Lk. 3 

Kooliuudised

Uurimistööde konkurss "Energia ja enrgeetika"

Uurimistööde konkursi "Energia ja energeetika" pidulik l�petamine toimus 15. jaanuaril Tallinnas Energeetikamuuseumis.

Meie koolist olid lõpetamisele kutsutud Laura Altin, Pille Aasamets, Kaire-Kristiine Haller, Kadri Paes, Triin Põder, Liina Rauk, Triin Ruukel, Liisi Soomann ja juhendaja õpetaja Elli Altin.
Tänukirjad said Laura Altin - I koht esimeses vanuserühmas ja Liisi Soomann � ergutuspreemia teises vanuserühmas.

Riigieksamid

on taas päevakorral. Kõigepealt pisut möödunud sessioonist.
Kuna seaduse järgi on riigieksamite tulemused ainult tööalaseks kasutamiseks, siis piirdugem vaid kõige �ldisemate andmetega.
Kogu riigist osales eksamitel 302 kooli. Keskmiste näitajate hulka arvati need eksamid koolidest, kus sooritajaid oli vähemalt 7.
Vabariigi keskmine on 100-st 59,13 palli, maakonnas 55,66. Kilingi-Nõmme Keskkool sai 65,63 palli.
Siia hulka ei ole arvatud kirjandit, sest seda hinnatakse 10-palli süsteemis ning meie kooli keemia, bioloogia ja matemaatika eksameid, sest sooritajaid oli igast ainest 2.

Nagu igal uuel asjal, on ka riigieksamite süsteemil oma head ja halvad k�ljed. S�steem peab t�iustuma, temaga tuleb harjuda. Ei tohi nii varases staadiumis teha paikapanevaid järeldusi ei süsteemi enese ega koolide kohta. Hinnangutes on vaja pikemat rakendusaega.
M�nusamad hetked meie koolile:

• saksa keele eksamitulemus oli vabariigi 8.,
• Pärnu linna ja maakonna 9-st 10-pallilisest kirjandist oli üks meilt.

Käesoleva aasta 10. jaanuariks langetasid ka praegused abituriendid oma valiku. Kirjand on kõigile kohustuslik. Peale selle tuleb valida veel 2 riigieksamit. Lõpetaja võib ka kõik 5 l�pueksamit teha riigieksamitena.
Selle aasta valikud lisaks kirjandile on järgmised:
inglise keel - 36, saksa keel - 5, matemaatika - 18, f��sika - 2, keemia - 2, bioloogia - 10, ajalugu - 34.
Edu neile!

7. jaanuaril toimus juba esimene koolieksam. Selleks oli C-keel (C-keel on arvutimaailmas tuntud programmeerimiskeel, kuid siin on tegemist t�en�oliselt mõne v��rkeelega.-Toimet.) , sest I poolaastaga selle aine tunnid lõppesid. Eksam õnnestus. 10-st selle eksami valinud õpilasest said kõige kõrgema hinde pooled: �lar Aasav, Aivar Apsalon, Erkki Habanen, Herko Kulu, Raul Allikivi. Olgu see heaks endeks kogu eksamisessioonile!

Leida Ohtla

Ja alt üles ...

Seitsmek�mnendatel aastatel oli mul sageli Tallinna asja. K�isin ka tuttavate pool Vilde teel. Nende majahoidja oli eestiaegne naine, kes erines oma kolleegidest sellepoolest, et peale v�lise koristuse p�hkis ja pesi ta ka viiekorruselise maja kolm trepikoda ära. P�hkis iga päev ja pesi laupäeviti. Hull, mis hull, muidugi heas mõttes.
Et meie linnakese suurtel majadel pole selliseid koristajaid, siis tuleb pereemadel endal see töö ära teha. Enamuses majades valitseb puhtus ja kord, kõik p��avad, ei vaagita, kelle kord koristada oleks. On trepikodasid, kus on koristusgraafikud üleval ja puhastamine toimub rangelt selle alusel. On maju, kus mõni proua laseb "oma" laupäeva rahuga m��da minna, küll järgmisel nädalal naabrinaine teeb tema tegemata j�tmise ka ära. Ja on ka mõni �ksik trepikoda, kuhu sattudes on tunne, et seal pole juba aasta aega �htegi pereema lapiga vehkimas n�htud.

Esimese korruse naistel on hea � neid kuut või seitset astet ja esikut on ju lust pesta kas või iga päev. Nii üks Aia tänava puhas proua (ma �tleksin ta kohta - tõeline daam) teebki.
II korruse naistel tuleb päris alla välja pestes koristada 3 trepiosa, 3 madet ja esik. P�ris kahe minuti töö see ei ole. Ja III korruse pereema peab alla pestes üle k�ima 36-st astmest, viiest mademest ja esikust.
Kuna III korruse korterisse pole Karlssoni kombel lendama veel �pitud, tuleb näha ka rohkem vaeva.

