Lk. 2 

Uued sissekanded
Kilingi-Nõmme Linna Auraamatusse

(Väljavõte Kilingi-Nõmme Linna Auraamatust)

Seoses linna 60. aastapäevaga ning arvestades suuri teeneid Kilingi-Nõmme Keskkooli õpetajana otsustas Kilingi-Nõmme Linnavolikogu kanda Kilingi-Nõmme Linna Auraamatusse Asta Sussi.
Oma aastatepikkuse tööga Kilingi-Nõmme Keskkooli pedagoogina on Asta suss jätnud tähelepanuväärse jälje linna haridusellu. Kunstiõpetajana on ta arendanud oma kasvandike ilumeelt, paljud tema juhendamisel valminud õpilastööd on leidnud äramärkimist ka väljaspool Kilingi-Nõmme piire. Talle omase siira ja osavõtliku suhtumisega oma õpilastesse on ta pälvinud kaaslinlaste austuse ja lugupidamise.

Seoses linna 60. aastapäevaga ning arvestades suuri teeneid Kilingi-Nõmme Keskkooli kauaaegse õpetajana otsustas Kilingi-Nõmme Linnavolikogu kanda Kilingi-Nõmme Linna Auraamatusse Aino Pärdijaagu.
Oma töös bioloogiaõpetajana on Aino Pärdijaak sisendanud paljudesse oma õpilastesse armastust looduse ja oma kodukoha vastu. Korrektsuse ja tähelepanelikkusega on ta eeskujuks paljudele kilinginõmmelastele, kellel on olnud õnn olla tema õpilane. Oskusega olla tõeline õpetaja - autoriteetne ja objektiivne, on ta pälvinud kaaslinlaste austuse ja lugupidamise.

Seoses linna 60. aastapäevaga ning arvestades suuri teeneid Kilingi-Nõmme Keskkooli kauaaegse pedagoogina otsustas Kilingi-Nõmme Linnavolikogu kanda Kilingi-Nõmme Linna Auraamatusse Laine Piirmetsa.
Laine Piirmets on olnud algklasside õpetajana teiseks emaks paljudele väikestele kilinginõmmelastele, kes tema käe all on alustanud kooliteed. Tema siiras elurõõm, oskus äratada väikeses inimeses usaldust õpetaja ja kooli suhtes, on jäänud paljude südameisse. Ta on olnud esimeseks õpetajaks emadele-isadele ning nende tütardele-poegadele, temaga kohtumine on rõõmuks igale tema kunagisele õpilasele. Oma päikeselisuse ja säraga on ta ära teeninud kaaslinlaste sügava tänutunde ja lugupidamise.

Seoses linna 60. aastapäevaga ning arvestades hariduselu kauaaegset juhtimist otsustas Kilingi-Nõmme Linnavolikogu kanda Kilingi-Nõmme Linna Auraamatusse Aarne Lingi.

Seoses linna 60. aastapäevaga ning arvestades suuri teeneid kauaaegsel töötamisel piirkonna teemeistrina otsustas Kilingi-Nõmme Linnavolikogu kanda Kilingi-Nõmme Linna Auraamatusse Johannes Karotamme.
ühiskondlikult aktiivse ja väärika linnakodanikuna, kellel käesoleval aastal täitub 75. eluaasta, on ta pälvinud linnakodanike austuse ja lugupidamise.

Seoses 75. aasta juubeliga ja linna 60. aastapäevaga otsustas Kilingi-Nõmme Linnavolikogu kanda Kilingi-Nõmme Linna Auraamatusse Ilse Voldi.
Ilse Volt on töötanud üle 50 aasta linna kaubanduses, olles alati kohusetundlik, täpne ning lahke teenindaja. Pikka aega on tema nimi olnud omamoodi kaubamärgiks Kilingi-Nõmme toidukaubandusele. Ilse pood, Ilse kiosk, see on rahvapoolne tunnustus ja seda jagatakse ainult nendele, kes on omad, kellest lugu peetakse. Oma sõbralikkuse, korralikkuse ja kauaaegse töötamisega rahva teeninduses on Ilse Volt ära teeninud linnakodanike austuse.

Seoses linna 60. aastapäevaga ning arvestades suuri teeneid kauaaegse arstina Kilingi-Nõmme Haiglas otsustas Kilingi-Nõmme Linnavolikogu kanda Kilingi-Nõmme Linna Auraamatusse Tooni Soone.
ühe austustväärivaima elukutse esindajana on Tooni Soon pikka aega kandnud hoolt Kilingi-Nõmme laste ja naiste tervise eest. Ta on aidanud ilmale tulla paljudel linnakodanikel, tundnud rõõmu ja muret koos nendega. Alati on tal jätkunud osavõtlikkust ning aega abivajajatele nende murede ärakuulamisel ja leevendamisel. Oma kohusetundlikkuse ning südamlikkusega on ta pälvinud kaaslinlaste austuse ja lugupidamise.

