Neti Uudistaja

Kilingi-Nõmme veebileht

Nr. 5, märts 1998


Lk. 4 

Miss Santa Barbara '97 on Miss Pärnu '98

Kaunitarid

21. veebruaril Sunset Clubis valiti Miss Pärnu `98. Sellel aastal juba kuuendat korda, üritus ise on toimunud �heksa aastat. Kolmel esimesel aastal kandis üritus nime "Pärnu Roos". Ka Miss Pärnu valimisest võttis osa Kilingi-Nõmme neiu Kristina Kaun, kes teatavasti osales Miss Santa Barbaral.
ürituse korraldajateks olid Meeli P�rna ja Heiki Kõnnapas. Pealavastaja oli Laine Mägi. �htut juhtis Pärnu teatri "Endla" n�itleja ja M-Klubi Marssali rolli m�ngiv Jaan Rekkor.

Miss Pärnu valimisest võttis osa kokku 7 neidu, kes kõik pidid l�bima kuus vooru. Ja nende seast valiti kolm kaunimat Pärnu neidu:
II printsess Inga Teor,
I printsess Kadri Palatu,
Miss Pärnu `98 Kristina Kaun.

Kristinaga kohtusime linna pargis, kus toimus ka intervjuu temaga.
Kas missiamet muutub Sulle elukutseks?
Kindlasti ei.
Kas Sa oled kuidagi Pärnuga seotud?
Varem ei olnud, nüüd olen väga tihedalt .... .Pärnu tuletab mulle meelde eelkõige suve. Minu arust see on linn, kus on hea nii talvel kui ka suvel. Pärnus on alati midagi teha.
Kes saab Sinust peale keskkooli l�petamist?
Tahaksin õppima minna sekret�r-asjaajajaks. V�i hoopis televisiooni t�üle.
Kes Sulle tualetid tegi ja mida kandsid Miss Pärnu valimisel?
�htukleidivoorus kandsin ma kleiti, mis oli mul seljas ka Miss Santa Barbara konkursil. Selle �mbles mulle ema sõbranna. Teised riided anti meile sealt. Ja sambakarnevali voorus oli mul seljas kleit, mis oli laenatud Eha Kipri käest.
Mis stiili Sa ise eelistad?
Ma eelistan �kskõik mis materjalist p�kse, sest nendes on kõige mugavam olla, kuid samas tunnen ma ennast suurepäraselt ka pidulikes kleitides.
Kas Sulle abieluettepanekuid on tehtud?
õnneks veel mitte!!!
Kas Sa n�rveerisid natukene nii laval kui ka kardinate taga?
Miss Santa Barbaral ei n�rveerinud, kuid Pärnus ... Tunnistan ausalt, et jah. Eriti siis, kui see võistlus alles algas, pärast harjusin ära.
Milline oli Sinu reageering, kui olid teada saanud, et oled Miss Pärnu?
Jalad l�id nõrgaks ja pisarad tulid silma.

Miss kavaleriga

Kristinal olid Miss Pärnul kaasas vanemad ning oma kavaler Marko, kes igati julgustasid ja olid talle toeks.

Kumma missivõistlusega kulus Sul rohkem ettevalmistusega aega?
Ettevalmistustega kulus aega mülema võistluse eel.
Keda Sa isiklikult pidasid Miss Pärnuks?
Inga Teori Audrust. (Inga Teor sai II printsessi tiitli.)
Kas Sa olid oma võidus kindel? Miks?
Ei, ma ei olnud, sest ma olen liiga väike.
Kumb tiitel Sulle t�htsam on?
Mülemad tiitlid on väga suure t�hendusega.
Mis on Miss Santa Barbaral ja Miss Pärnul �hist ja erinevust?
Erinevus on see, et ma tundsin, et Miss Pärnul hoolitseti meie eest rohkem. Mulle olid peaaegu kõik kostöömid seal suured ja kõik need r�ivad, mida mina kandma pidin, �mmeldi ekstra minu jaoks võiksemaks. Mulle meeldisid isiklikult Miss Pärnu korraldajad rohkem.
Millisena n�ed Sina Miss Pärnu ülesannet?
Mulle �eldi niimoodi, et ma pean igat Pärnu üritust kaunistama.
Kas Sa oled juba t�itnud nn. kohustusi ja Miss Pärnuna ülesastunud.
Jah. Olen k�ll. Esimene ülesastumine oli minul noorte moeshow`l ja teisena ma k�isin Pärnu linnavalitsuses Vabariigi aastapäeva puhul koos maavanemaga parimatele linnategelastele lilli jagamas.

