Nr. 2, detsember 1997

Kooliuudised

Nuputa '97

2. detsembril võistlesid Pärnus maakonnavoorus matemaatikaviktoriini "Nuputa" 5.-6. klasside 31 võistkonda. 3 neist olid Kilingi-Nõmme Keskkoolist, kes kõik pääsesid ka esikümnesse. õpetajateks Helle õige ja Anne Aasamets.
V�itjad: I koht Tihemetsa Põhikool; II koht Kilingi-Nõmme Keskkooli I võistkond (koosseisus Taavi Kõrvits 5A, Anno Tarvis 5B, Liisi Soomann 6A ja Henry Tiidu 6B klassist); III koht V�ndra Gümnaasium.
üleriigilises poolfinaalis osalevad Tihemetsa ja Kilingi-Nõmme lapsed.

9. detsembril olid võistlustules seitsmendikud, õpetaja Eha Kuke õpilased Piret Kullamaa, Erge Einaleht ja Almar Kielas. Nemad tulid 21 võistkonna seas 4. kohale, kaotades napilt V�ndra, Viira ja T�stamaa õpilastele.

Nüüd on siis selge, kus kandis praegu elavad Pärnumaa nutikamad lapsed ja nende v�simatud matemaatikaõpetajad.

Leida OHTLA

�� varjus

�� algab kell 24.00 ja lõppeb hommikul kell 6.00, kokku kestab �� 6 tundi ehk 360 minutit ehk 21600 sekundit. Seda aega on meeletult v�he, kuid selle aja jooksul võib juhtuda nii mõndagi.

Laps - siin m�tleme vanusepiiri 7-18 ehk kooliõpilasi (18-aastane inimene on juba täiskasvanu) - seega tuleb tulla aste allapoole ja peatuda vanuse 17 juures. Laste käes on meie tulevik ja meie peame ka selle eest hoolt kandma, et meid eesootav elu oleks ilus, vaikne, ohutu, rahulik , aga ....
.... jalutades öösel m��da Kilingi-Nõmme tänavaid, n�en vastu tulemas umbes 12-aastaseid poisikesi (enda arvates mehed) kes t�mbavad suitsu (ei puudu ka �llepudel, mis on palutud mõnel veidi vindisel mehel osta) ja vahelduseks �tlevad mõne väga r�ige roppuse vahele, et seltskonna tuju üleval hoida. Oh �udust! Polegi ainult "mehed", mõni "naine" on ka kampa v�etud, sest seltsis on segasem. "Naist" noritakse "litsiks", "libuks" jne. "Naine" naerab ja edvistab selle koha peal ning jalutab siis koos "meestega" edasi. Peagi hakkavad pisikesed "mehed" "naist" k�perdama ja siis tuleb igasugust tarka juttu suust välja (nad on juba kogenud inimesed). Ega "naine" keela, ta lausa naudib seda. Tark ja elukogenud olla on ju ometigi hea.

Kus rahvast, seal pidu või oli see vastupidi, aga nii see ometigi on. On ka seda �eldud, et suurtest tuleb eeskuju võtta ja seda kohe kindlasti ka tehakse. V�ikesed on suuremate seltskonnas, kuulavad suu ammuli peas, mida r��gitakse (see jutt pole eriti m�istlik, aga mõne uue ropu sõna �pib ikka ära). Kui asi aga l�heb suitsetamise peale, k�sib ka väikemees endale suitsu (ei saa ju teistest kehvem olla). Tuli otsa ja pahvima. "Ta pole õige mees, ta ei oska suitsetada, ainult pahvib," öeldakse suuremate poolt selle peale, kuigi väikemees nii väga p��ab. Sama lollus kehtib ka alkohoolsete jookide kohta: pisipõnn võtab lonksu, neelab alla , teeb igasuguseid n�gusid ning lõpuks vabandab ennast välja.
N�iteid võiks siia loomulikult veel tuua, aga arvan, et sellest peaks piisama.
Loomulikult juhtub see kõik pimedas, kuskil nurga taga või hoopiski metsas. Valges on kõik tublid ja korralikud , aga kui saabub �� (�htu)?

Linna seaduse paragrahvid 7.10 ja 7.11 n�evad ette, et:
kui oled alla 16 eluaasta, siis ei tohi viibida peale kella 21.00 baaris, kus m��akse alkohoolseid jooke (välja arvatud vanemaga); kui oled alla 15 eluaasta, siis ei tohi viibida õues suvel kella 23.00 kuni kella 6.00 ja talvel kella 22.00 kuni kella 6.00 (välja arvatud vanemaga).
Kuna seadustes pole ära märgitud sügist ega kevadet, siis tohib olla väljas ilma vanemata nii kaua, kui aga ise soovid. Praegu on veel sügis kuni talvise p��ripäevani. Tehke kõik oma tegemised ära, sest talvel tohib ainult kella 22.00ni väljas olla, kui oled alla 15 eluaasta. Vanemad on vist aga lindpriid selles suhtes. Ega ema või isaga saa siis kohtamas käia ega baaris niisama istuda.

