Lk. 2 

Uudiseid Tihemetsast

Oli edukas piima-aasta

Tehnikumi �ppemajandil on k�rge tootlikusega eesti mustakirju karja I klassi t�ufarm.

Kui 1996. aastal l�psis iga lehm keskmiselt 6088 kg piima, siis 1997. aastal kujunes 67 lehma keskmiseks väljal�psiks 6246 kg.
Keskmine rasvasisaldus oli 4,04 % ja valgu sisaldus 3,15 %.
üle 7000 kg piima l�psis 7 lehma.
Rekordlehm N��psik aga l�psis 9156 kg piima. Tema 3. laktatsiooniperioodi väljal�psiks aga kujuneb umbes 9500 kg.

Koolitust jagas Metsatark

Tihemetsas toimus järjekordne metsameeste �ppepäev. R��giti metsanduslike õigusaktide praktilisest rakendamisest ning �marmetsamaterjali kvaliteedi ja m��tmise n�uetest. �ppepäeva korraldas Jõgevamaal Luual tegutsev AS Metsatark. Osalesid ümbruskonna metsamehed Pärnu� ja Viljandimaalt.

Tihemetsa ujula avab taas uksed

Tihemetsa P�llumajandustehnikumi ujulas alustati basseinide t�itmist veega ja 2. veebruaril avab ujula taas uksed.
Ujuma p��seb �ripäeviti kella 16-19, laupäeval kella 12-14. Hinnad on soodsad, infot saab telefonidel 91 244 ja 91 142.

Tihemetsa tehnikumil oli sõnnipäev

Tehnikumipere tähistas kooli 72. sõnnipäeva. Kooli ees lehvis sinimustvalge, koolisaalis aga tehnikumi lipp. õppedirektor Tõnis Tammet r��kis olnust ja olevast ning tegi p�gusa tagasivaate tehnikumi ajaloole.
Iga �pperühm sai kingiks sõnnipäevakringli.

Karl Pettai

Elu Tali vallas ei muutu igavaks

1998. aasta on lõpuks käes ja vananeb iga päevaga. Kindlasti t�deti, et eelmine aasta oli edukam kui üle-eelmine. Sellel aastal tuleb jällegi midagi teisiti, paremini teha.
6. jaanuaril toimusid vallavalitsuse ja volikogu istungid. T�htsaim teema � valla eelarve. Toimus pikk ja raske arutelu. Esimesele lugemisele olid esitanud eelarve projektid vallaasutused. Nagu tavaks saanud, k�sitakse rohkem, kui on võimalik tuludest anda.
Enim investeerime haridusse - see on investeering kodukoha tulevikku. Oleme p��dnud parandada ja kaasajastada õpilaste �pi- ja olmetingimus. Sellel aastal tahame kooli ja lasteaia toidurahadest tasuda 30% (eelmisel aastal 20%). V�ljavahetamist vajavad Tali Põhikooli aknad.
Tunnen muret maal t�hjenevate koolipinkide pärast. V�imatuks osutub Veelikse Algkooli eksisteerimine 1. septembrist 1998. Ei ole vaja kommenteerida, mida see t�hendab Veelikse k�lale. Karta on, et Tali Põhikoolis võivad tulevikus tekkida liitklassid.

Seltsimajas tahame sellel aastal remontida ja soojustada raamatukogu ruumid. J�rjest rohkem tuleb lugejaid juurde, nii lapsi kui täiskasvanuid.
T�ishoo on sisse saanud sportimine endises majandi kontorihoone saalis, mis kohandati �mber tänu õpetaja Jaanus Moppeli initsiatiivile. Muret teeb aga katus, mis ei taha enam vett pidada. Ebaõnnestunud arhitektuurilise lahenduse ning ebakvaliteetse töö pärast peame eelarvest leidma raha, et p��sta hoone.

Kasvab valla eelarve osa sotsiaalprobleemidele. Olen seda meelt, et vald on tugev siis, kui kasutame ära oma tootmispotentsiaali, oleme omal maal peremehed ja soosime tootmist. See loob juurde töökohti ja selle kaudu toimub valla eelarve efektiivsem, parem t�itumine ja tagasijaotumise mehhanism sotsiaalsf��ri.
Peatselt võidakse hakata maksma hektaritoetust, lehmatoetust, aga inimene on sellest keskkonnast veel välja jäänud. Euroopa Liit kasutab inimese toetust selles mõttes, et kui inimene elab halvemas keskkonnas, kus on kõigi teenuste pakkumine kallim, siis doteeritakse tema elamist selles piirkonnas. Maapiirkondade sotsiaal- ja majandusprobleemid kahjustavad kogu ühiskonda, tuues kaasa produktiivsuse languse ja eelarvelised lisakulutused sotsiaaltoetustele. Maaelu sotsiaalprobleeme ei saa lahendada �ksnes leevendavate abin�udega, mis ravivad küll s�mptomid, kuid ei likvideeri probleemide p�hjusi.