Kristina sai auhinnaks T�rgi reisi, hinnalise s�rmuse, firma Colinsi kosmeetikavahendeid ja ohtrasti lilli.

Auhinnareisilt tagasi, mis saab edasi?
Kõigepealt l�pupeole ja siis kuhugi t�üle.
Mis need kaks missitiitlit on Sulle andnud ja �petanud?
Palju uusi s�pru ja lihtsalt tuttavaid. Ma tunnen, et minusse suhtutakse hoopis teisiti. Ma olen teinud endast teise inimese ja see on huvitav .... Olen juurde saanud enesekindlust. Ma olen enesele tõestanud, et ka nii võikse kasvuga on võimalus l�bi l��a. Väga palju s�ltub tegelikult seesmisest ilust ja iseloomust.
Kas Sa soovitad teistel neidudel missindusega tegeleda?
Loomulikult.

Kristinat ootavad ees preemiareis, eksamid ja keskkooli l�petamine. Edu talle!

Fotod: ülemisel I printsess Kadri Palatu, Miss Pärnu Kristina Kaun ja II printsess Inga Teor.
Alumisel Kristina koos oma kavaleri Markoga.

Intervjueeris Madis Räästas.


M�ned uitmõtted eutanaasia �mber

Abistavad käed?

"S�numilehes" 25. 01. 1998. aastal avaldatud J. Raudsepa artikkel "Eutanaasia" tekitas soovi mõnede omapoolsete arvamiste välja�tlemisteks artiklis avaldatud seisukohtade suhtes.

N��d, kus reaalsuseks on saamas inimese kloonimine, n�uab uskumus inimese loomisse Jumala poolt k�llalt suurt entusiasmi ja paljude jaoks k�ttesaamatuks j��vat p�hendumist. Maailmade ja elu tekkimise m�steeriumi �mber on tõesti kogu inimkonna kestmise jooksul vaieldud. Teaduse areng on avardanud meie nii ruumilist kui ka mõttemaailma. Ei saa enam kahtluse alla seada maailmaruumis, mille osake meiegi oleme, kehtivaid loodusseadusi, mille tundma- ja kasutama�ppimine inimkonna poolt käesoleval sajandil on viinud meid tõiesti uue elukvaliteedini.

J. Raudsepp m�rgib kannatuse olevat inimese saatjaks olnud läbi aegade. Aga kas ikka peab inimelu koostisosaks kindlasti olema kannatus, olgu see siis meditsiiniline või sotsiaalne? T�si, eestlased kannatasid 700 aastat välja kõik, mida isandad meile osaks saada lasid. On �eldud, et alles Bernhard Riiveses (Laikmaa), kes ihunuhtluse asemel valis mahalaskmise, l�ks esmakordselt sirgeks 700 aastat kummargil olnud eestlase selg. Praegu on �okiteraapia-stiilis tehtud muutused �hiskonnas paljusid asetanud olukorda, kus tuleks valida tänavale j��mise, prügim�e-inimeseks hakkamise või eutanaasia vahel. Kasutusele on tulnud k�ibefraasid nagu:"Kus see on �eldud, et elu peab kerge olema?" või "Kus see on �eldud, et kõik peavad kõike saama?" jne. Valitsevatest ringkondadest l�htuvalt on kõiku lastud toimetulematuid p�rmustav hinnang: h�tta j��vad "�pud", kes ei suuda kohaneda uute olukordadega või kelle võimete potentsiaal ei ole k�llaldane. Raske uskuda, et k�llalt olulise osa eestimaalaste võimetega nii j�rsku midagi juhtus. Ennemini tahaksin meelde tuletada Aisopose valmi Hundist ja Kitsekesest. Kitseke kepsutas kord katusel ja n�gi Hunti m��dumas. Kitseke �rritas Hunti ja naeris tema üle. Hunt vastas täis v��rikust:"Tea, et mitte sina ei naera minu üle, vaid su koht."
Mis puutub J. Raudsepa poolt võidetavasse inimelu p�hadusse ja sellesse, mis on kaasaegse inimese jaoks üldse p�ha, siis kas see ei võiks olla huvipakkuv teema ka mõneks sotsioloogiliseks k�sitluseks?

