Lk. 2 

Sel kevadel m��dub Kilingi-Nõmme alevile linna õiguste omistamisest 60 aastat

Reeglina on linn ajalooliselt kujunenud mingi võiksema või suurema piirkonna keskuseks, kuhu on koondunud või koondatud kogu piirkonda teenindavad infrastruktuuri asutused - koolid, lasteaiad, kultuuriasutused, raamatukogud jm. Nii on ka Kilingi-Nõmmega, mis on ajalooliselt kujunenud Saarde kihelkonna keskuseks. Ehkki viimaste aastate jooksul on siiagi jõudnud mobiililevi ja Internet, oleme väikese kahe ja poole tuhande elanikuga linna kodanikena tihti tunnetanud meie linna võiksust ja piiratud võimalusi. Siiski - maailmas on veelgi võiksemaid linnu - nii n�iteks piisab Taani kuningriigis linnaõiguse saamiseks ainult 250 elanikust - samas ei t�henda see veel õigust olla omavalitsus.
Iseseisvuse taastamise kõige keerulisemad ja raskemad ajad on ilmselt m��das, samas on praegune ajaj�rk vägagi otsustav nii tervele Eestile kui ka Kilingi-Nõmme linnale. Kuidas korraldada elu edasi? Kas leppida piiratud võimalustega ja muutuda suletud ja vananevaks kolkalinnaks, kus valdavad kildkondlikud huvid ja katsutakse kuidagi muutuvas maailmas toime tulla või p�öelda avatuse ja kiirema arengu poole ning olla piirkonnale arengumootoriks.
Ilmselt enamik meist eelistaks teist varianti. Mida me saaksime selleks teha? Looduses on ressursid alati piiratud. Et saavutada kiiremat arengut, tuleb �helt poolt kasutada piirkonna ressursse võimalikult s��stlikult ning sel teel leida võimalusi arendustegevuseks ning samal ajal leida vahendeid ka väljastpoolt. Selleks kõigeks on vaja suuremat piirkondlikku algatusv�imet. Kuidas seda saavutada?
Tegelikult on praegune piirkonna jagamine linnaks ja valdadeks �limalt subjektiivne, kunstlik ning ei järgi looduse loogikat, mille järgi on Eestis vast kõige loomulikemaks haldus�ksusteks ajaloolised kihelkonnad. Ja nii vast on t�en�oline, et linna j�rgmist nulliga lõppevat aastapäeva t�histab Kilingi-Nõmme juba kui vallasisene linn ja mitte kui omavalitsus.

Linnavolikogu nimel head Kilingi-Nõmme linna 60. aastapäeva soovides
Agu Leivits,
linnavolikogu esimees

Foto: Agu Leivits, linnavolikogu esimees.

Uudiseid Tihemetsast

Konkursilt "Tippsekret�r" esikoht

Tartus toimunud sekret�ride vabariiklikul kolmeosalisel (masinkiri, töö arvutiga, �sekret�ritöö�) konkursil �Tippsekret�r� saavutas sekret�ritöös esikoha Tihemetsa tehnikumi sekret�rieriala II kursuse õpilane Kaido Kuus. Ta oli ainuke konkursil osalenud noormees, tema juhendajaõpetajaks on K�lli Song.

F��sikud tulid teiseks

�isus toimunud põllumajandustehnikumide õpilaste f��sika ainekonkursil saavutas Tihemetsa esindus Kehtna järel teise koha. Tehnikumi esindasid II kursuse õpilased Andres Kosenkranius, Meelis Lukka ja Margus Tuulmees. Juhendajaõpetaja Aime Tammet.

�ppemajand pakub head kartuliseemet

Tihemetsa tehnikumi �ppemajandist on võimalik osta v�hikindlate, lehem�danikule vastupidavate ja hästis�ilivate toidukartulite �Anti�, �Ants� ja �Juku� seemet. �Ants� ja �Juku� on keskhilised, �Anti� hiline. �Juku� sobib hästi ka kr�bekartuliks. Riiklikus katsetuses on nad alates 1995. aastast. Tegemist on k�rgpaljundusega kartulitega, mis on alates 1997. aastast ka sordilehes.
Samas saadaval ka toidukartul, hind alates 2 kroonist. L�hem info telefonil 91 961.

Norra õpilased Tihemetsas praktikal

Vastavalt Tihemetsa tehnikumi ja Norra Saggrenda metsakooli vahel s�lmitud s�prus- ja koost�ülepingule olid läinud sügisel Tihemetsa poisid Norras õppimas ja töötamas suurtel metsaveotraktoritel. Nüüd olid Norra õpilased kahenädalasel praktikal Tihemetsas. Norralased töötasid tehnikumi �ppemetskonnas, kus tehti harvendus- ja lageraiet. T��d jagus ka kohaliku järve ��res asuval puhkealal. Sealses metsakoolis �pivad ametit ka tütarlapsed ja mootorsae k�sitsemisel ei jäänud nad poistele milleski alla.

T��st vabal ajal tutvusid Norra õpilased ja õpetajad Nigula looduskaitseala ja Sagadis asuva metsamuuseumiga, Pärnu ja Viljandi linnaga, Halliste ja Saarde kirikuga.

Kahenädalasest �hispraktikast kokkuvõtet tehes t�desid mülemad pooled, et koostöö on igati kasulik. Sügisel oodatakse Tihemetsa õpilasi järjekordselt Norrasse.