Leian, et vallavalitsus ja volikogu peavad töötama nii, et j�rglased ei peaks hakkama kokkukeeratud suppi helpima. Majandi kiire reorganiseerimisega tuleb lahendada endise kolhoosi j��nuseid (pooleliolev kolmekorruseline paneelelamu, lagunev kontorihoone, agrolinnak laguneva kommunikatsiooniga jne.). Kannap��rded maal on eriti valulikud.
Enim tähelepanu tahame p�ärata heakorrale. Suvekuudeks v�tame t�üle inimese, kes hoolitseks keskuse hea välimuse eest. Kuna bussipaviljonid on tulnud üle vallale, kavatseme l�hiajal kuulutada konkursi tööv�tjale, kes hoiaks korras nii bussipaviljoni kui ka selle �mbruse. Kuid eelkõige peaks puhtust ja korda hoidma iga vallaelanik ise. Muudatused algavad ainult siis, kui nendega alustab igaüks endast, oma kodust alates.

Arvan, et elu Tali vallas ei muutu igavaks. Ettevalmistused k�ivad Eesti Vabariigi 80. juubeliks. Elu l�heb edasi, kui elanikkond on uuendusmeelne ja aktiivne. Ja selliseid inimesi meie vallas on. �htlasi tahan tänada "Uudistajat" ja toimetajat Ahti Sellerit meeldiva koostöö eest. Soovin teile j�udu ja jaksu edaspidiseks. "Uudistaja" on huvitav ja vajalik.

Fotod: Nn. esimese vabariigi aegne Tali vallamaja, praegu asuvad selles hoones apteek, side ja arstipunkt (ülemine) ning Tali nüüdne vallamaja (alumine).

Ants Tiido
Tali vallavanem

S�dames noored

Igal kuul on klubi "Eakas" korraldanud klubi�htu, kus on olnud huvitavaid esinemisi. Enamik klubis k�ijatest on tublid tantsijad, lauljad või n�itlejad. Tore, et vanainimestel on koht, kus kokku saada eakaaslastega. Olen arvatavasti üks noorematest klubilistest. J�udum��da olen p��dnud ka esineda.
Klubi poleks klubi, kui tal ei oleks energilist eestvedajat, proua Vaiket, kes oskab välja möelda huvitavaid etteasteid. Klubi�htutel igavust ei tunta.

Igal aastal toimuvad maakondlikud "Memme�Taadi päevad". Oleme osalenud. Tore on teisi vaadata, nendelt õppida ja iseendid nõidata.
Mullu kevadel esinesime Treimanis. Kõige enam meeldis s�rtsakas Paikuse orkester, kes esitas ka omaloomingut. Meie klubi esinemine sai samuti sooja vastuvõtu osaliseks.
Eeloleval kevadel toimuvad "Memme�Taadi päevad" Kilingi-Nõmmes. Meie kord on külalisi vastu võtta. Loodetavasti saame sellega hakkama. Igal juhul p��ame nõidata, et oskame tantsida, laulda ja olla elurõõmsad.
Tulge meie klubi�htutele, l��ge kaasa!

Maimu Kaasik,
pension�r

Kilingi-Nõmme Politseijaoskonnas 1997. aastal tehtud tööst

Kilingi-Nõmme Politseijaoskonna teenindataval territooriumil on 1997. aastal registreeritud 132 sündmust, neist moodustavad 117 kriminaalkuriteod. Kuritegudest suutsime avastada 67 e. 57,3 % (prefektuuri avastamine 42,3 %).
V�rreldes 1996. aastaga on kuritegude arv kasvanud 23 võrra e. 24,5 %.

Rasketest kuritegudest pandi toime 1 tapmine, mis on ka avastatud. Salajasi vargusi registreeriti 79 ja avastada suutsime 43 ehk 54,4 %. Avalikke vargusi oli 7 ja avastati neist 1. Huligaansusi registreeriti 7 ja avastati neist 3.

Valdade l�ikes pandi kriminaalkuritegusid toime järgmiselt:
Saarde vald:
1997.a. 52 kuritegu ja avastati 27
1996.a. 38 kuritegu ja avastati 18
Surju vald:
1997.a. 30 kuritegu ja avastati 22
1996.a. 20 kuritegu ja avastati 11
Tali vald:
1997.a. 12 kuritegu ja avastati 4
1996.a. 21 kuritegu ja avastati 10
Kilingi-Nõmme linn:
1997.a. 23 kuritegu ja avastati 14
1996.a. 15 kuritegu ja avastati 7

Haldusõiguserikkumisi selgitati jaoskonna töötajate poolt välja 1006 ja neist liikluseeskirjade rikkujaid 899. Lubadeta juhte selgitati välja 50 ning alkoholijoobes oli 93 juhti.
Avalikku kohta alkoholijoobes ilmumise või seal alkohoolsete jookide pruukimise eest karistati 39, pisihuligaansuse eest 28, lapse kasvatamise kohustuse mittet�itmise eest 15 kodanikku. Teisi haldusõiguserikkumisi oli v�hem.

