Lk. 3 

Mida arvata korteri�histust?

Omandireformi kohta on �eldud, et see polegi muud kui varade �htede omanike käest teiste k�tte kantimine. V�iks arvata, et kellel siis kerge vaevaga omanikuks saamise vastu midagi võib olla, aga elu näitab, et vahel on ka. Korterite erastamisega linnas on asjad ühel pool, aga nagu teada, l�ks seegi asi k�hkluste ja kartustega. Heameelega hakkasid erastamise teel korteriomanikeks need, kes soovisid selle kohe rahaks teha. See tehing on nõidanud ennast kena ja kindla teenimisvõimalusena. Kellel korterit eluasemena vaja oli, need olid ettevaatlikumad. Seni oleks nagu remont ja elamute korrashoid kas siis sovhoosi või majavalitsuse mure olnud, pärast erastamist kas tee ise või lase laguneda. Asi ei olnud küll seaduset�he järgi päris puhas, sest eluruumide erastamise kord n�gi ette suhete j�tkamist majavalitsusega kuni korteri�histu asutamiseni, hooldustasu maksmist korteriomanike poolt ja hooldust ning remonti makstud hooldustasude piires majavalitsuse poolt. Meil ei tehtud �hte ega teist ja elamine sai hooldusrahade võrra odavam. Aga see pidu ei saa kaua kesta, sest elamud j�tkavad lagunemist omasoodu. Elu näitas, et nende töödega, milliste tegemist enne erastamist majavalitsuse käest vihaselt n�udmas käidi, kannatab oodata. Endile ise elamu ehitanud omanikud tavaliselt niisugust luksust lubada ei saa ja ��rimajas elamine võtab teadagi k�va kulu. Ainult uusomanikud võtsid odavat elu nautida, mis sest, et katus pea kohal ja seinad �mber tasapisi murenemist j�tkavad. Ja mida sa seal parandad, ega see minu katus �ksi pole, raha ka parajasti v�he ja mõned majaelanikud ehk ei olegi nõus kaasa l��ma.

Nii see eluke veereb kuid koguni mitte kõigil. Aia 1A, 5, 11, 20, Kantsi 7, Kiriku 11, 11A, 13, Kooli 5, Nõmme 3, 17, Sambla 2, 13 ja Turu 5 elamutes on korteri�histud asutatud või asutamisel. Seadus �tleb, et korteri�histu on korteriomanike loodud mittetulundus�histu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maat�ki mõtteliste osade �hine majandamine ja korteri�histu liikmete �histe huvide esindamine. äraseletatult on korteri�histu m�te viie ja enam korteriga elamute korteriomanike õiguste ja kohustuste omavahel ärajagamine. Kohustada peab ju ka seda saama, kes �tleb, et las laguneb, mina ei maksa. Vaja on aga, et elamu kaela ei kukuks ja katus vett peaks.

K�situd on, et kas �histu on kohustuslik? Ei ole kohustuslik, on rohkem vajalik. Vajalik on kanda korteriomand koos sellele vastava muu osaga elamust ja mõttelise osaga maast kinnistusraamatusse, sest muidu ei võimalda seadus alates tuleva aasta lõpust korterite m��ki, kinkimist või pärandamist. Vajalik veel selle poolest, et ainult nimetatud t�htaja lõpuni saab maad erastada EVPde eest, mis on edaspidisega v�rreldes mitmeid kordi odavam. Kinnistusraamatusse kandmiseks ei ole korteri�histu tingimata vajalik. Nelja ja võiksema arvuga korteritega elamute puhul seda ei n�utagi. Seni on neljakorterilistest elamutest kinnistusraamatusse kantud Pärnu 25, Sambla 4, 6 ja 8. Ka neil on vaja kokku leppida oma elamute �hise majandamise asjad. Nende elamute korteriomanikud on k�inud vajalikke ametiasutusi pidi kõik neljakesi, on kogunud ette n�htud kulutusteks raha ja kandnud kulutusi kokkulepitud proportsioonis. Kui ollakse valmis neid kõike k�ima n�iteks seitsmekesi (konkreetselt Pärnu 43), kaheksateistk�mnekesi või kahek�mne neljakesi, siis miks mitte. Aga kui sellest seltskonnast keegi loobub või ei saa �kskõik kui mõjuval p�hjusel vajalikul kellaajal vajalikus ametiasutuses koos teistega olla, siis j��b asi selleks korraks katki. �histu puhul ajab asja selleks volitatud isik, �histu esimees või juhataja, rahaasju ja arvepidamist korraldavad selle töö peale usaldatud inimesed.