Eutanaasia praktilise k�sitluse juurde minnes oleks võib-olla huvitav ära m�rkida seisukohti, mis on avaldatud "Loomingus" nr.1 1990.a. Leena Krohni artiklis "Surelikkuse sosinad". Seal esitatud tingimused isikule eutanaasialoa andmiseks olid p�hiliselt järgmised:
1. Taotleja otsus ei tohi olla hetke mõtteuid, vaid pikemaaegse l�bikaalumise tulemus (isiku kirjalik avaldus).
2. Taotleja peab olema t�isealine ja oma selge m�istuse juures.
3. Tema hooldusel ei peaks olema alaealisi ega �lalpeetavaid (�ldse temast sõltuvaid inimesi).
4. Eutanaasia toimugu selvep�himõttel�soovijale võimaldatakse vaid t�husad vahendid, nende kasutamise eest peab soovija ise hoolitsema.

Teadaolevalt on mõnes Soome haiglas levinud ka p�etustestament, milles inimene saab avaldada oma tahet, kuidas tuleks temaga toimida, kui ta n�iteks aparaatide k�lge aheldatuks j��b. Miks ei võiks see ka meil nii olla?
Inimese elu hoidmise ja s�ilitamise suhtes on minu arvates �hiskonnas praegu k�ibel kaks teineteisele risti vastuk�ivat seisukohta. Pean silmas aborti ja eutanaasiat. Mülemal juhul on tegemist inimese elu lõpetamisega. Vahe on vaid selles, et abordi puhul lõpetatakse uus elu, mis võiks �hiskonnale hakata v��rtusi looma, eutanaasia puhul lõpetatakse kasutuks koormaks muutunud elu. Abordi keelustamisele ei soovi keegi enam minna, välja arvatud Rooma paavst. Miks siis ei suudeta eutanaasiaseadusega toime tulla? Seadus ei pane ju kellegi peale kohustust seda kasutada, ta ainult annab soovijaile võimaluse.

Vajadus eutanaasiaseaduse järele on �hiskonnas selgelt olemas. Suitsiidide arv ju kasvab. Suitsiidi �ritaja ei pruugi ka mitte alati eesmärgile jõuda, nii et sellesuunalist tegevust on kindlasti rohkem, kui ametlik statistika seda kajastab. Kas võime inimeselt n�uda pikaajalist ja piinarikast kestmist, selle asemel, et anda talle võimalus väärikalt lahkuda? Oma elu üle ise otsustada peaks olema iga indiviidi esmane õigus. Peaks olema inimõigustest kõige olulisem.
Eutanaasia rakendamisel peetakse suureks probleemiks seda, et eutanaasiat võidakse hakata kasutama mitteseaduspäraselt ja vastu indiviidi enda tahtmist. Sama võideti surmanuhtluse keelustamise arutelul: kohtunik võib oma otsuses eksida. Kuid kas on õige rajada oma seisukohad eksimise võimalusele? Kas ei tuleks l�htuda sellest, et p��takse maksimaalselt kindlustada seaduse järgimist ja v�ltida eksimisi?

