Lk. 3 

T�htpäevakalender

Mihkel Kask
1903-1968

Arst ja h�gieenik Mihkel Kask s�ndis Kilingi vallas 16. 11. 1903. aastal. 1923. a. lõpetas ta Võru keskkooli ja 1929. a. Tartu Ülikooli arstiteaduskonna. 1933. a. kaitses meditsiinidoktori võitekirja teemal �Sugemeid Tartumaa tervisehoidlikust elust�. Aastatel 1938-1941 oli Tartu Ülikooli Kehalise Kasvatuse Instituudi juhataja ja 1940-1941 Eesti peasanitaarinspektor. Alates 1956. aastast Tartu Riikliku �likooli �ppej�ud, aastast 1962 professor, aastatel 1958-1968 h�gieenikateedri juhataja.
On k�sitlenud peamiselt tervishoiukorraldust ja koostanud �pikuid. Ajakirjanduses selgitas korduvalt tomati, musta s�stra, köögiviljade, mee, pihlaka- ja kibuvitsamarjade tähtsust toiduainetena ja vitamiiniallikatena.
Alates 1930. aastate keskelt kuni 1941. aastani esines neljapäeviti Eesti Raadio saates �Viis minutit tervisele.� Tema tervishoiuteemalised raadiosaated jätkusid alates 1956. aastast. Rahva seas sai ta juba esimese Eesti Vabariigi ajal tuntuks äraadiotohtrina�.
1963. aastal autasustati teda tervishoiualaste teadmiste levitamise eest ringhäälingu kaudu Eesti Raadio esimese �H�bemikrofoniga�.
Mihkel Kask suri 21. 03. 1968. aastal Tartus ja maeti Vorbuse parki.

Karl Pettai

Omanikuks olemise m�ng

Oli põllumajanduslik suurettevõte - sovhoos. Otsustati see reformida. Paar aastat tegi tööd reformikomisjon. Pandi paika osakute suurused ja omanike ring.
K�ik edasine toimus etteantud raamides. Sovhoos t�keldati nn. osa�hinguteks. Osa�hingute skeem oli nagu enne 1940. aastat tegutsenud �hisomanditel - meierei- ja masina�histutel, tarbijate kooperatiividel. See oli: a) liikmed - omanik; b) liikmete eestseisus - juhatus koos juurdekuuluva revisjonikomisjoniga; c) palgaline juhtkond, kelle tegevust kontrolliti omanike �ldkoosolekute ja juhatuse poolt.

Antud juhtumi puhul toimus tegevus järgmiselt:
1. 1993. a. sügiseks oli reformikomisjoni töö valmis.
2. Selle komisjoni initsiatiivil kutsuti sovhoosi klubisse kokku ca 250 omaniku ehk osalise �ldkoosolek. Kutsete laialisaatmist ja nende saamist keegi osalistest ei võida. Teatakse kuulutusi teadete tahvlitel. Seet�ttu pensionip�lve pidavad ja oma maakodus elavad vanurid, kes olid saanud tööosakute ja õigusvastaselt v�ärandatud vara osakuid, praktiliselt sellele koosolekule ei sattunud.
3. Koosolekul jagati majand osa�hinguteks.
4. Pandi paika osa�hingute tööprintsiip:
a) võtta vastu p�hikirjad;
b) omanike �ldkoosolekute kord - 1 kord aastas;
c) �ldkoosolekul valitava juhatuse ja revisjonikomisjoni valimise kord - 3 aastaks, ja nende liikmete arv;
d) juhatuse koosolekute arv - vähemalt kord kvartalis.

Edasi toimus osaliste poolt osakute paigutamine osa�hingutesse. Nii ka tehti. H�stiinformeeritud v�hemus paigutas oma osakud m��davatesse objektidesse (töökoda) ja haarasid oma k�tte põllumajandustehnikat (traktorid, autod ja haakeinventar), ladude vara.
Allakirjutanu jaoks oli aga rong läinud - tema tööosak 8000 kr ja v�ärandatud vara osak 10 000 kr paigutati põllumajandustootmisega tegelevasse osa�hingusse. See oli sundkõik. Osakute väljamaksmisest ei olnud juttugi. Pidanuks aga olema.
Miks inimene paigutab oma osakud osa�hingusse. Ikka selleks, et seda dividendide n�ol suurendada. Aga kui ei ole selle järele ahnust? Võib-olla oli seda raha vaja oma elamise tarbeks. Seega toimus järjekordne kolhoosi ajamine. Esimene oli veidi viisakam. K�idi - agiteeriti. Lõpuks �hvardati. üle j�u k�ivate maksude kehtestamine ja Siberi-hirm sundis lõpuks avalduse kirjutama. Ikkagi avalduse, et paistaks oma tahte moodi välja.