Korteri�histu asutamine on kindlate reeglitega, ka mõningast kulu n�udev ja asjaajamisega mitte kursis olevale inimesele päris keeruline protseduur. Linnavalitsus on soovijaid selles asjas aidanud, vaja ainult sellekohase sooviga esineda. Mis puutub selle kohustuslikkusesse, siis sundust siin ei ole, aga asjasse puutuvate seaduste (Korteri�histuseadus; Korteriomandiseadus) t�itmist soovitaks k�ll, eriti kui need võimaldavad asja kindlate, äraproovitud reeglite järgi ajada. Aga oma vara, seda enam elamute korteriomanike �hisvara m�istlik valdamine ja selle mõttetu h�vimise v�ltimine võiks iga�he sisemine sund olla.

Jaago Lensment

Maailmanimega suurriigi esindajana Saksamaal

Alates 1947. aastast on järjepidevalt Saksamaal toimunud maailma noortele rahvusvaheline teaduslik suvekursus. Nii ka tänavu, seekord juba 51. korda. Teemaks sedapuhku �Saksamaa täna - keel, ühiskond, riik, kultuur�.
Tänavu kogunes kolmeks nädalaks Kieli Cristian-Albrechtsi �likooli 97 noort 24-st maailma riigist.
Eestimaalt oli osavõtjaid 7. Tallinna k�rgkoolidest 4: Aljona Kurbatova, Gerly Nael, Maria Seripova ja Tänu Tuppits; Tartu Ülikoolist saksa filoloogia �ppej�ud Kaari Antzon, III kursuse �liõpilased T�hti Tingas ja allakirjutanu.

Foto: Eksootiline nelik kolmest maailmajaost (vasakult paremale): Yuko Jaapanist, Miriana Itaaliast, Annika Eestist ja Kris USAst.

Suvekursus k�ll, aga õppima pandi meid kõvasti. Juba teisel päeval sooritasime enamikule üsna kr�beda keeletesti, mis jagas meid kuude erineva raskusastmega rühma. Kahel eestlasel õnnestus end ülemastmesse testida (K. Antzon ja A. Matson). Tihe töö toimus 9.00 - 18.00 neljal päeval nädalas. Teadmisi saime nii Saksamaa poliitikast, ajaloost, majandusest, õigusest, kirjandusest kui ka k�imasolevast õigekirjareformist. Loengute lõppedes toimusid diskussioonid, veendumaks, et teema on kohale jõudnud.
Meeldiv oli kogeda, et Põhja-Saksamaal teatakse Eestit päris hästi ja eriti Läänemere-��rses regioonis ollakse väga huvitatud koostööst balti riikidega.
Professor dr. R. Alexy õigusloengus ei jätnud �ppej�ud m�rkimata, et Eesti oma põhiseadusega on ainuke riik maailmas, kus on sees paragrahv ka rahvuslikust identiteedist.
Saksamaa Justiitsministeeriumi Euroopa K�simuste Osakonna juhataja (Ministerium f�r Justiz, Leiter der Abteilung Europaangelegenheiten) hr. Werner Kindsm�ller võitis oma loengus, et Eestimaal valitseb ikka veel Vene õigus. Just hiljuti oli ta naasnud Eestist, kus s�lmiti koost�üleping, et aidata uus õigussüsteem üles ehitada.
Hr. Kindsm�ller teadis ka, et eesti rahvas suhtub Euroopa Liitu skeptiliselt. T�en�oliseks pidas ta tagasil��ke põllumajanduses, kuna peaaegu kõikides kandidaatriikides pole perele orienteeritud põllumajandus Euroopa turul konkurentsivõimeline.

