Neti Uudistaja

Kilingi-Nõmme veebileht

Nr. 13, detsember 1998


Lk. 2 

Uudiseid Tihemetsast

Tehnikumi poisid praktiseerisid Norramaal

Oktoobrikuul olid järjekordselt Norra Kuningriigi Buskerudi maakonna Saggrenda metsakoolis õppepraktikal Tihemetsa tehnikumi III kursuse metsandusõpilased. Neid juhendasid õpetajad Arnold Schmidt, Anne �ismaa ja Aivar �un.
P�hitegevuseks kahe nädala jooksul oli metsamaterjalide väljavedu. Tihemetsa õpilaste kasutuses oli 4 väljaveotraktorit. Kuna eelnev hooldus- ja k�sitsusõpetus oli tehtud juba Tihemetsas, võis Norras asuda kohe tegelikule t�üle. T��tati m�gisel maastikul. T��päev kestis kella 9st 15ni. Sinna mahtus ka kohvipaus, mille poisid sageli n.�. k�igupealt ära tegid. Lisaks sellele töötati põllumajandustraktoritel ja distantsjuhtimisega vintsidel. Viimased eelnevalt ka langetasid kokkuveetavad t�ved.

Norra metsades

T��st vabal ajal ja puhkepäevadel toimusid ekskursioonid, tutvumaks ümbruskonna vaatamisv��rsustega. Eraldi reis v�eti ette 400 km kaugusel asuvatesse Aurlandi fjordidesse. K�idi ka ammendatud ja mahaj�etud h�bedakaevanduses, kus l�biti 7 km pikkune kaevanduskõik. S�gavamas kohas oli k�igu kohal kuni 800 meetrit kaljut. Samas demonstreeriti ka vanaaegset puude pületamise abil toimunud k�igurajamise tehnoloogiat. �he m3 k�igumassi eemaldamiseks kulus omal ajal 52 ruumi k�ttepuid.
Toimus ka �ppeekskursioon t�istootmists�kliga (palgist pakendatud valmistoodangu m��miseni) kohalikku saeveskisse ja mahepõllumajandust õpetavasse p�llukooli.
Mägikohvikus toimunud pidulikul l�pu�htul jõudsid koolide esindajad �hisele järeldusele, et koostöö on kasulik ja peab j�tkuma. Kevadel ongi Norra õpilaste järjekord tulla praktikale Tihemetsa.

Tagasiteel selgus Stockholmis, et otse ei p��segi Tallinna, sest praamlaev Estline oli teel Stockholmi tormi käes kannatada saanud. Poisid pandi Helsingisse suunduvale Silja Serenadale ja sealt Tallinna tulevale Vasa Queenile. Ei ole halba ilma heata � mõnetunnine vahepeatus Helsingis võimaldas sellelegi heita kiirpilgu.

Foto: T�� käib t�ie hooga.

Karl Pettai


Keskkonnakaitsest

Prügi kasti!

Maailm muutub ja kahjuks ei ole areng alati meie �hist loodust arvestav. Ajaloo viimased aastak�mned oleme pillavalt elanud, eriti kui vaadata meie poolt toodetud j��tmete hulka. Reostamise tempo �ha kiireneb, prügim�ed kasvavad ning see näitab aja kriitilisust. Samas on meil kõigil võimalus kaasa aidata looduse kaitsmisele.
J��tmete kogumine, sorteerimine ja kompostimine ning loodussõbralike lahenduste otsimine meie igapäevases elus paneb aluse looduse kaitsele.

