|
||||
Lk. 4 |
||||
Miss Santa Barbara '97 on Miss Pärnu '9821. veebruaril Sunset Clubis valiti Miss
Pärnu `98. Sellel aastal juba kuuendat korda, üritus ise on toimunud �heksa aastat.
Kolmel esimesel aastal kandis üritus nime "Pärnu Roos". Ka Miss
Pärnu valimisest võttis osa Kilingi-Nõmme neiu Kristina Kaun, kes teatavasti osales
Miss Santa Barbaral. Miss Pärnu
valimisest võttis osa kokku 7 neidu, kes kõik pidid l�bima kuus vooru. Ja nende seast
valiti kolm kaunimat Pärnu neidu: Kristinaga kohtusime linna pargis,
kus toimus ka intervjuu temaga. Kristinal olid Miss Pärnul kaasas vanemad ning oma kavaler Marko, kes igati julgustasid ja olid talle toeks. Kumma
missivõistlusega kulus Sul rohkem ettevalmistusega aega? Kristina sai auhinnaks T�rgi reisi, hinnalise s�rmuse, firma Colinsi kosmeetikavahendeid ja ohtrasti lilli. Auhinnareisilt
tagasi, mis saab edasi? Kristinat ootavad ees preemiareis, eksamid ja keskkooli l�petamine. Edu talle! Fotod: ülemisel I printsess
Kadri Palatu, Miss Pärnu Kristina Kaun ja II printsess Inga Teor. Intervjueeris Madis Räästas. M�ned uitmõtted eutanaasia �mber "S�numilehes" 25. 01. 1998. aastal avaldatud J. Raudsepa artikkel "Eutanaasia" tekitas soovi mõnede omapoolsete arvamiste välja�tlemisteks artiklis avaldatud seisukohtade suhtes. N��d, kus reaalsuseks on saamas inimese kloonimine, n�uab uskumus inimese loomisse Jumala poolt k�llalt suurt entusiasmi ja paljude jaoks k�ttesaamatuks j��vat p�hendumist. Maailmade ja elu tekkimise m�steeriumi �mber on tõesti kogu inimkonna kestmise jooksul vaieldud. Teaduse areng on avardanud meie nii ruumilist kui ka mõttemaailma. Ei saa enam kahtluse alla seada maailmaruumis, mille osake meiegi oleme, kehtivaid loodusseadusi, mille tundma- ja kasutama�ppimine inimkonna poolt käesoleval sajandil on viinud meid tõiesti uue elukvaliteedini. J. Raudsepp m�rgib kannatuse olevat
inimese saatjaks olnud läbi aegade. Aga kas ikka peab inimelu koostisosaks kindlasti
olema kannatus, olgu see siis meditsiiniline või sotsiaalne? T�si, eestlased kannatasid
700 aastat välja kõik, mida isandad meile osaks saada lasid. On �eldud, et alles
Bernhard Riiveses (Laikmaa), kes ihunuhtluse asemel valis mahalaskmise, l�ks esmakordselt
sirgeks 700 aastat kummargil olnud eestlase selg. Praegu on �okiteraapia-stiilis tehtud
muutused �hiskonnas paljusid asetanud olukorda, kus tuleks valida tänavale j��mise,
prügim�e-inimeseks hakkamise või eutanaasia vahel. Kasutusele on tulnud k�ibefraasid
nagu:"Kus see on �eldud, et elu peab kerge olema?" või "Kus see on
�eldud, et kõik peavad kõike saama?" jne. Valitsevatest ringkondadest l�htuvalt
on kõiku lastud toimetulematuid p�rmustav hinnang: h�tta j��vad "�pud",
kes ei suuda kohaneda uute olukordadega või kelle võimete potentsiaal ei ole
k�llaldane. Raske uskuda, et k�llalt olulise osa eestimaalaste võimetega nii j�rsku
midagi juhtus. Ennemini tahaksin meelde tuletada Aisopose valmi Hundist ja Kitsekesest.
Kitseke kepsutas kord katusel ja n�gi Hunti m��dumas. Kitseke �rritas Hunti ja naeris
tema üle. Hunt vastas täis v��rikust:"Tea, et mitte sina ei naera minu üle, vaid
su koht." Eutanaasia praktilise k�sitluse
juurde minnes oleks võib-olla huvitav ära m�rkida seisukohti, mis on avaldatud
"Loomingus" nr.1 1990.a. Leena Krohni artiklis "Surelikkuse sosinad".