Seoses linna 60. aastapäevaga ning arvestades suuri teeneid Kilingi-Nõmme nime tuntuks tegemisel laulukultuuri viljelejate hulgas otsustas Kilingi-Nõmme Linnavolikogu kanda Kilingi-Nõmme Linna Auraamatusse Liisi Koiksoni.
Vaatamata oma noorusele, on Liisi Koikson suutnud jäädvustada end paljude inimeste südamisse. Tema imeilus hääl ei ole helisenud mitte ainult kodulinna publikule, vaid toonud vaimustuspisaraid kuulajate silmadesse kõikjal Eestimaal. Tänu Liisi laulule teadvustus Eesti lauluarmastajaile Skandinaaviamaades, Itaalias. Kõikidel konkurssidel, millest ta on osa võtnud, ei ole ta jäänud tühelepanuta, enamuses kaasa toonud esikohad.
Jumala poolt kaasa antud imepärasele andele lisandub Liisi Koiksonil ka töökus ning oskus jääda iseendaks - lihtsaks koolitüdrukuks Kilingi-Nõmmest. Sellega on ta ära teeninud linnakodanike austuse ja armastuse.

Pikaajalise tulemusliku töö eest noorte õpetamisel ning seoses Kilingi-Nõmme linna 60. aastapäevaga otsustas Kilingi-Nõmme Linnavolikogu kanda Kilingi-Nõmme Linna Auraamatusse Maret-Silvia Nõmtaki.
Ei helise kannel ilma keelteta, ei veere vanker ilma ratasteta. Enne kui puusepp hakkab puust mingit eset valmistama, raiub ta esmalt selle ümberringi ära; enne kui sepp hakkab taguma rauda, teeb ta selle pehmeks. Kas mõtleb keegi sellele, et just õpetajal tuleb helisema õpetada kandled ja veerema vankrid, et just temal tuleb vormida inimlaps ainulaadseks kunstiteoseks, olgu see siis tugev sepis või hoopis filigraanne ehe. Hea töö on nagu ilus laul, kus sees ei ole liigseid sõnu.

Seoses linna 60. aastapäevaga ning arvestades pikaajalist tööd mudilastega otsustas Kilingi-Nõmme Linnavolikogu kanda Kilingi-Nõmme Linna Auraamatusse Helgi Smirnova.
Oma tulemusrikka tööga laste lauluoskuse arendamisel, osalemistel vabariiklikel konkurssidel on ta pälvinud linnakodanike austuse ja tänutunde. Tema laululooming on tuntud üle vabariigi.

Seoses linna 60. aastapäevaga ning arvestades suuri teeneid kaubanduse arendamisel otsustas Kilingi-Nõmme Linnavolikogu kanda Kilingi-Nõmme Linna Auraamatusse Aleksander Linnu.
Esimese eraettevõtjana linna kaubanduses taasiseseisvunud vabariigi päevil on ta pälvinud austuse ja lugupidamise. Oma vastutulelikkuse ja abivalmidusega on Aleksander Lind ära teeninud kodulinlaste tänutunde.

Austuse ja tänutunde väljenduseks ning seoses linna 60. aastapäevaga otsustas Kilingi-Nõmme Linnavolikogu kanda Kilingi-Nõmme Linna Auraamatusse Heby Kommuuni.
Heby Kommuuni siirad sõprussidemed ja tulemusrikas koostöö Kilingi-Nõmme linnaga on olnud oluliseks ja tähelepanuväärseks abiks linna arengule.

Austuse ja tänutunde väljenduseks ning seoses linna 60. aastapäevaga otsustas Kilingi-Nõmme Linnavolikogu kanda Kilingi-Nõmme Linna Auraamatusse Törnsjö-Östervala Lions Klubi.
Sõprus peab olema kindel ja suutma üle elada kõik ilmamuutused ning selle künkliku tee vintsutused, mida mööda kulgevad asjalike ning korralike inimeste eluteed. Selline kindel sõprus on üsna hinnaline, kuna ta suurendab paremini kui ükski teine liit sõprade tööjõudu ja energiat.