L�htuvalt s��stliku arengu p�him�tetest tuleb hakata j��tmeid sortima ning korraldama nende eraldi kogumist, mis võimaldaks organiseerida nende kordus- või taaskasutamist. Samas tuleb aga v�hendada tekkivate j��tmete koguseid. Teisese toorme k�itluse kava loomise eesmärgiks on linna territooriumil tekkiva toorme eraldamine j��tmetest, selle kogumine ja �mbertöötlemisele suunamine. Et kogu süsteem k�ivituks, peab sellele eelnema ka riiklik toetus.
Korduv- või taaskasutatavateks j��tmeteks on paber ja papp, plast, klaas, vanametall, olmeseadmed ja koduelektroonika, puiduj��tmed ja m��bel, tekstiil, kasutatud rehvid.
Kohaliku omavalitsuse ülesandeks on koostada j��tmek�itluskava ja korraldada olme- ja tootmisj��tmete kogumist. See töö on alanud ka meie linnas ja peab lõppema korralikult väljakujunenud j��tmek�itlusega.

Tänasel päeval on võimalik viia igasugune klaastaara O/� Noobelest poolt avatud taara vastuvõtupunkti. Teile mittevajalikud tekstiilesemed ja jalan�ud saab samuti viia turul avatud vastuvõtupunkti. Kodus saab olema rohkem ruumi ja samas leiab teine inimene sealt endale vajalikku selga, jalga, kangakudumiseks jm.

Samuti saame korras hoida prügim�e �mbruse ja viia prügi selleks etten�htud kohta. Suured prügihunnikud on kerkinud Saarde kalmistu kõrval oleva tee ��rde.
Me saame tellida iga mitme korteriga maja juurde prügikonteineri. Kui me reostame, peame ka selle eest maksma. Prügiveo hinnad ei ole k�rged ja siis ei pea ka �htupimeduses viima oma prügi linna haljasaladel olevatesse prügikastidesse. Prügi koht ei ole ka metsa all!

Tiiu Tammiste


Millist vett me joome?

Kilingi-Nõmme joogivesi p�rineb kolmest puurkaevust. Puurkaevude vesi v�etakse põhjavee (kesk-devon) horisondist 130-180 meetri sügavuselt. Vee erikasutus linnas on reguleeritud veekasutusloaga ning vesi peab vastama EV Joogivee Standardile 663:1995. Vee saamise ja transportimise seadmete ja nendes oleva vee valdaja on O� Kilingi-Nõmme Kommunaal.
Pärnu Tervisekaitsetalitus võtab regulaarselt puurkaevude ja trassi veest proove ja teeb anal��se. J�rgnevalt l�hemalt joogivee kvaliteedi �ldn�uetest:

  1. Joogivesi peab olema epidemioloogiliselt ohutu, keemiliselt ja radioloogiliselt kahjutu ning organoleptiliselt ja �ldreostusnäitajate poolest vähemalt rahuldav. Nende n�uete t�itmise peab tagama vee valdaja.
  2. Joogivesi peab olema kaitstud reostamise eest. See tagatakse sanitaarkaitsealaga (50 m) puurkaevu �mbruses ja vee n�uetekohase k�itlusega.

Organoleptiliste omaduste ja neid mõjutavate ainete ning �ldreostusnäitajate piirsisalduse järgi jagatakse joogivesi kolme kvaliteediklassi: väga hea, hea ja rahuldav.
Tabelis on toodud 15. oktoobril 1998. a. v�etud veeproovide anal��situlemused.

  M��t�hik Tsentraalpuur-
kaev (veetorn)
Aia tn. puurkaev Sambla tn. puurkaev
F��sikalised omadused        
V�rvus kraadi 4 - väga hea 8 - hea 1 - väga hea
H�gusus mg/dm3 0,3 - väga hea 2,5 - rahuldav 0,3 � väga hea
Keemilise koostise näitajad        
Ammooniumioon (NH+) mg/dm3 0,33 - väga hea 0,33 - hea 0,10 - hea
Nitritid (NO2-) mg/dm3 < 0,003 - väga hea < 0,003 - väga hea < 0,003 - väga hea
Nitraadid (NO3-) mg/dm3 < 0,2 - väga hea < 0,2 - väga hea 3,4 - hea
�ldkaredus mg/ekv/dm3 5,9 - hea 3,7 - väga hea 2,5 - väga hea
Kloriidid (CI-) mg/dm3 10,0 - väga hea 10,0 - väga hea 10,0 - väga hea
Raud (FE++ ja FE+++) mg/dm3 0,18 - hea 0,81 - rahuldav 0,05 - väga hea
Fluor (F-) mg/dm3 0,54 - madal 0,30 - madal 0,10 - madal
Mikrobioloogilised omadused        
Coli-laadsed bakterid pesa/100 cm3 0 0 0
Termolaterantsed coli-laadsed bakterid pesa/100 cm3 0 0 0

