda bussipargi aktsion�ride n�upidamisel bussiliikluse samal tasemel
s�ilitamise eest, kui vastasleeri argumendiks on, et mõne inimese pärast ei ole
majanduslikult kasulik bussiliini kõigus hoida.
Lõpetuseks tahaks öelda kogu Tali valla rahvale, et p��ame koos need halvad ajad üle
elada ja loota paremale homsele. Ka Riigikogu maapoliitikud on maarahva toetuseks esimesed
positiivsed otsused teinud - need on teravilja- ja lehmatoetus ning k�tuseaktsiisi
kompensatsioon. Vaadake enda �mber ja p��dke leida ka midagi positiivset, mille nimel
tasub Tali vallas elada. Muidugi �on hea olla seal, kus meid ei ole�!
Aleksander Vilinurm
Tali Vallavolikogu esimees
Saarde
Katariina kogudusel oma õpetaja
6. septembril oli Saarde Katariina
kiriku ajaloos tähtis päev. T�iskogu koosolekul valiti kogudusele õpetaja. Viimati oli
selline sündmus aset leidnud 1941. aasta detsembris. Siis valiti koguduse õpetajaks
Johann Ekbaum. Vahepealsetel aastatel valimisi ei toimunud, vaid kogudusele m�ärati
õpetaja. N��d, 57 aasta järel oli jälle võimalus kogudusel ise õpetaja valida.
Ainsana kandideeris sellele ametikohale siiani koguduses töötanud diakon Enri Pahapill.
Viimane lõpetas tänavu suvel edukalt Tallinna Usuteaduste Instituudi ja arvati kohe
sobivaks õpetajakandidaadiks. Sellisel seisukohal olid ka kõik arvukalt kohalviibinud
t�iskogu liikmed.
Enri Pahapill omab kahte k�rgkooli diplomit - Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskond ja
Tallinna Usuteaduste Instituut. Sellele lisaks veel Tartu kunstikooli l�pudiplom. Sellise
k�rgharidusega inimene on v��riline Saarde Katariina kogudust teenima
õpetaja-kirikhärrana.
Foto: Vastordineeritud
(paremalt) Pärnu-Jakobi õpetaja Urmas Viilmaa, Saarde koguduse hingekarjane Enri
Pahapill ja Audru pastor Allan K�hrik.
Valimiskoosolekut juhatas Pärnu
praostkonna praost Andres Põder. Ta iseloomustas kandidaati igati positiivselt. Seda
kinnitasid ka valijad, kes täielikult olid kandidaadi poolt. Koosolekul viibisid ka
Kilingi-Nõmme linnapea Kalle Kiipus ja Saarde vallavanem Tarmo Kulu.
õpetaja Enri Pahapilli ordinatsioonijumalateenistus toimus 15. septembril Tallinna
Piiskoplikus Toomkirikus. Oma kodukirikus toimub õnnistusjumalateenistus, kuhu on oodata
ka piiskoppi ja praosti, hiljem.
Koguduse liikmed ja külalised õnnitlesid oma valitud õpetajat ja soovisid talle Jumala
õnnistust ning h�id kordaminekuid eelseisvas töös.
Sale Mitt
520-st
väikeelamu krundist Kilingi-Nõmme linnas on käesolevaks ajaks vormistatud ja
vormistamisel 80 %. Oleks väga tore, kui ka ülejäänud teeksid otsuse oma elamukrundi
kohta l�himal ajal.
Kui olete otsustanud erastamise kasuks, v�tke kaasa pass ja olemasolevad
maakasutamisõigust t�endavad dokumendid ning tulge maakorraldaja juurde tööpäevadel
kella 8-st 16-ni. Võimalusel on soovitav eelnevalt helistada telefonil 92 940, et
veenduda maakorraldaja kohalolekus, sest tööülesanded kohustavad asjaajamist ka
väljaspool Kilingi-Nõmmet.
