Lk. 6 

Tagasivaade Punapargis toimunule...

T�psemat ülevaadet 1918. aasta 23. detsembri Punapargi lahingust loe �Neti Uudistajast� nr.4.

Foto: Punapargi lahingust osav�tnu August Nõmmik.

Lahingus langenutele otsustas Punapargi rahvas p�stitada mülestusm�rgi ja nii loodigi 1933. aastal ausamba p�stitamise komitee, mille etteotsa asus H. Villemson (muide, see oli üks peamisi s��distusi tema hilisemal k��ditamisel Venemaale, kuhu ta ka suri). Mülestuskiviks valiti suur kivimärakas, aga kuna too asus �he kilomeetri kaugusel (praeguse vana m�isasurnuaia vastas üle tee), siis kohalikud puutöömehed meisterdasid kiviveoks suure kiviveokelgu.

Foto: Kivivedu Voltveti m�isa surnuaia kõrval oleval teel.

1934. aasta 24. veebruari talvisel laupäeval oli talgute korras kokku tulnud peaaegu 650 inimest, p�lvepikkusest vanani, kuna kõik tahtsid anda oma panuse, et vedada suur maakivi oma kohale. Kiviveo kelgu ette olid seotud mitu pikka k�it ja nii veeti inimeste ihurammuga kelk koos kiviga kohale. Vedu kestis koidust ehani ja kuna tegu talgutega, siis ei puudunud vedajatele muusika ega ka �lu. Veoteid juhatas kohalik metsamees Paul Reim jahipasuna signaalidega. Mees seisis ise kivil p�sti ja andis jahipasunaga m�rku, et kõik korraga �heaegselt t�mbaksid.

Foto: 24. veebruar 1934. Mülestuskivi veorahvas talgutel, keskel pasunaga Paul Reim.

1934. aasta suvel valmistati ette ja tehti valmis mülestuskivi �mbruse mullatööd, haljastus ja raiuti kivisse Vabadussõja risti kujutis ning kiri �Julgus p�rib võidu. 1918-1920.� Suve keskel oldi töödega j�utud niikaugele, et 12. augustiks 1934 kuulutati välja mülestuskivi avamine. (Vaata kava esilehete. 87 kB) Avamisele tuli umbes 2000 inimest ja avas�nad �tles mülestuskivi p�stitamise komitee esimees H. Villemson. Kirja teel saatsid oma tervituse riigivanem ja Kaitsev�gede ülemjuhataja. K�ne pidas kolonelleitnant A. Kivi - 6. jalav�epataljoni ülem (6. jalav�epataljon võttis lahingutest osa). Katte võttis kivilt Pärnu maavalitsuse esimees J. Markson. Mülestuskivi p�hitsesid evangeelse Luteri kombe kohaselt Saarde koguduse õpetaja M. H. Torrim, apostliku-�igeusu kombe kohaselt preester N. Leisman. Avamisel mängis Voltveti Vabatahtliku Tulet�rje�hingu pasunakoor ja laulis Voltveti metsakooli meeskoor. K�nega esines ka kivip�stitamise tegevliige metsaülem Paul Reim.

Foto: Mülestuskivi p�hitseb apostliku õigeusu preester Nikolai Leisman.

1936. aastal andis ausamba p�stitamise komitee esimees H. Villemson ausamba üle 6. jalav�epolgu Kaitsev�elaste �hingule. Ausamba juures peeti 23. juunil 1936. aastal selle �hingu liikmete pidulik kokkutulek.
1940. aasta kurjade aegade tulekul, kui Eestimaad tabas Vabadussõja ausammaste l�hkumise ja mahav�tmise laine, j�i Punapargi mülestuskivi paigale oma kõrvalise asupaiga ja ka kohalike elanike meelsuse t�ttu. Ka vahetult peale Vene-Saksa s�da, mil lasti õhku enamik Vabadussõja ausambaid (ka Kilingi-Nõmme oma), j�i kivi p�sima. Seda kuni 1950. aastani, mil kohalike punaste funktsion��ride m��t sai t�is. P�hjuseks oli, et metsakooli poisid käisid mülestuskivi juures oma meelsust n�itamas ja see ei meeldinud tollase Tihemetsa Tehnilise Metsatehnikumi direktor Matvejevile. Tema k�sul ja osav�tul, abiks Punapargi lauavabriku direktor Mat�ehhin ja Valdi Oja, �hatigi 1950. aastal ausammas. Ja nii j�i kivi purustatult lamama 38-ks aastaks. Kuni 1988. aasta kevadel otsustasid Kilingi-Nõmme kollektsion��ride klubi �Varia� liikmed mülestuskivi taastada.

Foto: Sellisena lamas purustatud mülestuskivi 38 aastat.