K�ik tabelis toodud näitajad iseloomustavad looduslikku vett. L�hemalt näitajate sisust j�rgmist.
Vee v�rvust hinnatakse kraadides, v�rreldes uuritavat vett v�rvusetalonidega. Vee v�rvus võib olla mõjutatud huumusainetest, kolloidsetest raua�henditest.
Vee h�gusus on tingitud savi-, liiva- ja mudaosakestest, samuti orgaanilistest ainetest.

Vee keemilist koostist iseloomustab veel pH - vesinikioonide kontsentratsioon vees. Antud anal��sides vee pH ei olnud m�äratud, kuid varasemates on see olnud vahemikus 7,5-8,0. Enamasti on loodusliku vee pH piirides 6,5-8,5.
L�mmastik�hendid (ammooniumioon NH+, nitriidid NO2-, nitraadid NO3-) moodustavad vees peamiselt karbamiidi ja valkude lagunemisel. Ammoonium�hendite ja nitritite suur sisaldus viitab v�rskele orgaanilisele reostusele, nitraadisisaldus aga suhteliselt vanale reostusele.

Vee �ldkareduseks nimetatakse kaltsiumi ja magneesiumi ioonide summat 1 liitris vees. Suure karedusega vesi p�hjustab katlakivi tekkimist ja suurt pulbrikulu pesemisel. Seda on oluline teada, sest praegu on majapidamises automaatpesumasinad, kohviaparaadid, triikrauad. Nende n�uetekohaseks ekspluateerimiseks tuleb neid regulaarselt katlakivist puhastada.
Kloriidid (Cl-) esinevad looduslikus vees alati, sest kloori soolad on väga hästi lahustuvad.
Raud esineb looduslikus vees lahustunud, kolloidsel ja peenh�ljumi kujul. Suur rauasisaldus p�hjustab vee pruuni v�rvust, roosteplekke ja halvendab vee maitset.

Joogivesi ei tohi sisaldada t�vestavaid mikroorganisme. Vees leiduvad patogeensed bakterid võivad p�hjustada haiguste levikut.

Tabelis toodud anal��situlemustest järeldub, et linna joogivesi vastab uuritud näitajatelt EV Joogivee standardile 663-95, ainult fluori sisaldus on kõigi kolme puurkaevu vees ��rmiselt madal. Seet�ttu tuleb soovitada hambapastasid, mis sisaldavad rohkem fluori, nii tagame tervemad hambad.

Vaike Parts



Ilmast ja põllust

Ei me ilma ette tea!

Tänavune november oli talve n�gu

ööpäeva keskmine õhutemperatuur langes miinuskraadidesse 7. novembrist (tavaliselt detsembris), ilmad on ligi 10o võrra külmemad normist. Maapind on külmunud ca 15-20 cm, veekogudel j��. Põhja-Eestis, kus Läänemere l�hedus ja Soome ning Loode-Venemaa külmade mõju tuntavam, katab maad juba paar nädalat parajalt paks (20-30 cm) lumevaip. Külmade-kuivade k�rgr�hkkondade leviala t�ttu on Eesti kohal v�he pilvi ja lund mujal vaid 1-2 cm.
Sel talvel ei tohi valvsust kaotada! Arktiline �hk Põhja-J��merelt on pikemat aega meie l�hedal, Venemaa Euroopa osal ja Põhja-Soomes - Skandinaavias, oma võimu nõidanud. Praegune temperatuurikõik sarnaneb Jõgeva Agrometeoroloogiajaama töötajate arvates 1965/66 ja 1993/94 aastate (veel varasematest aegadest 1941/42 a.) külmade talvede ilmadele.

