Selle aasta
valikud
Käes on
jällegi sügis ja aeg anda ülevaade sellest, kuhu läksid meie kooli 9-ndate klasside
tänavused lõpetajad. 24 endist �heksandikku j�tkavad �ppimist 10. klassis.
5 neidu �pivad edasi Pärnu Gümnaasiumides - 2 Koidula nimelises, 2 �his- ja 1
Raek�la gümnaasiumis. 2 noormeest �pivad edasi N�o Reaalgümnaasiumis.
V�rreldes varasemate aastatega oli tänavu rohkem neid, kes otsustasid ametit õppima
minna. Kokku on neid 15. Pärnu kutsekoolis õpib edasi 6, Sindi Kergetööstuskoolis 1,
Tihemetsa P�llumajandustehnikumis 1, Helme Kutsekeskkoolis 4, Vana-V�idu K�rgemas
P�llumajanduskoolis 1, Vana-Vigala Kutsekeskkoolis 1, �isu P�llumajandustehnikumis 1.
T�üle asus 1 noormees.
K�ik endised �heksandikud on oma koha leidnud, esialgne valik on tehtud. ülevaade selle
aasta abiturientide valikutest järgmises lehes.
Pille Kadak
Aasta GLOBE'is
GLOBE on
rahvusvaheline keskkonnaprogramm, mis �hendab lapsi, õpetajaid ja teadlasi kogu
maailmast. õpilased teevad keskkonnam��tmisi ja vaatlusi oma kooli �mbruses ja
saadavad tulemused Interneti kaudu GLOBE�i keskusesse USA-s. Interneti kaudu on
võimalik saada GLOBE ülemaailmseid andmeid ning NOAA ja NASA ülevaateid (kaarte) Maa
looduse kohta.
GLOBE algatati USA asepresident Al Gore�i poolt 1994. a. Keskuseks on Ameerika
�hendriikide Riikliku Okeanograafia ja Atmosf��riamet ja juhtideks teadlased ja
haridustegelased USA �likoolidest. Programmis osaleb koole 68 riigist. Eesti �hines
GLOBE programmiga 1996. a. 28 kooliga.
GLOBE�i programm on m�eldud 5.-12. klassi õpilastele ning annab soodsa võimaluse
õppetöö elulisemaks muutmiseks. Alates 1. septembrist 1997. a. on Kilingi-Nõmme
Gümnaasiumi õpilased teinud regulaarselt atmosf��ri-, vee-, mulla- ja
taimkatteuuringuid. GLOBE on muutunud meil igapäevaseks geograafiatunni osaks.
M��tmiste ja vaatluste tulemusi oleme kasutanud geograafiatundides vastavate teemade
juures. On ju m�rksa huvitavam joonistada või anal��sida diagrammi, mille andmed on
ise hangitud siitsamast koolimaja kõrvalt.
16.-18- juunil 1998. a. toimus Eesti GLOBE�i koolide ekspeditsioon. Teoreetiline osa
toimus Tartus ja sellele järgnes praktikum V�rskas, kuhu jõudis kohale ligi 120 inimest
21 koolist.
Foto: �rsava järve vee
m��tmised.
Praktikalaagris harjutati
GLOBE�is etten�htud m��tmisi ja tehti vaatlusi. Juhendajateks olid T� teadlased ja
doktorandid. V�rskas k�is ka USA saatkonna ajutine asjur David Katz, kes andis kõigile
Eesti Globe koolidele üle projekti patrooni Al Gore�i tervituskirja ja luges ette tema
tänukirja Mait Klaassenile. V�rskas veedetud päevad olid kasulikud ja huvitavad ning
ilm päikesepaisteline. Nagu hiljem selgus, sadas samal ajal kõikjal mujal üle Eestimaa.
GLOBE�i tegevus jätkub.
Elli Altin
Remonditööd Kilingi-Nõmme Gümnaasiumis
Ekspertiis.