Foto: Grupp Saggrenda ja Tihemetsa õpilasi 200-aastase mõnni juures.

Karl Pettai

Austatud kilinginõmmelased!

Käesoleval aastal on meie linna 60. aastapäev. M�eldes Teile, sooviksin väga, et Teie silmades oleks rohkem sära, et Teie m�tetes ja ettevõtmistes oleks rohkem optimismi ja pealehakkamist, et Teie hinges ja südames oleks rohkem hellust ja armastust.

M�eldes meie linnale, sooviksin, et meie linn muutuks veel kaunimaks, et meie linnas oleksid kaunid kodud ja head inimesed, et meie linnas oleks hea elada.
Minu salasooviks on näha ja tunda meie noorte tunduvalt aktiivsemat ja t�sisemat osalemist linna elus ja ettevõtmistes. On ju noortel väga head ideed, on ju noored väga ettev�tlikud?

M�eldes soovidele, m�tlen ka, et kõik ei ole loomulikult kaugeltki nii lihtne. sageli on probleemid liiga keerulised, olukorrad liiga rasked, võimalused liiga väikesed. Kuid siin on tähtis uskuda iseendasse, on tähtis möelda, et kõik s�ltub eelkõige meist endist, et tähtis on alati otsida, leida oma võimalus ja tee. See ongi vabadus, mida me väga ootasime ja mille me saavutasime.

Soovin Teile, kilinginõmmelased, kõike head!

Lugupidamisega
Tõnu Lapp,
Kilingi-Nõmme abilinnapea.

Foto: Tõnu Lapp, abilinnapea.

Mülestused j��dvustatud?

Käesoleva aasta 20. veebruari �Uudistajas� välja kuulutatud, Kilingi-Nõmme Linnavalitsuse ja lehetoimetuse poolt korraldatud mülestuste kirjutamise konkursile olid oodatud igasugused Saarde kihelkonna ning Kilingi-Nõmme linnaga seotud mülestused. Midagi meenutada on kindlasti meil kõigil, kuid vähestel viitsimist oma mülestused paberil j��dvustada. Konkursitöidki laekus loodetust v�hem, kokku 7 kirjutist viielt inimeselt.

Nii väheste ja väga erinevate konkursitööde seast on raske kedagi teistest esile t�sta, eks teatud ajaloolist v��rtust oma nii koolimülestused, talu h�vimise ja kurgumandlite eemaldamise lood, meenutus 30-te aastate l�pu Kiriku tänava elanikest kui lorilaul Kilingi-Nõmme linnast. Linnapea Kalle Kiipusest, Kilingi-Nõmme Keskkooli eesti keele õpetaja Ille Warnerist ning �Uudistaja� toimetuse liikmetest Ants Laignast ja Ahti Sellerist koosnev žürii otsustas siiski esile t�sta kolme inimese tööd: varjunime all L. L. kirjutatud �Koolimülestused� ja �Kuidas h�vis talu�, Reet Lensmendi �Kiriku tänav. Meenutusi.� ning varjunime all Patsient esitatud �Ja nii nad l�ikasid minu kurgumandleid.� Noorima konkursist osavõtjana leidis äramärkimist 9-aastane Diana Einola, kes kirjutas �K�isin �el k�las.� Kunagise lorilaulu (-salmi) saatis L. Roosmaa Tali vallast.

Vastavalt žürii otsustele said 19. aprillil Kilingi-Nõmme linna klubis toimunud linna juubeliaktusel premeeritud kõik konkursist osavõtjad. K�ik tööd saavad avaldatud ka �Uudistajas�.

žürii nimel
Ahti Seller

Kihelkonna kilvam�ng

14. aprillil toimus Kilingi-Nõmme klubis linna 60. aastapäevale pühendatud mälumäng. K�simused oli koostanud Urmas Song, osa võttis 8 võistkonda.
67 punktiga mületas ennast esimesele kohale Tihemetsa meeskond (Heiki Kalvist, Karl Pettai, Juhan Post, Jaan Tamm, Tõnis Tammet), 54 punktiga j�i teiseks naiskond nimega Linn 1 (Maie Tuuksam, Reet Lensment, Esta Allik, Tiiu Tammiste, Eesi Kolla) ja 53 punktiga kolmandaks võistkond MER (Merit Plaamus, Eve Attim, Lea Einaleht, Mati Kalde, Kalle Kiipus).

Osalesid veel võistkonnad H&S (Matis Song, Ruth Song, Aino Hallop, Arvo Hallop, Arne Vabrit) - 49 p. 4.-5. koht, Tali (Ellen Mägi, Tarmo Mootse, Elmar Peterson, Villem Kuusk, Jaanus Moppel) - 49 p. 4.-5. koht, Kilingi-Nõmme Keskkooli õpetajad (Kersti Soomets, Ille Varner, Pille Karotamm, Reet Sinik, Margit Schmidt) - 43 p. 6.-7. koht, Linn 1+ (Jaago Lensment, Ahti Seller, Maret Räästas, Siim Kolla, Tõnu Lapp) - 43 p. 6.-7. koht ja Kilingi-Nõmme Keskkooli õpilased (Leeles Palge, Ingridh Oks, Jaak Raid, Pertti Soomann, Marek Pedaja) - 17. p. 8. koht.