Neti Uudistaja

Kilingi-Nõmme veebileht

Nr. 4, veebruar 1998


Lk. 4 

Ikka saun, saun...

Eestlasi on peetud ja peetakse ka praegu põhjarahvaks, kes armastab leilisauna. Saunaleiliga raviti reumat, radikuliiti ja võib-olla veel sadat t�be. K�va leiliga aeti välja kurja vaimu ja ka pohmelli. Noh, see oli kunagi ammu ehk vanasti.
Praeguseks on ajad (ja ka meie) muutunud. Saunatava (kultuur) on aga jäänud. Kus sa hing ikka ennast mujal puhtaks saad? Vannis ligunemine, du�i all seismine, vesivoodis magamine või k��gis pesukausis sulistamine - need kõik on h�daabin�ud. Nagu rohelised prillid lehmadele - �kki s��vad siis m�danenud p�hku? R��giti, et �itsval stagnaajal oli proovitud /uuritud muusika mõju piimatoodangule. Mine sa tea?

Nüüd aga asja juurde. M��dunud aasta viimane "Uudistaja" (nr.12) teatas, et nüüdseks maksab saunapilet 5 krooni asemel 10. P�hjendati, et oleme hinnat�usu osas lootusetult maha jäänud p�rnakatest (15kr.) ja Abja mulkidest (12 kr.). H�biasi! Targu j�eti mainimata, et Pärnus on ka kohti, kus saunatund maksab 200-300 krooni! Seda tehti ilmselt selleks, et hinnat�usul oleks edaspidi kasvuruumi.

L�ksingi harjumuse kohaselt 10. jaanuaril k.a. 10-kroonilisse sauna. Rahvast, s.t. saunalisi oli veidi v�hem kui mullu. Vaevalt nüüd keegi j�ttis tulemata selle 5-kroonilise hinnat�usu pärast? Pigem oli p�hjuseks soe talveilm, libe tee ja pikad p�had. P�hade ajal eriti ei higistatud (s.t. tööl mitte). P�risin �helt kutilt, et kuidas oli? �tles, et nagu tavaliselt!
Sindrinahk valetas! Leili ei olnud üldse - ei meeste, ei naiste poolel. Algul, t�si jah, tuli veidi auru, isegi nagu susises... Varsti kõik soikus. Üks tarkpea arvas, et �kki me ei oska leili visata(?). Kupatas siis ise mitu panget�it kuuma vett kerisele. Tulemus - sama. Keegi arvas, et ei maksa j�tkata. J�rgmisel korral oleks asi veelgi hullem. Vett täis ahju ei saa ju puudega k�tta. Tuleks minna üle vedelk�ttele. Siin aga teadagi, aktsiisid jne. Meie armastatud omavalitsusel oleks jällegi ettek��ne hinnat�usuks.

Saun toanurgas

Foto (Internet): Kaasaegne � sellise sauna võib igaüks endale soovi korral koju osta. �hissauna probleemid hoobilt lahendatud.

Arvamusi oli mitmeid. Üks sportlik noorhärra �tles, et enne sauna tuleks joosta paar tiiru �mber Kurgoja veesilma, siis ehk oleks higi lahti?
Hea m�te! Te vaid kujutlege pilti. Saunalised s�rgivad, linna-/vallaisad valgustavad rakettidega neile teed, muusika mängib jne. Vanakesed ja invaliidid, kes ei jaksa joosta, võiksid hakata Nõmme järves j��augus puristama. Pidavat ka ravima kõik h�dad ja t�ved! J�rve tuleks ehitada sumbataoline rajatis, muidu mõni agaram ujub liiga kaugele. Pärast sumba ülest�stmist oleksid kõik alles. Kaldal võiksid olla soojapuhur, kiirabi, tuuker, p��steamet ja igat sorti teenuste pakkujad...

Prominentide, volikogu liikmete, t�htsate külaliste ja uljaste noorte jaoks võiks ehitada (rentida, laenata) h�ppetorni, kust saaks sooritada 20 meetri kõrguselt benju h�ppeid vette. See k�ib umbes nii. Jala �mber (mitte �mber kaela) seotakse kummist n��r ja - pea ees, alla vette. N��r t�mbab teid välja. Teie aga pendeldate mitu korda üles-alla, vette-välja. M�nus, eks? Programmjuhitavusega h�ppaja saab ise m�ärata sukeldumise sügavuse ja �hus kuivamise aja. Kihvt! Kujutage ette, et mõni sumukas või isegi nende president härra Edgar isiklikult teeks uue kompleksi avah�ppe! Siis pool järve mudast lendaks laiali koos partidega. Võib-olla tekiks järve teise otsa väike saar? Sumuka aga tiriks 5-6 meetri sügavusest välja appit�tanud Soome kopter! Taevasse lendaksid raketid, ilutulestik, muusika... Sellist vaatepilti tahaks kindlasti näha nii noor kui vana ja kindlasti veel sel sajandil.

Koolilaste ja noorukite jaoks võiks ehitada vesibatuudi. See on vette pandud h�ppev�rk. H�ppad vette, v�rk viskab sind välja, ikka üles-alla, vette-välja. H�patakse, kuni saadakse puhtaks. H�ppamine arendab lihaseid ja annab sooja. Leili polegi vaja!

