Neti Uudistaja

Kilingi-Nõmme veebileht

Nr. 11, oktoober 1998


   

Lk. 4 

Kooliuudised

Selle aasta valikud

Käes on jällegi sügis ja aeg anda ülevaade sellest, kuhu läksid meie kooli 9-ndate klasside tänavused lõpetajad. 24 endist �heksandikku j�tkavad �ppimist 10. klassis.
5 neidu �pivad edasi Pärnu Gümnaasiumides - 2 Koidula nimelises, 2 �his- ja 1 Raek�la gümnaasiumis. 2 noormeest �pivad edasi N�o Reaalgümnaasiumis.
V�rreldes varasemate aastatega oli tänavu rohkem neid, kes otsustasid ametit õppima minna. Kokku on neid 15. Pärnu kutsekoolis õpib edasi 6, Sindi Kergetööstuskoolis 1, Tihemetsa P�llumajandustehnikumis 1, Helme Kutsekeskkoolis 4, Vana-V�idu K�rgemas P�llumajanduskoolis 1, Vana-Vigala Kutsekeskkoolis 1, �isu P�llumajandustehnikumis 1. T�üle asus 1 noormees.
K�ik endised �heksandikud on oma koha leidnud, esialgne valik on tehtud. ülevaade selle aasta abiturientide valikutest järgmises lehes.

Pille Kadak

Aasta GLOBE'is

GLOBE on rahvusvaheline keskkonnaprogramm, mis �hendab lapsi, õpetajaid ja teadlasi kogu maailmast. õpilased teevad keskkonnam��tmisi ja vaatlusi oma kooli �mbruses ja saadavad tulemused Interneti kaudu GLOBE�i keskusesse USA-s. Interneti kaudu on võimalik saada GLOBE ülemaailmseid andmeid ning NOAA ja NASA ülevaateid (kaarte) Maa looduse kohta.
GLOBE algatati USA asepresident Al Gore�i poolt 1994. a. Keskuseks on Ameerika �hendriikide Riikliku Okeanograafia ja Atmosf��riamet ja juhtideks teadlased ja haridustegelased USA �likoolidest. Programmis osaleb koole 68 riigist. Eesti �hines GLOBE programmiga 1996. a. 28 kooliga.
GLOBE�i programm on m�eldud 5.-12. klassi õpilastele ning annab soodsa võimaluse õppetöö elulisemaks muutmiseks. Alates 1. septembrist 1997. a. on Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi õpilased teinud regulaarselt atmosf��ri-, vee-, mulla- ja taimkatteuuringuid. GLOBE on muutunud meil igapäevaseks geograafiatunni osaks. M��tmiste ja vaatluste tulemusi oleme kasutanud geograafiatundides vastavate teemade juures. On ju m�rksa huvitavam joonistada või anal��sida diagrammi, mille andmed on ise hangitud siitsamast koolimaja kõrvalt.
16.-18- juunil 1998. a. toimus Eesti GLOBE�i koolide ekspeditsioon. Teoreetiline osa toimus Tartus ja sellele järgnes praktikum V�rskas, kuhu jõudis kohale ligi 120 inimest 21 koolist.

GLOBE'tajad

Foto: �rsava järve vee m��tmised.

Praktikalaagris harjutati GLOBE�is etten�htud m��tmisi ja tehti vaatlusi. Juhendajateks olid T� teadlased ja doktorandid. V�rskas k�is ka USA saatkonna ajutine asjur David Katz, kes andis kõigile Eesti Globe koolidele üle projekti patrooni Al Gore�i tervituskirja ja luges ette tema tänukirja Mait Klaassenile. V�rskas veedetud päevad olid kasulikud ja huvitavad ning ilm päikesepaisteline. Nagu hiljem selgus, sadas samal ajal kõikjal mujal üle Eestimaa.
GLOBE�i tegevus jätkub.