J��b üle vaadata probleemile veel Euroliidu seisukohalt. Lootusetu see suund ei peaks ju meie jaoks olema, sest Holland on teatavasti sellega hakkama saanud. Ja kas me ikka oleme kohustatud oma maa vajadused ja huvid Euroliidu omadele ohvriks tooma ja seda mitte ainult eutanaasia k�simuses? Võib-olla peaks meil lihtsalt rohkem Poskasid olema?

Ilme Kull



õnnitleme
Kelluke


80. sõnnipäeval
Hilda Ljubimova
Rosine Vaabel

75. sõnnipäeval
Karl Tammist

70. sõnnipäeval
Laine Teearu
Veliida �itspuu
Elinor Ojalaid
Eduard Pajunurm
Johannes Rabe
Arnold Ruukel
Guido-Meinhard Valgiste

65. sõnnipäeval
Elvi-Juuli K�ster
Ellen Valk

Klingi-Nõmme Linnavalitsus


85. sõnnipäeval
Valentina Pedaja

75. sõnnipäeval
T�nis Kase
Juhan Riivits

70. sõnnipäeval
Oskar Kraav
Endel Kuningas

65. sõnnipäeval
Pelageja Koks
Linda Tamson

60. sõnnipäeval
Aino Massa
Sirje Saar

Saarde Vallavalitsus


Teadmiseks lapsevanematele!

IAlates 09.03.98.a. hakkas kehtima EV Lastekaitseseaduse t�iendus, mille kohaselt alla 16- aastasel alaealisel on keelatud viibida ilma täiskasvanud saatjata avalikes kohtades kella 23.00-06.00. Ajavahemikus 01.06- 31.08 kehtib �ine liikumispiirang kella 24.00-05.00. Käesoleva seaduse mittejärgimise korral kohaldatakse 15-aastase alaealise puhul haldusvastutust vastavalt haldusõiguseseadustiku �-le 142 (avaliku korra eeskirjade rikkumine), noorema puhul vastavalt �-le 153 (lapse kasvatamise kohustuse mittet�itmine).

Alates 09.03.98.a. kehtima hakanud �Kriminaalkoodeksi, haldusõiguserikkumise seadustiku �. muutmise ja t�iendamise seadus� (RT, 1998.17,265) toob ära kuriteod, mille puhul vastutab alaealine 13-aastaselt. Need on järgmised: - 100 (tahtlik tapmine), - 101 (tahtlik tapmine raskendavatel asjaoludel), - 107 (�liraske kehavigastuse tahtlik tekitamine), - 108 (raske kehavigastuse tahtlik tekitamine), - 113 (v�givallateod isiku kallal), - 114 (piinamine), - 115 (v�gistamine), - 139 (salajane vargus), - 140 (avalik vargus), � 141 (r��vimine), - 142 (väljapressimine), - 184� lg.2 (vägivald politseiametniku või politseiametnikuga v�rdsustatud isiku suhtes, kui sellega p�hjustati raske või �liraske kehavigastus või kannatanu surm), - 195 (huligaansus) - 197 (mootorsõiduki ärandamine). Uus on kriminaalkoodeksis ka t�iendus, mille järgi võib alaealisele m�ista aresti t�htajaga kuni 1 kuu �pingutest ja tööst vabal ajal.

