Uudiseid Tihemetsast

Eesti Vabariigi 80. iseseisvuspäeva

tähistati tehnikumis piduliku aktusega, mis algas ajalooõpetaja Juhan Posti päevakohase l�his�nav�tuga. H�mnile järgnes õpilase Jana Zeigeri m�tisklus olnust ja olevast. Ajaloolise tagasivaate tegi endine õpetaja Karl Pettai. Aktuse lõpul demonstreerisid käsitööõpetaja Erna Grossi õpilased oma �hist lapitekki, milles kajastus tegijate visioon tänasest Eesti riigist. Pilte kommenteeris Juhan Post.

24. veebruaril mülestati Vabadussõja ajal Punapargis toimunud lahingus langenud vabadusv�itlejaid. Mülestusm�rgi jalamile asetasid lilli kaitseliitlased ja pension�rid. Talvevaikuses k�las h�mn ja "Mu isamaa armas".

Keelepäeva

tähistati tehnikumis heal emakeele oskusel p�hineva ülekoolilise testiga. Kokkuv�te tehti kursuste l�ikes. Esimest-teist kohta jagasid II ja IV kursus. Kolmandad olid I kursuse metsamehed.

Ilmus "Tihnu Teataja"

M�tisklus Eesti riigist ja eesti vaimust, südamevalutus emakeele ilu pärast, ajalooõpetaja Juhan Posti vastused toimetuse k�simustele, kroonika, teated ja reklaam - niisugune on esimese sekret�rikursuse neidude Elina Kaljase ja Margit Austi poolt toimetatud v�rske tehnikumi õpilaslehe järjekordse numbri sisukokkuvõte.
Leht pandi kokku tehnikumi arvutiklassis arvutiõpetaja Värdi Soomani abiga.

Tehnikumi õpetajad �ppeekskursioonil Soomes

Kontserni Valmet OY traktoritehases olid kolmepäevasel �ppeekskursioonil tehnikumi õpetajad Toivo Kirsi, V�ino Lill, Jaan Maas, Toomas P�rn, Sulev Saar, Ergo Viirmaa ja Aivar �un. K�lastati p�hitsehhe ja peakonveierit. Seletusi jagasid ja k�simustele vastasid tehase spetsialistid.

Talunike �ppepäev

Tehnikumis toimus taimekasvatuse õpetaja-konsulent Malle Kruusamägi korraldusel �ppepäev Saarde valla talunikele. Päevakorras olid taimekaitse ja seemnekasvatusega seotud k�simused. Kohal olid eriala spetsialistid Pärnust.
Taimekasvatuse spetsialist Janek Lilles r��kis töökaitse n�uetest m�rkkemikaalidega töötamisel. Lõpuks toimus talunike atesteerimine m�rkidega töötamiseks.
Seemnekasvatusealast n�u andis Avo Aringo. Anti soovitusi sobivate sortide muretsemiseks ja seemnep�ldude rajamiseks järgmise aasta seemne jaoks. Teatavasti 1999. aastal on riigipoolse toetuse saamisel üheks eeln�udeks sertifitseeritud seemne olemasolu. Veel r��giti happeliste muldade lupjamisest.

K�lv sai k�pseks keset talve

Kahe märtsikuu esimese nädala jooksul toimusid tehnikumi V kursuse õpilaste riigieksamid ja l�putööde kaitsmised. Need kulgesid kõigil lõpetajatel edukalt.
Pidulikul l�puaktusel said muusikahelide saatel direktor Värdi Ernitsalt tunnistuse tehnikumi lõpetamise kohta 6 neidu raamatupidamise ja 30 noormeest põllumajanduse erialal. Meelis Viirmaa ja Eero Antons said l�putunnistuse kiitusega. Igale tunnistusesaajale kingiti ka palju lilli.
üks etappi t�histav elul�ik on noortel inimestel edukalt seljataha jäänud. Ees ootab - keda iseseisev töö, keda k�rgkool.

Karl Pettai

Keskerakondlaste s�hvk�laskõik Kilingi-Nõmme

Kolmapäevaks, 4. märtsiks s.a oli välja kuulutatud iga kodaniku jaoks võimalus võtta kinni keskerakonda kuuluva riigikogulase või muidu keskerakonna esindaja n��bist ja talle ära rääkida oma mured ning saada oma k�simustele vastused. Just nii oli linna teadetetahvlil olevalt kuulutuselt lugeda.
Kolmapäeval klubisse kogunenud paarik�mne osavõtja lootustega päris nii ei läinud. Selgus, et saabunud külalistel on �pris v�he aega meiega tegelemiseks, sest päevakava järgi oli neil ette n�htud ka Tihemetsa rahvaga kohtuda.
Koosoleku kõigus tekkis v�gisi mulje, et keskerakondlased ei olnud nagu valmis selleks kogemuseks, et Kilingi-Nõmmes kulgeb elu niisamuti kui mujal Eestimaal või Tallinnas, et meie inimesi puudutavad samad probleemid nagu mujalgi vabariigis ja et reageerime neile sama valuliselt.

