Netileht.gif (10526 bytes)
Nr. 2, detsember 1997


Uudiseid Tihemetsast

Tehnikaõpetajate �ppepäev

Tihemetsa tehnikum on põllumajandusministeeriumi poolt m�äratud tehnikasuunaliseks baaskooliks teistele põllumajandustehnikumidele.

J�rjekordse ettev�tmisena korraldati tehnikaõpetajate �ppepäev. Lektoriteks olid Tihemetsa õpetajad. Mootorsaagidest, nende remondist ja kasutatavatest turvavahenditest r��kis Aivar �un, autode diagnostikak�simustest Toomas P�rn, autohooldusvahenditest Toivo Kirsi, metallitöödest, keevitusseadmetest ja �tehnoloogiatest Mart Metsla.
Kohal oli 16 tehnikaõpetajat viiest tehnikumist. Kokkuv�tte �ppepäevast tegi ministeeriumi �ppe-metoodikakabineti peametoodik Riho Viirmaa.

Järgmine �ppepäev toimub kevadel. Siis on planeeritud ka ruloonsilo valmistamise tehnoloogia tutvustamine.

"Tihnu Teataja"

Ilmus tehnikumi õpilaslehe "Tihnu Teataja" selle õppeaasta esimene number. Luulevormis j�ulum�tisklus , esmakursuslaste koondmulje koolist ja kursusekaaslastest, raamatupidamisõpetaja Irene Janteri vastused toimetuse k�simustele, spordiuudised, pildikesi koolielust, natuke nuputamist ja õpilaste omaloomingut - niisugune on kokkuvõttes lehe sisu.
Toimetajatöö tegi II sekret�rikursuse neiu Evelin Leeduks.

"Rukkilille" töömailt

Aastaring on täis saamas tehnikumi eakate klubil "Rukkilill". Tegemist on aktiivset elu elavate elurõõmsate daamidega, kellel jätkub tantsu�, mängu�, etlemis� ja laululusti. Elvi Adamsoni juhendamisel ning M�rt Tali saatemuusika saatel harjutab regulaarselt memmede (nii nad end ise nimetavad) laulu� ja tantsuansambel. M�rdi taktikepi all tegutseb ka k�lakapell. Ei puudu ka sõnakunsti harrastajad.
Regulaarselt, kord kuus, toimuvad klubi kohvikõhtud. Kutsutud külalisteks ollakse juubeli�htutel. Oma sefluse alla otsustati võtta Tihemetsas asuv vastavatud Saarde valla vanadekodu.

Suve suuremaks ja meeldej��vamaks ettev�tmiseks oli Kilingi-Nõmme klubiga "Eakas" kahasse toimunud kahepäevane bussiekskursioon Vargam�e ja V�ndra maile. Vargam�el oli võimalus osa saada ka seal toimunud Rakvere teatri vabaõhuetendusest.
Ekskursiooni eest ollakse siiralt tänulikud Saarde valla� ja Kilingi-Nõmme linnavalitsusele, kes võtsid oma kanda ekskursiooniga seotud finantsk�simused.

J�rgmise aasta veebruaris saab klubi 10-aastaseks. Juba on alustatud ettevalmistustega selle pidulikuks äram�rkimiseks.

Karl Pettai


Uudiseid Talilt

Meenutused 6-aastasest Tali vallast

Tali vald sai valla õigused 19. detsembril 1991. aastal. Selle kohta on vallavalitsuses olemas tunnistus tollase ülemn�ukogu esimehe Arnold R��tli allkirjaga.

6 aastat on valla elus väga l�hikene aeg, et midagi suurt ära teha. Liiati veel kujunevas vallas. Selle aja jooksul on valda juhtinud kaks vallavanemat ja kaks volikogu esimeest. Kui vald sai valla staatuse, oli seaduse järgi vallavanem ka volikogu esimees. Tollane vallavanem-volikogu esimees Endel-Erik Maddison sai selle tööga hästi hakkama. Peamine ülesanne oli kõikv�imalike plaanide ja kavade koostamine. Tali vallal on olemas arengukava, mille E.-E. Maddison koostas, samuti valla p�him��rus. Ilma nende dokumentideta vallale valla staatust ei antud.

