|
||||
Lk. 2 |
||||
Uudiseid TihemetsastTihemetsa tehnikumil oli sõnnipäev Tehnikumi koolipere tähistas kooli 72. sõnnipäeva. Kooli ees lehvis sini-must-valge, kooli saalis aga tehnikumi oma lipp. Saali kogunenute poole p��rdus õppedirektor Tõnis Tammet, kes r��kis olnust ja olevast ning tegi p�gusa tagasivaate tehnikumi ajaloole.Iga �pperühm sai kingiks sõnnipäevakringli ja suure pudeli Fantat ning Sprite'i, mida samas ka l�busa laulu saatel kohe hea maitsta lasti. Esseekonkurss Tammsaare auks Tammsaare 120.
sõnniaastapäeva tähistati tehnikumis esseede- ja kirjandite konkursiga. Tehnikumi ujula taas avatud Alates 2. veebruarist
avas tehnikumi ujula taas uksed. Ujuma p��seb �ripäeviti kell 16-19 ja laupäeval kell
12-14. Hinnad on soodsad. Infot saab telefonidel 91 244 ja 91 142. Esialgsete plaanide
kohaselt sulgemisele kuulunud Tihemetsa meditsiinipunkt j�tkab tööd tänu Saarde
Vallavalitsuse toetusele. Seal saab m��ta vererõhku, tehakse s�stlaravi ja
f�sioteraapilisi protseduure. Üks kord kuus on meditsiinipunkt perearstide päralt. �ppeeksursioonid tulevastele autoomanikele Tehnikumi remondiõpetaja
Toivo Kirsi eestvedamisel toimus auto- ja IV kursuse tehnikaeriala noormeestele kaks
huvitavat �ppeekskursiooni Tallinna. Kevadele mõeldes Tehnikumi �ppemajandis oli möödunud suvel suhteliselt hea kartuliaasta. Hektarisaagid olid "Antil" 300, "Jukul" 200 ja "Antsul" 173 tsentnerit. Tegemist on v�hikindlate, lehem�danikule vastupidavate ja hästi s�ilivate toidukartulitega. "Juku" sobib hästi ka kr�bekartuliks. "Ants" ja "Juku" on keskhilised, "Anti" hiline. Riiklikus katsetuses on nad alates 1995. aastast. Nad on k�rgpaljundusega kartulid ja alates 1997. aastast ka sordilehes. �ppemajandist on neid kartulisorte
võimalik osta nii s��giks, s��daks kui ka seemneks. Hind kokkuleppel, suurte koguste
puhul hinnasoodustus. Karl Pettai Mis on Tali vald? L�bi kahe viimase "Uudistaja" numbri on lugejateni jõudnud killukesi Tali valla elust. Tahaksin seda traditsiooni j�tkata. Kui Tali vald sai 5-aastaseks, viidi Tali koolis läbi kiirk�sitlus: mis on vald? Laste stereotööpne vastus k�las: poe vastas olev 2-korruseline maja ja seal töötavad inimesed. Lugedes detsembrikuu "Uudistajast" vallasekret�ri kirjutist, tuleb laste definitsiooniga nõus olla: Tali vallas on viimastel aastatel tööd teinud ainult vald, s.t. vallavanem ja vallavalitsus. Mina kui valija tahaksin siia vahele k�sida: kus on valla volikogu ja tema esimehe töö? Vastuse sellele leiab �lalmainitud artiklist: "� Kui volikogu esimees on huvitatud kohaliku omavalitsuse tööst, laabub kõik hästi. Meil pole paraku kõik hästi läinud. P�hjus - oleme väike vald ja ei saa lubada endale palgalist volikogu esimeest. Kui volikogu esimees teeb tööd oma p�hitöö kõrvalt, siis on selge, et üks töö tehakse pealiskaudselt. Paraku on see mülema volikogu esimehe poolt olnud valla töö, sest mülemad volikogu esimehed on olnud Tali Põhikooli õpetajad. Nii volikogu esimehe kui õpetaja amet on rasked ja vaevan�udvad, kahju, et kannatanud on omavalitsuse juhtimine, sest volikogu esimees peab väga palju otsustama omavalitsuse ees olevate ülesannete lahendamisel. �" Vabandust, et tsiteerisin nii
pikalt, kuid asi v��ris seda, ega muidu ei olnud see Tali valla aastapäeva artikli
pikim l�ik. Kallis lugeja, enne kui jätkad lugemist, loe veel kord läbi eelnev tsitaat!