Elli Altin


Remonditööd Kilingi-Nõmme Gümnaasiumis

Ekspertiis.
M��dunud aasta suvel (juuli-august) toimusid Kilingi-Nõmme Keskkoolis ehitustööd, mille tulemusena renoveeriti kaasaegsel tasemel ruumid informaatikaklassile ja raamatukogule. Ehitustööde kõigus selgus, et ruumide vahelagede paneelide l�bipaine (vajumine) on ohtlikult suur. Kujunenud ohtliku olukorra täpsemaks hindamiseks teostati kohe vahelagede tehnilise seisukorra ekspertiis. Ekspertiisi tulemusena ilmnes, et koolihoone vanimas osas (ehitatud 1960.-1961. aastal) ületavad kõigi kolme korruse vahelagede paneelide tegelikud l�bipainded tunduvalt lubatud l�bipaineid (kohati kuni kaks korda). �htlasi selgus, et vahelaed on ehitatud Eestis l�hiajaliselt toodetud ovaalsete ��nsustega paneelidest, milliste tugevuse ja j�ikuse tagamisele eelistati tolleaegsest ehituspoliitikast l�htuvalt materjalide ��rmuslikku kokkuhoidu.
Ekspertiisitulemustest l�htuvalt olid ettepanekud järgmised (väljav�te ekspertiisist): �Koolihoone normaalseks ja ohutuks ekspluatatsiooniks on vaja rakendada meetmeid vahelagede kandev�ime stabiliseerimiseks või tugevdamiseks. Hoone ekspluatatsiooni kõigus tuleb perioodiliselt jälgida lagede seisukorda. T�iendavate l�bipainete või pragunemiste tekkimisel tuleb teha t�iendavad uuringud ning vajadusel paigaldada ajutine toestus. Ehitustööde l�biviimiseks tuleb koostada vastav projektdokumentatsioon.�
Ekspertiisi maksumus oli 8496 krooni.

Toestatakse õpetajate tuba

Projekt.
Projektdokumentatsiooni �Kilingi-Nõmme Keskkooli �ppehoone renoveerimise tehniline projekt� koostas AS Kommunaalprojekt. Projekti p�hilahendusena esitati variant, kus vahelagede tugevdamine toimub kõigi kolme korruse toestamisega metalltalastikuga hoone kogu pikkuse ulatuses koormuse ülekandmisega tugipostide kaudu selleks ehitatud uutele vundamentidele (seega tugipostid klassiruumide keskel). Projektis esitati t�iendavalt lahendused elektri- ja ventilatsioonisüsteemi ning santehniliste seadmete renoveerimise, klassiruumides ja koridorides viimistlustööde ning katusekatte vahetuse kohta. Tehti ettepanekud piirkonstruktsioonide soojapidavuse t�stmiseks.
Projekt valmis 09. 02. 1998 ja selle koostamise maksumus oli 80 000 krooni.

Finantseerimine.
Finantsallikate leidmine tööde rahastamiseks eeldab alati keerukat asjaajamist ning pingelist ja oskuslikku lobby-tööd. Aprilli alguseks oli ehitustööde teostamiseks rahalisi vahendeid leitud summas 1,45 miljonit krooni, millest 1,2 miljonit moodustas Pärnu Maavalitsuse poolt RIP-ist (riiklik investeeringute programm) eraldatud raha ja 250 000 krooni moodustas Kilingi-Nõmme linna eelarvest eraldatud raha.
17. veebruaril toimus Pärnumaal Vabariigi Valitsuse väljasõiduistung, kus arutusel oli ka Kilingi-Nõmme Keskkooli avariiohtlik olukord ja selle likvideerimisega seotud ehitustööde finantseerimine. Vabariigi Valitsuse poolt lubati probleemile leida kiire lahendus (kahe nädala jooksul), kuid aprilli alguseks ei olnud Vabariigi Valitsus lahenduseni jõudnud. Ehitustöid oli seega võimalik finantseerida mahus 1,45 milj. krooni. Olukord kujunes piisavalt problemaatiliseks, sest ehitustööde oletatav maksumus oli 4-5 miljonit.

Peatööv�tja leidmine.
Riigihangete seadusest l�htuvalt tuli ehitustööde peatööv�tja leidmiseks korraldada riigihanke pakkumine. Pakkumismenetlus on pikaajaline ja keerukas protsess. Riigihanke kaheetapiline pakkumine toimus ajavahemikus 22. aprill kuni 27. mai 1998.
Siinjuures tuleb m�rkida, et pakkumismenetlus ei pruugi alati viia soovitud tulemuseni. Nii juhtus ka antud juhul. Peatööv�tjateks pretendeerisid AS Pärnu REV ja AS Parmeron (Tallinnast). Viimane esitas vahelagede tugevdamiseks kaasaegse ilma tugipostideta variandi. AS Pärnu REV l�htus rangelt projektist ja esitas vahelagede tugevdamiseks tugipostidega variandi. Mülema firma hinnapakkumised olid samas suurusjärgus. Millist varianti eelistada? Pakkumisi hindav komisjon eelistas AS Pameroni varianti, lugedes seda kaasaegseks ja koolihoonele sobivaks (seega tugiposte ei tule!). AS Pärnu REV aga vaidlustas komisjoni otsuse. Vaidlustus oli p�hjendatud, sest pakkumiste hindamisel tuleb t�epoolest l�htuda projektis esitatud variandist. Olukorra kiireks lahendamiseks korraldati uus pakkumine. Seekordne pakkumismenetlus õnnestus ning tulemuseks oli AS Pärnu REVi (peatööv�tja) ja AS Parmeroni (alltööv�tja) koostöö ning vahelagede tugevdamisel j�i aluseks ilma tugipostideta variant (AS Parmeroni pakutud lahendus).

