Peeti õpetajate päeva
Traditsiooni
kohaselt asus õpetajate päeva eel�htul tehnikumi koolielu juhtima õpilasomavalitsus.
Peadirektorina tegutses Tanel Triksberg, õppedirektorina Toomas Lensment ja �ppeosakonna
juhatajana Eha Tõnisson. Senised õpetajad aga arvati �-grupi õpilasteks. Neid hakkasid
�ppetundides asendama vanemate kursuste õpilased ja õppetöö kulges oma igapäevast
rada m��da.
�-grupi õpilastele aga oli koostatud eritunniplaan. Rahutud olid need �-grupi
õpilased! Aga õpetajad tulid oma ülesannetega hästi toime, ka rahutute ja ulakatega.
Tunde k�is külastamas ka Haridusministeeriumi koolide inspektor (alias Karl Pettai).
Toimus ka �-grupi õpilaste kohtumine noorte õpetajatega. Vahelduva eduga peeti maha
mitu omavahelist vaimujõukatsumist ja võistulaulmine. Hea lasti maitsta tordil ja
kohvil. Toivo Kirsi aga j��dvustas päevasündmused tulevastele p�lvedele vaatamiseks
ka videolindile.
Oli Valmeti-päev
Soome
traktoritehase Valmet Oy esindajad tutvustasid tehnikumis tehase uut traktorit
Valtra/Valmet 8400. Kohal oli tehase tehniline ekspert Pertti Savolainen Soomest ja
m��gijuhataja Eestis Toomas J�rgen. Anti põhjalik ülevaade traktori ehitusest ja
erinevustest v�rreldes teiste traktoritega. Ettekannet t�iendas videofilm.
J�rgnes praktiline töö põllul. Soovijatel oli võimalus teha proovik�ndi
4-korpuselise p��rdadraga Vogel&Noot ja kobestada mulda nuga-�kkega Kronos 4200 L.
P�llul oli juhendajaks põllumajandustehnikumide õpilaste kõnnivõistlustel möödunud
aastal teiseks tulnud tehnikumi noormees Lauri Millve. �ppepäevast võtsid osa vanemate
kursuste õpilased, eriala õpetajad ja kohalikud asjahuvilised.
Karl Pettai
Ihu
tahab ka harimist
Mulle on tulnud viimasel ajal
mitmeid linnainimeste kaebusi Kilingi-Nõmme linna sauna kohta. Osa neist kaebustest on
saadetud ka volikogu esimehele Agu Leivitsale. Algul olin natuke n�utu, sest maitsed on
erinevad, kes tahab niisket, kes kuiva leili, kes pimedamat, kes valgemat tuba. K�isin
ise 3. oktoobril saunas kohal ja seis oli järgmine. K�tteruumis oli k�tja kohal, aga
natuke ootamatus kaaluta olekus ja mehel oli ving sees v�hemasti kolm kraadi suurem, kui
inimese harilik kehatemperatuur. Ruumis toimetas veel noori �spetsialiste�, kes
lubasid sooja tagada. Selline seis pidi olema saunapäevadel tavaline.
Siis l�ksin sauna eesruumi (meeste poolele). Ust oli raske lahti teha, sest see rippus
�he hinge küljes. Leiliruumis istusid mehed nagu Kiir saunas, kui Toots oli k�tja.
Tagumikud naksusid lava küljes. H�rra Ohtla laskis katsuda oma k�lmi varbaid, need olid
tõesti külmast külmad. Olin leiliruumis üleriietega, mehed lasid mul leili visata,
palav ei hakanud mul seal mitte.
Paljudel inimestel on võimalik pesta isiklikus saunas, paljud kasutavad töökoha
võimalusi pesemiseks. Linna sauna kasutab regulaarselt teatud hulk inimesi, kuna see on
neile ainus koht ihu harimiseks. Olukord saunas on muutunud talumatuks eriti viimasel
ajal. Praegune artikkel ei ole m�eldud kellelegi n�puga näitamiseks ega intriigide
tekitamiseks, vaid volitatud isikutele, kes tegelevad saunaga, ja ka neile, kes tegelevad
linna järgmise aasta eelarve koostamisega.
Sauna külastajad saavad väga hästi aru, et linnavalitsus doteerib sauna ja sauna pilet
on riigis üks odavamaid. Vaatamata sellele tsiteerin mõningaid külastajate
pretensioone: pärandad pidevalt koristamata, sauna laest �mblikuv�rkude p�hkimine ei
ole moes, leiliruum vingu t�is, meeste lavaruumis puudub leil hoopis, riietusruumid
külmad, naised väikeste lastega on pidanud lausa k�lmetama, elektripirne v�he, miks
mitte unistada wc-de paremast seisust�
Lõpetuseks võin öelda, et leidus ka palju teravamaid välja�tlemisi ja ka osutusi
konkreetsetele inimestele, aga asja huvides neid praegu välja ei too. Loodan siiralt, et
rahvas ja võim lahendavad k�simuse k�sikäes.