- Tubli!
Olen arvamusel, et Tali valla aastapäeva artiklis oleks olnud ilus ära m�rkida vallavanema ja vallavalitsuse töö kõrval ka valla volikogu oma. Seda �helt poolt. Aga teiselt poolt kõiki neid tublisid valla töör�gajaid kas riigitööl, talus, eraettev�ttes, osa�hingus või veel kuskil, sest nende töö tulemusena moodustub valla eelarve. Eelarve, mida omavalitsus oskuslikult kasutab valla h�vanguks. Nüüd j�udsime valla arengukava juurde. Vallasekret�r vist v�äratas natuke, võites, et Tali vallal on olemas arengukava. Seda ei ole, aga l�hitulevikus peaks see kindlasti olema. Kuidas saab teisiti planeerida samme �he, kolme või viie aasta peale? Tore, et "Uudistaja" on
kujunenud kihelkonnaleheks. Nii saab ka Tali valla rahvas teada nii oma kui ka
naabervaldade uudised. Arvatavasti võtab mõnes järgmises numbris taas sõna ka meie
vallavanem. Tema viimases artiklis oli muuhulgas loetletud rida Tali valla probleeme:
nüüd sooviks lugeda ka ideid nende lahendamiseks. Näiteks, mis on Tali valla
tootmispotentsiaal ja kust hakkab tulema juurde uusi töökohti? Kas see on
eraettev�tlus? Kui jah, siis ei leidnud ma ei vallasekret�ri ega vallavanema artiklites
vihjetki Tali valla tublidest eraettev�tjatest?! Jaanus Moppel |
Kas tiigrih�pe...!?Kollase tiigri aasta on alanud. Eestimaal on teadaolevalt k�imas "tiigrih�pe" ehk arvutiseerimine koolides. Ilmselt l�heb see sel aastal veel j�udsamalt edasi. Meie keskkoolis on on korraliku sisustusega arvutiklass. Paljude klasside õpilastel on programmis arvuti�pe. See kõik on kaasaegses �hiskonnas väga teretulnud, sest ilma arvuti kasutamiseta ei tule välja pea �kski eluvaldkond. On väga meeldiv, et meie linnavalitsus on linna kõikidele kodanikele mõelnud ja avanud raamatukogus Internetipunkti. Kui inimesel on huvi ja tahtmist, siis on terve maailm ja ka Eestimaa t�htsam info mõne n�puliigutusega ekraanil. Praegune olukord näitab, et kõige
enam tunneb asja vastu huvi meie noorem p�lvkond. Ja on ka selge, sest nendele see
"tiigrih�pe" eelkõige m�eldud ongi. Kahju ainult, et raamatukogus on tehtud
kitsendusi. Nimelt on seatud vanusepiir. Alla 15 aastast ilmakodanikku ei lubata �ksi
Interneti lehekülgi sirvima. Seda võib teha �ksnes lapsevanema juuresolekul. Kuid
siinjuures tekib k�simus, kas sellel lapsevanemal on tahtmist ja aega lapsega arvuti taga
istuda. Ja nii me tekitamegi olukorra, et see, kes asjast aru saab ja tahab, seda me
piirame p�hjusel, et ta võib midagi untsu keerata. Ta on noor ja rumal. Isad ja emad on
aga p�lvkond, kellest paljud pole arvutit n�pugagi katsuda saanud, r��kimata temaga
töötamisest. Mis kasu saab olla sellise ema või isa kõrvalolekust? Ma arvan, et kui on
p�hjust ja on näha, et keegi ei saa asjaga hakkama, siis esmast juhendust võiks saada