M��dunud aasta suvel (juuli-august) toimusid Kilingi-Nõmme Keskkoolis ehitustööd,
mille tulemusena renoveeriti kaasaegsel tasemel ruumid informaatikaklassile ja
raamatukogule. Ehitustööde kõigus selgus, et ruumide vahelagede paneelide l�bipaine
(vajumine) on ohtlikult suur. Kujunenud ohtliku olukorra täpsemaks hindamiseks teostati
kohe vahelagede tehnilise seisukorra ekspertiis. Ekspertiisi tulemusena ilmnes, et
koolihoone vanimas osas (ehitatud 1960.-1961. aastal) ületavad kõigi kolme korruse
vahelagede paneelide tegelikud l�bipainded tunduvalt lubatud l�bipaineid (kohati kuni
kaks korda). �htlasi selgus, et vahelaed on ehitatud Eestis l�hiajaliselt toodetud
ovaalsete ��nsustega paneelidest, milliste tugevuse ja j�ikuse tagamisele eelistati
tolleaegsest ehituspoliitikast l�htuvalt materjalide ��rmuslikku kokkuhoidu.
Ekspertiisitulemustest l�htuvalt olid ettepanekud järgmised (väljav�te ekspertiisist):
�Koolihoone normaalseks ja ohutuks ekspluatatsiooniks on vaja rakendada meetmeid
vahelagede kandev�ime stabiliseerimiseks või tugevdamiseks. Hoone ekspluatatsiooni
kõigus tuleb perioodiliselt jälgida lagede seisukorda. T�iendavate l�bipainete või
pragunemiste tekkimisel tuleb teha t�iendavad uuringud ning vajadusel paigaldada ajutine
toestus. Ehitustööde l�biviimiseks tuleb koostada vastav projektdokumentatsioon.�
Ekspertiisi maksumus oli 8496 krooni.
Projekt.
Projektdokumentatsiooni �Kilingi-Nõmme Keskkooli �ppehoone renoveerimise tehniline
projekt� koostas AS Kommunaalprojekt. Projekti p�hilahendusena esitati variant, kus
vahelagede tugevdamine toimub kõigi kolme korruse toestamisega metalltalastikuga hoone
kogu pikkuse ulatuses koormuse ülekandmisega tugipostide kaudu selleks ehitatud uutele
vundamentidele (seega tugipostid klassiruumide keskel). Projektis esitati t�iendavalt
lahendused elektri- ja ventilatsioonisüsteemi ning santehniliste seadmete renoveerimise,
klassiruumides ja koridorides viimistlustööde ning katusekatte vahetuse kohta. Tehti
ettepanekud piirkonstruktsioonide soojapidavuse t�stmiseks.
Projekt valmis 09. 02. 1998 ja selle koostamise maksumus oli 80 000 krooni.
Finantseerimine.
Finantsallikate leidmine tööde rahastamiseks eeldab alati keerukat asjaajamist ning
pingelist ja oskuslikku lobby-tööd. Aprilli alguseks oli ehitustööde teostamiseks
rahalisi vahendeid leitud summas 1,45 miljonit krooni, millest 1,2 miljonit moodustas
Pärnu Maavalitsuse poolt RIP-ist (riiklik investeeringute programm) eraldatud raha ja 250
000 krooni moodustas Kilingi-Nõmme linna eelarvest eraldatud raha.
17. veebruaril toimus Pärnumaal Vabariigi Valitsuse väljasõiduistung, kus arutusel oli
ka Kilingi-Nõmme Keskkooli avariiohtlik olukord ja selle likvideerimisega seotud
ehitustööde finantseerimine. Vabariigi Valitsuse poolt lubati probleemile leida kiire
lahendus (kahe nädala jooksul), kuid aprilli alguseks ei olnud Vabariigi Valitsus
lahenduseni jõudnud. Ehitustöid oli seega võimalik finantseerida mahus 1,45 milj.
krooni. Olukord kujunes piisavalt problemaatiliseks, sest ehitustööde oletatav maksumus
oli 4-5 miljonit.
Peatööv�tja leidmine.
Riigihangete seadusest l�htuvalt tuli ehitustööde peatööv�tja leidmiseks korraldada
riigihanke pakkumine. Pakkumismenetlus on pikaajaline ja keerukas protsess. Riigihanke
kaheetapiline pakkumine toimus ajavahemikus 22. aprill kuni 27. mai 1998.
Siinjuures tuleb m�rkida, et pakkumismenetlus ei pruugi alati viia soovitud tulemuseni.
