Kilingi-Nõmme
läbi kronoloogia ja kroonika
1917. aasta septembri
keskpaigas kutsuti Kilingi-Nõmme asula algkooli, mis asus tollal A. Volli majas Pärnu
tänaval (praegune Lastemuusikakool), majaomanikud koosolekule. Lahendamist ootas k�simus
omavalitsuse sisseseadmise korra kohta Kilingi-Nõmmes. Kohale tuli 15 meest ja koosolekut
juhatas Jüri TOMBERG (elukutselt kaupmees), kes selgitas kohaletulnuile omavalitsuse
sisseseadmist ja selle paremust aleviku rahvale. Koosolek valis oma esindajaks ja
edaspidiseks asjaajajaks Jüri Tombergi (Fotol).
21. septembril 1917 toimus Pärnus
maavalitsuse esimehe H. Reimanni juhatusel koosolek, kus Jüri Tomberg teatas, et
Kilingi-Nõmme aleviku elanike �ldarv on 1000 hinge ja alevik soovib kohapeale
alevivalitsust.
6. detsembril 1917 kinnitati Kilingi-Nõmme iseseisvaks aleviks.
1918. a. 26. jaanuaril peeti
Kilingi-Nõmme Vabatahtliku Tulet�rje Seltsi majas alevi elanike koosolek, kus 123 poolt
ja 20 vastuh�ülega otsustati Kilingi-Nõmme alevik Kilingi vallast eraldada ja kujundada
iseseisev omavalitsus. Koosolekul valiti alevin�ukogu valimiskomisjon, kuhu kuulusid
Jakob LELLE, Voldemar ROOSENBERG, Christian LEILOP, Jüri TOMBERG ja Ado TALTS. Asemikeks
Hendrik KULL ja Johannes P��RMANN. Saksa okupatsiooniv�gede lahkumise järel algas
jälle uue hooga valimiskomisjoni töö ja selle otsuse põhjal otsustati alevivolikogu
valimised pidada 3. märtsil 1919. aastal Saarde Laenu-Hoiu�hisuse ruumes (praeguse EDU
poe vanem osa). Alevin�ukogu liikmete arv m�ärati 21 peale ja esimestel alevin�ukogu
valimistel oli võistlemas mitu kandidaatide nimekirja.
1919. a. 6. märtsil peeti
esimene alevivolikogu koosolek, kokkutulemise kohaks Saarde P�llumeeste Seltsi saal.
J�rgmisel, 17. märtsil toimunud koosolekul valiti alevivanemaks Jüri Tomberg ja
alevivalitsuse liikmeteks Albert OISSAAR, Jüri KOTSER ja Mihkel OTSTAVEL. Alevivalitsuse
sekret�riks valiti Lembit HANSBERG. Alevivalitsusel tuli hakata lahendama kohe
toitlusk�simust, mis oli esile kerkinud seoses Vabadussõjaga. T�ekisüsteemi alusel
anti ligi 700-le inimesele mitmesuguseid esmatoiduaineid.
7. mail anti alevi seni nimetuseta tänavatele nimed.
Foto: A. Volli maja Pärnu
tänaval, kus 1917. aastal toimus esimene majaomanike koosolek Kilingi-Nõmme
alevivalitsuse sisseseadmise asjus. Taamal praegune linnavalitsuse hoone.
1920. a. oli
Kilingi-Nõmme tänavate kogupikkus 6,6 km, sellest munakiviga sillutatud 20 %.
13. juunil peetakse Kilingi-Nõmme Vabatahtliku Tulet�rje Seltsi saalis Vabadussõja
s�durite vastuv�tmise pidu. Lava dekoreeriti sinimustvalgete lippudega ja �lal oli
loosung �Mülestame wahwaid s�dureid, kui isamaa p��stjaid. Kilingi-Nõmme
�histöö, 13. juuni 1920.�
Foto: Lembit Hansberg,
Kilingi-Nõmme alevi esimene sekret�r 1919. a.
1921. a. toimunud
teisel alevikogu valimisel sai uuesti alevivanemaks Jüri Tomberg ja alevisekret�riks
Jaan Toodu.
Saarde P�llumeeste Selts asus oma krundile maakivist aita ehitama, mille valmimishinnaks
sai 4000 krooni.