Kasulik on teada, et Vabariigi Valitsuse 5. mai 1998. aasta m��rus nr. 91 �Maa
ostueesõigusega erastamise korra muudatused ja t�iendused� annab maa erastajale
õiguse maa m��gihinna v�hendamise taotlemiseks kuni 25 000 krooni juhul, kui ostjal on
laps s�ndinud pärast 07. 06. 1996 või kelle kasvatada ja �lal pidada on vähemalt neli
alla 18-aastast last.
Peet Mardu
|
|
Septembri algus oli peale
�lisajust augustikuud kui hinget�mbe ajaks
Maad said
taheneda, tera kuivada, saagid k�pseda. Augustis oli Tihemetsas 24 sajupäeva, sadas 158
mm s.o. ligi 2 kuunormi, nagu �tlevad agrometeoroloogid. Huvitav m�rkida, et meil on
väga sajune olnud üle 10 aasta: 1978. a. - 176 mm, 1988. a. - 177 mm, 1998. a. �
158 mm. Kuunormiks loetakse 81 mm, kuna viimastel aegadel aga on järjestikku aastaid
augustisademetega üle 100 mm, tulevad keskmised näitajad korrigeerimisele.
Loodus n�ib sügisesse ruttavat
tänavu õige iseäralikul kombel. Igas paikkonnas aga erineva ajavahega. Sügise
tundem�rgid nihkusid augustisse - ööpäeva keskmine õhutemperatuur langes �htlaselt
ja oli kuu lõpuks 1-3o C võrra normist madalam. Vahtralehed hakkasid varakult
punetama, mis viitas jahedale sügisele (soojal ajal lehed kolletuvad). Kuu teises pooles
olid väga võimsad virmalised, mis kestsid veel üle tavalise esinemisaja (kella 20-22
vahel maksimumis). Seekord oli öösel kella 24 ja 01 vahel kogu põhjataevas lausa
triibuline pikkadest, seniidini ulatuvatest valguskiirtest.
K�rvalepäikena väike looke,
kuidas elus esmakordselt t�eselt tuli m�te UFO-de olemasolust. Alati olen neile leidnud
enamasti militaristliku seletuse ja ka seekord (k�ll mitu päeva hilisema info põhjal)
tuli sama tõdeda. Kanaküla l�histel suvekodus virmalisi vaadates märkasin loodes
taevaserval v�lklevaid tulesid, aeg-ajalt mingit kuma. K�ikjal valitses aga vaikus.
Valvasin paar tundi, n�is, et kuskil metsade sügavuses toimus midagi õige kummalist,
rahutukstegevat. Kui siis ühel hetkel lendasid taevasse valged raketid, lootsin, et k�ib
kas otsimisoperatsioon või teevad jahimehed �ist retke. Selguski, et kodukaitsjad olid
�isel man��vril oma oskusi proovimas.
Virmaliste ilmumise järel on
sügisel 1,5-2 nädala pärast oodata külmalainet. Nii liikuski septembri algul k�lm
k�rgr�hkkond Skandinaaviast üle Soome kagusse ja meie saime erineval moel oma osa.
Kanaküla l�histel rabade veerus olid 2.-7. septembril hommikuti veel kella 8 paiku vaid
+1o�+3o �husooja ja maapind tugevalt h�rmas. Samal ajal
Tihemetsas langes õhutemperatuur +1,5�+3o-ni l�hikeseks ajaks ��tundidel,
halla esines kohati. Soovitus aiapidajatele oma k�rvitsad varju alla viia osutus
kohatuks. Peale ��k�lmi saabus seniolematu suvesoojus ja aiaviljad võisid rahuga edasi
paisuda. Ka konnade pagemisretke Tori l�histel võib seostada sama olukorraga.