ka kohapeal. Raamatukogu töötajad peaks ju ometi selle asjaga hakkama saama. Lugupidamisega Kollane Tiiger Argipäev Avalikus InternetipunktisMul oli võimalus kõrvalt jälgida Avaliku Internetipunkti argipäeva. Selle avamisest möödunud kahe ja poole kuu jooksul oli üks arvuti ei tea, kas tehase vea või liiga tormilise k�sitsemise t�ttu momendil rivist väljas ja üks arvutihiir ning kaks laualambipirni ära varastatud. Raamatukogutöötajat, kes liiga hoogu sattunud teismeliste seltskonda korrale p��dis kutsuda, saadeti parajasti p_ _ _ i. M�ned arvutiomanikud, kellele siinselt aadressilt e-mailiga r�vedasisulisi teateid on saadetud, on k�inud pahandamas. Teismelised teevad seda omateada anon��mselt, kuid registreerimisraamatu järgi saab r�vetseja päris t�pselt kindlaks teha.Noorte elav huvi arvutitarkuste vastu on kindlasti tervitatav ja k�llap sedapidi, kuidas noorte inimeste kodud ja sügisel juba loodetavasti Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi austavat nime kandev �ppeasutus hariduse kõrval ka harituse t�usul suuremat edu saavutab, j��vad negatiivsed n�hud Avalikus Internetipunktis v�hemaks ja mitte ainult seal. Foto: Algus - 1997. aasta septembrikuu, esimene arvuti Kilingi-Nõmme raamatukogus. Vaevaliselt töötava, nn. humanitaarabina saadud masinaga oli korralikku interneti�hendust praktiliselt võimatu saada. Jaago Lensment �he juubeldamise jälgedesUudistaja lisalehes 26.
novembrist 1997 on lugeda: Allikmaterjalina on kasutatud 1910. aastal Riias tr�kitud P. Sitska raamatut "Saarde kiriku ajalugu" (lk.10). Teatavasti Saarde kiriku arhiiv h�vis 1789. aasta tulekahjus. Seda p��dis kaudandmete ja suuliste mülestuste põhjal taastada õpetaja J. H. Voigdt. Ilmselt tuli sisse ka vigu, mille t�ttu ei vasta t�ele ka �laltoodud P. Sitska võide. Seda vigast fakti ei kinnita ka �kski uurijatele senini teadaolev dokument ei Eesti ega Läti Ajaloo Arhiivis. Oma vigase �lds�nalise viite juures j�tab P. Sitska m�rkimata ka Voltveti m�isakooli asutamise konkreetse aasta. Teades tollaseid olusid, kus kogu asjaajamine k�is Riia kaudu, oli möeldamatu, et üks maarahva suhtes umbkeelne kirikuõpetaja, kui tal üldse oligi tahtmine avada kool, ei oleks sellega kohe esimesel tööaastal hakkama saanud nagu "Uudistajas" on eeldatud. Tegelikult oli P. Sitska poolt märgitud ajal
Saarde kihelkonnas ainult kaks k�strikooli - Saarde ja H��demeeste kiriku juures
("Eesti kooli ajalugu" I, Tallinn 1989, lk. 217, Läti Ajaloo Arhiiv Riias, fond
233, nimetus 4, s�ilik 1089 1. 129,130). Rahvaõpetuse �mberkorraldamine Liivimaal algas
1765. aastal kindralkuberner G. v Browni poolt välja antud kuulsa koolipatendiga, mille
põhjal asutati ka Saarde kihelkonnas kolm rahvakooli: Jäärja-Rahuk�la
"Kulli" kool 1766. aastal, 1777. aastal Voltveti m�isakool ja 1780.
aastal kool kiriku juurde. 1785. aastal �ppis nendes kolmes koolis koku 24 õpilast
("Pärnumaa" Tartu 1930, lk. 507, L.Nugis "Saarde kihelkond" 1937, lk.
41). Voltveti kooli asutamist 1777. aastal kinnitab ka tuntud kooliajaloolane professor
Lembit Andresen oma raamatus "Eesti rahvakoolide v�rk 18. sajandil" ( Tallinn
1975, lk.43) viidates sejuures Läti Ajaloo Arhiivis (fond 233, nimetus 1, s�ilik 267,1
69) ja Eesti Ajaloo Arhiivis (fond 1281, nimetus 2, s�ilik 9, 1. 40) leiduvatele
dokumentidele. Karl Pettai |