Uute seadustega on vallavolikogu esimehe ja vallavanema koht lahutatud ning nii töötavad kaks isikut - üks volikogu esimehena, teine vallavanemana. Seoses sellega on töö muutunud keerukamaks. Kui volikogu esimees on huvitatud kohaliku omavalitsuse tööst, laabub kõik hästi. Meil pole paraku kõik hästi läinud. P�hjus - oleme väike vald ja ei saa lubada endale palgalist volikogu esimeest. Kui volikogu esimees teeb tööd oma p�hitöö kõrvalt, siis on selge, et üks töö tehakse pealiskaudselt. Paraku on see mülema volikogu esimehe poolt olnud valla töö, sest mülemad volikogu esimehed on olnud Tali Põhikooli õpetajad. Nii volikogu esimehe kui õpetaja amet on rasked ja vaevan�udvad, kahju, et kannatanud on omavalitsuse juhtimine, sest volikogu esimees peab väga palju otsustama omavalitsuse ees olevate ülesannete lahendamisel.

Vallavanemaks on momendil ja oli ka eelmises koosseisus Ants Tiido, kes kandideeris ka valimistel ja sai kõige enam hääli, seega rahvas usaldab teda.

Vallavalitsus on p��dnud lahendada valla probleeme vastavalt oma võimalustele. Koos Tali Põhikooli direktori Signe Postiga on suudetud kõikv�imalikest fondidest taotleda raha koolihoonete remondiks. Esmalt tehti majaseene kõrvaldamiseks sisemistes ruumides remont, siis pandi koolimajale uus katus, soojustati lasteaed-s��kla ja koolihoone laed. Koolihoone ja lasteaed-s��kla on üle viidud elektrik�ttele. Veelikse algkooli hoones on tehtud jooksvat remonti.
Kultuurihuviliste meeleheaks on ka Tali Seltsimaja üle viidud elektrik�ttele.
Raha on eraldatud Veelikse sauna remondiks. Korrastatud on Veelikse paisjärv.
Mitu aastat taotleti summasid teede remondiks. Käesoleval aastal raha saadi, selle eest korrastati Lanksaarde viiv tee.
Valla eelarvest saadud summade eest on korrastatud spordisaal endises kolhoosi kontoris.
Peale hoonete ja rajatiste korrastamise on suudetud muretseda Tali Põhikoolile, seltsimajale ja vallavalitsusele uut kaasaegset m��blit ja kontoritehnikat, ilma milleta pole tänapäeval võimalik töötada.

Kordaminekute kõrval on ka rida m��dap��smatuid ettev�tmisi, mis rahvale ei meeldi. On tulnud anda n�usolek Hoiupanga Tali kontori sulgemiseks, kuna selle pidamine ei olnud pangale kasulik. Suleti ka apteek. T�si, tänaseks on apteegi ruumides tänu vallavanema sihikindlale t�üle avatud ravimite m��gipunkt, kust saab osta ravimeid ja toidulisandeid ka loomadele. Taas on avatud juuksur.

Kui valla algusaastatel ei olnud sotsiaalametniku kohta ette n�htud, siis praegu ei kujutagi ette, kuidas saaks ilma selle ametnikuta töötada. Tema juures käib palju h�dalisi ja vallavalitsus on p��dnud ka kõiki abivajajaid toetada.

Kasutades "Uudistaja" poolt antud meeldivat võimalust, soovib Tali Vallavalitsus kõigile valla elanikele rahulikke j�ule ja meeldivat uut aastat!

Maio Pahk,
vallasekret�r


Muutused meditsiinilises teenindamises

Seoses üleriigilise tervishoiureformiga, s.t. esmatasandi arstiabi lahutamisega II etapist, toimuvad muutused ka Kilingi-Nõmme linna ja Saarde valla meditsiinilises teenindamises.

Kuiv�rd oleme alles tervishoiureformi alguses, on sellealane seadusandlus puudulik, puudub t�ene finants-majanduslik anal��s. Kuna muutuvad omandisuhted, on meie tulevases töös palju ebaselget ka meile endile. Tagamaks vähemalt praegust meditsiiniabi kvaliteeti, loodame m�istvat suhtumist ja toetust ka kohalikult omavalitsuselt ning piirkonnaarstilt.

Polikliinik ja haigla

�heks suuremaks mureks saavad esialgu olema kommunaalteenused, ruumide rent. Planeeritud 15 krooni nn. pearaha kuus kulub t�en�oliselt erinevate uuringute, protseduuride, materjalide jne. eest tasumiseks. Ca 5000 krooni nn. baasraha eest peame muretsema h�davajaliku aparatuuri (sh. n�utavad arvutid), kindlustama transpordi, maksma endi ja õdede t�iendkoolituse eest.

Tahame r�hutada, et patsiendi jaoks ei muutu uuel aastal oluliselt midagi. Ravikindlustatutele j��b esmatasandi meditsiin p�hilises osas tasuta, kehtima j��b senine visiiditasu. T�en�oliselt muutub tasuliseks �ksnes "elektriravi", osokeriit� ning mudaravi, massaaz.