Edasi toimunu oli kummaline, aga võib-olla ka mitte. Selle uue suure osa�hingu �ldkoosolekutest ei tea keegi selle liikmetest. Juhatus oli 5-liikmeline: 1 autojuht, 1 traktorist ja ülejäänud 3 võtsid oma kanda ka juhtkonna kohustuse.
Autojuht ja traktorist arvavad, et nad on veel ka praegu mängult juhatuses. Ei saa aga olla, sest 3 aasta möödudes oleks tulnud valida uus juhatus, s.o. 1996. aastal. Teistkordse valimise toimumise kohta ei tea nad aga midagi. Algselt olid nad ka mitte volitatud, vaid nimetatud.
16. 12. 1997. aasta Riigi Teataja lisas oli teade, et antud osa�hing on oma tegevuse sundlõpetamise tagajärjel l�petanud. Seal anti ka teada, et materiaalseid n�udmisi omavad isikud, s.h. ka osa�hingu liikmed, võivad vaidlusaluste k�simustega 4 kuu jooksul p��rduda kohaliku maakonna rahvakohtu poole. Kelle initsiatiivil sai teoks sundl�petamine? Kas pidanuks olema vajalik sajakonna liikme ehk omaniku �ldkoosolek? Sundl�petamine oli teadmata ka autojuhist ja traktoristist nime poolest juhatuse liikmel. Võib-olla oleks ilus kokku kutsuda osa�hingu liikmete koosolek, saaks selge pildi toimunust?

Kui hinnata toimunut maamehe kombel, siis osanikud-omanikud olid peremehed, juhtkond sulane. Sulane võttis juhatuse rolli oma k�tte ja toimis nagu arvas. Veelgi enam - sulane l�i uue osa�hingu ja kasutab edasi sundlõpetamise teel tegevuse l�petanud osa�hingu varasid ning m��s ära tehnilise hoolde töökoja. Teravilja- ja loomakasvatusest saadud kasumit peab ka omaks. Mis ripakil, see ära! Kui pole, siis ripakile ja ikka ära!
Massimeediast saame teada, et sarnaseid lugusid tuleb ette ülearu sageli. Kes on s��di, et peremees ei tea olla peremees ja sulane ei tea oma kohta? (Näiteks pankade aktsion�rid - pankade juhtkonnad.)

Meenub Eesti Vabariigi taaskehtestamise järel kuuldu, et meie osa N Liidu l�hkumisel oli ka suur. Varastasime ja tegime suli. Ja kukkuski impeerium kokku. Sellest k�simus - mis vaenlane see meie riik siis on, et seda selliselt l�hkuda?

R. Patlane

T��h�ive-
probleemidest

Pole vist inimest , kes ei oleks kokku puutunud tööh�iveprobleemidega. Hetkel, kus kogu vabariigis paljud ettev�tted on sunnitud tootmismahte v�hendama ja töötajaid sundpuhkusele saatma, on see probleem eriti aktuaalne. T��h�ivet saab vaadata kahe nurga alt.
�helt poolt töö ettev�tjad e. tööandjad. Nende soov on palgata töötajaid, kes oleksid võimalikult k�rge kvalifikatsiooniga ja suudaksid hakkama saada oma töö valdkonnas iseseisvalt. Mida laiemahaardelisem on töötaja oskuste diapasoon, seda rohkem on tööandjal võimalik teda t�üle rakendada. Vastavalt tööpanusele ja ettev�tte võimalustele maksta töötajale tehtud töö eest.
Teiselt poolt tööv�tjad e. töötajad. Nende sooviks on käia tööl s.t. m��a ennast kui tööj�udu ja saada selle eest võimalikult suurt palka.
Aitamaks kohalikus piirkonnas nii tööandjaid kui tööv�tjaid, moodustasid Kilingi-Nõmme Linnavalitsus ja Saarde ning H��demeeste Vallavalitsus �hiselt koostöös Sotsiaalministeeriumiga kohapeale tööaktiviseerimiskeskuse (l�h. T A K). TAK-i otsene ülesanne on aidata leida tööd praeguseks piisavalt suurel töötute armeel. Aidata tööandjaid uute töökohtade loomisel.