Neljal päeval nädalas ammutasime teoreetilisi teadmisi, kolmel päeval praktilisi. Maateaduslikud ekskursioonid viisid meid Põhja-Friisimaale, Hamburgi, Schleswigi, L�beckisse, Ostholsteini, Molfseesse�
Olles L�beckis, nautisin ekslemist Thomas ja Heinrich Manni radadel. K�lastades nende maja-muuseumi, tõusis mu silme ette pilt Thomas Manni uhkest Buddenbrookide majast. Kujutluspilt oli eriti v�rske sellepärast, et olin Manni alles hiljuti põhjalikult tudeerinud.
Kolmandal Kielis viibimise päeval olime kutsutud raekotta linnapea hr. N. Ganseli vastuvõtule. Tundsin end t�elise maailmanimega suurriigi esindajana, kui linnapea, kuulnud, et olen Eestist, l�i minuga pokaali kokku, öeldes sulaselges maakeeles: terviseks. Minu imestunud järelp�rimise peale teatas ta, et oma esimese v�lisvisiidi linnapeana tegi ta Tallinna.

Peaaegu saja v�listudengi viibimine Kielis tekitas ka ajakirjandusel meie vastu huvi. Intervjuud võttis ajaleht Kieler Express am Wochenende erinevatelt noortelt: Jaapani neiult Yuko Arak'ilt, itaallannalt Miriana Florio'lt, eestlaselt Annika Matsonilt ja Ameerika noormehelt Kris Humbargerilt.
Pealkirja all �Kauneim Kielis on rand� r��kisime oma esmamuljeist. Mina kiitsin ka Tartut, kuna kaasaegne moodsa arhitektuuriga Kieli �likool Tartu alma materi vastu ei saa.
Hiljem oli võimalus külastada Kieler Nachricten'i toimetust, kus saime ülevaate ajalehe valmimisest ja maailma soojade uudiste vastuv�tmisprotsessist. Toimetuse Internetis surfates tutvusime kogu uudistepaketiga.

Foto: Kieler Nachrichten'i toimetuses: uudised kui soojad saiad.

Oma �htuid t�itsime �histe diskodega. Tuli välja, et kõiki maailma noori võib �hendada ka kaardim�ng. T�si k�ll, see polnud mitte meie m�istes �turaka tagumine�.
P�nevalt p�rkasid kokku ka erinevate maade kultuurid. Näiteks Egiptuse noormees Abu Zeid (perekonnanimi) Amr Shaker Hammad (ees-, isa- ja vanaisa nimi) oli �hise teleri vaatamise ajal kimbus, kui ekraanile ilmusid bikiinides n�itsikud. Religiooni ja kasvatuse mõjul p�äras ta pea kõrvale ega vaadanud enam. Hiljem p��dis ta kohalike kommetega siiski kohaneda. Kummaliselt k�itus suvekursuste korraldajate arvates osa Venemaa �liõpilasi, kes kursuste töös ei osalenudki, võites, et nad ei taha saksa keelt rääkida. Miks nad siis sinna üldse tulid?

Kieli ja Tartu Ülikoolid on partnerlussuhetes, tänu millele minulgi avanes võimalus ennast seal arendada ja t�iendada. S�it Kieli sai teoks Saarde koduvalla osalisel toetusel.
Kieli Christian-Albrechtsi �likool andis kõigile osavõtjaile osav�tutunnistuse ja neile, kes sooritasid hindelise l�putesti, ka keeletunnistuse. K�ik 7 noort Eestimaalt said mülemad paberid.

Annika Matson
Tartu Ülikooli germaani filoloogia III kursuse tudeng

Arenemas on uus, noorsugu puudutav projekt

24. septembril viibisid Kilingi-Nõmmes linnas ja Saarde vallas V�stmanlandi Kommuuni Tervisekaitseosakonna juhtspetsialist ning projektijuht Inger Paris ja Andres Kook Rootsist. Neid saatis ps�hholoog Ene Kurm Pärnust. Inger Paris juhib ka koostööprojekti Pärnuga, kuhu tahame l�litada ka meie piirkonna inimesi. Projekt on suunatud eelkõige t�üle noortega, sest samuti nagu Rootsis on ka meil tekkinud nähtusi, mida varem noorte hulgas ei olnud - narkootikumid, alkoholi tarvitamine ja suitsetamine �ha nooremate ja nooremate hulgas, j�hker k�itumismaneer nii koolis kui kodus.

M�ned aastad tagasi oli kujutlematu, et teismeline poiss saadab oma ema või isa peepunkti, nüüd on selline roppuste kasutamine tavaline isegi õpetajate suhtes. Sellisel puhul ei ole abi kortsuskulmul n��gutamisest, me peame teadma, mis kutsub esile j�hkruse, tihti isegi julmuse. Kuidas nende noorte usaldus võita, et neid aidata? Sest abi nad vajavad, �kski laps pole loodud kurjuse jaoks, sellele on teda t�uganud olud, mis last �mbritsevad.