Haldusõiguserikkumiste seadustikus on samuti tehtud muudatused, mille kohaselt võib alates 13-aastaselt võtta haldusvastutusele j�rgmistel juhtudel:
- 143 (politseiametniku või abipolitseiniku seadusliku korralduse tahtlik eiramine - trahv kuni 50 päevapalka), - 144 (pisihuligaansus - trahv 10-100 päevapalka), - 144� (pisivargus- trahv 50-100 päevapalka), - 144� (v�ära vara tahtlik h�vitamine või rikkumine- trahv 50-200 päevapalka),� 144� (omavoliline tungimine v�ärasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega territooriumile-trahv 50-200 päevapalka), - 145 (rahu rikkumine eluruumides-trahv kuni 50 päevapalka), - 146 (gaasi-,�hk-,heit-v�i k�lmrelva ebaseaduslik valmistamine, omamine, m��mine, kandmine, edasi toimetamine, üle andmine-trahv kuni 100 päevapalka, ebaseadusliku kasutamise eest trahv kuni 200 päevapalka), - 146� (keelatud k�lmrelva valmistamine ja k�ive-trahv 20-100 päevapalka), - 150 (alk.jookide pruukimine avalikus kohas või avalikku kohta joobnud olekus ilmumise eest- trahv kuni 30 päevapalka, korduval rikkumisel trahv 10-100 päevapalka).

Palve kõigile lapsevanematele, palun selgitage oma lastele seaduste t�itmise vajalikkust ning rikkumistega kaasnevaid karistusi, samuti j�lgige, et alaealised ei viibiks keelatud ajal väljas.

Noorsoopolitsei inspektor Pille Karotamm


Paastuajaks

Kui ma vaikisin,
n�rkesid mu luud-kondid.
Sest päevad ja ��d
oli su k�si raskesti mu peal.
Oma patu ma andsin Sulle teada.
Siis andsid Sina mu s��teo andeks!

Psalm 32:3-5

Vana Testamendi laulik �hkab nende sõnadega Jumala poole. Elumured ja vaev on ta pannud vaikima. Aga see vaikus ei olnud kohutav ja koormav. Alguses �mbritses teda kogu maailma s��distamine: olud ja inimesed, eluring ning korraldused. K�llap muutus laulik enesesset�mbunuks, algul kurvaks, seejärel vaikseks, lõpuks s�ngeks. Kogunenud viha ja sapp hakkas s��vima hingesse, seda oli tunda lausa ihulikult. Ta oli �ksinda j�etud - Issandast ära. Ei päeval ega öösel polnud enam vahet. Kibedus hinges ning valu ihus töid n�rkemise.

Esimene muutus toimus, kui ta hakkas m�istma, et seda r�huvat ja pitsitavat tunnet tekitaks kui k�si. Kauase juurdlemise järel märkas ta ka - kust k�si sirutub tema poole. See oli kõikjal. Laulik adub � kelle see k�si on raskesti tema peal.

Teine muutus tuleb, kui käe selginedes koidab laulikus t�demus - Issand hoiab oma k�tt tema peal m�rguandeks. Laulik hakkab k�nelema Jumalaga - ja see muudab nii palju. S�nge vaikus ja taak vajub hajudes laiali. Saabub teadmine, tarkus - omaenda isiku suhtes.

V�imsalt tuleb kolmas muutus � lauliku silm ja s�da saavad erksaks. Ta tunneb ära oma patu. V�imas j�ud haarab kõik kibeduse, mis temasse kuhjunud ning paiskab selle Issanda ette...
Andeksandi ei oska laulik enam kirjeldada.Annab edasi vaid t�demuse armust:

õnnis on see,
kelle üleastumine on andeks antud,
kelle patt on kinni kaetud!

Psalm 32, 1

Lauliku mõtteis leiab koha rahu koos kindla teadmisega. Uueks saab maailm ta �mber ja taas helisevad salmid ning laulud ta suus. Aga ka päris südames, m�tetes ja meeles.

Ta teab ka edaspidist teed, armulikku kõikidel hetkedel. Laulik on k�ndinud paastuaja s�venemise ning juurdlemise palveteekonna. Meidki viib see Vaikse Nädala poole - Kristuse Jeesuse piinateekonna ligi, millest on meile kasvanud Jumala l�heduse tunnetus.

Paastukuul Kilingi-Nõmmes
Diakon Enri Pahapill


 

Lk.1        Lk.2        Lk.3       Lk.4

Toimetaja Ahti Seller, ahti@kilingi.ee.
Neti Uudistaja nr.1; nr.2; nr.3; nr.4

Kilingi-Nõmme