Kindlustatakse lagesid (pärandaid)

Ehitustööd.
Aeg oli imekiiresti jõudnud juulikuu keskele. Olukord oli muutunud kriitiliseks. Seda oli omakorda pingestanud Maapanga krahh ja rahade kinnij��mine. Ometigi õnnestus 21. juulil s�lmida tööv�tuleping ning ehitustöödega alustada. T��v�tulepingu sisuks oli tööde maht summas 1,45 milj. krooni, mis sisaldas kolme korruse vahelagede tugevdamist ning II ja III korruse remonttööd. Tööde teostamise t�htaeg oli 31. august.
Oodatud üllatusena leidis juulikuu lõpuks ka Vabariigi Valitsus võimaluse finantseerida Kilingi-Nõmme koolihoone ehitustööd summas 710 000 krooni. Sellest tulenevalt avanes võimalus teostada t�iendavalt ka I korruse remonditöid. See on ka p�hjuseks, miks tööde lõpetamise t�htajaks kujunes 16. september. Lepingutest tulenevate tööde l�plikuks maksumuseks kujunes 2,42 miljonit krooni.

Kokkuv�te.
On uskumatu, et nii l�hikese ajaga (21. 07. - 16. 09.) suudeti teostada nii mahukad ja nii keerukad ehitustööd. Koolihoone avariiohtlik olukord on likvideeritud ning klassiruumid on omandanud t�eliselt kaasaegse kvaliteedi.
Tänan siiralt ehitustöid teostanud firmasid AS Pärnu REV ja AS Parmeron. Minu eriline tänu kuulub kõikidele töömeestele ning töödejuhatajatele Enn Pisskole ja Ants Hakile.

Ehitustööd Kilingi-Nõmme Gümnaasiumis j�tkuvad järgmisel suvel.
Soovin meeldivat koostööd ja vastastikust m�istmist Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi ja Kilingi-Nõmme Linnavalitsuse vahel.

Tõnu Lapp
abilinnapea

Fotod: ülemine � toestatakse õpetajate tuba;
alumine - valatakse uut pärandat.


 

"Relax" �tleb Michael Dunphy

Alates sellest aastast �petab Kilingi-Nõmme Gümnaasiumis uus inglise keele õpetaja. Ta on p�rit Ameerikast ning tema nimi on Michael Dunphy. Eestisse sattus ta Rahukorpuse kaudu.
Et paremini tutvuda, vestlesime temaga elust, muusikast, Bill Clintonist ja veel paljust muust huvitavast.

Michael

1. R��gi meile midagi oma perekonnast?
M. D.: Mul on vanem vend, üks noorem ja teine vanem õde. Ma ei �tleks, et me oleme väga l�hedased: vahel me r��gime omavahel ja mõnikord mitte. Igal on oma elu.
Ema on p�rit Californiast ning isa Vermontist, kus me ka elame. Ema vanemad on samuti p�rit Californiast ning isa vanemad hoopiski Kanadast. Mu vanemad kohtusid kolled�is. Nimelt mu isa tahtis suitsu ja ta k�sis �he neiu käest ... Ja viie aasta pärast nad abiellusidki.

