|
||||
Kilingi-Nõmme linna, Saarde ja Tali valda külastasid ministridTeisipäeva, 17. veebruari pärastlõunal toimus Pärnu maavalitsuses Eesti Vabariigi valitsuse väljasõiduistung. Enne istungi algust tegid ministrid p�gusa ringsõidu m��da Pärnumaad.Kilingi-Nõmme linna külastas kultuuriminister Jaak Allik. Linnavalitsuses võtsid teda vastu linnavolikogu esimees Agu Leivits, linnapea Kalle Kiipus ning abilinnapea Tõnu Lapp. Ministriga kohtuma olid tulnud ka linnavalitsuse n�unik Eesi Kolla, Saarde koguduse diakon Enri Pahapill, Kilingi-Nõmme klubi juhataja Maret Räästas ning "Uudistaja" toimetaja Ahti Seller. Kultuuriministrit saatis maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja aset�itja kultuurialal Aet Maatee. Kilingi-Nõmme linnapea andis
külalisele kiire ülevaate linnas tehtust ning teoksil olevast, r��kis ka lahendamist
vajavatest probleemidest. Üheks selliseks on koolihoone vajunud lagede toestamiseks
vajamineva raha leidmine. Peale koolimaja külastamist arvas minister Allik, et kuna
olukord on tõesti väga t�sine, tuleb omavalitsuste ja RIP-i rahadest puuduj��v summa
(5 miljn. krooni) riigieelarvest t�en�oliselt siiski leida. Ta lubas probleemist
rääkida ka Pärnus toimuval valitsuse istungil. Saarde ja Tali valda külastas
minister Peep Aru. Teel Kilingi-Nõmme peatus ta Ristik�la sillal, et seda kui 1997. a.
��remaade programmi objekti l�hemalt vaadata. Saarde vallavalitsuses kohtus minister
Aru Saarde ja Surju valla juhtidega. Kilingi-Nõmme linna esindas koosviibimisel linna
sotsiaalnõunik Mae Annast. Vallajuhid r��kisid oma muredest ja tulevikuplaanidest,
minister kuulas. Foto: Kultuuriminister Jaak Allik Kilingi-Nõmme klubis. Vasakul maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja aset�itja Aet Maatee ning Kilingi-Nõmme linnapea Kalle Kiipus. Paremal (seljaga) klubijuhataja Maret Räästas. Ahti Seller Kas �kskõiksus või midagi enamat?Vabariigi Valitsus on kehtestanud riigilipu kasutamise korra ja m�äranud riigilipu heiskamise päevad.Nendeks on: 1) 1. jaanuar - uusaasta, 2) 2. veebruar - Tartu rahulepingu aastapäev, 3) 16. veebruar - Leedu iseseisvuspäev, 4) 24. veebruar - rahvusp�ha, 5) 1. Mai - kevadp�ha, 6) maikuu teine pühapäev - emadepäev, 7) 14. juuni - leinapäev (lipud heisatakse leinalipuna), 8) 23. juuni - võidup�ha, 9) 24. juuni - jaanipäev, 10) 20. august - taasiseseisvumispäev, 11) novembrikuu teine pühapäev - isadepäev, 12) 16. november - taassõnnipäev, 13) 18. november - Läti Vabariigi väljakuulutamise päev. Sina, hea linnakodanik, n�ed ise, kuidas Kilingi-Nõmmes selle asjaga on? Tuleb ehk meelde seegi, kuidas punaste võimu ajal oli. Punalippe juba ei unustatud ja ka seinad pandi punastest loosungitest kirendama. Linnas on ridamisi ettev�tteid ja asutusi, kus kamandavad needsamad direktorid ja juhatajad. Valimiste eel oleme me kuulnud kenakest hulka truusid riigialamaid sini-must-valgeid loosungeid h��dmas. �limalt aatelistena on endid nõidanud n�ukogude võimu poolt õigusvastaselt v�ärandatud ja nüüdseks tagasi saadud majade ja maade omanikud. Huvitav, mida see seltskond Tartu rahulepingu aastapäeva puhul sellest päevast oma lastele kodudes võis rääkida, või n�iteks koolis? Aga lippudest oli linn Tartu rahulepingu aastapäeval praktiliselt lage. Ootame ära, mida toovad järgmised