Praeguseks hetkeks on Saarde kiriku pastoraadihoones (endine sovhoosi kontor) eraldatud ruum, millest kunagi võiks kujuneda kokkusaamiskoht kõigile, kes puutuvad kokku eelpoolnimetatud probleemidega. Oleks väga tore, kui selle töö tulemusena sõnniks uusi firmasid, kus saaksid rakendust eelkõige �rnema poole esindajad. Omapoolset abi nii firma loomise, �riplaani koostamise kui ka muu n�ustamise osas lubas Pärnu �rinõuandla. Kuna hetkel pole TAK il oma telefoni, siis saab minuga �hendust esialgu ainult �htuti tel. 251 38 328. Kirikum�isas olen kindlasti kohal ka igal esmaspäeval 8-12 ning neljapäeval 13-17. Samuti saab minuga �hendust pidada läbi linna ja valla sotsiaaltöötajate.

�he osa TAK-i tööst moodustab ka hetkel mittetöötavate isikute rakendamine ühiskondliku töö korras. See ei ole ainult tänavate ja parkide korrashoid, vaid peaks tulevikus h�lmama hoopis laiemat valdkonda nagu �mblus, puidu- ja metallitöö ning miks mitte ka lihtsam ehitus. Siin n�en tulevikus võimalust, mille läbi ettev�tjad saaksid omale lihtsamalt inimesi t�üle rakendada.

Esmaülesandena n�en korraliku ülevaate saamist kohalikust ettev�tlusturust. Firmasid on palju ning esmapilgul tundub, et samapalju on ka probleeme. Üks �hine tunnus on küll juba ilmnenud - enamik on oma probleemidega ise p��dnud hakkama saada. Üks paljusid �hendav probleem on turvalisus või eelkõige selle puudumine. Võib-olla saab sellest esimene p��suke, kus kohalikud ettev�tjad �hiselt mingi lahendi leiavad ja ehk kasvab sealt ka uusi ideid tulevikus koostöö j�tkamiseks. K�ik ettepanekud selles valdkonnas on teretulnud.
Samuti loodan saavutada tihedat kontakti nende inimestega, kes mingil p�hjusel on töötud praegu või on oht, et nad võivad töötuks j��da. Siin ei pea ma silmas mitte ametlikku staatust, vaid tegelikku töölk�imist. Ei maksa h�beneda ka talunikel, sest nende olukord on praegu minu arvates kõige hullem. Leian, et probleemidest ei pea vaikima, vaid neist tuleb tõiesti avameelselt rääkida. P��an enda poolt anda parimat, et siin piirkonnas oleks tööh�iveprobleem võimalikult väike.

Andres Kukk
kohaliku TAK-i töötaja

EELK Saarde koguduse õpetaja ja Kilingi-Nõmme linna aukodanik professor d. dr. Elmar Salumaa mülestuspäevad Saardes ja Kilingi-Nõmmes

13. detsembril kell 10.00 Saarde kalmistul mülestushetk E. Salumaa haual.
Kell 11.00 mülestus-
jumalateenistus Saarde Katariina kirikus. Peale jumalateenistust koosviibimine pastoraadis.
14. detsember mülestus�htu Saarde pastoraadis algusega 15.00.

Elmar Salumaa (end. Elmar Silvester Teppan) s�ndis 15. dets. 1908 Tartumaal Vara vallas. 1929 lõpetas H.Treffneri gümnaasiumi. 1935 lõpetas Tartu Ülikooli usuteaduskonna teoloogia magistrina, 1935-1940 oli usuõpetajaks H. Treffneri gümnaasiumis, 1937. aasta sügissemestrist ka Tartu �likooli usuteaduskonna s�stemaatilise usuteaduse �ppej�ud. Saksa ajal oli taas usuõpetaja HTGs, selle kõrvalt 1942-43. a Tartu koolide inspektor. Alates 1. 01. 1943 oli Usuteaduse Instituudi s�stemaatika professor. 9. 01. 1944 ordineeriti EELK vikaarõpetajaks ja m�ärati ametisse Otep�üle, detsembrist 1944 oli Laiuse koguduse õpetaja.