2. Miks Sa �hinesid Rahukorpusega?
M. D.: Rahukorpus on alates 1961. aastast. J.F.Kennedy initsiatiivil sai see korpus loodud. Rahukorpusega tuleb mulle meelde J.F.Kennedy väga tuntud �tlus: "ära k�si, mida riik sulle saab anda, vaid k�si, mida saad sina riigile anda." Rahukorpus koosneb vabatahtlikest, kes käisid igal pool vaestes piirkondades teisi inimesi abistamas. Rahukorpus ei taha s�ltuda USA valitsusest, kuigi seda arvavad paljudki.
Mina �hinesin Rahukorpusega sellepärast, et aidata teisi inimesi. Pärast Inglismaalt naasmist, kus mulle väga meeldis, l�ksin kooli. �kskord tuli meile tundi üks mees ja k�sis minult, kas ma tahaksin tagasi Euroopasse minna ja kaks aastat uut keelt õppida. Meie anname sulle raha. Mina olin sellega loomulikult n�us.
Minu missioon on �hendada kultuure ja tutvustada inimesi teiste inimestega. Siin Eestis om minu missiooniks �petamine, aga võib-olla kuskil Lõuna-Aafrikas hoopis majade ehitamine.

3. Miks Sa tulid Eestisse?
M. D.
: Miks ka mitte ? Minu jaoks on see väga huvitav kogemus. Saab jälle Ameerikast ära. Vahel tundub, et meile ameeriklastele on Euroopa nagu romantiline paik, kuhu alati tahetakse tulla. Tegelikkus ja teiste muljed on tõiesti erinevad.
Kui n�iteks Ameerikas puhkusele minna ja sõita umbes nädala, siis oled sa ikka veel Ameerikas. Aga kui seda sama teha siin Euroopas, siis nädalaga j�uaks �priski kaugele.

4. Mida Sa teadsid Eestist enne, kui Sa siia tulid?
M. D.
: Teadsin, et pealinnaks on Tallinn ja ka geograafilist asupaika tänu sellele, et mu ema on geograafia õpetaja. Erilisi üllatusi minu jaoks polnud, mind h�mmastas vaid see, et eestlastel on oma keel, arvasin, et siin r��gitakse vene keelt.
�kski mu s�ber ei teadnud Eestist midagi, aga kui sai mainitud, et on endine NSVL riik, siis kõik pidasid mind hulluks.

5. Mida teadsid Kilingi-Nõmmest, enne, kui tulid siia õpetajaks?
M. D.
: Polnud eales kuulnudki. Teadsin, et tulen siia õpetajaks. R��giti, et linnas on 2400 inimest, üks suur pikk tänav. Selline pisike linnake, nagu ma ette kujutasingi. �llatav on see, et kõik hoolitsevad minu eest nii palju, aga samas n�itavad ka n�puga. Mulle �eldi kohe, et nii võib juhtuda. Sellega harjub.

6. Mis Sa arvad meie koolist ja koolielust?
M. D.
: Teil on väga hea kool. �ppesüsteem on väga erinev. Olen olnud alati õpilane ja nüüd j�rsku õpetaja rollis, see on huvitav. Ma ei saa kohut pidada, aga mõned asjad on segased. Informatsioon ei liigu: ei tea, kes kellele mida r��gib. Ei tea, millal arvutit kasutada saab. Eesti keeles oskan k�sida hästi, aga kui mulle vastatakse eesti keeles, siis kohe üldsegi aru ei saa, sest nad r��givad nii kiiresti.
õpilased on toredad, nad on t�pselt samasugused nagu mujal maailmas. Minu klassis on punkareid, hipisid ja teisi õpilasi. Ainus erinevus on see, et siinsed õpilased ei julge tunnis oma arvamust avaldada. Nad on lihtsalt vait, mina p��an seda muuta. Ameerikas v�etakse õpilaste arvamusi alati kuulda, mis sest, et need on vastupidised kui õpetajate arvamused. Aga on ju ka h�belikke inimesi või puudub lihtsalt julgus.
Ka õpetajad on toredad. Aarne Link on hea direktor ja teeb oma tööd väga hästi. Kui minul mingi probleem tekib, lahendatakse see kiiresti. Probleemid tekivad sellepärast, et mu keeleoskus ei ole veel nii hea.

7. Mida Sa s��d ja kui palju Sa s��d?
M. D.
: Teema muutus ?! McDonalds, McDonalds, McDonalds! K�ike, mida pakutakse. K�psetan palju ise, õppisin s��gitegemise ära �hikas. Uues korteris hakkan endale kindlasti ise s��a tegema, sest praegu on mulle kogu aeg tehtud. Muidu ma armastan väga Itaalia ja Mehhiko toite, eriti igasuguseid pastasid.
Harilikult s��n ma v�he. Hommikuti ei taha üldsegi s��a. S��n siis, kui tulen töölt koju. Aga siis s��n k�hu korralikult t�is.