Muudki kummalist on tänavuse
sügise kõigus. Linnud on ammu kuhugi kadunud, marjapõõsad, viljapuud ja pihlakad(!)
seisavad puutumatult. Osaliselt on puid raagus - toomingad, kirsid ja eriti varajaselt
p�rnad. Paikkonniti on kaskedel lehed suverohelised, samas meenutavad oktoobri alguse
lehesaju algust. Sügis võib tulla heitlik ja ootamatustega. Sellele viitavad ka teated
Kesk- ja L��ne-Euroopast (RTL�i vahendusel) varajastest sügistormidest, paduvihmast,
sajandi üleujutustest (Belgias) ja lumesadude (Saksamaal) esinemisest. V�imalik on
külmade k�rgr�hualade aktiviseerumine Põhja-J��merel, mis liiguvad üle
Läänemeremaade lõuna suunas. Valmis peab olema igaks ootamatuseks sel päikeseaktiivsel
perioodil. 1999. aastat peetakse teadlaste seas veelgi keerulisemaks.
Svea Randmaa
Maakonna
juhid
Kilingi-Nõmmes
Maakonnaplaneeringu l�biarutamise
puhul oli enamik maakonna eluliste valdkondade juhte 22. septembril Kilingi-Nõmme klubis.
Arutluse all oli Kilingi-Nõmme linna ja Saarde valla areng l�hiaastatel valdkondade
kaupa.
Toomas Padjus alustas �sna
proosalisest, prügimajandusest nimelt. N�hakse ette kogu maakonna prügi vedamine
Paikuse valda Pülendmaale rajatavasse j��tmetöötlemise keskusse. Kohtadel kogutakse
ainult edasiseks �mbertöötlemiseks k�lblikke materjale nagu klaasi, paberit ja
metalli. P�ris rahul ei oldud ohtlike j��tmete kogumise asjadega Saarde surnuaia
naabruses.
Elmar Pärtel ja Urmas Kase
r��kisid maaga seonduvast. Maareformi kulgemisega maakonnas ollakse rahul (55 %). Saarde
vallas on seoses metsakorraldusega maareform teostunud suurel pindalal. Kilingi-Nõmmes on
asjad korras 72 % pindalast. Reformist seni puutumata on linna munitsipaalmaad ja
tagastamata on krundid neljale õigusj�rgsele omanikule omanikest endist tingitud
p�hjustel. Probleeme tekitab maareform Tihemetsa alevikus, kus ka tehnikumi õpilased on
arvatud p�sielanike hulka. Sellega suureks paisutatud elanike arv tingib aleviku arvamise
tiheasustusega alaks, kus maa ruutmeetri hinnaks on �heksa krooni ruutmeeter ja sedasama
hinda tuleb maksta ka ümbruskonna talumaade eest.
Haridusasjadest r��kis Arvo Juss.
Tihemetsa tehnikum kavatsetakse anda Saarde valla �lalpidamisele, mis võib omajagu
probleeme tekitada, sest õpilasi on seal ju kogu vabariigist ja �petatavad erialadki on
kogu vabariigi tarvis. Heiki Mägi arvates ei vasta Tihemetsast saadav erialane haridus
oma tasemelt kaasaja n�uetele. Siit t�üle asunutel tuleb töökohtadel sageli kohe
�mber- või t�iend�ppele asuda. Samuti on k�sitav keskeri�ppeasutustes �petatavate
erialade samas mahus j�tkamise otstarbekus. R��giti sekret�ride, �rijuhtide ja
kodumajanduse erialade �petamise ilmsest ülepaisutamisest vabariigis, mis viitab
haridusministeeriumi töö vajakaj��misele. Arvo Juss hoidus omapoolsest hinnangust
Tihemetsas �petatavale mehhaniseerimiserialale, aga traktoriõpetuse j�tkamist
Kilingi-Nõmme Gümnaasiumis pidas ta vajalikuks. Teda toetas ka gümnaasiumi direktor
Aarne Link. K�simus, et kuidas leitakse selles koolis koht traktoriõpetusele ja selle
ala õpetajale, aga seda ei leitud muusikaõpetajale Toomas Vollile, j�i vastuseta. Nii
Kilingi-Nõmmes, Pärnus, kogu vabariigis ja ka Euroopas muusikaõpetajana endale hea nime
teinud Toomas Vollile kodulinna koolis sellel õppeaastal tunde ei leitud.