Nii juhtus ka antud juhul. Peatööv�tjateks pretendeerisid AS Pärnu REV ja AS Parmeron
(Tallinnast). Viimane esitas vahelagede tugevdamiseks kaasaegse ilma tugipostideta
variandi. AS Pärnu REV l�htus rangelt projektist ja esitas vahelagede tugevdamiseks
tugipostidega variandi. Mülema firma hinnapakkumised olid samas suurusjärgus. Millist
varianti eelistada? Pakkumisi hindav komisjon eelistas AS Pameroni varianti, lugedes seda
kaasaegseks ja koolihoonele sobivaks (seega tugiposte ei tule!). AS Pärnu REV aga
vaidlustas komisjoni otsuse. Vaidlustus oli p�hjendatud, sest pakkumiste hindamisel tuleb
t�epoolest l�htuda projektis esitatud variandist. Olukorra kiireks lahendamiseks
korraldati uus pakkumine. Seekordne pakkumismenetlus õnnestus ning tulemuseks oli AS
Pärnu REVi (peatööv�tja) ja AS Parmeroni (alltööv�tja) koostöö ning vahelagede
tugevdamisel j�i aluseks ilma tugipostideta variant (AS Parmeroni pakutud lahendus).
Ehitustööd.
Aeg oli imekiiresti jõudnud juulikuu keskele. Olukord oli muutunud kriitiliseks. Seda oli
omakorda pingestanud Maapanga krahh ja rahade kinnij��mine. Ometigi õnnestus 21. juulil
s�lmida tööv�tuleping ning ehitustöödega alustada. T��v�tulepingu sisuks oli
tööde maht summas 1,45 milj. krooni, mis sisaldas kolme korruse vahelagede tugevdamist
ning II ja III korruse remonttööd. Tööde teostamise t�htaeg oli 31. august.
Oodatud üllatusena leidis juulikuu lõpuks ka Vabariigi Valitsus võimaluse finantseerida
Kilingi-Nõmme koolihoone ehitustööd summas 710 000 krooni. Sellest tulenevalt avanes
võimalus teostada t�iendavalt ka I korruse remonditöid. See on ka p�hjuseks, miks
tööde lõpetamise t�htajaks kujunes 16. september. Lepingutest tulenevate tööde
l�plikuks maksumuseks kujunes 2,42 miljonit krooni.
Kokkuv�te.
On uskumatu, et nii l�hikese ajaga (21. 07. - 16. 09.) suudeti teostada nii mahukad ja
nii keerukad ehitustööd. Koolihoone avariiohtlik olukord on likvideeritud ning
klassiruumid on omandanud t�eliselt kaasaegse kvaliteedi.
Tänan siiralt ehitustöid teostanud firmasid AS Pärnu REV ja AS Parmeron. Minu eriline
tänu kuulub kõikidele töömeestele ning töödejuhatajatele Enn Pisskole ja Ants
Hakile.
Ehitustööd Kilingi-Nõmme
Gümnaasiumis j�tkuvad järgmisel suvel.
Soovin meeldivat koostööd ja vastastikust m�istmist Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi ja
Kilingi-Nõmme Linnavalitsuse vahel.
Tõnu Lapp
abilinnapea
Fotod: ülemine �
toestatakse õpetajate tuba;
alumine - valatakse uut pärandat.
|
|
"Relax" �tleb Michael Dunphy
Alates sellest aastast �petab
Kilingi-Nõmme Gümnaasiumis uus inglise keele õpetaja. Ta on p�rit Ameerikast ning tema
nimi on Michael Dunphy. Eestisse sattus ta Rahukorpuse kaudu.
Et paremini tutvuda, vestlesime temaga elust, muusikast, Bill Clintonist ja veel paljust
muust huvitavast.
1. R��gi meile
midagi oma perekonnast?
M. D.: Mul on
vanem vend, üks noorem ja teine vanem õde. Ma ei �tleks, et me oleme väga l�hedased:
vahel me r��gime omavahel ja mõnikord mitte. Igal on oma elu.
Ema on p�rit Californiast ning isa Vermontist, kus me ka elame. Ema vanemad on samuti
p�rit Californiast ning isa vanemad hoopiski Kanadast. Mu vanemad kohtusid kolled�is.
Nimelt mu isa tahtis suitsu ja ta k�sis �he neiu käest ... Ja viie aasta pärast nad
abiellusidki.
2. Miks Sa
�hinesid Rahukorpusega?
M. D.:
Rahukorpus on alates 1961. aastast. J.F.Kennedy initsiatiivil sai see korpus loodud.
Rahukorpusega tuleb mulle meelde J.F.Kennedy väga tuntud �tlus: "ära k�si, mida
riik sulle saab anda, vaid k�si, mida saad sina riigile anda." Rahukorpus koosneb
vabatahtlikest, kes käisid igal pool vaestes piirkondades teisi inimesi abistamas.
