Neti Uudistaja

Kilingi-Nõmme veebileht

Nr. 7, mai 1998


Lk. 5 

Juba teine esietendus

J.Orgusaar "Suured vaimud."
Kilingi-Nõmmes,25.aprillil.

Suured vaimud

Juba teist hooaega on Kilingi-Nõmme klubi paar korda nädalas olnud kohaliku näiteringi päralt. Lisaks möödunudaastastele harrastusnäitlejatele (Heli Aal, Marin Mitt, Piret Vinogradov, Reet Eesmaa, Eve Attim, Madis Lind) on sel hooajal lisandunud Madis Räästas ja Terje Pahk. Juhendaja Anne Saar valib repertuaari ja leiab iga rolli tarvis sobivad osatäitjad.
Talvise töö tulemusena on lavavalmiks saanud Jüri Orgusaare näidend "Suured vaimud", milles peaosalistena peps peretütar Eliise (Reet Eesmaa) ja tema kavaler luuletaja Eelvelt e. suur vaim (Madis Räästas).

Lavastajatöö tegi näiteringi juhendaja Anne Saar. Muusikat teeb ka tema ise, juhatades erinevad vaatused akordioni saatel sisse. Tegelaste riietuse, väljanägemise ja lavakujunduse eest on kogu trupp hoolt kandnud.
Selle tükiga käidi ka maakonna näiteringide päeval Kablis, kus Madis Räästas pälvis parima meesosatäitja tiitli. Üldkokkuvõttes läks seal hästi, kuna näidend vääris äramärkimist, kahjuks aga ei olnud võimalik konkureerida võimalusele minna maakonda vabariiki esindama, sest osasid meeste rolle tuli teha naistel: mehi lihtsalt ei jätkunud.

"Suured vaimud" on omamoodi hariduse tähtsusest: talutütar Liisust on koolitamise tulemusena saanud peen ja peps tööpõlgur (ega preilil ju ometigi sobi) Eliise, kes ka arukama peigmehe järele igatseb. Sealkandis neid vaid üks ongi - luuletaja Eelvelt. Ja ta on tõesti näidendi keskne kuju. Madis Räästas mängib mehe kuidagi õõtsuv-hõljuvaks, end teistest paremaks pidavaks, vaid riime kasutades rääkivaks naiselik-saksikuks noorhärraks. Mees otsiks justkui võrdset partnerit, tegelikult kumab tema "haritud" kõnepruugist läbi huvi pere majandusliku järje järele. "Suurel mehel" on ka hüva nõu võtta, kuidas olukorda parandada. Korra on ta juba oma õemehele osanud "kasulik" olla, nüüd tahaks ta pruudi perele kerget raha soovida. Ilmneb aga, et peale Eelvelti on veel teisigi taibukaid ja tal tuleb lihtsalt oma tegude eest ka vastutada.

Eliisest (Reet Eesmaa) on tänu ema pingutustele saanud peen preili, kahjuks pole koolitamine talu rahakotile hästi mõjunud. Olukorra lahendamiseks tuleb midagi ette võtta, paraku lähevad ema-tütre arvamus (nõustajaks on Eelvelt - ikkagi suur vaim) ja isa arusaamine asjadest lahku.
Isa (Heli Aal) on lihtne, tagasihoidlik ja vaikne (naise sõna on üle olnud) mees, kes on väljas olnud oma talu ja majapidamise eest, mida perenaine Kärt (Eve Attim) tütre heaolu nimel tublisti kõigutanud on.
Perenaine on oma järeltulija meele järele ja pööab mehega vaielda, ometigi üritab ta Eliiset kartuleid koorima panna. Kartulikoorimise stseen on üks näidendi lõbusamaid ja hästi väljamängitumaid.