19. 04. 1998. a.
Linnavolikogu esimees Agu Leivits
Linnapea Kalle Kiipus
Linnasekretär Maie Tuuksam

Uudiseid Tihemetsast

Lahtiste uste päevad tehnikumis

Tehnikumis toimusid lahtiste uste päevad, eraldi keskkooli ja põhikooli lõpetajatele. Vaadati videofilme tehnikumi argielust, tutvuti õpperuumide, õppetöökodade, spordikompleksi, ujula ja ühiselamuga. Selgitusi jagasid ja küsimustele vastasid õppedirektor Tõnis Tammet ja õppealajuhataja Maimu Metsla.
Põhikooli lõpetanutel on võimalik jätkata õppimist põllumajandustehnika, põllumajandusraamatupidamise ja metsanduse erialal.
Keskkooli lõpetajaid oodatakse sekretäritöö ja raamatupidamise ning autoteeninduse erialale.
Sõidukulud kompenseeritakse, sisseastumiseksameid ei ole. Täpsem info telefonidel 91 061 ja 91 065, kodulehekülg Internetis: http://kool.kng.edu.ee/tihnu, elektronpost: tehnikum@tihnu.edu.ee.
Sisseastumisdokumentide vastuvõtt algab 1. juunil.

Tehnikakonkurss Tihemetsas

Tihemetsa tehnikumis toimus põllumajandustehnikumide tehnikaerialade õpilaste kutsekonkurss. Võisteldi tehnilises mõõtmises, mõõteriistade tundmises, traktori täpsussõidus ja praktilises töös. Teoreetilisi teadmisi kontrolliti vastava testiga.
217 punktiga oli ülekaalukalt esimene Tihemetsa võistkond, järgnesid Kehtna 188 ja Türi 186,5 punktiga. Võidukasse võistkonda kuulusid Vallo Hirvela, Andres Kosenkranius, Meelis Lukka ja Raul Maripuu, seejuures Meelis Lukka oli ka individuaalselt esimene ja Raul Maripuu teine.
Kutsekonkurss toimub alates 1988. aastast. üheksa aastat on esikoht kuulunud Tihemetsa võistkonnale. Ainult 1989. ja 1997. aaastal tuli tunnistada Kehtna ning 1994. aastal Türi paremust.

Külastati Riigikogu

Tehnikumi I kursuse sekretärineiud ja IV kursuse noormehed külastasid Toompead. Istungitesaalis jälgiti Riigikogu tööd, ekskursiooni korras külastati ka lossi teisi ruume.

Karl Pettai

Tervishoiust

Käivitunud on tervishoiureform.

Tervishoiureformi edasises käigus peab tõusma patsiendi omavastutus ja järk-järgult suurenema patsiendi osa ravi eest tasumisel. 1997. aasta detsembris andis sotsiaalminister välja määruse, mis kinnitas tasuliste meditsiiniteenuste hinnad. Peale elektriravi ehk aparaatse füsiaatria protseduuri peavad ambulatoorsel ravil olevad patsiendid ise tasuma osokeriidi ja parafiinravi seansi ning massaaži eest. Meie haigla teeninduspiirkonna elanike majanduslik kindlustatus ei võimalda mitte alati tasuliste raviteenuste ostmist ambulatoorse ravi ajaks, seetõttu taotlesime EV Sotsiaalministeeriumi Litsentsibüroolt päevastatsionaari litsentsi. Alates käesoleva aasta aprillikuust on Kilingi-Nõmme Haigla statsionaaril päevastatsionaari litsents 10 ravivoodile. Päevastatsionaari ravivorm on eelkõige mõeldud nendele patsientidele, kes ei saa kodust pikemat aega eemal viibida: näiteks patsientidele, kellel on kodus eelkooliealised ja kooliealised lapsed, talitamist vajavad koduloomad jne. Samuti peaks see ravivorm olema sobiv patsientidele, kelle tööreziim võimaldab tööaja paindlikku kasutamist ja tööga paralleelselt ravi läbi viia. Sobib see ravivorm ka patsientidele, kellel on probleeme tasulise ravi ostmisega.
Olenevalt protseduuridest tuleb päevastatsionaaris viibida 4-6 tundi päevas. Ravi ja lõunasöögi eest tasub ravikindlustusega isikute puhul Pärnumaa Haigekassa. Päevastatsionaari tulekul lepib patsient raviarstiga kokku ravireziimi ja raviprotseduuride osas. Esialgse mulje järgi on päevastatsionaari ravivorm patsientidele vastuvõetav.

Kilingi-Nõmme Haigla statsionaari töötajad on kollektiivsel puhkusel

20. 06. - 19. 07. 98. sellel ajal patsiendid saavad statsionaarset ravi Pärnu haiglas perearsti saatekirjaga või vältimatu abi vajadusel kiirabi poolt viiduna.

Vältimatu abi

on selline meditsiiniline abi, mille edasilükkamine või selle mitteosutamine ohustab otseselt inimese elu või halvendab oluliselt ravitulemusi. Vältimatu abi väljakutseid võetakse kiirabis telefonil 92 485 vastu ööpäevaringselt.
Kiirabisse väljakutse andmisel on vaja anda täpset informatsiooni. Teatada tuleb:

1. kannatanu või haige nimi ja vanus,
2. elukoht või sündmuskoha täpne kirjeldus,
3. patsiendi kaebused,
4. õnnetusjuhtumite puhul on vaja teatada kannatanute arv, kirjeldada situatsiooni,
5. väljakutse andja nimi ja telefoninumber.