Kas Kilingi-Nõmme noored tunnevad seadusi ? M�ned n�ited (k�sitletud on ainult alla 16-aastaseid) Kolm noormeest "Barbara" poe ees:
M: Tean k�ll.
A: Midagi ikka tean.
E: Tean.
Noor neiu "Barbara" poe juurest m��dumas:
I: Ei tea.
Kaks noormeest keeldusid vastamast.

Enamus noori tunnevad ja teavad seaduse sisu. Kas ka järgivad?
E: Ei.
A: Ei tea, pole kokku puutunud.
M: Kuidas kunagi.
Neiu I: Keda see huvitab, kui kaua ma väljas olen?

Kolmel noormehel on kõigil mingigi kokkupuude olnud politseiga. Üks ei t�itnud seaduse eeskirju ning on siis "meeldivalt" aega politseis veetnud. Teised kaks on pääsenud sellest l�bustusest, sest on valetanud oma vanuse kohta (valetada tuleb osata).

Enamus noori on kodunt väljas sellepärast, et toas on igav. Isegi õppida pole midagi, ainult asjad vaja kotti panna. õppimise saab ka ju teiste pealt maha kirjutada või hommikul �rgates muuseas ära teha. Ja siit tulevadki probleemid koolis hinnetega ja õpetajatega.
Aga noorte huve silmas pidades võiks muuta linna seadust, eriti paragrahvi 7.10 ja 7.11 nii:
Päeval väljas k�imine ja baaris viibimine keelatud (välja arvatud kooliminek ja kojutulek). öösel tohivad õues olla kõik, välja arvatud vanemad, kes j�lgivad laste tegevust. Laskem noortel olla. Kui me ei luba neil teha seda, mida nende s�da ihkab, siis hakkavad meid ahistamises s��distama, nagu praegu on kombeks teha.

�ks probleem vajaks lahendamist. Nimelt ei j�ua Kilingi-Nõmme linna seadus noortele kohale, kusagil pole seda väljas ja koolis pole ka tundides sellest juttu tehtud.
Vaadakem, mida tulevik toob.

Carl Calcun

Talve tulles, talve tulles sõnnib muinasjutt...

... laulsid 17 l�busat p�kapikku 1.-4. detsembril klubis p�kapikutoas. Tehti tööd, s��dati k��nlaid, võideldi ahjualusega, viidi kinke sussidesse ja lustiti r��msalt koos lastega. Nooremad p�kapikud ei saanud läbi ilma üleannetusteta, kuid see-eest oli tore koos lastega j�neseid, lumehelbeid, linnukesi ja kuusekesi mängida.

"üllatuste raamat" kutsus kohale teatritegijad (õp. Marin Mitt), rahvatantsijad (õp. Eve Sinijärv), "Krõlli" minip�kapikud (õp. Evi Lapp) ja peotantsijad (õp. Eha Kipri). Aitäh neile!
Neli päeva m��dus kiiresti ja k�laski lõpulaul "Oli tore, et olime koos, kuid nüüd on lõpp meie lool - k�llalt mängitud, tantsitud ka, aasta pärast kohtume taas!"
Klubi lasteringi 17 p�kapikku soovivad kõigile ilusat j�uluaega ja head vana-aasta lõppu! Nende soovidega �hineb

lasteringi juhendaja
Helgi Smirnova

Ilmast ja põllust

Aastaring on täis saamas.

Novembri esimeses pooles toimunud sooja-külma �humassi v�gikaikavedu l�petati kompromissiga - senini on kestnud pehme talveilm. Tänu külmadele ilmadele enne lumesadusid jõudis muld k�lmuda kuni 10 cm sügavuseni (metsade all küll osaliselt sula). 23. novembrist on kogu Eestis (v.a. saared) lumekate p�sinud. Tihemetsa �mbruses oli detsembri algul lume k�rgus kuni 22 cm, Viljandis 25 cm, mujal k�igub ligilähedaselt samades piirides. Novembri algusest saadik on talveilmad p�sinud Kirde-Eestis, kus on ka lund kõige enam.

Taliteraviljadel m�rgiti novembri soojadel päevadel n�rka taimekasvu. Ka murud asulates rohetasid kohati. Talvitumiseks kogutud toitaineid j�i seega v�hemaks. Taimede karastumiseks oli ilmastik �ldiselt ebasoodne - päikest oli v�he, mullad kohati liigniisked. Alates novembri teise dekaadi lõpust on taimed puhkeolekus, senini kaetud �hukese koheva (detsembris veidi vajunud) lumega. Lumekate on kaitsnud talivilja oraste võrsumiss�lmi pakase eest; novembri lõpul langes mõnel ��l õhutemperatuur lumepinnal kuni -17o-ni.