Rahukorpus ei taha s�ltuda USA valitsusest, kuigi seda arvavad paljudki.
Mina �hinesin Rahukorpusega sellepärast, et aidata teisi inimesi. Pärast Inglismaalt
naasmist, kus mulle väga meeldis, l�ksin kooli. �kskord tuli meile tundi üks mees ja
k�sis minult, kas ma tahaksin tagasi Euroopasse minna ja kaks aastat uut keelt õppida.
Meie anname sulle raha. Mina olin sellega loomulikult n�us.
Minu missioon on �hendada kultuure ja tutvustada inimesi teiste inimestega. Siin Eestis
om minu missiooniks �petamine, aga võib-olla kuskil Lõuna-Aafrikas hoopis majade
ehitamine.
3. Miks Sa
tulid Eestisse?
M. D.: Miks ka mitte ? Minu jaoks on see väga huvitav kogemus. Saab jälle
Ameerikast ära. Vahel tundub, et meile ameeriklastele on Euroopa nagu romantiline paik,
kuhu alati tahetakse tulla. Tegelikkus ja teiste muljed on tõiesti erinevad.
Kui n�iteks Ameerikas puhkusele minna ja sõita umbes nädala, siis oled sa ikka veel
Ameerikas. Aga kui seda sama teha siin Euroopas, siis nädalaga j�uaks �priski kaugele.
4. Mida Sa
teadsid Eestist enne, kui Sa siia tulid?
M. D.: Teadsin, et pealinnaks on Tallinn ja ka geograafilist asupaika tänu
sellele, et mu ema on geograafia õpetaja. Erilisi üllatusi minu jaoks polnud, mind
h�mmastas vaid see, et eestlastel on oma keel, arvasin, et siin r��gitakse vene keelt.
�kski mu s�ber ei teadnud Eestist midagi, aga kui sai mainitud, et on endine NSVL riik,
siis kõik pidasid mind hulluks.
5. Mida
teadsid Kilingi-Nõmmest, enne, kui tulid siia õpetajaks?
M. D.: Polnud eales kuulnudki. Teadsin, et tulen siia õpetajaks. R��giti, et
linnas on 2400 inimest, üks suur pikk tänav. Selline pisike linnake, nagu ma ette
kujutasingi. �llatav on see, et kõik hoolitsevad minu eest nii palju, aga samas
n�itavad ka n�puga. Mulle �eldi kohe, et nii võib juhtuda. Sellega harjub.
6. Mis Sa
arvad meie koolist ja koolielust?
M. D.: Teil on väga hea kool. �ppesüsteem on väga erinev. Olen olnud alati
õpilane ja nüüd j�rsku õpetaja rollis, see on huvitav. Ma ei saa kohut pidada, aga
mõned asjad on segased. Informatsioon ei liigu: ei tea, kes kellele mida r��gib. Ei
tea, millal arvutit kasutada saab. Eesti keeles oskan k�sida hästi, aga kui mulle
vastatakse eesti keeles, siis kohe üldsegi aru ei saa, sest nad r��givad nii kiiresti.
õpilased on toredad, nad on t�pselt samasugused nagu mujal maailmas. Minu klassis on
punkareid, hipisid ja teisi õpilasi. Ainus erinevus on see, et siinsed õpilased ei julge
tunnis oma arvamust avaldada. Nad on lihtsalt vait, mina p��an seda muuta. Ameerikas
v�etakse õpilaste arvamusi alati kuulda, mis sest, et need on vastupidised kui
õpetajate arvamused. Aga on ju ka h�belikke inimesi või puudub lihtsalt julgus.
Ka õpetajad on toredad. Aarne Link on hea direktor ja teeb oma tööd väga hästi. Kui
minul mingi probleem tekib, lahendatakse see kiiresti. Probleemid tekivad sellepärast, et
mu keeleoskus ei ole veel nii hea.
7. Mida Sa
s��d ja kui palju Sa s��d?
M. D.: Teema muutus ?! McDonalds, McDonalds, McDonalds! K�ike, mida pakutakse.
K�psetan palju ise, õppisin s��gitegemise ära �hikas. Uues korteris hakkan endale
kindlasti ise s��a tegema, sest praegu on mulle kogu aeg tehtud. Muidu ma armastan väga
Itaalia ja Mehhiko toite, eriti igasuguseid pastasid.