Ei saa �telda, et meil nende k�simustega üldse ei tegelda, meil töötab noorsoopolitsei, koolides on tervise- ja perekonnaõpetuse tunnid, keskkoolis töötab ps�hholoog. Ometi s�venevad aga koolipelgus ning sellega kaasnevad n�hud - �ppeedukuse langus, hulkumine jne. Ka Kilingi-Nõmme on vaja luua keskus, mis n�ustaks noori ja miks mitte ka lapsi. Keskus on vast liiga uhkelt �eldud, piisaks vast kenast, soojast ruumist neutraalsel (mitte koolis) pinnal, kus noort inimest kuulaksid ära nooremad inimesed, kes oskaksid anda n�u või suunata abivajaja selle inimese poole, kelle võimuses on konkreetsel juhul h�dalist aidata. Esmakordselt kuulsin Ene Kurmilt, et Pärnus noorte N�ustamiskeskuses töötavad gümnaasiumiealised nõustajad, endavanustele murede lahendust otsides.

Inger Paris oli siin, et pakkuda abi nende probleemide lahendamiseks. Konkreetselt otsustati käivitada projekt, mis taotleks finantse Euroopa Liidu rahadest, et luua Kilingi-Nõmmes noorten�ustamispunkt. Kohese pakuvad nad aga välja koolituse umbes kuuele meie piirkonna inimesele � gümnaasiumi arst, tervisekasvatuseõpetajad gümnaasiumist, Tihemetsa Põhikoolist ja Tihemetsa Tehnikumist, noorsoopolitsei, koolips�hholoog, sotsiaaltöötajad. Ka lubasid nad saata �ppematerjale meie koolidele.
P�ev, mis kujunes pikaks ning huvitavaks aruteluks, väljas�itudega kohalikku haiglasse ja Tihemetsa Põhikooli, andis meiepoolsetele arutelus osalejatele K. Kiipusele, T. Lapile, E. Tallole, M. Kurrile ja allakirjutanule tunde, et Inger Paris k�is siin t�siste töö- ja aitamisplaanidega, mis ka kindlasti ellu saavad viidud. Hr. Andres Kook oli kaasas t�lgina, kuid tunda oli, et ta on nende probleemidega hästi kursis ja võib loota temapoolsele abile ka j�rgnevas koostöös

Mae Annast

Veelkord toetustest

Koos kooliajaga j�uab igal aastal k�tte aeg, mil lastega peredel on sageli n�pud põhjas, sest väljaminekud on kindlasti suurimad aastas. Sellele on m�eldud ka meie omavalitsuse tasandil, sel aastal anti toetust �ldhariduslike koolide õpilastele, kes on p�rit kehvema majandusliku olukorraga peredest. Toetust jagati printsiibil: kõigile paljulapseliste perede �ppivatele lastele, neile, kellel vähemalt üks vanematest meie andmetel ei tööta ja neile, kes olid esitanud p�hjendatud avalduse. Toetust ei makstud neile lastele, kes lõpetasid sel aastal põhikooli, kuna selleks ajaks ei olnud veel teada, kes j�tkab oma �pinguid, kes mitte. Neil, kes edasi �pivad ja toetust vajavad, palun p��rduda linnavalitsuse sotsiaalnõuniku poole. Kokku maksti koolialguse toetusi välja 22700 krooni. Loodame, et see raha pisutki leevendas perede muresid koolitarvikute muretsemisel.

Suurt elevust ja seda negatiivses mõttes on toonud sel septembrikuul koolitoidu maksmine. Tasuta koolilõunat on võimaldatud igal aastal alates oktoobrikuust, nii ka nüüd. Teisiti ei ole see kuidagi võimalik, sest avaldusi tasuta koolilõuna saamiseks hakatakse esitama kooliaasta alguses ning neid läbi vaadata saab siis, kui linnavalitsuses on olemas nii avaldused kui kooli õpilaste nimekiri. Koolitoidu raha on linna eelarvesse eraldatud aasta alguses ja oleks vastutustundetu seda jagama hakata enne, kui on selge, kui paljude laste vahel jagama peab. 1998. a. eelarvest oleme eelmisel õppeaastal maksnud 3 krooni iga lapse eest, kes s��b koolilõunat, kokku 79 751 krooni, peale selle said 1998 a. eelarvest tasuta lõunat 102 last, kokku 53 211 krooni. Nagu näete, summad ei ole väikesed, ca 26,5 tuhat krooni kuus.