Kindlasti pakub huvi , kas rahvatarkus �Mart k�lmetab, Kadri sulatab� peab paika. Silmas peetakse muidugi nende t�htpäevade l�hi-ilma. Alahindamata loodusj�udude koosmõju ilmastiku kujundamisel, võib teatud m�äral ilmamuutusi ette näha meile l�hima planeedi Kuu seisude põhjal. Enamlevinud on tähelepanekud kuu loomise ja t�is-saamise aegadest.. T�iskuu toime on kõige tuntavam - kõige sajusemal ja pilvisemalgi ajal ilmub öösel t�iskuu taevale. Muidu tema olemasolust ei teakski. T�iskuu ajal esineb kevadel-sügisel sageli ��k�lmi, talvel pakaselisi aegu. Ilmad on kuivapoolsed, päikeselised. Kuu loomise päevad on muutlike ilmadega, ka sajused. Suvel ja talvel on oma erinevused. T�iskuu aeg oli novembri algul, kuu loomine 19. kuupäeva hommikul. Seega on oodata ilmamuutust ja kella-aja alusel sajust-tormist (?) perioodi. Aastate l�ikes t�iskuu ja loomise ajad liiguvad, seega erinevad mardi- ja kadripäeva ilmadki.

Ilma ennustamiseks Kuu järgi on muidki võimalusi. V�he liigub teavet Kuu liikumisest piki oma elliptilist rada - kord kaugenedes, kord l�henedes Maale (anomaalne kuu). Kaugenev kuu (apogee) mõjutavat �humasside liikumist nagu kasvav (s�noodiline) kuu - kestavad ilusamad, päikeselisemad ilmad. L�henev kuu (perigee) toob ilmamuutuse ja madalr�hkkondi.
V�he on teada, kuid paljud on märganud, et Kuu liikumisteed pole aastaringselt samal kõrgusel. Kuu t�usmise ja laskumise perioodid (troopiline kuu) ei kattu kuuketta kasvamise-kahanemise r�tmiga. Nii et segadust arusaamise jaoks kui palju. Aiahuvilistele on nimetatud nähtus tuttav M. Thuni �K�lvikalendrist� istutus- ja mittesobivate aegade nime all.
Vanarahva m�rkus: kui kuu luuakse k�rgele (v�i n�ib k�rgel), on külma oodata, kui madalasse (v�i n�ib madalal), tulevad soojad ilmad.

Jõgeva Agrometeoroloogiajaama töötajate poolt oktoobri keskpaiku ülevaadatud taliviljap�ldude seisund oli valdavalt hea või rahuldav. Hilisemate k�lvide oras oli v�hearenenud, umbes kolmandik 3. lehes, üle poole tärkamise faasis. Võrsumist t�heldati viiendikul p�ldudest. Esines k�lvide eba�htlust, t�hikuid, taimede kolletumist liigniiskusest. Kuu lõpuks jõudsid orased kolme-lehe või võrsumise faasi. Viimaste vaatluste järgi k�lm ohtlik pole olnud, kohati esineb küll lehetippude k�lmumist.
Jõgeval m��deti võrsumiss�lme sügavusel mullatemperatuuriks 10. novembril �3o, 13.-16. novembril -2o, 18.-20. novembril �3,3o. Mulla k�lmumissügavus on 20 cm ja õhukülma sageli �15o piires, maapinnal on temperatuur olnud �19,5o-ni. Tihemetsa ümbruskonnas langes õhutemperatuur alles viimastel öödel �13o-ni, seega on tunduvalt n�rgem k�lm. Jõgeva Agrometeoroloogiajaama töötaja Helle Raudsepa sõnul võib temperatuur võrsumiss�lme sügavusel olla -2,5o �3o piires. Taliviljaoraste külmataluvus ulatub �5o-ni.