Pidevalt on näha sulane Aadu (Terje Pahk) ja teenija Liisu (Piret Vinogradov).Sulane on i s e palju lugenud ja elult õppinud, seetõttu polegi tarkus teda ära rikkunud (nagu ta ise ütleb). Tal õnnestub isegi riimis kõnelemine etemini kui Eelveltil. Igal juhul on ta suutnud ka peretütre tähelepanu köita, mistõttu viimane koguni arvab, et Aadu teda kosida kavatseb.
Terje mängib sulase kelmikaks ja lõbusaks noormeheks, kes pisut peretütre ja tema kallima arvel nalja teeb ja neid õrritab. Aga oma tööde-tegemistega on ta võitnud peremehe poolehoiu ja usalduse, nii et viimane on nõus talu ohjad Aadu kätte usaldama, tehes nii sulasest peremehe ja jäädes ise käsualuseks.

Ja tükk lõpeb nii, et uhkus ja upsakus saavad oma karistuse: laristajast perenaisest saab saunik, peenutseva preili tarvis on hoitud kanakarjase koht, salakaval ja rahahimuline "haritud" suur vaim osutub petiseks ning pristav (Marin Mitt) tuleb talle järele. Vallavanem (Madis Lind) kuulutab talu Aadu omaks, kes on endale valinud perenaiseks teenija, ujeda ja armsa olekuga ning pisikese ja tragi Liisu. Peremeeski pidas teda teistest naistest arukamaks töötegijaks. Rahul on ka Peet Saalva, sest talu on alles ja võlad makstud, mis siis, et peremees on nime poolest Aadu ja korraldusi ei anna enam vanaperemees.

Vaadatud sai lõbus ja lustakas näidend, mille mahamängimisel suur osa Madis Räästasel. Tugeva ja kelmika mehe kuju lõi Terje Pahk. Viimistletud oli isegi tema liigutusi ja žeste, et need mehelikud oleksid. Rahulik (ehkki mehele vastu kätsatav) ja vaikselt tatsuv oli Eve Attimi mängitud perenaine ning õhku täis, ülespuhutud muljega, oma üleoleku näitamiseks teenijat käsutav ja pirtsakas sai Reet Eesmaa loodud koolitatud preili roll. Lühikest aega olid laval pristav ja vallavanem, kuid esimesel jäi hääl liialt nõrgaks ja teine tundus liigselt krambis olevat.

Omamoodi tänuväärse töö oli trupp ära teinud: nad suutsid iseendale tõestada, et nad on olemas, sest oli see ju juba nende teine näidend, teine esietendus ja kokkuvõtte tegemine teisest eksisteerimisaastast. Jätkus ka pealtvaatajaid.
Suveks on plaanis teha tükist vabaõhuvariant, seda enam, et ees ootab Kilingi-Nõmme laululava avamine 23.juunil.

Mare Hallop

Foto: "Suured vaimud" peretütar Eliise ja luuletaja Eelvelt perenaisele poseerimas..
Veel fotosid?


KILINGI-NÕMME TOP 10
KEVAD '98

Topikuulutaja

  1. MODERN TALKING = YouRe My Heart, You Re My Soul '98
  2. ACE OF BASE = Love Is A Flower
  3. N.Y.C.C. = Fight For Your Right
  4. MODERN TALKING = We Take The Chance
  5. R'n'G = Open Your Mind
  6. METALLICA = Unforgiven II
  7. MADONNA = Frozen
  8. LA BOUCHE = S.O.S.
  9. MARIA NAYLER = Naked & Sacred
  10. CELINE DION = My Heart Will Go On

Koostanud DJ SIIM
Kilingi-Nõmme klubis ja "Gia" baaris enimsoovitud lugude põhjal.



Sotsiaal- ja tervishoiutöötajad Rootsis

Nagu eelmise Neti Uudistaja veergudelt võisite lugeda, lubasin selles väljaandes veidi pikemalt kirjutada tervishoiu-ja sotsiaaltöötajate visiidist Heby kommuuni. Kellel eelmine lugu lugemata, sellele teadmiseks, et 26. märtsist kuni 2. aprillini olid Rootsimaal õppereisil perearst Elsa Volkov, perearsti õde Heli Antso, rehabilitatsiooniõde Ivi Ats, hooldeosakonnast Ene Oja, koduhooldusõed Eve Ruusmann, MaiaTomson, Tihemetsa vanadekodu juhataja Virve Reidla ja sotsiaalnõunik Mae Annast. Sõidu eesmärgiks oli tutvuda Heby kommuuni tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande korraldusega. Plaanis on käivitada koostööprojekt nendel aladel.