1922. a. palub
Kilingi-Nõmme alevivalitsus riigilt koolimaja ehitamiseks 300 000 riiklikku laenu.
1923. a.12.
jaanuaril pidas Kilingi-Nõmme alevin�ukogu oma eelarvekoosolekut. 1923. aasta eelarve
j�eti 816 730 marga peale tasakaalu, kusjuures leiti võimalus 235 000-margase v�la
kustutamiseks. Alevi väljaminekutes olid: alevivanema palgaks 9600 marka aastas; 3
ametiliikmele a 1200 marka aastas; alevi algkoolile 70 200 marka; vaestele abi andmiseks
25 000 marka ja alevi kantselei ��riks 30 000 marka. Eelarve arutamine suuri vaidlusi ei
tekitanud ja v�eti ühel h�ülel vastu. Peale selle v�eti vastu restoranide ja
einelaudade lahtiolemise ja kauplemise m��rus ning �ride kauplemisaja ja puhkepäevade
m��rus.
Kolmandatel alevikogu valimistel võistlesid juba 8 nimekirja mitmesuguste pealkirjadega.
Alevivanemaks valiti Albert OISSAAR, alevivalitsuse liikmeteks Jüri ROSENBERG, Nikolai
PALTMANN ja Karl M�GI.
15. ja 16. detsembril valitud alevivolinikud olid Käsitööliste-väikemajaomanike poolt:
Lembit HANSBERG, Albert KIVISILD; ��rnike rühma poolt: Karl M�GI ja Juhan ROSENBERG;
�ldise töötajate rühma poolt: Jaan PARTS, Albert OISSAAR, Jaan PAUMANN, Hendrik VOLL,
Nikolai PALTMANN ja Hendrik KULL; T��liste �hisv�erinna poolt: Juhan PIKKUR;
Majaomanike ja �ripidajate poolt: Jüri TOMBERG, Jakob LELLE, Ado GUSTAVSON ja Mihkel
OTSTAVEL. Valitsusajaga 1924.�1926.
Foto: Jaan Toodu,
Kilingi-Nõmme alevisekret�r aastast 1921.
1924. a. moodustasid
Kilingi-Nõmme alevi heakorra kulud 5,35 % ja tervishoid 6,3 % alevi eelarvest.
Saarde P�llumeeste Selts ostab intensiivselt kokku võid ja toimetab selle Peterburi
turule.
1925. a. sai
Kilingi-Nõmme alevivanema abiks j�rgnevaks viieks aastaks Nikolai PALTMANN.
Saarde kirik sai j�uluks kirikusse elektrivalguse, mis koos kirikuesise lambiga 16 370
marka maksis.
1. detsembri seisuga elas Kilingi-Nõmmes 1409 elanikku, neist 641 meest ja 768 naist.
1926. a. 14.
märtsil sai teoks Kilingi-Nõmme alevivalitsuse liikmete ja juurdekutsutud asjatundjate
poolt Saarde K�rgema algkoolimaja ülevaatus. Kohal olid alevivalitsuse liikmed A.
Oissaar, J. Rosenberg, K. Leilop. Juurde olid kutsutud asjatundjad H. P��rman, K.
Liigand ja K. Eskusson. Päevakorras koolimaja v��rtuse hindamine ostmise otstarbel
alevivolikogu poolt. Leiti, et vajalik on koolimaja remont ja ostul maha tingida. Ja kui
maha tingida hinda pole võimalik, siis ka osta.
1927. a. 22. ja 23.
jaanuaril valiti Kilingi-Nõmme alevikogu volinikeks Johann Rosenberg, Karl Mägi, Jakob
Lelle, Karl Leilop, Lembit Hansberg, Villem TAMM, Peeter RAUD, Nikolai JAKOBSON, Albert
Oissaar, Jaan Parts, Jaan PAUMANN, Nikolai Paltmann, Aleksander PUMPERNIKEL, August S�NN
ja Jaan LEMBERG.
Kilingi-Nõmme Jahimeeste Selts peab 12. augusti �htul kell 8 tulet�rje aias Talutares
sokus��mise pidu, kus v�eti vastu otsus minna järgmise päeva hommikul kell 3
Riisselja-L�hkma vahtkonda sokujahile.
