|
||||
Lk. 4 |
||||
Ikka saun, saun...Eestlasi on peetud ja peetakse ka
praegu põhjarahvaks, kes armastab leilisauna. Saunaleiliga raviti reumat, radikuliiti ja
võib-olla veel sadat t�be. K�va leiliga aeti välja kurja vaimu ja ka pohmelli. Noh,
see oli kunagi ammu ehk vanasti. Nüüd aga asja juurde. M��dunud aasta viimane "Uudistaja" (nr.12) teatas, et nüüdseks maksab saunapilet 5 krooni asemel 10. P�hjendati, et oleme hinnat�usu osas lootusetult maha jäänud p�rnakatest (15kr.) ja Abja mulkidest (12 kr.). H�biasi! Targu j�eti mainimata, et Pärnus on ka kohti, kus saunatund maksab 200-300 krooni! Seda tehti ilmselt selleks, et hinnat�usul oleks edaspidi kasvuruumi. L�ksingi harjumuse kohaselt 10.
jaanuaril k.a. 10-kroonilisse sauna. Rahvast, s.t. saunalisi oli veidi v�hem kui mullu.
Vaevalt nüüd keegi j�ttis tulemata selle 5-kroonilise hinnat�usu pärast? Pigem oli
p�hjuseks soe talveilm, libe tee ja pikad p�had. P�hade ajal eriti ei higistatud (s.t.
tööl mitte). P�risin �helt kutilt, et kuidas oli? �tles, et nagu tavaliselt! Foto (Internet): Kaasaegne � sellise sauna võib igaüks endale soovi korral koju osta. �hissauna probleemid hoobilt lahendatud. Arvamusi oli mitmeid. Üks sportlik
noorhärra �tles, et enne sauna tuleks joosta paar tiiru �mber Kurgoja veesilma, siis
ehk oleks higi lahti? Prominentide, volikogu liikmete, t�htsate külaliste ja uljaste noorte jaoks võiks ehitada (rentida, laenata) h�ppetorni, kust saaks sooritada 20 meetri kõrguselt benju h�ppeid vette. See k�ib umbes nii. Jala �mber (mitte �mber kaela) seotakse kummist n��r ja - pea ees, alla vette. N��r t�mbab teid välja. Teie aga pendeldate mitu korda üles-alla, vette-välja. M�nus, eks? Programmjuhitavusega h�ppaja saab ise m�ärata sukeldumise sügavuse ja �hus kuivamise aja. Kihvt! Kujutage ette, et mõni sumukas või isegi nende president härra Edgar isiklikult teeks uue kompleksi avah�ppe! Siis pool järve mudast lendaks laiali koos partidega. Võib-olla tekiks järve teise otsa väike saar? Sumuka aga tiriks 5-6 meetri sügavusest välja appit�tanud Soome kopter! Taevasse lendaksid raketid, ilutulestik, muusika... Sellist vaatepilti tahaks kindlasti näha nii noor kui vana ja kindlasti veel sel sajandil. Koolilaste ja noorukite jaoks võiks ehitada vesibatuudi. See on vette pandud h�ppev�rk. H�ppad vette, v�rk viskab sind välja, ikka üles-alla, vette-välja. H�patakse, kuni saadakse puhtaks. H�ppamine arendab lihaseid ja annab sooja. Leili polegi vaja! See kõik on tulevikumuusika. Tuleme tagasi reaalsusesse, s.t. linna sauna. Selsamal �htul leidis üks punt noormehi veel �he lahenduse. Nad tegid olukorra leiliruumis selgeks. Komandeerisid �he vülejala punkrisse. T�id �he "suure" (v�i kaks). Istusid l�busalt riietusruumis. Ja oh imet, keegi ei k�lmetanud, ei nurisenud... Samal ajal, samas saunas l�disesid teised saunalised pesuruumis, kus laest tilkus külma kondensatsioonivett nagu konni. Lõpuks sai veel soe vesi otsa... Riietusruumis lehkas peldiku moodi - pärand oli üle t�mmatud klooriveega. Eks siis saunategijad ise teadsid, et �kki kõik ei saanudki puhtaks. Miks mitte ehitada pesuruumi ja riietusruumi vahele saepurukast kloori jt. desoainete jaoks? Saepuru saaks tasuta nii prügim�elt kui l�hikonna kaheksast saekaatrist. Siis poleks meil vaja karta ei hullulehmat�be, ei ameerika salmonellasid... Oli veel teisigi arvamusi saunast. M�ned maa- ja metsamehed arvasid, et kui asi on k�ttepuudes, siis see poleks probleem. Iga mees (v�i naine) v�tku kodust kaasa n�iteks 5 kuiva 1 meetri pikkust puuhalgu. Viigu need katlaruumi (mitte kuuri). Vastutasuks saad 50% hinnasoodustust. 10 halgu ja tasuta saun! Kui tood 1 rm - saad tasuta kuupileti jne. No näete, ei ole väljap��stmatuid olukordi. R��kige inimestega! H�va leili!
|
75. sõnnipäeval Juta Vilbaste 60. sõnnipäeval Aino Risu Klingi-Nõmme Linnavalitsus 75. sõnnipäeval Juhan Siitam 70. sõnnipäeval 65. sõnnipäeval 60. sõnnipäeval Saarde Vallavalitsus Lasteaias m�llasid tiigridImelik lugu k�ll, s�datalvel ja tiigrid!? Kuid nii see tõesti oli. Kolmapäeva hommikul jaanuari lõpus kogunes lasteaia saali trobikond tiigreid ja tiigri sugulasi - kasse, leoparde, ilveseid. Kohata võis karvaseid ja siledaid, maskides ja väga kenade vurrudega "loomakesi". Ringi jalutasid toredate punutud sabadega tiigrid ning päris suured kassid-tiigrid. Kuna tiigrid on põhjamaa lastele
kaugev�itu, olid paljud tegevused seotud kassidega, sest kassi on iga laps oma silmaga
näinud ja teab teda t�pselt. P�ris ladusalt l�ks m�istatustele
lahenduste leidmine, sest needki olid seotud tuttavate loomadega. Veel saadi teada-näha,
kuidas kassiema �petab oma lapsukest hiiri p��dma ja läbi pugema hiireurust. Muidugi
m�ista sai iga virk kass või tiiger hiireurus ära käia ja end proovile panna. Nii tähistasid lasteaialapsed teist
korda uue aasta saabumist - seekord tiigri tulekut. Pilt: Tiiger, 4-aastase Mihkli joonistus. Evi Lapp |