Kalju Jürisoo
Kas
meie rikkuseks on ka saun?
Me oleme t�pselt nii rikkad nagu
oleme. Meie rikkuseks on ka saun. Meil on ta olemas - oma headega ja vigadega. Seda ei
ole erastatud ega ehitatud sinna kaubamaja või kohvikut. See on olemas.
Saunas on probleeme olnud ahjude ning k�tmisega. Raske on leida Kilingi-Nõmmes k�tjat,
kes oleks nõus laupäeval töötama ja saama vähest palka. Nüüd töötab k�tjana
naisterahvas - naised on alati olnud kohusetundlikumad ja korralikumad.
Ka linnavalitsus leidis võimalusi toetada sauna 10 000 krooniga, et saaks osta
t�iendavalt puid ning teha võiksemat remonti. Loodame volikogu abile, et paigaldada
naiste poolele elektrikeris. Tänapäevane remont maksab ligikaudu 1 miljon krooni
(Sindi). Praegu peame piirduma võiksemate kulutustega, kui tahame pileti hinda madalamal
hoida.
Võimalused ei ole vabanduseks, et sauna töös on olnud puudusi. Ka edaspidi on kõik
tähelepanekud teretulnud, nendest informeerige Kilingi-Nõmme Kommunaali, p��ame
kiiremini reageerida.
Foto: Linnasaun - väljast
kenakene, seest...
Urmas Song
O� Kilingi-Nõmme Kommunaal tegevdirektor
Igal esmaspäeval koguneb väike
seltskond n�itemänguhuvilisi Kilingi-Nõmme klubisse. Nii juba kolmandat hooaega. Iga
algus on raske. N�iteringi tegevus oli soikunud koos Linda Mardu lahkumisega ringijuhi
töölt. Peale pikki k�hklusi v�tsin vastu ettepaneku j�tkata n�itemängu traditsioone
Kilingi-Nõmmes. Esimesest proovist tänaseni on ringi töös osalenud Heli Aal, Marin
Mitt, Reet Eesmaa, Piret Vinogradov, Eve Attim. Meiega on liitunud Terje Pahk ja Madis
Räästas. Ei saa nimetamata jätta ka Alide Karotamme ja Maimu Kaasikut ning Madis Lindu,
kes vaatamata elukoha vahetusele etendustel kaasa teevad.
T��d alustasime oma h�üle ja keha tundmaõppimisega. Jõuludeks valmis estraadikava,
mis sai kenasti ka rahva ette toodud. Esimeseks k�vemaks proovikiviks valisime J. Lauliku
satiirilise t�ki �Revident loomaaias ehk Gogolit otsimas�. 1997. aasta aprillikuus
oli kohalikul rahval võimalus meie töö tulemust hinnata. Publiku elav ja soe vastuvõtt
ja suhtumine n�itlejatesse ning lavastusse andis usku ja julgust edaspidiseks
tegutsemiseks. Lavastust näitasime ka Uulus, V�istes ja Talil.
Laululava avamisest tahtis ka n�itetrupp osa saada. Seadsime sihiks vabaõhulavastus maha
mängida. T�ki õppimiseks kulusid pikad argi�htud. Ka pühapäevadest tuli lisa võtta.
Kevadeks valmis 3-jaoline J. Orgussaare näidend �Suured vaimud�, mis laululava
avapeol vabaõhulavastusena ette kanti. Ka ilmataadi vembud ei suutnud n�itetrupi
mängulusti ja meeleolu rikkuda. Sel hooajal plaanime lavastust viia nii Pärnu kui
Mulgimaale.
Suursündmuseks ja vahelduseks igapäevasele elurutiinile on kujunenud üle-eestilised
n�itetruppide laagrid. Tänavu toimus see Muhumaal P�daste m�isas. Etendati J. Smuuli
t�kki �Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna laulupeol.� Lavastajaks oli Kaarel
Kilvet. Lavastajatena on neil üritustel üles astunud veel Merle Karusoo, Ivo Eensalu,
Peeter Tooma jpt. J�rgmisel suvel oodatakse n�itetruppe Palamusele ja R�ugesse, kus
valmivad suured lavaprojektid.
Septembrikuus toimus Palamusel harrastusteatrite kongress, millel oli meil ka au osaleda.