1945-1951 möödusid Venemaa vangilaagrites ning 1951-1955 asumisel Suhhobuzinski rajoonis, töötades Kirovi-nimelises kolhoosis farmitöölisena. 25. 01. 1956 taas Usuteaduse K�rgema Katsekomisjoni (Usuteaduse Instituudi) s�stemaatika �ppej�ud. l. juunist 1962. aastast EELK Konsistooriumi v�lissuhete referent kuni l. nov 1969. Samast kuupäevast Saarde koguduse õpetaja.

T�htsamad teosed: "Jutlus kui teoloogiline probleem" (1957), "Evangeelse eetose alused" 1/4 (1958), Galaatia kirja kommentaar "Armus�num galaatlastele" (1958), "Filosoofia ajalugu" 1-4, Matteuse evangeeliumi kommentaar 1-3 (1963), K. Barthi "Kiriklik dogmaatika" kokkuvõte (1964, trükis 1994), jutlusekogu "Meie eest" (1964), kasuaaliatekogu "Elus�na igavene" (1972). Viimaseks suureks tööks j�i kahek�iteline "Teoloogia sõnaraamat". Sellele lisandub 1967. aastast alates koostatud ligi 60 "Teoloogilist Kogumikku". Lisaks paark�mmend t�lkeraamatut ja �pikut.

Professor E. Salumaa j�i UI �ppej�uks kuni surmani. Tema teaduslikku tööd on tunnustatud Usuteaduse Instituudi ning Tartu Ülikooli poolt audoktori nimetusega. Kilingi-Nõmme linn tunnistas Elmar Salumaa 19. aprillil 1994 oma esimeseks (ja siiani ainukeseks) aukodanikuks. l. augustil 1995 asus E. Salumaa Saarde koguduse õpetaja ametist vanaduspuhkusele ning 7. jaanuari 1996. a varahommikul kutsus Issand Eestimaa mitme p�lvkonna inimeste õpetaja siit ilmast ära.

Saarde Katariina koguduse juhatus
Kilingi-Nõmme Linnavalitsus

K�lalised Norrast

25. oktoobril külastas Kilingi-Nõmme Invaliidide �hendust Norra Bucerudi maakonna puuetega inimeste delegatsioon. Sinna kuulusid inimesed maakonna Puuetega Inimeste Kojast, Lihasehaigete Seltsist, Reumaatikute Seltsist ja Sclerosis Multiplexi �hingust.
K�lalistepoolne soov oli tutvuda meie seltside ja �hingute tööga. S�lmida sidemeid nii �hingute kui �ksikisikute tasandil saatusekaaslastega. Nende arvates on meil töö puuetega inimestega sellisel tasemel, kui neil oli 20 aastat tagasi.

Foto: Norrakatega klubis. Vasakult esimene Kilingi-Nõmme Invaliidide �henduse esinaine Signe Sakala.

Kilingi-Nõmmes olid külalised neli tundi. Selle aja sisustasime kahe üritusega. Invamajas näitasime puuetega inimeste poolt valmistatud käsitööesemetest näitust ja edasi palusime külalistel tulla koos meiega klubisse. Klubis esinesime koos klubi �Eakas� inimestega koostatud isetegevuskavaga ja katsime laua. Nii näitus kui eeskava meeldisid külalistele. N�ituselt osteti kaasa käsitööd, meie esinemisest tehti pilte.

Et seda kõike saime nii korraldada, täname südamest Kilingi-Nõmme Linnavalitsust ja Saarde Vallavalitsust, kes kandsid meie ürituse kulude poole. Täname ka klubi töötajaid, kes võimaldasid meil kasutada ruume ja inventari. Aitäh meeldiva tantsumuusika eest! Suur tänu isetegevuslastele ja käsitöömeistritele aktiivse osav�tu eest!

Signe Sakala
Kilingi-Nõmme Invaliidide �henduse esinaine

X Raimond Valgre nimelisel laulufestivalil Tartus

pälvis Liisi Koikson parima Valgre loomingu esitaja preemia. Paavo Ruzit� kuulutati B-kategoorias parimaks meessolistiks.

Foto: Paavo Ruzit�.

Ansambli "Üks väike rõõm" neidude laulmise kohta lausus žürii liige Tarmo Leinatamm: �Kahtlemata vokaalselt säravaim esitus.�

K�iki lauljaid juhendab Toomas Voll, klaveril saatis esinejaid Ahti Bachblum.
Festivalil osales rekordarv ülesastujaid - 61.

Margit Schmidt