|
On tore kokkulangevus, et
Kilingi-Nõmme linna 60. juubeliga saab pidada kogu siinse paikkonna (kihelkonna, valla)
kirjas�nas esmamainimise 750. aastapäeva.
Aastal 1248 asutati Viljandi
komtuurkonda Karksi foogtkond. Karksisse rajati ordulinnus ja sealt valitses foogt (ilmlik
valitseja, vardja) oma valdusi. S�ilinud �rikutes-annaalides (Abja apteekri Zwiebelbergi
kogutud) m�rgiti Karksi foogtkonna osadena (kihelkondadena): Karksi, Helme, Ruhja,
Paistekunda (Paistu), Alistekunda (Halliste) ja Saarkunda (Saarde).
Saarkunda eksisteeris
muinaskihelkonnana (kund - kogukond, kihelkond) arvatavasti tuhandeid aastaid varem,
kuid kirjatraditsiooni (kaasnes kristlusega) tulek omas murrangulist tähtsust rahva jaoks
siis ja hiljem� Seda ju kirjas�nas esmamainimine tahabki teadvustada.
Peagi mööduva milleeniumi lõpus
vaatame paljudele asjadele teise pilguga kui varem. Kirjas�nalise traditsiooni tulek on
v�rreldav praeguse arvutite (Interneti) traditsiooni saabumisega. Valulised mülemad.
Sellised muutused teisendavad suhtlemist, v��rtushinnanguid ja maailmatunnetust.
Informatsiooni edastamise ning j��dvustamise mehhanism vahetub. Ka suulise ja
kirjas�na(raamatu)lise maailma erinevused olid tohutud.
Nagu tollal, nii ka praegu �
muutustega kaasnevad paratamatult mitmesugused nähtused �hiskonnas: paljude
v�ärandumine aktiivselt toimivast hulgast, eetiline t�himik, aga ka vägivald (olgu see
füüsiline, vaimne või hingeline). Siiski, ega inimese arenguks peagi kõigest aru saama
kui par acclamation.
SAARDE 750 puudutab ka Saarde
Katariina kogudust. Koguduse vanuseks ongi arvatud Liivi sõja eelset perioodi. Ka kirik
on juba enne Liivi s�da kandnud p�ha Katariina nime. Eeldusel, et p�hakute nimed anti
teatud �histel tingimustel ning k�laj�u t�ttu mingil ajahetkel, siis 13. sajandil on
rajatud Katariina-nimelisi kirikuid mitmeid: Katariina kloostri kirik Tallinnas,
Noarootsis, Muhus, Saaremaal Karjas, Virumaal Kadrinas. Arvatavasti asus Saardeski
kihelkonnapreester (kirikuõpetaja), võimalik, et Jäärjas. Karksi kohta on m�rge, et
1298. aastal pületasid leedulased linnuse ja tapsid teiste hulgas ka �he preestri. Seega
on alust ka Saarkunda kui �he foogtkonna osa korralduses näha kirikukihelkonna iseloomu
ja koguduse olemasolu.
Saarde
päeva - SAARDE 750 � t�histame kadripäeva eel�htul (kiriku p�haku
mülestuspäev - kadripäev e. P�ha Katariina päev on 25. novembril) - teisipäeval 24. novembril algusega kell 18.00 Saarde Katariina kirikus.
Kavas on kaunis ja meelik�itev �htuteenistus (vesper), palvus-kontsert. Meile laulab ja
mängib vanadel pillidel vanamuusika ansambel Rondellus.
V�ikesed Kadrid, kes sellel �htul maskidega ja valgete kostöömidega ringi jooksevad,
t�histavad seda juubelit suurepäraselt.
Pilt: Arheoloogiline leid
Saarde kihelkonna aladelt, 15.-17. saj.
Saarde Katariina koguduse
kirikuõpetaja
Enri Pahapill
Murelaps
- linna tänavavalgustus
Linna tänavavalgustus on
t�epoolest kohati üsna halvas seisus. Olukord on halb eelkõige kõrvaltänavatel, kus
kasutusel on 50-ndatest aastatest p�rit tavalised h��glampidega valgustid. Nimetatud
valgustid on tänaseks täielikult aegunud ning amortiseerunud. Nende töökorda seadmine
ei oma enam m�tet, sest nende töökindlus on väga väike ja valgustustugevus ei vasta
n�uetele.
