Lk. 3 

T�htpäevakalender

T�htpäevakalendris tuleb alates käesolevast Neti Uudistaja numbrist juttu nendest tuntud ja v�hemtuntud inimestest, kes on s�ndinud, koolis k�inud või töötanud Saarde kihelkonnas.

Peeter Puide � 60

Luuletaja ja prosaist Peeter Puide s�ndis 11. oktoobril 1938. aastal Voltveti metsakooli / Tihemetsa metsatehnikumi õpetaja Edgar Puide pojana. 1944. a. siirdus perekond Saksamaa p�genikelaagri kaudu 1945. a. Rootsi. P. Puide lõpetas 1957. aastal Stockholmi humanitaargümnaasiumi ja 1963. aastal sotsioloogia alal cand philos kraadiga Stockholmi �likooli. 1961. a. �ppis Pariisis Sorbonne�i �likoolis kultuuriajalugu.
On Rootsi Kirjanike Liidu ja PEN-klubi liige ning �Wellesto� seltsi v�lisliige. Kirjutab rootsi keeles.
Eesti perioodikas on ilmunud katkendeid tema teostest. On t�lkinud eesti kirjandust rootsi keelde - M. Undi �Sügisball� (1982, koos isaga) ja V. Luige �Seitsmes rahukevad� (1988). Vahendanud Rootsi ja soomerootsi raadiole eesti luulet (P.-E. Rummo, J. Viiding, V. Luik, D. Kareva, K. Ristikivi, U. Masing, E. Niit) ning tutvustanud Eesti ajalugu ja kirjandust.
Peeter Puide on viibinud korduvalt ka Eestis ja külastanud oma lapsepõlvemaad Tihemetsas.

Karl Pettai

Tarkus tuleb tasapisi

Hommikud Krõlli lasteaias on vaiksed. Kostab vaid klaverimängu ja laulu või tasast jooksum�dinat, mis tuleb saalist. On laulu- või kehalise kasvatuse tund.
Huvitav, kas teistes tubades magatakse? Kus sa sellega!! Hommikupoolne aeg on õppimise aeg. K�ikides rühmades toimuvad tunnid.
Tahab ju iga mudilane targaks saada. Lasteaias hakatakse tarkust taga n�udma juba s�imer�mas. Ikka nii, et kergemast raskemaks ja lihtsamast keerulisemaks. Nii tulebki tarkus tasapisi ja kooli võib minna päris kerge südamega.
Krõlli lasteaias algas juubeliaasta. Kevadel saab lasteaed 20-aastaseks. üritused, mis sel aastal lasteaias toimuvad, on seotud juubeli ja peredega, sest eks see lasteaed ole ka üks �hine sõbralik pere.
Septembrikuu alguses sai kokku kogu kr�llipere ja tutvusime uute lastega, kes sel aastal esimest korda meie lasteaeda tulid. Kõige rohkem uusi lapsi on nüüd mängurühmas.
Aastatega on lasteaial kujunenud ka oma traditsioonilised üritused, mis kindlasti igal aastal toimuvad. Sügisel panevad matkasellid seljakotid selga ja astuvad matkarajale, et tutvuda kodulinna �mbrusega ja leida põnevat loodusest, jätta h�vasti suvega ja minna sügisesse.

Foto: III rühma matkasellid puhkehetkel.

Traditsioonilised on ka mihklipäeva- ning sügispidu. Mihklipäeval lustisid kaks kanget karjapoissi oma lambakarjaga ning kahe toreda oinaga. Peol tutvustati vanarahva tarkusi ja maiustati meeleivaga. Sügispeol said kokku Punam�tsike, unine siil ning j�nkulapsed. �petlikku oli sellelgi peol - saadi teada metsaelanike elust sügisel ja talvel.
Sügise saabumist tähistas lasteaiapere veidi teistmoodi kui tavaliselt. Nimelt korraldati toorsalatite päev. Eesm�rgiks propageerida salateid ning leida huvitavaid retsepte ka igapäevamen��sse. Iga rühm valmistas �he salati, vanemates rühmades olid kokkadeks lapsed ise. Kogu lasteaiapere sai maitsta kõiki salateid ja oma lemmiku välja valida. Parima salati leidmine oli väga raske. Kõige maitsvamaks otsustati siiski tunnistada VI rühma porgandi-kaalika-majoneesi salat. Eraldi m�rgiti ära III rühma piimakokteil, II rühma magus �una-kaalika salat, mängurühma kenad kaunistused, IV rühma retseptikogu ning V rühma salatite väljapanek. Tore, et kaasa l�id ka kokat�did ja juhataja võistkond. Arvan, et salatipäev t�i juurde neid, kes edaspidi salatite s��misest rohkem lugu peavad.
Tulemas on veel traditsiooniline iga-aastane vanavanemate pidu ning üle aasta toimuv perepäev, kuid nendest võite lugeda edaspidi.
Kuna lasteaiaelus on tähtis koostöö lastevanematega, korraldati rühmades lastevanemate koosolekud, kus tutvustati õppeaasta eesm�rke, laste elu lasteaias ning anti nõuandeid ja soovitusi laste arenguks.