Seal esitatud tingimused isikule eutanaasialoa andmiseks olid p�hiliselt järgmised: Teadaolevalt on mõnes Soome haiglas
levinud ka p�etustestament, milles inimene saab avaldada oma tahet, kuidas tuleks temaga
toimida, kui ta n�iteks aparaatide k�lge aheldatuks j��b. Miks ei võiks see ka meil
nii olla? Vajadus eutanaasiaseaduse järele on
�hiskonnas selgelt olemas. Suitsiidide arv ju kasvab. Suitsiidi �ritaja ei pruugi ka
mitte alati eesmärgile jõuda, nii et sellesuunalist tegevust on kindlasti rohkem, kui
ametlik statistika seda kajastab. Kas võime inimeselt n�uda pikaajalist ja piinarikast
kestmist, selle asemel, et anda talle võimalus väärikalt lahkuda? Oma elu üle ise
otsustada peaks olema iga indiviidi esmane õigus. Peaks olema inimõigustest kõige
olulisem. J��b üle vaadata probleemile veel Euroliidu seisukohalt. Lootusetu see suund ei peaks ju meie jaoks olema, sest Holland on teatavasti sellega hakkama saanud. Ja kas me ikka oleme kohustatud oma maa vajadused ja huvid Euroliidu omadele ohvriks tooma ja seda mitte ainult eutanaasia k�simuses? Võib-olla peaks meil lihtsalt rohkem Poskasid olema? Ilme Kull |
75. sõnnipäeval 70. sõnnipäeval Elvi-Juuli K�ster Ellen Valk Klingi-Nõmme Linnavalitsus 85. sõnnipäeval Valentina Pedaja 75. sõnnipäeval 70. sõnnipäeval 65. sõnnipäeval 60. sõnnipäeval Saarde Vallavalitsus Teadmiseks lapsevanematele!IAlates 09.03.98.a. hakkas kehtima EV Lastekaitseseaduse t�iendus, mille kohaselt alla 16- aastasel alaealisel on keelatud viibida ilma täiskasvanud saatjata avalikes kohtades kella 23.00-06.00. Ajavahemikus 01.06- 31.08 kehtib �ine liikumispiirang kella 24.00-05.00. Käesoleva seaduse mittejärgimise korral kohaldatakse 15-aastase alaealise puhul haldusvastutust vastavalt haldusõiguseseadustiku �-le 142 (avaliku korra eeskirjade rikkumine), noorema puhul vastavalt �-le 153 (lapse kasvatamise kohustuse mittet�itmine). Alates 09.03.98.a. kehtima hakanud �Kriminaalkoodeksi, haldusõiguserikkumise seadustiku �. muutmise ja t�iendamise seadus� (RT, 1998.17,265) toob ära kuriteod, mille puhul vastutab alaealine 13-aastaselt. Need on järgmised: - 100 (tahtlik tapmine), - 101 (tahtlik tapmine raskendavatel asjaoludel), - 107 (�liraske kehavigastuse tahtlik tekitamine), - 108 (raske kehavigastuse tahtlik tekitamine), - 113 (v�givallateod isiku kallal), - 114 (piinamine), - 115 (v�gistamine), - 139 (salajane vargus), - 140 (avalik vargus), � 141 (r��vimine), - 142 (väljapressimine), - 184� lg.2 (vägivald politseiametniku või politseiametnikuga v�rdsustatud isiku suhtes, kui sellega p�hjustati raske või �liraske kehavigastus või kannatanu surm), - 195 (huligaansus) - 197 (mootorsõiduki ärandamine). Uus on kriminaalkoodeksis ka t�iendus, mille järgi võib alaealisele m�ista aresti t�htajaga kuni 1 kuu �pingutest ja tööst vabal ajal. Haldusõiguserikkumiste seadustikus
on samuti tehtud muudatused, mille kohaselt võib alates 13-aastaselt võtta
haldusvastutusele j�rgmistel juhtudel: Palve kõigile lapsevanematele, palun selgitage oma lastele seaduste t�itmise vajalikkust ning rikkumistega kaasnevaid karistusi, samuti j�lgige, et alaealised ei viibiks keelatud ajal väljas. Noorsoopolitsei inspektor Pille Karotamm Paastuajaks Kui ma vaikisin,n�rkesid mu luud-kondid. Sest päevad ja ��d oli su k�si raskesti mu peal. Oma patu ma andsin Sulle teada. Siis andsid Sina mu s��teo andeks! Psalm 32:3-5 Vana Testamendi laulik �hkab nende sõnadega Jumala poole. Elumured ja vaev on ta pannud vaikima. Aga see vaikus ei olnud kohutav ja koormav. Alguses �mbritses teda kogu maailma s��distamine: olud ja inimesed, eluring ning korraldused. K�llap muutus laulik enesesset�mbunuks, algul kurvaks, seejärel vaikseks, lõpuks s�ngeks. Kogunenud viha ja sapp hakkas s��vima hingesse, seda oli tunda lausa ihulikult. Ta oli �ksinda j�etud - Issandast ära. Ei päeval ega öösel polnud enam vahet. Kibedus hinges ning valu ihus töid n�rkemise. Esimene muutus toimus, kui ta hakkas m�istma, et seda r�huvat ja pitsitavat tunnet tekitaks kui k�si. Kauase juurdlemise järel märkas ta ka - kust k�si sirutub tema poole. See oli kõikjal. Laulik adub � kelle see k�si on raskesti tema peal. Teine muutus tuleb, kui käe selginedes koidab laulikus t�demus - Issand hoiab oma k�tt tema peal m�rguandeks. Laulik hakkab k�nelema Jumalaga - ja see muudab nii palju. S�nge vaikus ja taak vajub hajudes laiali. Saabub teadmine, tarkus - omaenda isiku suhtes. V�imsalt tuleb kolmas muutus �
lauliku silm ja s�da saavad erksaks. Ta tunneb ära oma patu. V�imas j�ud haarab kõik
kibeduse, mis temasse kuhjunud ning paiskab selle Issanda ette... õnnis on see, Psalm 32, 1 Lauliku mõtteis leiab koha rahu koos kindla teadmisega. Uueks saab maailm ta �mber ja taas helisevad salmid ning laulud ta suus. Aga ka päris südames, m�tetes ja meeles. Ta teab ka edaspidist teed, armulikku kõikidel hetkedel. Laulik on k�ndinud paastuaja s�venemise ning juurdlemise palveteekonna. Meidki viib see Vaikse Nädala poole - Kristuse Jeesuse piinateekonna ligi, millest on meile kasvanud Jumala l�heduse tunnetus. Paastukuul Kilingi-Nõmmes |
Lk.1
Lk.2 Lk.3 Lk.4 |