Olukorra lahendamiseks on vajalik (ainuv�imalik) vanad valgustid asendada uute
kaasaegsete valgustitega. Oleme senini suutnud kaasaegsed valgustid paigaldada vaid linna
peatänavale. Miks vaid? P�hjus on lihtne, üks kaasaegne valgusti koos paigaldamisega
maksab 3000 krooni. Et vajalik on asendada 150 valgustit, siis maksab see 450 000 krooni.
Sellise kulutuse �hekorraga tegemine linna eelarvest on meile üle j�u k�iv. Seega on
paratamatu, et tänavavalgustus ei saa korda �hekorraga, vaid selleks kulub pikem aeg.
Siinjuures on sobiv m�rkida, et
tegelikult koosneb kulutus tänavavalgustusele kahest osast - kulutused elektrienergiale
ja kulutused korrastamisele (hooldamisele). Nii n�iteks oli eelmisel aastal linna
eelarves kulutuseks tänavavalgustusele 250 000 krooni, sellest elektrienergiale 155 000
krooni ja korrastamisele 95 000 krooni (ainult 30 uut valgustit).
Käesoleval aastal planeeriti linna eelarves tänavavalgustusele 270 000 krooni, kuid
kulutuse tegelikuks piiriks kujunes vaid 200 000 krooni. Kulutuse v�henemise 70 000
krooni võrra tingis vajadus leida ootamatult (augustis) rahaline kate remonttöödeks
kooli katlamajas. Vastasel juhul ei oleks koolihoonete k�tmiseks luba antud. Siin on ka
p�hjus, miks kulutus tänavavalgustuse korrastamisele käesoleval aastal on minimaalne.
Seega ei olnud võimalik ka uusi valgusteid osta.
Vastavalt kokkuleppele aitab
linna tänavavalgustust korrastada ja hooldada Kilingi-Nõmme Elektriv�rk. Tahan
siinjuures t�siselt tänada elektriv�rgu töömehi, sest tänavavalgustuse olukord
linnas on paari viimase aasta jooksul siiski tunduvalt paranenud.
Samas palun ka linnakodanikel m�ista, et elektriv�rgu töömeeste p�hitöö on väga
pingeline ja seetõttu ei ole möeldav iga kustunud valgusti kohene korrastamine.
Normaalne on, et tänavavalgustuse korrastamine toimub 2-3 korda aastas ja selle eelduseks
on uute valgustite ja pirnide olemasolu. Normaalne on ka, et iga kustunud tänavavalgusti
pärast ei tormata (ei helistata) kohe linnavalitsusse, kuigi pahameel on loomulikult
m�istetav. Tegelikult omab linnavalitsus pideva ülevaate tänavavalgustuse olukorrast
(ka kustunud valgustitest) ja korraldab selle korrastamist vastavalt võimalustele.
Olukord linna tänavavalgustuses muutub normaalseks alles siis, kui kõikidel tänavatel
säravad küll kallid, kuid �konoomsed ja töökindlad kaasaegsed valgustid. Seniks Teile
kannatlikkust ja m�istmist soovides, lugupidamisega
Foto: Lamp posti otsast.
Tõnu Lapp
abilinnapea
Peale
kahekuist vaheaega on Tali valla ruumides võimalik taas kokku saada erametsakonsultandiga
igal esmaspäeval 13.00-16.00.
Momendil asendab erametsakonsultanti K�llike Koger.
|
|
Linnale Rootsi firma Telia poolt
kingitud sülearvutid (Olivetti 486 SX, 33 Mhz, 4 RAM) said tasuta kasutamiseks kõik
selleks soovi avaldanud 14 õpetajat.
Arvuti kasutamiseks korraldatud konkursi tingimuste kohaselt v�eti arvesse nende
õpetajate avaldused, kellel arvutit eelnevalt kodus ei olnud ja kes omandanud arvutialase
alg�ppe.
Lisaks gümnaasiumi pedagoogidele said õnnelikeks arvutiomanikeks ka kaks muusikakooli
õpetajat ning linna lasteaia juhataja.
22.oktoobril toimus Kilingi-Nõmme
Gümnaasiumi hoolekogu järjekordne koosolek. Päevakorda v�eti kolm k�simust: saksa
keele �petamine meie kooli X klassis, informatsioon kooli probleemide kohta direktorilt
ning direktorile lisatasu maksmine.