Endise polikliiniku ruumis alustavad tööd perearst dr. R. Song, med.-�de M. Reinok; �ldarst dr. L. Andla, med.-�de V. Simson ja �ldarst dr. E. Volkov, med.-�de H. Antso.

Suurte järjekordade v�ltimiseks ooteruumis palume võimalusel eelregistreerida (tel. 92 382). Kodukutseid v�tame vastu tööpäeviti 8.00�13.00 (tel. 92 382). T��v�lisel ajal, puhkepäevadel, riiklikel p�hadel palume abi saamiseks p��rduda endiselt kiirabi poole (tel. 92 485).
Uuendusena viime sisse telefonikonsultatsiooni (tel. 92 382). Sellel ajal ei ole arst h�ivatud muu tööga.

Oma patsientidele h�id p�hi ning uuel aastal tugevat tervist soovides

E. Volkov, R. Song, L. Andla

Fotol: Teeninduskompleks, mis t�en�oliselt on tuttav kõigile meie piirkonna elanikele.

Lk. 2

Saarde Vallavolikogus arutati

28. novembril toimunud vallavolikogu istungi esimese päevakorrapunktina kinnitati Saarde valla 1998. aasta maamaksu m�ärad. Vallavolikogu otsustas kehtestada valla haldusterritooriumil maakasutuse kõigi sihtotstarvete, välja arvatud haritav maa ja looduslik rohumaa, maamaksu m�äraks 1,5 % maa maksustamishinnast aastas ning haritava maa ja loodusliku rohumaa maamaksu m�äraks 0,9 % maa maksustamishinnast aastas. Veel otsustas Saarde Vallavolikogu maamaksuseadusega etten�htud korras vabastada kirjaliku avalduse esitanud pension�rid 1998. a. maamaksust 1,0 ha ulatuses 50 %.
J�rgnevalt tuli arutusele osa�hingu "Saarde Kommunaal" moodustamine. Vallavolikogu otsustas:

  1. Asutada kohaliku omavalitsuse "Saarde Kommunaalasutuse" varade baasil osa�hing "Saarde Kommunaal" asukohaga Saarde vald.
  2. Kinnitada osa�hingu "Saarde Kommunaal" osakapitali suuruseks tema �riregistrisse kandmisel 40 000 krooni, kusjuures selle kapitali ainus osa kuulub Saarde vallale.
  3. M�ärata osa�hingu Saarde vallale kuuluva osa valitsejaks Saarde Vallavalitsus.
  4. Kiita heaks osa�hingu põhikiri.
  5. M�ärata o� "Saarde Kommunaal" juhatuse liikmeks ja juhatajaks Riho Kivi.
  6. Vabariigi t�ülepingu seaduse - 6 kohaselt tuleks osa�hingul "Saarde Kommunaal" võtta üle kohaliku omavalitsusasutusega "Saarde Kommunaalasutus" s�lmitud t�ülepingutest tulenevad tööandja kohustused.
  7. Saarde Vallavalitsusel korraldada osa�hingu kandmine �riregistrisse.

Istungil toimus veel Saarde valla 1998. aasta eelarve esimene lugemine ning kuulati vallavolikogu esimehe Aivar �una ja vallavanema Tarmo Kulu peetud ettekandeid jooksvate k�simuste kohta.
Restauraator-kiviraidur A. Joonsaar oli teinud ettepaneku paigaldada Kilingi-Nõmme�Saarde piirile r�ngasristi motiividega kultuskivi, kusjuures töö teostajaks oleks tema ise. Nimetatud kivi s�mboliseeriks Kilingi-Nõmme ja Saarde praegust eraldatust, tulevikus aga nende �htsust. Dolomiidist kivi l�plikuks hinnaks kujuneks 30 tuhat krooni ning summa eraldatakse Saarde valla eelarvest. P�hjusel, et ajalooliselt ei ole dolomiit Lõuna-Eesti traditsiooniline ehitusmaterjal ega ole ka r�ngasristi motiivid olnud meie piirkonna kultuss�mboliteks, samuti rahaliste vahendite piiratuse t�ttu otsustas vallavolikogu A. Joonsaare ettevõtmist mitte toetada.
Tihemetsa med.punkti kaotamise pärast on aleviku elanikud vallavolikogule ja vallavalitsusele koostanud 107 allkirjaga protestikirja.