Foto: Albert Oissaar,
Kilingi-Nõmme alevivanem aastast 1923.
1928. a. asus alevivalitsus
koostama Kilingi-Nõmme alevi väljaehituse perspektiivplaani, kusjuures alev pidi
laienema põhja poole, üle raudtee. Samal aastal ostis alev Levalohu talukoha, t�keldas
selle kruntideks ja rentis need alevi elanikele.
Kilingi-Nõmme alevi tulud-kulud 1928./29. peale olid kroonides: heakord - 946, haridus
- 1700, hoolekanne - 1713 ja tervishoid 406 krooni.
Kilingi-Nõmme alevis oli 312 maja ja 1422 elanikku.
1929. a. 11.
augustil pidas alev oma esimest 10-aastast t�htpäeva ja sel puhul toimus suur pidulik
aktus turuplatsil rohke rahva osav�tul. Pikema ülevaatek�nega esines alevivanem Albert
Oissaar. Muide, tema kohta on alevi ja linnapeadest teadaolevail andmeil kirjutatud ka
laulusalm:
�Kui Pärnust rongil lõuna poole sõita,
ehk teona liiprivahet võita,
siis läbi r�ndad sellest kandist,
mis r��gib Oissaare võimupandist,
kes alevis h��d tooni annab
ja rahus ametkuuba kannab.�
�htul oli Tulet�rje Seltsi saalis pidu eeskava ja tantsuga.
Kilingi-Nõmme alevi tulud-kulud 1929./30.: heakord - 951, haridus - 1852, hoolekanne
- 2246 ja tervishoid - 165 krooni. Korralised tulud: maksudest - 12 584, puhaskasu
varanduse kasutamisest - 2836, puhaskasu ettevõtetest - 1705 ja mitmesugused muud
tulud - 526 krooni. Korralised kulud �he elaniku kohta olid 9,1 krooni.
Foto: Jakob Lelle, alevi
volinik 1923. aastast. Elukutselt peenviina kaupmees (�ri asus praeguses raamatupoes).
1930. a. alevivolikogu
esimesest istungist võttis osa 10 liiget, koosolekut juhatas Lembit Hansberg. Volikogu
etteotsa valiti koolmeister Jaan Parts ja sekret�riks Jaan Toodu. Alevivanemaks oli
Albert Oissaar ja alevivalitsuse liikmed Heinrich Paltmann, Karl Eskusson ja Voldemar
Rosenberg. V�eti vastu otsus alkoholiga trahteritele trahterimaksu pealepanemisest 2000
krooni ulatuses ja laenu tegemiseks alevisse spordiväljaku ehitamiseks Kehakultuuri
Sihtkapitalist 1000 krooni ulatuses 10 aasta peale igaaastase tasumisega 1/10 laenust.
Kilingi-Nõmme alevi tulud-kulud 1930./31. aastaks: heakord - 326, haridus - 2311,
hoolekanne - 2095 ja tervishoid - 240 krooni. Korralised kulud �he elaniku kohta olid
7,1 krooni, sellest heakorraks 0,2 krooni, hariduseks 1,5, hoolekandeks 1,4 ja
tervishoiuks 0,2 krooni. Maksudest sai alev 12 940 krooni, millest puhaskasu varanduse
kasutamisest oli 241 krooni, puhaskasu ettevõtetest 1739 krooni ja muud tulud 1518
krooni.
Alevis elas 1563 elanikku, neist 679 meest ja 884 naist. V�rreldes 1922. a.
rahvalugemisega oli Kilingi-Nõmme rahvaarv kasvanud 8 aastaga (1922-1930) 90,9 %.
1931. a.
kinnitas Kilingi-Nõmme alevivalitsus jalgrattamaksuks 1 kroon aastas.
24. augustil õnnistati Kaitseliidu Saarde maleva lipp.
Kilingi-Nõmme alevi 1931./32. aasta kulud: heakorrale - 1000, haridusele - 2000,
hoolekandele - 2000 ja tervishoiule - 200 krooni. Tuludest saadi 12 000 krooni
maksudest, 1000 krooni varanduse kasutamisest, 1000 krooni ettev�tlusest ja 1000 krooni
rahandusoperatsioonidelt. Korralised kulud �he elaniku kohta olid 7,5 krooni.