Harilikult s��n ma v�he. Hommikuti ei taha üldsegi s��a. S��n siis, kui tulen
töölt koju. Aga siis s��n k�hu korralikult t�is.
8. Mida Sa
vabal ajal teed?
M. D.: Vabal ajal m�tlen, mida järgmine tund �petada. Muidu m�ngin kitarri,
loen raamatuid, vaatan televiisorit. Elu on praegu kiire ja vaba aega j��b v�heks. Kui
kord jalad korralikult alla saan, siis ehk tekib vaba aega rohkem juurde. Meeldib väga ka
filme vaadata.
9. Kõige
keerulisem sõna, mida Sa oled �elnud eesti keeles?
M. D.: Mul võttis aega kaks kuud, et ära õppida sõna "t�en�oliselt"
ja kõik muud sõnad, kus on �-t�ht sees.
10. Monica
Lewinsky ja Bill Clinton.
M. D.: (naerab) Ma ootasin, millal te seda k�site. Mul on hea meel, et mind praegu
Ameerikas ei ole. Ei taha sellega üldsegi tegeleda. Oli teada, et Bill Clinton vaatab
teisi naisi. Halb, et ta valetas selle kohta; ega ma usu, et ta üldse t�tt r��kis.
Skandaal rikub täielikult mehe elu.
Vaenlased kasutavad seda kogu aeg ära ja see on halb. Bill Clinton on hea president, ta
on oma tööga hakkama saanud. Rahvas arvab, et kõik muu, mis Bill Clinton teeb, on
sellepärast, et v�ltida Monica Lewinsky teemat. On ju ka teistel presidentidel olnud
armukesi nagu J.F.Kennedyl Marilyn Monroe. Ise ma olen koos Reaganiga üles kasvanud.
Ma ei taha enne tagasi minna, kui kõik on maha rahunenud. K�ik tuli kogemata välja.
Monica ei tahtnud, et see tuleks avalikuks, aga tema sõbrannad lindistasid tema jutu ning
nii see alguse saigi. Arvan, et see on kohati haiglane. Kui ma n�iteks l�hen
Kesk-Aafrikasse, siis arvan, et nad r��givad seal ka sellest.
11. Kas Sa
laulda oskad?
M. D.: Ma ei laula eriti, ainult viisi omaette �misen. Teistele ei julge ma �ldse
laulda.
12. Millist
muusikat Sa kuulad?
M. D.: Igasugust. Mulle ei meeldi techno-house ja taoline muusika, mida võib
kohata "Atlantises" ja "Mirage`s". See on puhas masinamuusika. K�ik
ilusad lood rikutakse ära ning sellepärast ei mületata neid hiljem. Selle muusika
kuulamiseks pole vaja ajusid ning puudub artistlikkus. Olen seda arutanud ka Fred
J�ssiga.
Olen olnud muusika�ris. Selgus, et ainult tugevamad j��vad ellu, n�rgemad s��akse
välja.
Mulle meeldib jazz, blues ning väga hea punk-muusika. Aga mis on hea punk ? Sellest
teemast meeldib mulle l�pmatult rääkida. Nooremana meeldisid mulle The Beatles, Pink
Floyd ja Led Zeppelin, need on mulle alati meeldinud.
13. Kas Sa
oma uut korterit oled näinud?
M. D.: Jah, olen k�ll. Mulle see väga meeldib. Soe vesi ja kui midagi sisse
l�litan, ei l�hke midagi. Tahaks väga juba sisse kolida, aga ei tea, millal see võib
juhtuda.
14. Sa oled
siin 2 aastat, mis saab edasi?
M. D.: Ei tea veel t�pselt. Korraks tahaks ära käia Venemaal. Minu Eestisse
tulekut peeti üldsegi hulluks mõtteks. Kui aus olla, tahaks �likooli tagasi minna,
õppida neli aastat Ameerika kirjandust ning siis saada diplom. Siis võib-olla minna
õpetama Hispaaniasse, Austraaliasse, võib-olla Indiasse.
Kui nii ei l�he, siis hakkan ehk rock-staariks.
Nende sõnadega ta ka intervjuu
lõpetas.
22.septembril kolis Michael oma uude korterisse. Andis väikese lootuse, et ehk kirjutab
edaspidi ka midagi "Uudistajale".
K�sitles Madis Räästas
|