Svea Randmaa


1999. aasta - eakate inimeste aasta!

Saabumas on 1999. aasta, mis on kuulutatud rahvusvaheliseks eakate inimeste aastaks. Huvitav, miks?
Kas tõesti paneb sajandi lõpp rohkem m�tlema aja ja �htlasi ka inimelu kiire kaduvuse üle ka neid, kes muidu m�tlevad ja k�ituvad nii, nagu oleks nende päralt igavene noorus. Noorus on voorus, mis kaob aastatega, kirjutasid meie vanavanaemad oma salmikutesse ja paraku on see t�si. Sellele peaksid m�tlema kõik, eriti need noored ja edukad, kes meie taastatud vabariigis on ilma teinud ja praegugi veel teevad. Sest just neil on praegu võimalus aidata neid, kes on vanad ning v�etid ja mõnelgi puhul h�dasti abi vajavad. Võib-olla just sellepärast on välja kuulutatud eakate inimeste aasta, et me kõik üheskoos m�tleksime neile, kelle elutöö on tehtud, m�tleksime nende vajadustele ja soovidele.

Vajadused ja soovid� Vanade inimeste puhul me tavaliselt m�tleme - puhas ja soe tuba, k�ht t�is, mis neile muud vaja on. Nii saavad möelda ainult need, kellel puuduvad eakad l�hedased, või kes oma l�hedased hooletusse jätnud on. Ja neid ei olegi nii v�he. K�sige sotsiaaltöötajate käest, kelle igapäevane töö on vanurite eest hoolt kandmine, k�sige, mida nende hoolealused kõige rohkem neilt ootavad?
See ei ole materiaalne abi, vaid nad ootavad seltsi, nad tahavad rääkida, tahavad, et nendega r��gitakse. Tihtipeale ei ole neil kedagi, keda oodata, peale kaks korda nädalas neid külastava hooldus�e. Paljud suhtuvad neisse nagu oma lastesse, hoiavad neile �unu või kommi, isegi tusatsevad ja t�relevad nendega.
Lugupeetud täiskasvanud pojad ja tütred, tunnistage ausalt, kui tihti te k�ite oma emadel-isadel k�las, kuigi nad elavad võib-olla samas linnas? Ja kui k�ite, on siis nii, et ruttu toit kotist kappi, vesi ja puud tuppa, ning juba minek! Mis sa selle vanainimesega ikka, koduski palju tegemist! On ju sageli nii?

M�elge aga nüüd korraks niimoodi - te ei m�rkagi, kui teie viimane laps l�petab 12. klassi, ise olete veel noor, võib-olla isegi alla 40, uut last te arvatavasti siiski enam ei muretse. Esialgu on tore ka tudengit koju oodata, siis aga on teie lapsel oma pere, omad tegemised, kodusk�igud j��vad harvemaks kuni võib-olla ainult kord aastas. On sellised mõtted meeldivad? Kuigi te võite võita, et see on elu seadus ja nii see l�heb, ei ole see siiski paratamatu.
Hoolige praegu oma vanematest rohkem, külastage neid koos oma lastega, leidke nende jaoks aega, k�llap see saab omaseks ja vajalikuks ka teie lastele. M�elge sellele eriti nüüd, kus on l�henemas j�ulud ja iga inimhing igatseb hellust ning soojust.

J�rgmises ajalehes tahaks rääkida kohaliku haigla juures asuvast hooldusosakonnast, kus pidevalt elab, jah, just elab, mitte ei ole ravil, vähemalt 10 vanurit. Tahaksin rääkida nii hooldusalustest kui hooldajatest, �htviisi fantastiliselt toredad on nad kõik. Oma mured on neilgi, sellest aga juba järgmine kord.

Mae Annast


 

Toimetaja Ahti Seller.
Neti Uudistaja nr.1; nr.2; nr.3; nr.4; nr.5; nr.6; nr.7; nr.8; nr.9; nr.10; nr.11; nr.12
Kilingi-Nõmme