Jaoskonnas on t�itmata 1 konstaabli ja 5 nooreminspektori kohta, seoses sellega oli politseiametnike koormus suur. Tuleb ju peale kuritegude avastamise tegelda ka prof�laktilise tööga ning kodanike kaebuste ja avalduste lahendamisega. K�igile raskustele vaatamata suutsime t�ita jaoskonnale pandud ülesanded. Kõige suurem koormus langeb konstaablitele, kelle töötulemustest oleneb suuresti kogu jaoskonna töö. Siinjuures tahaks ära mainida vanemkonstaabel Mati Kuuti, konstaableid Maidur Lappi, Kaarel Kaset, konstaabli kohuset�itjat Rauno Lensmenti. Oktoobrist lahkus töölt endine konstaabel Heino Meola, keda tahaks samuti tänada tehtud töö eest. Veel töötas tublilt noorsoopolitsei inspektor Pille Karotamm, kes tegeles alaealiste õigusrikkumistega ja aitas konstaableid alaealiste poolt toime pandud kuritegude juurdlustoimingutel. Nooreminspektoritest oli kõige tublim Rolf Isand, kes selgitas välja 173 haldusõiguserikkujat, neist 23 alkoholijoobes juhti.
Veel ei saa jätta tänamata Kilingi-Nõmme Linnavalitsust, Saarde, Surju ja Tali vallavalitsusi hea koostöö ja m�istva suhtumise eest meie probleemidesse ning kaasabile nende lahendamisel.

Lõpetuseks tahaks loota, et ka käesoleval aastal suhtuksid inimesed oma varasse hoolikamalt ega j�taks seda järelvalveta. Ma pean siin silmas suvilaid ja nn suvekodusid. �rge j�tke neisse midagi hinnalist perioodil, kui seal ei elata. Samuti soovitus metsamaterjalide m��jatele: �rge j�tke väljaveetud metsamaterjali järelvalveta. Elanikkonnalt tahaksime loota suuremat abi kuritegude avastamisel ja haldusõiguserikkumiste väljaselgitamisel.

Arvo Miilits
Politseikomissar

Noore Pere Klubi pidas j�ulu�htut

Juba kaks kuud on Kilingi-Nõmme seltsielu olnud rikkam �he ürituse võrra, sest novembrikuu algusest tegutseb kohalikus klubimajas Noore Pere Klubi.

N��dseks on koos k�idud 4 korda. Viimati, 19. detsembril, pidasid emmed-issid koos lastega j�ulu�htut. Kohal oli vanemaid ja lapsi k�mnest perest. �htu algas Arvet Ollino m�tisklusega j�uludest, seejärel tutvustati l�hidalt ennast ning lapsi. Kaua ei lasknud end oodata ka �htu oodatuim k�laline j�uluvana. J�uluvanal oli kaasa v�etud väike p�kapikk, kes teda pärastpoole kingipakkide k�tteandmisel abistas. Kuna paljud lapsed olid päris pisikesed, anti neile natukene aega punakuubedega tutvumiseks ja harjumiseks. Siis l�ks lahti kõige põnevam osa - kingituste jagamine. Suuremad lapsed lugesid salme, võiksemad paitasid j�uluvana habet ning mõni julgem kallistaski teda. Kuigi kingikott oli suur, sai see õige ruttu t�hjaks ning kohalolnud lapsed õnnelikeks mänguasjade omanikeks. Sel ajal, kui pere noorimad v�sukesed omavahel mängisid, tutvustasid klubi eestvedajad Marina Raid ja Kristi Ollino tulevikuplaane. Samas said kõik kohalolnud lisada omapoolseid ettepanekuid.

Kui nüüd mõni lugeja m�tleb, et tahaks isegi selle klubi tööst osa võtta, siis on ta alati teretulnud. Kes siis ikka elu vaheldusrikkamaks teeb, kui mitte meie ise. Teated klubi kokkusaamiste kohta leiate kesklinna teadetetahvlilt.

Lõpuks tahaksin Noore pere klubi põnnide ja emmede-isside nimel tänada klubi ja eriti proua Maret Räästast, kes on meid oma tiiva alla v�tnud ja lahkelt klubi ruume kasutada andnud.

MareTallo