Evi Lapp

Kuidas portreteerida moodi?

Taustaks sobiksid definitsioonid.
MOOD on riietuses ja soengutes, et kui kena n�ed välja.
MOOD on siuke asi, millega inimesed kaasas k�ivad, riided ja soengud.
MOOD t�hendab, et k�id ajaga kaasas ja paned igasuguseid riideid selga.
MOOD on väga uhked ja ilusad preilid.

Taustaks sobiksid vastused k�simusele, mis on praegu moes?
MOES ON miniseelik, nabapluus, paksu kontsaga kingad, nahkriided, mustad teksad, katkised teksad, mustad saapad, must nokakas, mustad päikeseprillid ja nahktagi.
MOES ON l�hikesed ja rohelised juuksed, l�hikesed triibulised juuksed, pikad ja lokkis juuksed, potisoeng.

Nende teadmistega asusin l�bi vihmasaju klubi poole teele. Ees ootas moeshow, milles see show pool küll kaalukamaks kujunes. üles astusid Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi noored ja mõned külalisesinejad. Etenduse esimesest poolest j�i meelde V�IKE KLEITIDE oksjon (1 kleit j�i m��mata, 1 hinnati miljoniga), �Noorte ja Hullude" ussike ja �Saint Remo" modellide v�rgutavad tagasivaated.
Vaheajal publiku hulgas ringi vaadates selgus t�siasi, et moodsaim riietusese on jope. Ja sinna juurde kindlasti saapad. II osa algusest andsidki teada just nii riietatud kolm meesmodelli, kes t�htsal sammul üle saali marssisid, klubi pehmepõhjalistest toolidest üle astusid ja teises reas end vaatama s�ttisid. Üks neist pidi oma l�hikese kasvu t�ttu toolile p�stigi t�usma.

Ja juba teataski �htu juht Gerlin Rikas ROOSI P�KSTE lavaletulekust. Eesti jalatsitööstuse nigelast hetkeseisust andis tunnistust paljasjalgsete modellide rohkus. Seda m�nusamad kontrastid tekkisid. Veel kontrastidest: ingel ja kurat, punane ja roheline. K�ik kolm moegruppi olid vaeva näinud muusika valimisel, liikumise seadmisel ja üllatusmomendi sissetoomisel. �Naiskoondislased" järgisid t�pselt ürituse pealkirja ja olid kaltsukotis sorides väga unikaalsed olnud. �Saint Remo" trumbiks oli vägagi originaalne liikumine.
�Noored ja Hullud" olid unikaalsed, originaalsed ja said seepärast moeshow �ldv�idu.

žüriil oli heameel, et üritus toimus. Kahjuks oli tegijaid v�he. N�tsuvenitaja �Noorte ja Hullude" hulgast näitas väga omapärasel kombel, kui pikaks üks pisike n�ts võib minna.
Sama võiks juhtuda ka osavõtjate arvuga edaspidi. ürituse peakorraldaja Madis Räästas on tuleviku suhtes pessimistlik. Siiani on nad Leeles Palgega kahekesi eestvedajad olnud ja kevadel seisab neil ees kooli l�petamine. Kes oleks j�tkajad? K�simusele leiaks vastuse j�rgnevast nimekirjast: Anke, Maiken, Maarja, Mirjam, Jaanika, Liis, Kristina .
Nemad leidsid hindajate poolt erilist esilet�stmist. Nemad on huvilised, fõnnid. Nemad teevadki edasi ja kutsuvad Madise ja Leelese oma tööd hindama.