Kohalikus koolis õpib umbes 400 Kilingi-Nõmme last, soodustusega koolitoitu sai neist umbes 345. Sel õppeaastal p��ame soodustusesaajate ringi veelgi suurendada, sest �kski laps ei tohi kannatada t�hja k�htu, hoolimata sellest, kui täis või t�hi on tema vanemate rahakott. Siinkohal tahan küll teha väikese tähelepaneku, mis igal aastal �ha rohkem ja rohkem hinge kriibib. Ajal, mil meie riiki ja valitsust s��distatakse ajakirjanduses ja ka rahva hulgas lastevaenulikkuses ning väheses toetuses lastele, s�veneb sotsiaaltöötajatel arusaamine, et vanemate, eriti isade roll, poleks nagu laste eest vastutamisel üldse enam oluline. Lastel, kelle emad p��rduvad sotsiaalhoolekande poole oma muredega, on ju enamikul ka isad olemas, ometi paistab nende osa tihti lõppevat lapsele oma nime andmisega. Väga sageli tuleb anda tasuta toitu lastele, kelle mülemad vanemad töötavad, palka pere ülevalhoidmiseks saavad aga nagu ainult emad. Samal ajal kohtame me uljast, elurõõmu täis isa kohalikes k�rtsides lustimas, ehk isegi v�ärastele daamidele välja tegemas. Kas h�bi ei ole, noored mehed, kui teie laste lõunas��gi peab linnarahvas kinni maksma? On ju vanast ajast kombeks, et mehe mureks on oma pere toitmine ja katmine. Võib-olla on Eesti riigi väikeses iibes s��di hoopis t�eliste meeste v�hesus, mitte ainult riik ja valitsus?

See selleks, tagasi koolitoidu juurde. 15. septembril sain k�tte viimased avaldused ja 16. septembril istus linnavalitsuses koos laiendatud sotsiaal-ja tervishoiukomisjoni koosolek. Osa võtma olid kutsutud Kilingi - Nõmme Gümnaasiumi hoolekogust Eve Sinijärv ja Aili Laasi, kooliarst dr. Maddisson ning oodatud olid kõik klassijuhatajad, kes seda ise soovisid. Teatud p�hjustel ei saanud kõik kutsutud tulla, kuid rõõmustavalt palju oli kohal klassijuhatajaid. Avalduste l�bivaatajate ring oli piisavalt suur ja tulemused peaksid olema kõigiti objektiivsed. Avalduste alusel anti tasuta koolilõuna 95-le õpilasele, peale selle otsustas komisjon: kui peres on üle nelja alaealise lapse, saavad tasuta koolilõuna kõik selle pere koolisk�ivad lapsed, kui peres on neli alaealist last, saavad tasuta koolilõuna kaks, kolmelapselise pere lastest saab tasuta lõuna vähemalt �ks, loomulikult saavad tasuta lõuna eestkostel olevad lapsed ja orvud. Sotsiaaln�uniku poolt komisjonile eelpooltoodud alustel esitatud lapsi oli 25, kokku saavad selle õppeaasta esimesel poolel tasuta koolilõunat 120 last. ülejäänud lapsi, kes s��vad koolilõunat, doteeritakse samal perioodil kolme krooniga lõuna kohta.

Lõpuks tahaksin öelda, et l�viosa meie linna sotsiaaltoetustest l�heb lastega peredele, kuigi olen kuulnud arvamusi, et linn toetab peamiselt vanureid. Loomulikult peame aitama kõiki, nii vanureid kui puuetega inimesi, kuid olen kindel, et aasta jooksul lastega peredele antud toetuste v�hesuse pärast me h�benema ei pea. Ja nagu selle kinnituseks oli täna lõunalt tulles s�dantsoojendav �helt emalt kuulda, et Kilingi - Nõmmes on tunda hoolt lastega perede suhtes. See ema kolis oma kolmelapselise perega meile paar aastat tagasi Tallinnast. Suur tänu talle hea sõna eest!

Mae Annast
sotsiaalnõunik