Avati linna uus laululava

Jaanilaupäeval avati pidulikult vastvalminud Kilingi-Nõmme laululava. Suveaias paikneva arhidektib�roo Lehemaa ja Urgard AS arhidekti H. Lehemaa projekteeritud ja aktsiaseltsi Eston Ehitus poolt ehitatud ehituse avalindi l�ikasid läbi Pärnu maavanem Toomas Kivim�gi ja Kilingi-Nõmme linnapea Kalle Kiipus.

Tervituss�nad laususid Pärnu Maakonna kultuuri- ja haridusosakonna juhataja aset�itja Aet Maatee, H��demeeste vallavanem Urmas Aava, Kilingi-Nõmme Majandus�histu juhatuse esimees Peep Kaljuste ja linnavolikogu kultuuri- ja spordikomisjoni esimees Jüri Kaljusoo.

Avamistseremooniale järgnes Kilingi-Nõmme laulupidu, millest lisaks oma linna kollektiividele võtsid osa külaliskollektiivid Pärnust, Elvast, Karksi-Nuiast, V�ndrast, Lihulast, Talilt, Tihemetsast, Surjust, M�isak�last ja T�stamaalt.

Jaaniüritused jätkusid Kilingi-Nõmme klubi näiteringi poolt esitatud J. Orgusaare vabaõhuetendusega "Suured vaimud", jaanitule s��tamise ja võimlemisklubi "Githa" suure võimlemisetendusega. Tantsuks mängisid kohalikud ansamblid X², A&T ning Polero.

Foto: Vastavatud Kilingi-Nõmme laululaval esinevad meeskoorid.

Ahti Seller

Eesti rahvuskoor laulis
Kilingi-Nõmme raudteejaamas

16. juunil toimus juba paar aastat j�ude seisnud Kilingi-Nõmme raudteejaamas Edela-Raudtee ja Riikliku Akadeemilise Meeskoori poolt korraldatud üritus �Hei, hei, hei, tule jaama!� L�busa eeskava andis platvormvagunile ehitatud mobiillavalt RAM, tänu- ja tervitussõnad ürituse korraldajatele, esinejatele ning kogunenud rahvale lausus Kilingi-Nõmme abilinnapea Tõnu Lapp. Uudishimulikud võisid uudistada laulurongi vedanud auruvedurit Kaspar, millel just samal päeval oli 35 aasta juubel. Kunagi k��ditamiseks kasutatud loomaveovagunis oli vaatamiseks välja pandud �ht-teis raudtee ajaloost ning fotomaterjal veduri ja vagunite renoveerimisest. Esinesid ka Kilingi-Nõmme rahvatantsuneiud. Janu kustutamiseks võis kohapeal osta Karksi �llevabriku �Karme� poolt spetsiaalselt läbi Eestimaa kulgeva rahvusmeeskoori suure rongisõidu jaoks pruulitud kesvam�rjukest �RAM�i ramm�.

Inimesi oli laulu kuulama ja auruvedurit kaema kogunenud tuhande ringis. Edela-Raudtee esindaja sõnul oli ürituse eesmärgiks raudtee propageerimine, st. läbi laulu selle rahvale l�hemale toomine. Loodetavasti tuuakse tulevikus taas ka reisirongid Kilingi-Nõmmele l�hemale ja RAM vastavatavale laululavale!

Foto: Rahvuslauljad l��rimas.

Ahti Seller

Toimusid pritsimeeste võistlused

13. juunil toimus Kilingi-Nõmme linna 60. aastapäeva auks tulet�rjevõistlus, mis peale Eesti taasiseseisvumist oli esimene linnas. K�lalistena olid osa võtmas võistkonnad H��demeestelt, T�stamaalt, V�ndrast, Talilt ja Soome Kirkkonummi valla Navala VT�-st. Võistlusele eelnes tulet�rjeautode paraad linnas. Avas�nad �tles Pärnumaa P��steteenistuse ülem Rein Semenov, sellele järgnes Kilingi-Nõmme linnapea Kalle Kiipuse k�ne ja Soome võistkonna juhi Navala VT� ülema Torsten B�ckstr�mi sõnav�tt. Viimane kinkis Kilingi-Nõmme P��steteenistusele Navala VT� vimpli ja väga kauni karika soovis�nadega, et sellest saaks r�ndkarikas, mis hakkaks liikuma võistluse võitnud võistkondade vahel.

V�isteldi autopritsiga ja pendelteatejooksus, kus tuli riietuda, kinnastega voolikut lahti ja kinni kerida, �lut juua, pudelit veega t�ita, piltm�istatust kokku panna ja p��sten��ri t�pselt visata. Tulemused olid järgmised:
autoprits - I koht (aeg 0.54,7) Kilingi-Nõmme TPA, II koht (aeg 1.00,3) Kilingi-Nõmme vabatahtlikud, III koht (aeg 1.03,3) H��demeeste; 4. koht (aeg 1.10,5) T�stamaa TPA, 5. koht (1.29,0) Navala VT�, 6. koht (1.30,0) Tali;
autoprits (noored) - I koht (aeg 1.01,4) Kilingi-Nõmme, II koht (aeg 1.56,0) V�ndra;
teatevõistlus - I koht (aeg 2.51,0) H��demeeste, II koht (aeg 3.22,5) Kilingi-Nõmme vabatahtlikud, III koht (aeg 3.27,0) Kilingi-Nõmme TPA, 4. koht (3.35,0) T�stamaa TPA, 5. koht (aeg 3.58,2) Navala VT�, 6. koht (aeg 4.09,0) V�ndra noored, 7. koht (aeg 5.23,8) Tali.