Kilingi-Nõmmes 1504 elanikku, neist mehi 665 ja naisi 839.
Foto: 1929. a. - alevi
10. juubeliaasta pidulik aktus alevi turuplatsil.
-Suurema foto vaatamiseks kliki siia
(174 kb)-
1932. a. korraldab �rimees
Vladimir ALLIKIVI oma omnibussiga (nr. P-286) Jäärja-Veelikse kooli 25-le õpilasele
18.-25. maini väljasõidu marsruudil
Veelikse�Kilingi-Nõmme�Viljandi�Karksi-Nuia�Jäärja.
Suve alul istub koos alevivolikogu, pannakse paika loomade karjatamismaks �hiskarjas,
lehmade puhul 1 kroon 30 senti ja v�hemate loomade puhul 26 senti aastas.
1933. a.
alevivolikogu istungil valitakse �ppej�ud alevi teise algkooli. Kohale soovijaid oli 15
ja häälteenamusega valiti Olga VANATOA, kes oli varem Kalita algkooli õpetaja.
H�daabitööde korras hakati 1933./34. aasta talvel ehitama uut tänavat, millega loodi
kõrvaltee raudteejaamast m��dasõiduks.
Alevi maade rendirahaks m�ärati 1933. aastal kui ka edaspidiste aastate eest 4 % maa
ostuhinnast.
Alevivalitsuse juures töötas k�skjalana August VOOR ja noorem-kantseleiametnikuna Hilda
P��RSON.
1934. a. oli
alevivanemaks Albert Oissaar, volikogu juhatajaks Hendrik TALLO, volikogu juhataja abiks
Jaan Parts ja alevisekret�riks Jaan Toodu. Alevivalitsuse liikmed olid Elmar LANGHOLTS ja
Hendrik Tallo. Volikogu 12 liiget olid H. Tallo, J. Parts, E. Langholts, V. Allikivi, P.
Ruul, J. Lelle, R. REILAND, A. Sõnn, V. Tamm, A. VEEMEES, A. Otstavel ja V. Rosenberg.
Ajaleht �Vaba Maa� Pärnu väljaanne kurdab, et Kilingi-Nõmmes olla vaimukultuur
välja surnud. Moes olla tantsukursused, kino ja baptism.
12. mail viiakse Suveaias läbi metsapäev koos ilupuude ja põõsaste istutamisega. Hea
tuju eest hoolitses kaks alevi orkestrit.
Foto: Elmar Lankots,
alevivalitsuse liige 1934.
1935. a. septembris toimus
Saarde kihelkonna raamatu- ja kultuuripäev. Sel puhul alevi I algkoolis raamatu ja
kunstinäitus.
Alevivolikogu m�ärab kindlaks alevis kehtiva koeramaksu 2 krooni aastas.
1936. a.
registreeris Saarde kirik 63 poiss ja 46 tütarlapse sõnni. Kirikul Saarde �hispangas
hoiul 754,07 krooni. Kirikuameti kandjate palk moodustas 3000 krooni, orelitallaja sai 38
krooni aastas.
Kilingi-Nõmmes elas 1463 hinge.
1937. a. oktoobris
remondib alevivalitsus oma Pärnu tänav 57 ostetud maja. Uude alevivalitsuse hoonesse
ehitatakse juurde tulekindel arhiiv ja arestikambrid ning detsembris kolib alevivalitsus
oma uude hoonesse.
1938. a.
linnaseaduse põhjal, milline riigihoidja poolt välja antud dekreedina 19. aprillil,
muutub Kilingi-Nõmme alev käesoleva seaduse j�ustumisel samanimeliseks linnaks.
Linnaseadus j�ustus 1. mail 1938. Allakirjutajaks sellele seadusele olid riigihoidja
Konstantin P�ts ja siseminister K. Eenpalu. Linnapeaks oli Albert Oissaar.
Kilingi-Nõmme alevisekret�ri kohale kandideerib Jaak Richardi poeg RENNO, 26 aastat
vana, Petserist ja Elmar-August PUUDISTE, 34- aastane. Valituks osutus Puudiste.
Järgneb lk. 5
Olev Paukson
|