Kilingi-Nõmme n�itetrupp on vabariigi maastaabis olemas. Tulevikus tahame astuda Eesti
Harrastusteatrite Liidu liikmeks.
K�va h�ülega tahaksin aga üle Kilingi-Nõmme linna ja ka Saarde valla h��da �
mehed, kus te olete?! Seda enam, et kevadel sai Madis Räästas parima meesn�itleja
aunimetuse. Meesn�itlejad! Olete oodatud!
Tahame oma n�itetrupile ka vahvat nime panna. K�ik originaalsed ettepanekud on
teretulnud. Kohtumiseni nii saalis kui laval!
Anne Saar
n�itetrupi juht
|
|
Ajas tagasi vaadates peab selle
sügise edenemist nimetama looduse v�givallaks
Tavapäraselt
jahenevad ilmad päev-päevalt, ilma suuremate uperpallideta hingedeajani. Metsad-pargid
kolletuvad enam-v�hem �heaegselt ja puud poetavad lehed ilma tuuletagi. Nii esimese
lumeni.
Tänavu ilmus jahenemism�rke juba augustis. Suvelinnud kadusid m�rkamatult vara ja
ennen�gematu pihlamarjade rohkus seisab puudel siiani puutumatult. Seda ei n�e igal
aastal, et võiksemalgi v�sul on oma koorem kanda. Nautige Pärnusse s�itu Raek�la
metsades erksalt punetavaid puid vaadates! Rahvatarkuse järgi on rikkalik pihlamarjade
saak sajuse-tormise sügise m�rgiks.
Augustist alates muutusid ka metsad
t�kati kollasteks, l�bisegi seisis nii rohelisi kui raagus puid. Saardest p�rit
�tlemise järgi - oodata tulemas kehva vilja-aastat. Kaskede kolletamise ja raagumineku
järgi - kas alates alumistest okstest (sel juhul pikk sügis) või ladvast (tali saabub
ruttu) - on paikkonniti olnud erinevused suured. Oktoobri keskpaiku märkasin maas
paksult mõnniokkaid, selle järgi otsustati vanasti kuu aja pärast lund tulevat. Ise ei
ole arvamust kontrollinud. Hiired ja vesirotid on oma talvepesad küll varjatud paikadesse
(majade alla jm.) sisse seadnud.
Septembri külma algusnädala
järel saabus ettearvamatult suvesoojus. See polnud mitte vananaistesuvi, vaid
Vahemeremaadelt laieneva leitsakulise �humassi mõju. Päikeses soojenes �hk 13.-14.
septembril Tihemetsas ligi +23o C-ni, Pärnus +24o C-ni, mullapinna
l�hedal aga mitmel päeval kuni +30o C-ni. ��d olid väga soojad.
Parasniiske mulla temperatuur püsis +12 +14o piires kuu l�punädalateni.
Selline ilmastik ergutas �dalate, oraste jm. taimede kasvu, õitsesid kibuvitsad,
võilill, puude-põõsaste rohelus muutus erksamaks.
Hoolimata maapealsest soojusest, jahenesid aga kõrgemad �hukihid (3-5 km) omasoodu.
K�lma �hu saabumisest andis m�rku eriliselt selge, k�rgena tunduv erksinine taevas
pilvede vahelt. Haneparvede pagemine pikemat aega kinnitas kahtlusi. Kabli linnuvaatlejate
sõnul oli suurim r�ndepäev 22. septembril. Kalendrisügisele ligilähedasel ajal
(Tihemetsas 23. septembril) langes ka ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsivalt alla
+10o C (s. o. hilissuve lõpp). Ilmad jahenesid kohe tunduvalt ja oktoobri
alguse selgetel öödel langes õhutemperatuur �5o �6o C-ni.
Selliseks j�rsuks p��rdeks ei oldud valmis: n�rilised sebisid n�rviliselt pesi
soojustama, ülearused (?) isendid uputasid end kaevu või veen�udesse. Puude-põõsaste
lehestik aga k�lmus, millist mõju avaldab see talvekindlusele, saab alles kevadel näha.
Tänu mullasoojusele jõudsid orased ja �dalad olukorraga nädalapäeva jooksul kohaneda.
Talvekindluse t�stmisele aitas kaasa tänavu t�eliselt ilus vananaistesuvi - aeg,
millal päeval on kuiv ja soojakraadid, öösel aga kergelt k�lmetab, s.o. 25.
septembrist 9. oktoobrini.