24. aprillil saadeti 117 allkirjaga palvekiri Pärnu rajooni T�itevkomiteele. (Vaata kirja. 71 kB) Kas sellest, et ajad olid veel muutlikud ja keegi ei julenud �jah� sõna öelda, aga vastus j�i tollaselt Pärnu rajooni TK esimehelt seltsimees Rein Kirsilt saabumata. Kuna Pärnu ei julenud asja otsustada, p��rduti Saarde K�la RSN T�itevkomitee poole sama palvega, alla kirjutas 60 inimest ja 1988. a. 8. juuli istungjärgul v�eti vastu otsus mülestuskivi ühiskondlikus korras taastada. (Vaata vastust palvekirjale. 121 kB) Sellele järgnes rahvalt annetusrahade korjamine taastamistöödeks. Taastamistöödega �hines ka Kilingi-Nõmme N�idismetsamajandi Rahvarinde tugigrupp, Tihemetsa rahvas ja kohalikud Punapargi inimesed.

Foto: Maapinnast mülestuskivi t�kkide otsimine.

Esimeseks tööks sai pinnase avamine, et leida sinna maetud purustatud mülestuskivi t�kke ja abiks oli Kilingi-Nõmme N�idismetsamajandi kraanajuht Kalju Pärtel. Kruusa ja mulla vedu teostas Heino Reinaste.
Oma praktilise tööga aitasid mülestuskivi taastada Kilingi-Nõmmest Robert Viik, Kalju Pärtel, Elmar Arunurm, Elmar Tänavots, Jaago Lensment, Hans Arukask, Urmas Tihane, Igor Sepp, Mart Aal, Ain Roost, Heino Meola, Mati Tints, Henn Vilbaste, Valter Siim, Sulev Ots, Hans Haki, Agu Nõmman, Olev Paukson, Henn Vestel, Mart Link, Valdur Pihelpuu, Vladimir Smirnov, Sulev Kikas, Agu Leivits, Ahti Seller, Johannes Paukson, Rein Reinok, Jüri Sonn, V�ino Kekkonen, Villu Pikker, Kalle Kiipus, Heino Reinaste, Andrus Teemant ja teised. Mülestuskivi kõrval oleval kivil, kus marmorplaat, millel kirjas lahingus hukkunute nimed, valmistas Võru kiviraietöökoja rahvas ja selle transpordi Võrust teostas Ants Laigna.

Foto: Inimesed raha annetamas.

15. oktoobril, taasavamise päeval oli kohapeal väljas temaatiline näitus, m��di kollektsion��ride klubi �Varia� poolt välja antud teemakohaseid �mbrikke ja mülestuslinte. Taasavamise tseremoonia avas Jaago Lensment, ajaloolise ülevaate esitas allakirjutanu, taastatud mülestuskivilt võtsid katte Punapargi mees Jaan Kuningas ja Kilingi-Nõmme N�idismetsamajandi Rahvarindest Kalle Kiipus. Kivi õnnistas Saarde koguduse õpetaja Elmar Salumaa. J�rgnesid k�ned, mülestused ja luuletused, mida esitasid Oskar Lehismets (ainukene, kes mületas lahingut), Jaan Kuningas, Hilda Turb ja Ella Allik meenutasid kivi esmaavamist. K�nega esinesid Rein Kirss, Ain Roost (taastamise Tihemetsa-poolne eestvedaja), Ants Laigna Rahvarindest, ajakirjanik Arnold Pulk, Pärnu Muinsuskaitse Seltsi esimees Eduard Rajari, mülestuskivi p�stitamise komitee esimehe H. Villemsoni võimees loomatohter Albert J�rgenson, Elmar ja Juuli M�tsnik ja Pärnu Rahvarinde esindaja. Laulsid Kilingi-Nõmme nais- ja meeskoor ning muusikat tegi pasunakoor Pärnust. Vanemad inimesed, kes olid mülestuskivi esmaavamisel, istutasid taasavatud mülestuskivi kõrvale tamme. Mülestuskivi �mbritseti lillede ja k��naldega. J�rgmisel päeval, 16. oktoobril austas mülestusm�rki oma lauluga Riiklik Akadeemiline meeskoor Olev Oja juhatusel.

Lõpetuseks tahaks tänada kõiki tollaseid tegijaid ja eriti kohalikku Punapargi ja Tihemetsa rahvast, kes on hoidnud mülestuskivi �mbruse puhtana ning pole pidanud paljuks alati v�rskeid lilli sinna viia.

Kilingi-Nõmme kollektsion��ride klubi �Varia� algatustoimkonna nimel
Olev Paukson.

P. S. Millal j�uab j�rg Kilingi-Nõmme ausamba k�tte?

Järgneb lk. 7