lipupäevad, 16. veebruar - Leedu iseseisvuspäev ning 24. veebruar - Eesti Vabariigi
rahvusp�ha ja siis hindame olukorda uuesti. Jaago Lensment |
Suletakse Veelikse algkoolTali vallavolikogu otsusel suletakse Veelikse algkool 1. juunist 1998.Praegu õpib koolis 8 last, sügisel oleks neist Veeliksele jäänud viis. L�hima �ppeasutuseni, Tali põhikoolini on lastel võimalus sõita liinibussiga. Tali vallavolikogu tegi Tali koolile ettepaneku avada vajadusel uuesti ka internaat. Mülemale Veelikse algkooli õpetajale on pakutud töökohta vallakeskuse koolis. Lahtine on Veelikse koolihoone saatus. Enne n�ukogude okupatsiooni korjandusrahadega ehitatud ja hiljuti remonditud maja on heas seisukorras. Koolimaja olevat k�las ainuke koht, kus ruumi suurema hulga rahva jaoks ja kus saavat ka kinos k�ia. Toimus Kilingi-Nõmme linnavolikogu selle aasta esimene korraline istungKolmapäev, 28. jaanuar 1998. V�ttes aluseks Planeerimis- ja ehitusseaduse (avaldatud RT I 1995, 59, 1006, redaktsioon RT I 1996, 49, 953 ja RT I 1996, 36, 738) - 18(1) ja Kilingi-Nõmme linna ehitusm��ruse (Kilingi-Nõmme Linnavolikogu m��rus 16. 04. 1997 nr. 14) - 11 (1) otsustas Kilingi-Nõmme Linnavolikogu vastu võtta Kilingi-Nõmme linnas Raja, Aia ja P�llu tänavaga piirneva maa-ala detailplaneeringu. Otsus j�ustub 1 päev pärast avalikustamist linna ametlike teadete tahvlil. V�ttes aluseks Planeerimis- ja ehitusseaduse (avaldatud RT I 1995, 59, 1006, redaktsioon RT I 1996, 49, 953 ja RT I 1996, 36, 738) - 18(1) ja Kilingi-Nõmme linna ehitusm��ruse (Kilingi-Nõmme Linnavolikogu m��rus 16. 04. 1997 nr. 14) - 11 (1) otsustas Kilingi-Nõmme Linnavolikogu vastu võtta Kilingi-Nõmme linnas Sambla, Pargi ja Pärnu tänavaga piirneva maa-ala detailplaneeringu. Moodustati Kilingi-Nõmme linna p�him��ruse muutmise ajutine komisjon järgmises koosseisus: Erli Aasamets � linnavolikogu liige, Kilingi-Nõmme Kk õpetaja; Mae Annast - linnavolikogu liige, Kilingi-Nõmme LV sotsiaalnõunik; Eesi Kolla - Kilingi-Nõmme LV n�unik; Agu Leivits - linnavolikogu esimees, Nigula Looduskaitseala teadusdirektor; Maie Tuuksam � Kilingi-Nõmme LV linnasekret�r; Kalle Song - linnavolikogu aseesimees, Kilingi-Nõmme Tulet�rje- ja P��steasutuse pealik. Pärnu Maakohtu kohtukaasistujateks valiti Tiiu Karu, Maie Klein, Arvo Linnuste, Elmar Melnits, Jaan Peterson, Evi Pihelgas, Malle Rosenberg, Eve Vaikmaa. Kilingi-Nõmme linna 1997.a. eelarve
t�itmise aruanne j�i kinnitamata, sest revisjonikomisjon ei ole veel oma tööd
l�petanud. Linnavolikogu otsustas jätta
rahuldamata Kilingi-Nõmme Keskkooli juhtkonna taotluse arvutite liisimiseks koolile.
Leiti, et eelarvelistele investeeringutele tuleb l�heneda kompleksselt, st. arvestades
kogu linna vajadusi ning taotluse arutamine l�kati edasi. Kolmapäeval, 18. veebruaril
algusega kell 11.00 toimus Kilingi-Nõmme klubis Kilingi-Nõmme Linnavolikogu selle aasta
teine korraline istung. |