Kuulasin suvel, kuidas �ks esimese korruse proua pahandas oma ülemiste naabrite üle (�ks pere oli rannas suvilas, teine Soomes): "N�e, nende kord on ülevalt alla pesta, aga täna j��bki koristamata!" �elutsesin, kuna olukord tegi mulle nalja: "No mis need 6 astet sul siis endal pesta ei ole. Ja kui neid kodus ei ole, ei ole ju nende mustust ka." Aga rahule ta ei jäänud. "Parem" on 5 minutit targutada, kui pesta.
�hte meie linna 3-korruselisse majja I korruse korterisse kolis paar aastat tagasi üks ilus, noor ja väga puhas proua oma perega, kus oli ka mõni laps. Tema trepikojas oli palju lapsi, kes erilist puhtust ei pidanud. Noor proua ei jõudnud seda soga koristada ja otsustas üles riputada koristusgraafiku, kus oli ka m�rge: III korruse korterid koristavad n�dal aega �lalt alla. Et n�dal ega 36 astet ja muud iga päev koristada on liig mis liig, ehkki lauppäeval �lalt alla pesema on igaüks n�us, siis tekitas see m�rge ülemiste prouade seas vaikivat protesti. Peagi ilmus graafikule kellegi irvhamba poolt sirgeldatud kiri: ja alt üles.
Sirgeldajal oli osaliselt ka õigus, sest ka alumiste korruste lapsed jooksid märades vahel III korrusele välja. Ja neil polnud ju aega oma poriseid jalgu p�hkida, kui keegi taga ajas. Ka prahti puistati maha.
Nii et - hea tahtmise juures on alati võimalik �iendada ja kakelda. Trepikoda sellest, muidugi m�ista, puhtamaks ei saa.

Meie trepikoda on alati puhas, alumise korruse naised pesevad kolmapäeviti, ülemised �lalt alla laupäeviti. Ja seda tehakse lauluviisi �misedes (oma naabrinaisi ja ennast kiitmast ma ei v�si!).
Paides sugulasi külastades n�gin sellist koristusgraafikut, mille järgi esmaspäevast reedeni hoiab iga korruse elanikkond ise oma korruse puhta, laupäeviti pestakse nii, et prouad Kirss (krt. 1) ja Ploom (krt. 2) koristavad oma korrust üle kahe nädala, prouadel �un (krt. 4) ja Pirn (krt. 3) tuleb üle nädala vaeva näha, mõnikord �hte, mõnikord kahte korrust pestes. M�istlik ju!
Ju 3-kordses majas annab ka graafikut hea tahtmise juures välja möelda. Et kõik rahul oleksid.
"Karistada" saavad alati kõrgemate korruste pereemad, aga elu ei ole kunagi kõigi suhtes �htmoodi leebe!

See pikk jutt polnud küll eriti vaimne, kuid l�petab ehk nii mõnegi trepikoja pinged. K�ik me ju tahame naabritega "hääldes" olla (Vigala v�ljend), ega taha mustuses elada. Sest - puhtus on perenaise uhkus!
Soovin Teile sõbralikke naabreid ja lauluviisi �misedes r��msat koristamist!

Foto: Trepikoda - linnalaste mängumaa ja linnaemade lisakoorem?

H. Ea Naaber

Ilmast ja põllust

Eestis ilmad sombused.

1997. aasta detsembris valitsesid talvised ilmad. Kuigi temperatuur tõusis kuueteistk�mnel päeval 0o C-ni või üle selle, oli ��siti k�lm. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur j�i kuu jooksul enamasti miinuskraadidesse ja sulapäevi loeti Tihemetsa �mbruses vaid 6 (mujal Eestis 5-11). Kuu keskmine õhutemperatuur kujunes normist ligi kraadi võrra madalamaks: Tihemetsas -3,9o C, vabariigis keskmiselt -2,5oC ja -5,5oC vahel. Kõige talvisemad ilmad olid Ida-Virumaal - novembris j�i lumi maha ja külmagi on jätkunud pikemalt kui teistes piirkondades. Tihemetsas kahanes lume paksus detsembri lõpuks 10 cm-ni - meenutame üle-eelmise aastavahetuse lumerohkust (50 cm).

Taliviljad olid suure sulani rahuldavas seisukorras. Tänu v�rdlemisi kohevale lumekattele langes mullatemperatuur võrsumiss�lme sügavusel pakase ajal vaid -2o - -4oC-ni, lumepinnal m��deti samal ajal -15o - -20oC! Pärast j�ulusula lumi tihenes ja j��tus. Jaanuari esimesel nädalal lumekate lagunes, muld hakkas sulama; teisel nädalal (vähemalt Lõuna-Eestis) orased ja heintaimed rohetasid. Talvised soojaperioodid n�rgestavad taimi. Eriti ohtlikud on �kilised k�lmenemised või lumesadu sulale mullale. Kevadel nakatub kurnatud taimik kergesti lumiseenega. Loodame parimat...