Esimene päevakorrapunkt oli
tingitud kahe lapsevanema p��rdumisest hoolekogu poole. Nende lapsed seisid septembris
fakti ees, et olles vastu v�etud Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi X klassi, ei saa nad
vajalikul arvul saksa keele tunde, kuna saksa keelt p�hiv��rkeelena õppinud õpilasi
on sel aastal X klassis ainult kaks. P��rdumine oli arutusel hoolekogu 5. oktoobri
koosolekul, siis saadeti hr. A. Lingile kiri, milles hoolekogu palus olukorra positiivset
lahendust õpilaste kasuks. Nüüd on heameel nentida, et vaatamata t�sistele raskustele
- direktor oma 8. oktoobri kirjas lootis lahendada olukorra alles 1. jaanuarist 1999 �
suutis direktor oma ülesande t�ita ning alates 12. oktoobrist saavad tütarlapsed
nädalas 2 tundi saksa keelt eraldi +1 tund liitklassis. Selline lahendus rahuldab
õpilasi, nende saksa keele õpetajat, seega ka hoolekogu ja loodetavasti ka õpilaste
vanemaid.
Päevakorra teine punkt kujunes
gümnaasiumi direktori ja hoolekogu vaheliseks keskusteluks, kus direktor �ksinda pidi
vastama �heksale k�sijale. Ega see kerge olnud, tunti huvi vabade õpetaja ametikohtade
t�itmise kohta sel aastal, kooli hea taseme s�ilitamise ja edasimineku kohta, mida
võiks paremini korraldada, et õpilased oleksid suutelised nt. matemaatika riigieksamit
edukamalt sooritama kui sel aastal. Ausalt öeldes ei pea hoolekogu õigeks suhtumist �
kes matemaatikas just priimus pole, see �rgu riigieksamiks matemaatikat valigu! Kahjuks
n�uavad k�rgkoolid paljude erialade puhul just matemaatika riigieksamit. Nii et meie
kool peaks m�tlema sellele, kuidas õpilastele luua võimalusi paremaks aine
omandamiseks, ilmselt j��b kolmest matemaatikatunnist nädalas väheseks.
Kuna vestluse kõigus selgus, et
narkootiliste ainete kasutamist esineb ka meie kooliõpilaste hulgas, siis otsustati
novembris korraldada mõttetalgud koos politsei, kooli, ka õpilaste ja hoolekoguga, et
�hiselt vastu astuda narkootikumide levimisele meie linnas.
Päevakorra kolmanda punkti arutelu
tulemusena otsustas hoolekogu teha ettepaneku linnavalitsusele gümnaasiumi direktorile
lisatasu maksmiseks.
Meil kõigil vanematel hoolekogu
liikmetel oli r��m endi keskel näha õpilaste esindajat Madis Räästast. Madis oli
�sja valitud ning seega võttis hoolekogu koosolekust osa esmakordselt. Peab �tlema, et
Madis esindas õpilaskonda väärikalt, vaatamata sellele, et koosolek oli �sna
pingeline, olid Madise kommentaarid asjakohased ja arukad. Tundub, et õpilased on valinud
hoolekogusse endile tubli esindaja.
Mae Annast
Kilingi - Nõmme Gümnaasiumi hoolekogu liige
Läti
Vabariigi Ruhja linnaga luuakse s�prussidemed
Kilingi-Nõmme
linnapea osales Läti Vabariigi Ruhja linnaga kontaktide arendamise koosolekul.
Naabermaakonna väikelinnas M�isak�las toimunud koosviibimisest võtsid osa Läti linna
Ruhja, Karksi, Abja ja Saarde valla ning M�isak�la, Abja ja Kilingi-Nõmme linna
esindajad. Arutleti tulevaste koostööprojektide, vastastikuste kontaktide tihendamise ja
s�lmimise üle. R��giti rahvusvaheliste projektide koostamisest ning tutvuti
Ruhja�M�isak�la Credo projektiga.
Tali
endine majandikeskus sai uue katuse
Tali vallas
v�eti vastu endise majandikeskuse kontorihoone uue katuse ehitus. Vastuv�tukomisjonis
olid vallavanem Ants Tiido, ehitus-majandusn�unik Mihkel Tamm ja vallavolikogu esimees
Aleksander Vilinurm.
Uus katus sai komisjoni poolt k�rge hinnangu. Samuti ollakse nõus tulevikuski Pärnu
REV-iga koostööd j�tkama.
Aleksander VILINURM
|