Heby on sama suur linnake kui Kilingi-Nõmme, linnas ja selle ümbruskonnas on elanikke umbes samapalju kui meil koos Saarde vallaga. Hebys asub piirkonna Tervisekeskus, kus töötab 25 inimest, neist 4 perearsti ja 8 õde. Rootsi tervishoiusüsteemis on suur roll õdedel, kes on saanud väga hea koolituse, nendega on patsientidel kõige tihedam kontakt. Tervisekeskuses on lastenõuandla, rasedate nõuandla, väga head rehabilitatsioonikabinetid, töötavad füsioterapeudid. Ka Hebyst 5 kilomeetrit eemal asuvas Morgongovas on väike tervishoiupunkt, kus töötavad 2 õde, kes teenindavad nii vastsündinuid kui täiskasvanuid. Raskematel juhtudel saadab õde abivajaja perearsti vastuvõtule Hebys. Kohapeal käib arst vaid üks kord kuus, siis võtab ta vastu rasedaid. Haiglat kohapeal ei ole, need asuvad Västerhasis ja Salas.

Kuna meid jaotati võiksemateks gruppideks, siis ei oska ma tervishoiukorralduse kohta eriti midagi lisada, sellega tutvusid sügavamalt medtöötajad. Heli tegi õdedega kaasa koduvisiite, Elsa viibis perearstide vastuvõttudel, Ivil jätkus tegemist nii tervisekeskuse kui hooldekodu rehabilitatsioonikabinettides.
Peaaegu Tervisekeskuse vastas asub Heby hooldekodu vanurite ja puuetega inimeste jaoks, neile, kes vajavad pidevat hoolitsust. Hooldekodus on kaks osakonda - esimene rehabilitatsiooniosakond ja teine väga vanade ning haigete jaoks. Peale selle on ruumikas ja hubases majas päevakeskus koduselavatele vanuritele ja puuetega inimestele. Sinna tuuakse vanureid kodudest taastusravi saama ja lihtsalt aega veetma. Tore oli vaadata, kuidas eakad prouad-härrad laua ümber istusid ning kohvi või teed juues kaarte mängisid. Seal saavad nad kätte oma raviprotseduurid, neile loetakse ette ajalehti-ajakirju, nad saavad omavahel suhelda ning peale lõunasööki viiakse nad tagasi kodudesse. Hooldekodus viibivad ainult füüsiliste hädadega inimesed, sealsamas kõrval on võiksem maja raske vaimupuudega inimeste jaoks, see on koduks kaheksale inimesele, kes meie maal oleksid paremal juhul kodu nelja seina vahel või halvemal juhul erihooldekodudes mitmekesi ühes palatis, kus neil oleks vaid voodi ja öökapike.

Järgneb

Mae Annast


õnnitlemeKelluke

85. sõnnipäeval
Helmi Verner

80. sõnnipäeval
Viktor Pärnmäe

75. sõnnipäeval
Hilda Mees
Leida Voll
Raul Gross

70. sõnnipäeval
Leida Kütt
Arno Olm

65. sõnnipäeval
Vaike Murumaa
Jaan Maiste

60. sõnnipäeval
Milvi Riemann
Maria Siiner

Klingi-Nõmme Linnavalitsus


80. sõnnipäeval
Ella Talv

75. sõnnipäeval
Leida Kukepuu

70. sõnnipäeval
Asta Antso
Viktor Lemmergas

65. sõnnipäeval
Salme Päärmann
Linda Tasso

60. sõnnipäeval
Maie-Eve Pedaja
Lembit Mäe
Endel Suurvarik
Eldur Tamm

Saarde Vallavalitsus


 

Lk.1        Lk.2        Lk.3       Lk.4        Lk.5

Toimetaja Ahti Seller, ahti@kilingi.ee.
Neti Uudistaja nr.1; nr.2; nr.3; nr.4; nr.5; nr.6
Kilingi-Nõmme