See kõik on tulevikumuusika. Tuleme tagasi reaalsusesse, s.t. linna sauna. Selsamal �htul leidis üks punt noormehi veel �he lahenduse. Nad tegid olukorra leiliruumis selgeks. Komandeerisid �he vülejala punkrisse. T�id �he "suure" (v�i kaks). Istusid l�busalt riietusruumis. Ja oh imet, keegi ei k�lmetanud, ei nurisenud...

Samal ajal, samas saunas l�disesid teised saunalised pesuruumis, kus laest tilkus külma kondensatsioonivett nagu konni. Lõpuks sai veel soe vesi otsa... Riietusruumis lehkas peldiku moodi - pärand oli üle t�mmatud klooriveega. Eks siis saunategijad ise teadsid, et �kki kõik ei saanudki puhtaks. Miks mitte ehitada pesuruumi ja riietusruumi vahele saepurukast kloori jt. desoainete jaoks? Saepuru saaks tasuta nii prügim�elt kui l�hikonna kaheksast saekaatrist. Siis poleks meil vaja karta ei hullulehmat�be, ei ameerika salmonellasid...

Oli veel teisigi arvamusi saunast. M�ned maa- ja metsamehed arvasid, et kui asi on k�ttepuudes, siis see poleks probleem. Iga mees (v�i naine) v�tku kodust kaasa n�iteks 5 kuiva 1 meetri pikkust puuhalgu. Viigu need katlaruumi (mitte kuuri). Vastutasuks saad 50% hinnasoodustust. 10 halgu ja tasuta saun! Kui tood 1 rm - saad tasuta kuupileti jne. No näete, ei ole väljap��stmatuid olukordi. R��kige inimestega! H�va leili!

Hans J�rvela



õnnitleme
Kelluke


85. sõnnipäeval
Alma Puusepp
Leida Soobik

75. sõnnipäeval
Helmi Soots
Arnold Lillemaa

65. sõnnipäeval
Juta Vilbaste

60. sõnnipäeval
Aino Ints
Aino Risu

Klingi-Nõmme Linnavalitsus


75. sõnnipäeval
Juhan Siitam

70. sõnnipäeval
Aino Pruel
Selma Kiviselg
Helgi Aru

65. sõnnipäeval
Laine Vreiman
Jaan Vinogradov
Udo Vaikmaa
Karl Saar
Endel Jaamre

60. sõnnipäeval
Valentina Sidorova
Aino P�rnat
Hilja Koik

Saarde Vallavalitsus


Lasteaias m�llasid tiigrid

Imelik lugu k�ll, s�datalvel ja tiigrid!? Kuid nii see tõesti oli. Kolmapäeva hommikul jaanuari lõpus kogunes lasteaia saali trobikond tiigreid ja tiigri sugulasi - kasse, leoparde, ilveseid. Kohata võis karvaseid ja siledaid, maskides ja väga kenade vurrudega "loomakesi". Ringi jalutasid toredate punutud sabadega tiigrid ning päris suured kassid-tiigrid.

Kuna tiigrid on põhjamaa lastele kaugev�itu, olid paljud tegevused seotud kassidega, sest kassi on iga laps oma silmaga näinud ja teab teda t�pselt.
Väga vahva oli jälgida, kuidas kassi-tiigriemad oma lapsukesi juhendasid, �petasid, tantsule meelitasid ja märama kamandasid. Koos lauldi ja tantsiti. Toreda tantsu tantsisid suured tiigrid "Kass Karlottest" ning etendasid pisitillukese �petliku pantomiimiloo kassipojast, kes ei viitsinud midagi teha, kuid nagu muinasjutus ikka - lõpp hea, kõik hea. Kassipojast sai tubli kass.

Tiigripilt

P�ris ladusalt l�ks m�istatustele lahenduste leidmine, sest needki olid seotud tuttavate loomadega. Veel saadi teada-näha, kuidas kassiema �petab oma lapsukest hiiri p��dma ja läbi pugema hiireurust. Muidugi m�ista sai iga virk kass või tiiger hiireurus ära käia ja end proovile panna.
Peale hommikust koosolekut saalis mindi t�siseid töid ja toimetusi tegema ning �htul kohtuti uuesti kassi-tiigri-diskol. Iga�ks sai tantsida ja rahmeldada nii, et nahk m�rg ja keel vestil. L�bu oli laialt.

Nii tähistasid lasteaialapsed teist korda uue aasta saabumist - seekord tiigri tulekut.
Kuid enne töö ja pärast l�bu. Ettevalmistus peoks algas juba mitu nädalat enne. Tundides �piti tundma tiigrit ja teisi kaslasi. Uuriti, kus tiigrid elavad, mitu poega neil on, mida s��vad jne. Tiigrit vooliti, maaliti, kleebiti, meisterdati maske ja sabasid, otsiti sobivaid riideid. �piti luuletusi ja laule tiigritest ja kassidest. Tegemisi enne pidu oli päris palju.
Loodan, et tiiger toob kõigile õnne.

Pilt: Tiiger, 4-aastase Mihkli joonistus.

Evi Lapp


 

Lk.1        Lk.2        Lk.3       Lk.4        Lk.5       Lk.6

Toimetaja Ahti Seller, ahti@kilingi.ee.
Neti Uudistaja nr.1; nr.2; nr.3
Kilingi-Nõmme