Vananaistesuve finaal tuli
tormiline. Laiaulatuslik k�rgr�huala (elasime üle väga k�rge õhurõhu seisu - 780
mm!) taandus 9.-10. oktoobriks. Sügisjahedatele aladele tungis soojem �humass Atlandilt,
sai temperatuuride erinevusest j�udu juurde ja l�ks kohutavalt v�ge t�is. 10.
oktoobril sadas Tihemetsas vihma ja rahet 10,2 mm, Talil aga 13,7 mm. M�ni päev oli
kergeks hinget�mbeajaks, edasi ei pidanud ilm, vähemalt Edela-Eestis, nädala
ilmaprognoosi enesele kohustuslikuks. 14.-15. oktoobril t�usid taevasse, nii Läti
Vabariigi kui Kesk-Eesti poolt vaadatuna, k�rged hoogsaju-r�nkpilved nagu heina-ajal.
Sügispäevil sellised pilved head ei t�ota. Ja ega eksinudki - �htul oli Kanakülast
näha kauget v�lkimist lõunas. See oli siiski l�tlaste siseasi, meil ei sadanud, k�ll
aga Tali pool (14,5 mm).
15. oktoobri �htul t�usid �ikesepilved tunduvalt l�hemale, puudutades ka Tihemetsa
asulat. V�lkus ja sadas tugeva tuulega vihma 18,00 mm. Oli voolukatkestusi. Eesti on
väike, kuid ilmaerinevused juba väikeste vahemaadegi taga suured. �ikesetormi tugevam
osa tegutses edelas. Tali ilmavaatleja sõnul sadas neil 25,4 mm vihma ja rahet. Raheterad
seisid sulamata rohuk�rte vahel mitu päeva. Tugev �ike algas kella 19 paiku, vaibus
öösel ja algas jälle varahommikul. Enne kella 6 t�üle mineja sõnul pole ta sellist
tulem�llu ja m�rinat enne kuulnud-näinud. V�lgujoad tagusid �lalt alla maasse. Umbes
samal ajal olevat Sigastes (kl. 5 paiku hommikul) �ike l��nud arvatavasti vooluv�rku,
läbi pületanud elektrilisi majariistu. Autode signalisatsioonid olevat huilanud
vahetpidamata - nii tekkinud pimedas �rganutel päris viimsepäeva tunne. V�hemalt
edasijutustaja arvates. Samal, 16. oktoobri hommikul polevat Tuulikul olnud erilist sadu
ega rahet maas, Kilingi-Nõmmes aga kohati (kl. 5 paiku) valge vahukord sulamata. Hr. Ants
Laigna sõnul oli öösel tugev �ike. Kella 3 paiku n�gi ta aknast vaadates Kiriku
järve kohal kaht k�rvuti mahal��vat v�lgujuga, mis metsa kohal momendiks �hinenud
keerlevaks tulekeraks. See on harukordne vaatepilt! Kanaküla suunas tormi j�ud rauges.
Päevane paus ja 18. oktoobri lõunast puhus edelatuul j�rskude t�ugetega (nagu
�Estonia� huku puhul), mis �htuks võttis t�elise maru m��tmed. Tuuleiilide
tugevuseks võis arvata kuni 25 m/s, muidu poleks katuseplaate õhku tõusnud. Sadas vihma
koos lörtsi või lumekruupidega (Pärnu ilmajaama info), samal ajal oli Pärnu lahes
veeseis edelatormis t�usma hakanud.
Tasub teada, et päeval alanud torm on alati tugevam ja kestab pikemat aega kui öösel
alanu. Edelatormid ei l�pe enne, kui tuul loodesse p�äranud.
Eestis oli tormi k�rgajaks
pühapäeva (18. okt.) �htu, kõige enam said kannatada elektriliinid ja trafopunktid.
Tihemetsas suurt tormimurdu polnud, küll aga Tali mail, mujal on märgitud Tartu- ja
L��ne-Virumaad. Sinna suunda hoidis s�nge madal pilvemassiiv, mis Tihemetsa vaid
servaga riivas.
Naaberriigis Venemaal - ajaloolisse Neeva j�e üleujutuste seeriasse lisandus
nädalavahetusel 2 m veetaseme t�usuga kaaslane. Olevat senini 288. korda ja enamasti
oktoobris esinev nähtus, mis kaasneb tugevatele edelatormidele Soome lahel. Viimane
suurem t�us oli varsti peale �Estonia� laevahukku. Torm tegi Peterburi linnale siis
suurt kahju.
Arvata võib, et tormi-ilmu tuleb lisaks, sest piltlikult v�ljendades - asume
soojade-külmade �humasside liikumise ristteel. Atlandilt tulevate soojemate
madalr�hkkondade vahele kiilub ennast k�lm loodetuule toetusel ja tagaj�rg on teadagi
tormiline.
Svea Randmaa
|