Koosolekul �he probleemina arutusele tulnud elektri hinna t�usu asjus j�i saali poolelt aja nappuse t�ttu paljugi olulist välja �tlemata. Kuid ettepanek, et samaaegselt elektri hinna t�usule n�usoleku andmisega võiks valitsus välja töötada ka abin�ude süsteemi madalama sissetulekuga leibkondade toimetulekutoetuse suurendamiseks, siiski jõuti teha. Eesti Energia poolt oli juba 1997. aasta lõpus välja pakutud lahendust, et riik võiks eraldada k�rgendatud hinna kaudu kasvavast k�ibemaksu laekumisest teatava osa toetuste suurendamiseks. Keskerakondlaste poolt seati peaaegu et kahtluse alla elektrilt k�ibemaksu arvestamine �ldse. Ometi seda avaliku ajakirjanduse ja Eesti Energia poolt avaldatud andmetel siiski tehakse. Olgu selle t�enduseks siinkohal lisatud kaks tsitaati "Postimehest":
- Arvestades kõiki kulutusi ning lisanduvat k�ibemaksu hakkaks elektri kilovatt-tund kodutarbijale maksma senise 65 sendi asemel ligi 95 senti.
- Vastukaaluks elektrienergia hinna t�usule teeb Eesti Energia veelkord avaliku ettepaneku kasutada osa uue hinna kaudu kasvavast k�ibemaksu laekumisest madalama sissetulekuga leibkondade toimetulekutoetuse suurendamiseks. (28. veebruar 1998.a. nr.56 Urmas Toominga artikkel "Elektrihinna t�us l�kkub novembrisse".)

Kihutuskoosolekul

Koosolekult lahkudes j�i k�ll selline mulje, et saalist k�lanud ettepanek - elektri hinna t�usu elanikkonnale tasakaalustada toimetulekutoetuse suurendamisega - keskerakonna poolt toetust ei leia. Kahju!
Samaaegselt on ometi Tallinna majaomanike ja ��rnike vaheliste samalaadsete vastuolude - ��rnik ei suuda k�rget ��ri maksta ja majaomanik ei suuda madalate ��ride juures maja korras hoida - lahendamiseks leitud tee sellisel viisil, et erastamisest laekuvatest summadest kavatsetakse eraldada teatud osa omanike ja ��rnike vaheliste probleemide lahendamiseks. Miks ei võiks elektri puhul kasutada Eesti Energia poolt pakutud lahendust?

Kuna nähtavasti on k�ivitunud erakondade ettevalmistustöö Riigikogu uuteks valimisteks, siis peab �tlema, et siin see keskerakonnal seekord kõige paremini vist küll ei õnnestunud. Ja seda mitmel p�hjusel. Esiteks koosoleku aeg, tööpäev ja kell 11.00, sobib ainult pension�ridele ja töötutele. Teiseks - kui juba tulla, siis suurema ajavaruga.
Arvan siiski, et üks mitte kõige õnnestunum kokkusaamine ei peaks muutma arvamust keskerakonna poliitikast �ldse. On see ju seni olnud k�llalt realistlik ja laiapõhjaline.

P.S. Kummardus keeleteadlasele Helju Valsile, kes andis meie valitsusringkondade v�lkvisiitidest inspireerituna meile nii kena eestikeelse sõna - "s�hvk�laskõik".

Foto: Saalisolijaid võis n�ppudel-varvastel üles lugeda, kuid keskerakondlasi v�hene osavõtt ei paistnud häirivat, nemad said oma linnukese kirja.

Ilme Kull

NFO

P�llumajandustootjal on õigus saada n�uandetoetust

1998. aastal on igal põllumajandustootjal, kes on registreeritud maksuametis või �riregistris, kelle ettevõte pakub t�isajaga tööd vähemalt �hele inimesele ja kes turustab vähemalt poole oma toodangust, õigus saada riigilt n�uandetoetust j�rgmistel tingimustel:

lepingutest, mille summa ei ületa 3000 krooni, maksab tootja ise 15 %, s.o. 450 krooni. Riiklik toetus on 2550 krooni;
tootjal on õigus s�lmida veel lepinguid t�iendava 3000 krooni peale, millest tootja maksab ise 40 %, s.o. 1200 krooni. Riiklik toetus on 1800 krooni.

N�uandetoetuse saamiseks võib tootja lepinguid s�lmida ainult atesteeritud konsulentidega.
Konsulent on kohustatud tootjale oma n�uande esitama ka kirjalikul kujul.