Milleks on vaja nii põhjalikku informatsiooni? Kiirabiauto sõidab kohe välja, väljakutse vastuvõtja saab pidada raadiosidet kiirabibrigaadiga. Teades väljakutsuja telefoninumbrit ja nime, on võimalik situatsiooni täpsustada ka siis, kui kiirabibrigaad on juba teel sündmuskohale. õnnetusjuhtumite puhul on eriti oluline kannatanute arv ja situatsiooni kirjeldus, sest sellest olenevalt kutsutakse vajadusel appi päästeteenistus ja politsei.
Sündmuskohal peaks olema tagatud kiirabibrigaadile tingimused esmaabi andmiseks: uudistajad ei tohiks takistada kiirabitöötajate liikumist ja tegutsemist. Kohatu on nende tegevuse kommenteerimine pealtvaatajate poolt. Sündmuskohal viibiv politsei peaks tagama kiirabitöötajate ohutuse (välistaks joobes isikute kallaletungid jne.) ning vajadusel abistama.
Kuna Kilingi-Nõmme Haiglal on ainult üks kiirabibrigaad ja see võib väljakutse andmise ajal teises väljakutses või Pärnus olla, peaks senisest rohkem tühelepanu pöörama elanike esmaabialaste teadmiste tõstmisele. Enese- ja vastastikuse esmaabi andmise oskus on kõigile vajalik. Oskuslik käitumine sündmuskohal enne kiirabi kohalejõudmist päästab inimelu ja loob tingimused paranemiseks.

Virve MARDU

Kalmistu korrashoid

Kalmistu on rahupaik, kus valitseb loodus, elav taim. See on meile kõigile püha koht ja üks osa meie kultuurist või kultuuritusest. Seal põlispuude all oleme tihti mõtete ja tunnetega lahkunute juures.
Kalmistu suure territooriumi korrashoidmine on mahukas töö, mis nõuab kulutusi. Kevadine hooldus algab hauaplatsi puhastamisest. Kallid lahkunute omaksed ja lühedased! Puhastame hauaplatsid ja nende lühema ümbruse, viime kokkuriisutud prahi prügi mahapaneku kohta, ärgem jätkem seda lihtsalt platsi kõrvale või üle aia tee äärde vedelema.
Möödunud suvel sai korda tehtud kalmistu kiviaed ja teeäär Lavile viiva tee poolel. Tänaseks on aia äärde jälle tekkinud prahihunnikud. Prügi transpordiks on olemas mitmesuguses suuruses kilekotid, mis ei ole eriti kallid. Nende kaasavõtmine kalmistule minnes ei ole koormav, kasutagem neid koristustöödel!
Aeg-ajalt tuleks üle vaadata ka hauaplatsi kujundus, sest liigne värvikirevus ja platsi killustatus ei mõju hästi. Parim on valida rahulik ja looduslik stiil, sobivad taimed ja hauaplatsi kattematerjal. Nõuandeid selleks ilmub Maalehe ja teiste väljaannete lisalehtedel.
Kalmistul on olemas hädapärased tööriistad, kasutagem neid heaperemehelikult, viime tagasi hoiukohta, mitte jätta neid kuhugi platsi juurde vedelema.

Vaike Parts

Kevad on käes

Juba õitsevad esimesed kevadlilled, iga päevaga puhkeb neid aina juurde. Aiapidajatel on nüüd töid kuhjaga. Käes on külviaeg. Tore on, kui teame, kuidas, millal ja kuhu me külvame, istutame. Mõnikord võib aga tulla teadmistest puudus, eriti kui ollakse algaja aiapidaja. Alati kulub hüva nõu marjaks ära.
Meie linnas asub paisjärve kaldal Saarde Aiandus Mesindus seltsimaja, kust saab alati asjalikku nõuannet, kõik on teretulnud. Siin käiakse koos üsna tihti. Majas on olemas kudumisteljed, paljud algajad kudujad on õpetust saanud lahkelt proua Toodult. Tänavu valisime juhatajaks energilise agronoomi pr. Veera Tedre.
Plaanis on palju huvitavat. Jagame oma kogemusi ja teadmisi kartulikasvatusest, lilledest, puu- ja köögiviljadest, alati on ju midagi, mida juurde õppida. Populaarseks on läinud ravimtaimede kasvatamine ja nede kasutamine. Ka sellest tahame rääkida. On plaanis ka külastada mõnd näitust. Sügise hakul aga vahetame kogemusi hoidiste valmistamisel.
Tulge meie seltsi nii maalt kui linnast, muudame oma aiad kauniks ja viljakandvaiks! Öeldakse, kui oled istutanud kasvõi üheainsa puu, pole sa asjata elanud.

M. Kaasik