Tänavuse talve soojenemisi p�hjustab aktiivne madalr�hkkondade liikumine Atlandil. Ookeanile l�hedastes riikides võimutsevad tormituuled (kiirusega kuni 40 km/s) paduvihmade ja üleujutustega. Purustused on tohutud. Saksamaale ulatunud soojalaine meelitas kevadlilled �itsema - nüüd on k�lm l�henemas. Olukorda on tabavalt iseloomustatud: Põhja-Euroopas on nagu aprill, Vahemeremaadel kui juuni Eestis, Kesk-Euroopas võimutseb maikuu! Läänemerele ulatuvad (õnneks!) vaid nende madalr�hkkondade j�u kaotanud riismed. Põhja-Skandinaavias ja Põhja-Soomes, Venemaal valiseva külma mõjul on Eestis ilmad sombused, madalates udupilvedes. Kohati tundub, nagu vajuks iga hetk taevas meile kaela... Sulailmad võivad �snagi ootamatult vahelduda külmadega. Arktiline �hk otsib pidevalt edasiliikumiseks võimalusi, ja on seda leidnud kohati üsna ebaharilikus suunas - n�iteks suur lumi Iisraelis jm.

K�llap lugejad mületavad koolipäevilt m�isteid: päikeseplekid (laigud), päikeseaktiivsuse maksimum- ja miinimumajad, magnettormid. Praegune ilmaseisund pakub tegelikkuses võimalust jälgida, milline on Päikesel toimuva mõju meie jalgealusele - planeedile Maa.
Päikesel tekkivate plekkide (laikude) arv ja aktiivsus vahelduvad keskmiselt 11 aasta järel. Sealjuures umbes esimeses pooles aktiivsus järjest suureneb, teises pooles järjest kahaneb. On m�rgatud, et kahanemise aeg on t�usust peaaegu alati ligi kaks korda aeglasem. 1990. aastal alanud aktiivsuse langus kestis seni, kuigi uut aktiivsust oodati juba eelmiseks aastaks. 1997 oli aga Päikese poolest üsna loid. Astrof��sikute arvutuste järgi peaksid aastad 1999-2005 olema eriti magnettormiderohked, iga tugeva päikesepurske järel, mis kutsub esile magnettormi, tekivad h�ired ka Maal. �ks märgatav v�ljund on ilmamuutuste sagenemine meile ebasoodsas suunas.

Ennustuste osas on seekord t�siteadlased-astrof��sikud ja asjahuvilised-astroloogid ühel meelel, et sajandivahetusel on oodata raskeid aegu. Inimene on aga väga kohanemisvõimeline olevus ja meie haridustase lubab võtta saabuvat kui huvitavat perioodi inimkonna ajaloos.

Svea Randmaa

SAARDE
L�BI AJALOO PRISMA

Alates nähaolevast "Neti Uudistajast" hakkame paralleelselt paberväljaandega avaldama Kilingi-Nõmme kodu-uurija Olev Pauksoni artiklitesarja piirkonna ajaloost.  Paberväljaandes ilmus sellest juba 23. osa   .
Toimetus.

1895. a. oli Eestis 52 meierit, neist 21 töötas auruj�ul. Maikuul alustati Pärnu-Valga kitsar��pmelise raudtee ehitust. Peale 75-aastast tegevust sulges oma uksed Levalohu palvemaja. Sureb Saarde kirikuõpetaja WALKER, kes maetakse Saarde kalmistule.

14. jaanuari, korjusepäeva kohta arvasid vanad inimesed Saardes teavat tõdeda, et siis hakkavat korr (suur must r�hn) metsas puuoksa pihta nokaga p�rri laskma. See olla esimeseks kevade tuleku kuulutuseks. (J. P. S�ggel)

17. veebruaril s�ndis Pati vallas Matsi talus Peeter LINK, hilisem �ri ja p�llumees. Asutas 1920. a. Pati Maatööliste �hingu, 1923. a. Pati-Ristik�lla kaupluse. Postiagentuuri juhataja. 1920. aastast Pati valla noorsooseltsi "Edu" abin�itejuht. 1931.-1934. kaastegev Ristik�la seltsimaja ostmisel ja �hutas hiljem ajakohase kool-rahvamaja ehitust.

18. veebruaril s�ndis Leonhard KUUSK. 1926. aastal asutas Kilingi-Nõmme sepatöökoja. Haridusseltsi "�ilme" juhatuse liige, Kilingi-Nõmme Muusikaseltsi asutaja 1928. aastal, laulukoori juht, Kilingi-Nõmme alevivolikogu liige. Aktiivne tegelane Kilingi-Nõmme tulet�rjeseltsis.

Olev Paukson