Pakaselised ilmad on Skandinaavia, Soome ja Venemaa põhjapiirkondades võimutsenud juba mitu nädalat. K�lma laienemist lõuna poole on senini pidurdanud Atlandilt liikuvad madalrõhkkonnad. Talve edenedes võib nende j�ud tasapisi kahaneda ja mõnikord ootamatult pakase läbi lasta. Et v�ltida ebameeldivaid üllatusi, selleks teile mõned loodusm�rgid, mis annavad m�rku l�henevast külmast:

• kui pilvealuse, sombuse ilmaga m�rkate, et lumi hakkab nagu sinaka tooniga helendama, siis edaspidi muutub �hk l�bipaistvamaks ja külmemaks;
• kui k�lm �hk tungib peale rutem, tekib udu nii maapinnal kui �hus;
• asulate juurde, aedadesse ilmub salkades linde (tihased, leevikesed jt), kes aktiivselt toituvad või otsivad varju;
• enamasti �htuks taevas selgineb, t�hed n�ivad kirkaina ega vilgu, Linnutee on taeva foonil hästi märgatav; korstnasuitsud t�usevad otsesuunas üles;
• lumi hakkab saabaste all krigisema või kriuksuma; mida k�rgem heli, seda madalam temperatuur;
• lumesaju korral r�itsakate peeneks puruks muutumine või "lumekruupide" sadu;
• puudele, esemetel tekib �huke h�rmatisekord;
• sula või pehme talveilmaga hakkab katuser��stast kergelt lund alla tuiskama;
• loojangu eel p�sib päikese kohal oranz-hele sammas, külmad ilmad p�sivad pikemat aega.

H�id j�ulup�hi ja edukat uut aastat soovides

Svea Randmaa

J�ulukuu Krõllis

J�ulukuul p�kapikud
r��msalt sagivad ringi.
Nende samme pole kuulda-
kannavad pehmeid kingi.

(M. Teiverlaur)

"Krõllis" hakkasid p�kapikud tasahilju hiilima ja laste tegemisi piiluma siis, kui "Krõlli" lastepere saalis �he advendik��nla s��tas.
Salamahti toimetasid p�kapikud lasteaeda j�ulupostkasti, kuhu iga laps sai j�ulukirjad postitada. Igas rühmas võis leida uusi mänguasju, mis p�kapikud sinna poetanud.

Hoopis põnevamaks muutus lugu siis, kui lapsed avastasid, et �uemajakeses on keegi endale toa sisustanud. Ega lapsed kaua m�istatama pidanudki, sest ühel päeval oligi p�kapikk platsis, trompet kaasas, ja aina mängis ja mängis, polnud tal aega lastega rääkidagi. Kuid veidi h�belik oli ta k�ll, aina peitis oma n�gu - vist kartis punnis p�ski nõidata - puges laua alla ja piilus sealt välja. Lapsed arvasid, et pillilood olid tal juba päris hästi peas - pole siin midagi h�beneda!
Teisel korral oli p�kapikk varakult oma majakeses ning pakkis usinasti oma kingipakke. Ta tegi nii hoolega tööd, et ei pannud tähelegi, et lapsed �mber maja m�distasid, laulsid ja koputasid ning teda välja h�ikasid.
�hel päeval aga istus p�kapikk kirjade ja kaartide hunniku ees ..., sorteeris ja uuris neid.
Iga päev olid lapsed põnevil, kas täna on p�kapikk kohal, kuid p�kapikul on ju palju toimetamist ja tööd, mõnel päeval unustas ta isegi k��nla tuppa pülema � nii kiire oli tal.

Ega ainult p�kapikud "Krõllis" ei tegutsenud. Lastepere töötas ja toimetas ka ise usinasti � tarvis oli ju tube kaunistada, luuletusi, laule ja tantse õppida, j�ulukaarte meisterdada.
�hel ilusal j�ulukuu teisipäeval kogunesid kõik saali, kus k��nlavalgel lugesid kasvatajad vanu j�ulusalme ja meenutasid oma j�uluaegu.
Advendikuu kolmandal esmaspäeval s��dati kolmas advendik��nal ning kasvatajad laulsid vanu ja uusi j�ululaule.
J�ulukuul töid üllatuse lastele Marini nukuteater ja Ly tantsulapsed.
Vaid mõned päevad enne j�ulutaadi tulekut said lapsed ehitud j�ulukuuse ees anda viimast lihvi oma tantsusammudele ja VI rühma n�iteseltskond astus ette oma uue etendusega.

Ja nii jõudiski k�tte pidude ja j�ulutaadi ootamise aeg.

Krõllipere soovib kõigile väikestele ja suurtele sõpradele rahulikke j�ule, lahket j�ulutaati, toredat aastavahetust, õnnelikku ja toimekat uut aastat!

Vanemkasvataja
Evi Lapp
Joonistusel p�kapikud.