8. Mida Sa vabal ajal teed?
M. D.
: Vabal ajal m�tlen, mida järgmine tund �petada. Muidu m�ngin kitarri, loen raamatuid, vaatan televiisorit. Elu on praegu kiire ja vaba aega j��b v�heks. Kui kord jalad korralikult alla saan, siis ehk tekib vaba aega rohkem juurde. Meeldib väga ka filme vaadata.

9. Kõige keerulisem sõna, mida Sa oled �elnud eesti keeles?
M. D.
: Mul võttis aega kaks kuud, et ära õppida sõna "t�en�oliselt" ja kõik muud sõnad, kus on �-t�ht sees.

10. Monica Lewinsky ja Bill Clinton.
M. D.
: (naerab) Ma ootasin, millal te seda k�site. Mul on hea meel, et mind praegu Ameerikas ei ole. Ei taha sellega üldsegi tegeleda. Oli teada, et Bill Clinton vaatab teisi naisi. Halb, et ta valetas selle kohta; ega ma usu, et ta üldse t�tt r��kis. Skandaal rikub täielikult mehe elu.
Vaenlased kasutavad seda kogu aeg ära ja see on halb. Bill Clinton on hea president, ta on oma tööga hakkama saanud. Rahvas arvab, et kõik muu, mis Bill Clinton teeb, on sellepärast, et v�ltida Monica Lewinsky teemat. On ju ka teistel presidentidel olnud armukesi nagu J.F.Kennedyl Marilyn Monroe. Ise ma olen koos Reaganiga üles kasvanud.
Ma ei taha enne tagasi minna, kui kõik on maha rahunenud. K�ik tuli kogemata välja. Monica ei tahtnud, et see tuleks avalikuks, aga tema sõbrannad lindistasid tema jutu ning nii see alguse saigi. Arvan, et see on kohati haiglane. Kui ma n�iteks l�hen Kesk-Aafrikasse, siis arvan, et nad r��givad seal ka sellest.

11. Kas Sa laulda oskad?
M. D.
: Ma ei laula eriti, ainult viisi omaette �misen. Teistele ei julge ma �ldse laulda.

12. Millist muusikat Sa kuulad?
M. D.
: Igasugust. Mulle ei meeldi techno-house ja taoline muusika, mida võib kohata "Atlantises" ja "Mirage`s". See on puhas masinamuusika. K�ik ilusad lood rikutakse ära ning sellepärast ei mületata neid hiljem. Selle muusika kuulamiseks pole vaja ajusid ning puudub artistlikkus. Olen seda arutanud ka Fred J�ssiga.
Olen olnud muusika�ris. Selgus, et ainult tugevamad j��vad ellu, n�rgemad s��akse välja.
Mulle meeldib jazz, blues ning väga hea punk-muusika. Aga mis on hea punk ? Sellest teemast meeldib mulle l�pmatult rääkida. Nooremana meeldisid mulle The Beatles, Pink Floyd ja Led Zeppelin, need on mulle alati meeldinud.

13. Kas Sa oma uut korterit oled näinud?
M. D.
: Jah, olen k�ll. Mulle see väga meeldib. Soe vesi ja kui midagi sisse l�litan, ei l�hke midagi. Tahaks väga juba sisse kolida, aga ei tea, millal see võib juhtuda.

14. Sa oled siin 2 aastat, mis saab edasi?
M. D.
: Ei tea veel t�pselt. Korraks tahaks ära käia Venemaal. Minu Eestisse tulekut peeti üldsegi hulluks mõtteks. Kui aus olla, tahaks �likooli tagasi minna, õppida neli aastat Ameerika kirjandust ning siis saada diplom. Siis võib-olla minna õpetama Hispaaniasse, Austraaliasse, võib-olla Indiasse.
Kui nii ei l�he, siis hakkan ehk rock-staariks.

Nende sõnadega ta ka intervjuu lõpetas.
22.septembril kolis Michael oma uude korterisse. Andis väikese lootuse, et ehk kirjutab edaspidi ka midagi "Uudistajale".

K�sitles Madis Räästas


 

Toimetaja Ahti Seller.
Neti Uudistaja nr.1; nr.2; nr.3; nr.4; nr.5; nr.6; nr.7; nr.8; nr.9; nr.10
Kilingi-Nõmme