Käesolev moeportree hakkab valmis saama. J��nud on veel viimased �pintslit�mbed�.
V�itnud gruppi kuulusid Mirjam Pikla, Maarja Pikla, Gina Bergman, Marii L��ne, Jaanika Alloja, Tanel Ats, Kristina Aedma ja Evelin Parts. Moeportree keskele paigutaksin aga sel aastal kaks võitjat: Marrit Platais ja Tanel Ats. Nemad said aastase priip��sme klubi suurüritustele.
Kedagi tahaks tänada ka kaasabi eest portree joonistamisel. Loomulikult kodusid, kes nii vahvad isetegijad on kasvatanud. Tänama peab IV c klassi, kes aitasid tausta maalida. Suur aitäh klubi juhatajale, kes taolised üritused on alati nõus oma tiiva alla võtma.

Mari KARON

Reisikiri
B��mimaalt

Ega see reisimine polegi nii lihtne nagu ajalehtede reklaamikuulutustest paistab, vähemalt T�ehhimaale. Regulaarset bussi�hendust Eesti ja T�ehhi vahel pole, laevaliiklus ka millegipärast puudub, lennuk küll l�heb Helsingist, kuid pileteid vajalikuks päevaks ei ole. Nii tuligi üks päev varem minna. Aga kas minemata ei oleks võinud jätta? Oleks võinud k�ll, kuid magavale kassile hiir suhu ei jookse, iial ei tea, kus kivi all v�hid on ja nii edasi.
Oleme linnavalitsuses ja volikogus arutanud, et suhtleme p�hiliselt Põhjamaadega, vaja oleks luua kontakte ka Kesk- ja L��ne-Euroopaga. Tänu �liõpilaste suvelaagrile T�ehhis, milles osales ka üks Kilingi-Nõmmest p�rit �liõpilane, tekkis kohalikul vallavanemal huvi Kilingi-Nõmme vastu. Kuna oktoobri algul pidi toimuma sealsamas rahvusvaheline konverents �Maaelu areng Euroopas�, sain kutse külastada T�ehhi Vabariigi Louny Rajooni Libcevesi valda ja samal ajal osaleda nimetatud konverentsil.
Nimetatud vald asub Põhja-B��mimaal Saksa piiri l�hedal, umbes 80 km Prahast loode suunas. Vald on väike, ca 800 elanikku, valla keskus on väikeses alevikus, kus peamiseks vaatamisv��rsuseks on katoliku kirik aastast 1220, mida siis �liõpilased restaureerisidki. Ala on tihedalt asustatud, maa kõik haritud, välja arvatud �ksikud k�rged k�nkad või m�ed, mis osaliselt metsaga kaetud ning looduskaitse all. Need k�nkad olla maakera vulkaanilise tegevuse tagajärjel tekkinud maakoore mullitused.

Foto: Maakoore mullitus B��mimaal.

Ainus tegevusala on põllumajandus.
K�lastasime kolme või nelja karjalauta, mis j�tsid päris kena mulje. Kui �ks konverentsis osaleja nurises, et miks ainult karjalautu näidati, vastati, et muud ei olegi nõidata. Ühel päeval k�isime ka puuviljaaias, sest tänu soodsale kliimale on ka puuviljakasvatus hästi arenenud - �unad, ploomid, kirsid, viinamarjad, virsikud, pirnid. Pirniaias k�isimegi, mulje oli vapustav. Tee oli autokastist maha pudenenud pirne t�is, puudealune samuti. Puud olid pirnidest lookas, ei jõudnud ka meie aplad k�hud olukorda p��sta. Üks s�mpaatne vanahärra Hollandist korjas küll kilekoti t�is, �otlane naeris, et järgmisel päeval on tal kotis pirnimoos. Pirnidel pole turgu, pirnide �mbertöötamiseks vajalike seadmete ostmiseks pole raha. Võib-olla hakkan tulevikus pirnikaupmeheks, 3 krooniga saaks kilo k�tte...