Vaadates tagasi tehtule

Kilingi-Nõmme linnapeaAasta lõppedes on kujunenud tavaks vaadata tagasi tehtule, anda sellele hinnang ning ennustada veidi ka tulevikku. �rgu olgu siis käesolevgi aasta erand.
Tervikuna oli 1997. aasta Kilingi-Nõmmele päris hea aasta. Kahjuks ei s�ltu meie käekõik siiski ainult meist endist, Eesti majandus on juba tihedalt seotud muu maailma majandusega. Kuna palju meie linna inimesi teenib elatist metsa� ja puidutöötlemisega, s�ltume puidu hinnast maailmaturul. M��duval aastal olid hinnad head ja ka puiduga tegeleval kohalikul rahval elu hea. Kuid tulevasest metsa-aastast ei julge mina k�ll midagi ennustada.

Mul on hea meel, et linn õigel ajal laenu v�ttis, siis, kui intressid veel madalad olid. K�ik selle raha eest plaanitud tööd on tehtud. Kooli võimla sai uue katte ja aknad, samuti remonditi tualett� ja pesuruumid. Julgesti võime kõigile nõidata ka kooli uut arvutiklassi ja raamatukogu. Uued varikatused sai lasteaed, ka linnavalitsuse hoone sai uue katuse. Muusikakooli hoone on nüüd ka linna oma. Palju suutsime teha infotehnoloogia arendamiseks nii koolis, linnavalitsuses kui raamatukogus. Loodan, et avalik internetipunkt raamatukogus kogub populaarsust.
Minul endal on aga kõige suurem heameel ehitatavast laululavast, mis peaks tänavu ka katuse peale saama. Sellest tuleb siia tore asi!
Arvan, et tänavu paranes veidi ka meie linna ilme, seda tänu turu �mberkolimisele, bussijaama v�rskendamisele, kõnniteede asfalteerimisele jne. Loodame järgmisel aastal j�tkata tänavasiltide ja majanumbrite vahetamist. Julgen võita, et tänavavalgustus on nüüd küll rahuldav, paigaldatud on ka fotosilmad, et laternad päeva ajal ei püleks. Kuna elektri hind aga pidevalt t�useb, ei ole ma kindel, kas suudame tulevikus laternaid ka öösel pülemas hoida. Hea meel on ka selle üle, et maareform meie linnas l�heb väga ladusalt, ehk saame järgmise aasta lõpuks sellega �hele poole.

Kiidetud on nüüd k�llalt, peatun l�hidalt ka probleemidel, mis muret teevad. Kahju, et linavabrik ikka seisab, aga linnavalitsus ei saa siin kuidagi asja mõjutada. Vabrikul on järjekordselt uued omanikud, loodame järgmise aasta peale, ehk suudavad nad ka linnakodanikele natuke tööd pakkuda.
J�rgmisel aastal peame rohkem tähelepanu p�ärama liikluskorraldusele, sest autode arv kasvab. Paljud linna tänavad on asfalteerimata ning tolmavad suvel. Kahjuks on asfalteerimine väga kallis töö. Loodan, et kui riigikogu võtab vastu mootorsõidukimaksu seaduse, saame selle arvelt tulevikus ka mõned tänavad asfalteerida.
Liiga palju on linnas r��mas maju, kuure, aedu. Ilmselt tuleb linnavalitsusel korra hoidmise suhtes rangem olla, kui vaja, ka karistada.
Kurb tendents on, et politseinike arv v�heneb, sellega ka turvalisus. Siin tuleb kivi riigi kapsaaeda visata. Kui seni laekus pool politsei poolt tehtud trahvidest linnale, millest linn omakorda toetas politseid, siis alates j�rgnevast aastast laekuvad trahvisummad riigi eelarvesse. Ilmselt v�heneb politsei huvitatus korrarikkumisi avastada.
Segane on olukord tervishoius. Kuidas k�ivitub perearstisüsteem, mis saab kiirabist ja haiglast? Neile k�simustele ei saa praegu vastata.
Elu l�heb järjest kallimaks, palgad ei j�ua hindadele järele, pensionist ei tasu rääkidagi. Tänavu saime küll h�dalistele möödunud aastast rohkem toetusi maksta, kuid see ei ole lahendus, pension peaks ikka rahuldava äraelamise kindlustama. Kahjuks ei saa siin linnavalitsus midagi erilist teha.

K�igist hädadest hoolimata loodan, et järgmine aasta tuleb tore aasta. Tuleb rida pidusid, millest osa võtma on oodatud kõik linnakodanikud - vabariigi 80. aastapäev, linna 60. aastapäev, laululava avamispidu.

Soovin kõigile linnakodanikele rahulikke ja valgeid j�ule, r��msat aastavahetust ja head uut aastat!

Kalle Kiipus
Kilingi-Nõmme linnapea
(fotol)


 

Lk.1        Lk.2        Lk.3       Lk.4

Toimetaja Ahti Seller, ahti@kilingi.ee.
Neti Uudistaja nr.1
Kilingi-Nõmme