T�iendavat informatsiooni n�uandetoetuse kohta saab maavalitsusest, P�llumajandusministeeriumi maaelu arengu osakonna teaduse�, koolituse� ja n�uandeb�roost, taluliitudest ning teistest n�ustamisfirmadest, kõikidelt konsulentidelt ja Eesti Konsulentide �hingust.

Pärnu maakonna atesteeritud konsulendid

Urve ALJAS, konsulent, tunnistuse nr. 28. Pärnu Maavalitsus.
N�ustamisvaldkond: raamatupidamine, finantsanal��s.
EE3600, Akadeemia 2, Pärnu.
Telefon:79 721.

Ago-Raivo ALJAS, konsulent, tunnistuse nr. 86. O� Aljas.
N�ustamisvaldkond: taimekasvatus, köögiviljakasvatus, lillekasvatus.
EE3671, Lihula mnt. 13, Audru vald.
Telefon: 64 146.

Laine KALLASTE, konsulent, tunnistuse nr. 87. O� Tiksu.
N�ustamisvaldkond: taimekasvatus.
EE 3601, P�rivere k�la, Are vald.
Telefon:63 595, 63 215.

Kalle KASKA, konsulent, tunnistuse nr. 114. Koonga Vallavalitsus.
N�ustamisvaldkond: ehitus.
EE3675, Koonga.
Telefon: 62 575, 62 522.

Malle KRUUSAM�GI, konsulent, tunnistuse nr. 55. Tihemetsa PT.
N�ustamisvaldkond: taimekasvatus.
EE3627, Tihemetsa, Saarde vald.
Telefon: 91 961.

Targo PIKKMETS, konsulent, tunnistuse nr. 37. Saare talu.
N�ustamisvaldkond: taimekasvatus, mehhaniseerimine.
EE3654, Oidremaa k�la, Koonga vald.
Telefon: 251 238 329.

Olavy S�LLA, vanemkonsulent, tunnistuse nr. 113. Pärnu TL.
N�ustamisvaldkond: loomakasvatus, �riplaanid, arengukavad.
EE3600, Papiniidu 19, Pärnu.
Telefon: 21 448.

Lugeja kirjutab

Lilled kalmult

11. septembril möödunud aastal vapustas kogu Eestit kurb sündmus - Kurkse võinas hukkus 14 noort inimest � tavalised tublid Eestimaa pojad. Üks nendest oli p�rit meie kodulinnast. Ei olnud vist inimest, kes neil päevil ei langetanud pead nendele poistele mõeldes. V�i siiski oli? Kas meie seas liigub palju neid, kellele keegi ega miski pole p�ha? Seda k�simust sunnib endale esitama sündmus, mis juhtus Valentinipäeval meie kalmistul.

Aeg lendab kiiresti, igapäevasagin kustutab meie meelest nii kurvad kui r��msad hetked, ainult l�hedaste hingest ei kao valu. Ja emasüdamesse j��b oma lapse kaotus igavesti. See valu ja igatsus viib ta kalmule iga päev, hoolimata tööpäeva v�simusest või halvast ilmast. Mida küll pidi tundma ema, kes l�ks oma hukkunud pojaga kohtuma ka sel päeval, Valentini - ehk sõbrapäeval. Ainus, mis ta oma lapsele veel saab anda, on k��nlaleek ja lilled ta hauale. Kuid sel korral olid kadunud kõik punased roosid, mis veel eelmisel päeval lumest hoolsalt puhastatud. Kes oli see inimene, kes soovis oma s�pru sel päeval rõõmustada haualt varastatud �itega? Kallid sõbrad, võib-olla ehib teiegi tuba kalmult toodud kunstlill, võib-olla märkasite, et see oli juba kinkimise hetkel veidi r�situd, oli ta ju enne teie juurde sattumist tundnud nii vihma kui lund? Võib-olla on ka kõik ligi kolmk�mmend �it ühes meie kodus lauda kaunistamas? Kaugelt v�ärast linnast neid varastama ei tuldud, see inimene on meie keskel, ta teab, kelle kalmuga oli tegemist.

Ja nüüd k�sin ma teilt, mis meiega lahti on, kust tuleb see kalestumine ja j�hkrus? Peaksime ehk kõik sellele m�tlema, hoidma oma peret ja eriti lapsi, n�itama neile, et me neid armastame. Ehk siis oskaks targemini vastata ka 13-aastane noormees, kellelt ma hiljuti k�sisin, kas tema enda mõtteis on olemas mõni koht, kus ta kindlasti päevalilleseemneid ei n�riks ja maha ei s�litaks. Suure m�tlemise peale oli vastuseks - koolimaja. Hea seegi, kuigi ma tean, et koolimajas ta siiski nii talitab. Kodu, kalmistu või kirik talle muidugi �ldse p�he ei tulnud, r��kimata haiglast, kus tema ja tema eakaaslased hiljuti korraliku tralli korraldasid.
V�ib - olla algab kõik sellest?

Mae Annast