Konverents ise oli pikk ja t�ine, teemaks ikka maaelu tulevik. Peaesinejad olid Austriast, �otimaalt, Hollandist, kuulajad kohalikest omavalitsustest T�ehhimaalt. Mina olin kaunis eksootiline k�laline, ega meist suurt ei teatud. Isegi k�siti, mis keelt me r��gime. Mis keeleoskusse puutub, siis inglise keelt T�ehhis ei osata, rohkem ikka saksa keelt, paljud ei oska kumbagi. Vene keelt m�istsid natuke peamiselt vanemad inimesed. Esinesin ka improviseeritud loenguga, mis tekitas veidi elevust, sest minu seisukohad olid veidi erinevad �petatud lektorite omadest. Pärast käisid mitmed kohalike omavalitsuste tegelased k�tt surumas, �eldes, et nemad arvavad samuti nagu mina. Ka ajakirjandus tundis Eesti vastu huvi, v�ttes mult pikema intervjuu.
Mainimist v��rib, et selline konverents toimus nii väikeses kohas ja oli k�llalt hästi organiseeritud, aga eriti see, et kaasa olid haaratud kohalikud noored, kes oma kohustusi suure hoolega t�itsid. V�lja oli pandud ka kaks kohalike elanike poolt korraldatud näitust - keraamika ja fotokunst. Maja teises otsas asus kohalik k�rts, mis meenutas veidi k�rtsmik Palivec�i k�rtsi �vejki lugudest. Keisrihärra pilti küll seinal ei olnud, küll aga kõigi riigimeeste portreed alates Masarykist ja l�petades Haveliga.

Kokkuv�tteks võib öelda, et meie probleemid, eriti maaelu osas, on väga sarnased kogu Euroopa probleemidega. K�lama j�i aga optimistlik loosung - Euroopa tulevik s�ltub k�la tulevikust. Konverentsi pu�nt toimus aga peale ametlikku l�petamist, kui Hollandi esindaja minuga h�vasti j�ttes k�sis, kas me oleme huvitatud osalemisest projektis �Euroopa Kultuurik�la�. Konverentsi ajal tutvustas ta seda projekti, mis on koostatud Hollandi k�la Wijk an Zee initsiatiivil ja milles osaleb 11 k�la üle Euroopa. Esindatud on Holland, Taani, Saksamaa, Kreeka, Inglismaa, Prantsusmaa, T�ehhi, Ungari, Hispaania. Kavandatud on rida üritusi järgmiseks aastaks erinevates paikades. Pikemalt m�tlemata �tlesin jah.
Paar päeva tagasi sain e-kirja Hollandist. Projektikomisjon oli arutanud seda asja ja leidnud, et meie kaasamine annaks projektile v�rvi juurde ja laiendaks geograafiat ida poole. Linnavalitsus kinnitas minu jah-s�na, juba novembris tuleb siia projekti initsiaator Bert Kisjes arutamaks meie liitumist projektiga. Usun, et meie kultuurielu edendamiseks on see väga vajalik. Viimane sõna on muidugi volikogu öelda, juba järgmisel volikogu istungil tahame k�sida volikogu arvamust. Palju s�ltub ka projekti rahastamisest, sest oma raha ei saa me küll selleks palju kulutada. Kahjuks ei ole võimalik sellest projektist pikemalt kirjutada, see v�taks liiga palju ruumi, asjast huvitatud võiksid tutvuda projekti kodulehek�ljega Internetis aadressil www.cultural-village.com.

Peale konverentsi lõppu oli vallavanemal Michal Pospisil�il rohkem aega ka minu jaoks, arutasime, kuidas arendada kahepoolseid sidemeid. Otsustasime, et ta tuleb kõigepealt meile k�lla, siis arutame edasi. Eriti huvitas teda noorte koostöö, n�iteks suvelaagrid, kus tehtaks ka tööd, puhataks jne. Tuleks ka proovida mõni �hine projekt kirjutada ja selle teostamiseks raha taotleda. Novembris toimuvad neil küll kohalikud valimised, kuid ma olen päris kindel, et ta valitakse tagasi. Michal leidis ka aega mulle Prahat nõidata, tõesti ilus linn, palju uhkeid maju ja kirikuid, kahju, et ilm oli kogu aeg udune. Prahas oli kristallipood poe otsas kinni, samuti �lletoad. Kahju, et ma �lles�ber ei ole, j�in kogu T�ehhis viibimise ajal ainult viisakusest �he �lle. Silma riivas see, et heakorraga on neil lood natuke kehvad. Nii k�las kui linnades oli palju prahti, prügikastid ajasid üle, haljasalad korrastamata, ja seda kõik ilusate vanade hoonete kõrval. Muidu aga soovitan kõigil puhkusereisiks T�ehhimaale sõita, hinnad tundusid olevat odavamad kui meil.

Kui mõnel lugejal tekib k�simus, mis on meie linnal asja kõigi nende k�ladega ja maaeluga, siis vastan, et on k�ll. Euroopa mastaabis oleme ikka k�la, asulate jaotamine k�laks ja linnaks on küllaltki tinglik. Ka on meie väikelinn ja tema tulevik väga tihedalt seotud maaeluga.

Kalle Kiipus
linnapea