Maakonna kultuurijuht Aet Maatee
kiitis Kilingi-Nõmme kultuurielu, kuhu oletatavasti ka Saarde valla rahvast kaasa on
haaratud. Spordiasjad arvati paremad olevat Saardes. K�siti, kas seoses uue laululavaga
kavatsetakse Kilingi-Nõmmes ka mingeid Tamula järve või T�rva moodi massiüritusi.
Midagi nii massilist vajalikuks ei peetud, küll aga j��vad siit alguse saanud
maakondlikud lastelaulupeod ja oma linnale-vallale m�eldud kultuuriüritused. Kalle
Kiipus tõstis k�simuse Saarde kiriku ja linna kultuuritöö koostöövormide otsimisest.
V�imalikuks sammuks selles suunas peeti kirikus oreli remondiks vahendite taotlemist
Kultuurkapitali orelifondist.
Arvo Rajande ja Raivo Kukk
r��kisid majandusest, tööstusest, metsast ja maanteedest. Kilingi-Nõmme �mbers�it
peab l�hiaastatel valmima. K�vakate on plaanitud Kilingi-Nõmme - Tali teele ja
parandamist vajab maantee Viljandi suunas. Nende töödega seoses t�useb kohe vajadus
linna sissesõidu järele Pärnu poolt ning Tali tee ristumiskoht Pärnu tänavaga.
Kilingi-Nõmme Elektriv�rgu ärakaotamise kartus arvati enneaegseks.
Sotsiaalhoolekande juht Epp
Klooster r��kis Kilingi-Nõmme. Saarde, Tali ja H��demeeste tarvis tööh�ivekeskuse
asutamise võimalustest, mille H��demeeste heameelega mere ��rde asutaks ja Pärnu
asjamehed Pärnusse j�taks, kuid mille asukohana Kilingi-Nõmmet kõige sobivamaks
arvati.
Samal seisukohal oli kiirabi koha pealt tervishoiujuht Guido Ratnik, kes �tles
Kilingi-Nõmme asukoha geograafiliselt piirkonna jaoks ideaalse olevat. Kui kiirabi ei kao
Kilingi-Nõmmest kuhugi, siis haigla profiil võib pärast Pärnu uue haigla valmimist
(2001. a. ?) natuke pikaravi haigla suunas kalduda. Uudiseks oli ps�hhiaatriaosakonna
loomise kava Pärnu haigla juurde.
Infotehnoloogia koha pealt said
interneti kodulehekülgede eest Lauri Rajande käest kiita nii Kilingi-Nõmme kui Saarde,
kus maakonna enamikust omavalitsustest elektronside osas kõvasti ees ollakse. Pikemas
perspektiivis on kavas arvutiv�rku �hendada maakonna kõik omavalitsused ja ka koolid,
milleks on k�ivitunud vastavad programmid.
Rein Semenov r��kis tulet�rje-
ja p��steameti tööst. M�rgiti humanitaarabi korras hangitud korralikku
tulet�rjetehnikat Kilingi-Nõmmes, siin korraldatud tulet�rjevõistlust, mis peaks
siinse kauaaegse traditsioonina j�tkamist leidma. Tulevaks aastaks on eraldatud miljon
krooni garaa�i ehituseks.
Arutelu lõpetas omavalitsuste
liitumise teema. �hinemise vajalikkuses kahtlust ei ole. Kas üheks tervikuks peaks saama
Kilingi-Nõmme linn ja Saarde vald või kogu kunagise Saarde kihelkonna territoorium, kuhu
kuulusid ka Tali, osa Surjust ja ka M�isak�la, see on peatselt meie ees seisev probleem.
Jaago Lensment
|