Võistlusi l�petades ja auhindasid k�tte jagades soovis Kilingi-Nõmme Tulet�rje ja P��steasutuse juhataja Kalle Song, et kohtutakse juba j�rgmistel Kilingi-Nõmme tulet�rjevõistlustel. Soomlaste kingitud r�ndkarikale graveeritakse esimesena Kilingi-Nõmme TPA nimi.
Peale võistlusi tutvustati Soome kolleegidele Kilingi-Nõmme linna ja oldi külalisteks Sihva talu pererahval.

Foto: Soomlased meie elu-olu uudistamas.

Olev Paukson

Kilingi-Nõmme peatänavale paigaldati uued liiklusm�rgid

Kilingi-Nõmme linna peatänavale (Pärnu tn.) paigaldati Pärnu Teedevalitsuse Kilingi-Nõmme meistripunkti töötajate poolt 83 uut liiklusm�rki ja 15-16 ruutmeetrit viitasid. Uued v��trajad said ka jalakäijate ülek�igukohad.
Materjalide ja töö maksumuseks on üle 100 000 krooni, millest 20 000 v�ttis Kilingi-Nõmme linn oma kanda.

Kilingi-Nõmme linna ja Saarde valla omavalitsuste esindajate ning �rimeeste delegatsioon k�is Rootsis

Seekordse 9. juunist - 11. juunini toimunud sõidu eesmärgiks Rootsi V�stmanlandi maakonda oli uurida ja selgitada koostöövõimalusi rootslastega ettev�tluse elavdamiseks meie piirkonnas.
Poliitikutest olid esinduses Kilingi-Nõmme linnapea Kalle Kiipus, Saarde vallavolikogu esimees Aivar �un ning allakirjutanu, piirkonna ettev�tjaid esindasid Aare Gr�nberg, Kalle Koop ja Peep Paimre. Delegatsioonile lisasid jumet Pärnumaa Ettev�tluskeskuse direktor Raiko Gustavson, Maria Alaj�e Eesti V�lisinvesteeringute Agentuurist ning Pärnu Maavalitsuse ettev�tlusn�unik Tiit Kask.

V�stmanlandi maakonna keskuses V�sterasis külastati �rebro ja V�stmanlandi Kommertskoda ning M�lari regiooni Euro Info Keskust.
J�rgmisel päeval Toimus tutvumine Sala-Heby Ide-Forum�iga - see on innovaatiliselt m�tlevate ettev�tlike inimeste �hendus (120 liiget), mille tegevusest oleks ka meil paljutki õppida. K�lastati ka piirkonna ettev�tteid, millest vast vapustavaima mulje j�ttis Terri metsaveotraktorite �tehas�, mis mahtus �hte tavalisse talu kuuri.
Kahtlemata on meil sellest paljugi õppida, sest tihti nõidatakse omavalitsuse peale n�puga ja öeldakse, miks te ei ehita siia tehast, mis lahendaks kõik tööh�iveprobleemid imev�el. Tegelikkuses on aga maapiirkondade arengu v�ti just väikeettev�tluse arengus, mis saab alguse inimeste enda ettev�tlikkusest ja valmidusest leida alternatiive põllumajanduslikule tootmisele.

L�pudiskussioonil Heby Kommuuni juhtide ja sealsete innovatsioonialdiste ettev�tjatega arutati võimalusi sealsete kogemuste vahendamisest meie piirkonda ning lepiti kokku �hise europrojekti algatamises, mis eelkõige on suunatud just ettev�tluse vastastikusele arendamisele.

Agu Leivits

Saarde vallavolikogus arutati

27. mai vallavolikogu istungil kuulati valla sotsiaalnõuniku M. Kurri ettekannet sotsiaaltöö kohta, kinnitati valla korra eeskiri etteloetud kujul sisseviidud t�ienduste ja parandustega.
Rahuldamata j�eti O� �Ravek� poolt esitatud taotlus alkohoolsete jookide m��giks Alexela Lodja-Nõmme tanklas.
Kuulati volikogu esimehe A. �una ettekannet Tihemetsa P�llumajandustehnikumile kuuluvate hoonete munitsipaliseerimise kohta. Tihemetsa PT soovib munitsipaalomandisse üle anda tehnikumi haldamisel olevad hooned, mis ei ole õppetöö korraldamiseks vajalikud. Saarde vallavolikogu otsustas munitsipaalomandisse taotleda Tihemetsa P�llumajandustehnikumi riigivara koosseisust järgmised hooned ja ehitised:
1. laohoone 1380,
2. kombainikuur 1383,
3. prof�laktoorium 1384,
4. majandushoone nr. 9 1399,
5. elamukvartali tänav 1404.
ära kuulanud peamaakorraldaja T. Roseni ettekande Tali ja Saarde valla vahelise piiri muutmise kohta, mille on tinginud endise Kuninga A-208 talu maa omandisse vormis-tamine, ning l�htudes Saarde Vallavolikogu otsusest 25. 02. 1998. a. nr.5 ja Tali Vallavolikogu otsusest 24. 03. 1998. a. nr.12, otsustas Saarde Vallavolikogu mitte n�ustuda Tali Vallavolikogu otsusega 24. 03. 1998. a. nr.12 ning jätta k�nealuse talu maad l�biv Saarde ja Tali valla vaheline piir muutmata. Endine Kuninga A-208 talu maa otsustati tagastada vastavalt Vabariigi Valitsuse 05. 02. 1993. a. m��rusega nr.36 kinnitatud �õigusvastaselt v�ärandatult vara tagastamise korra� punkt 51 kohaselt, moodustades eraldi katastri�ksused.

Saarde Vallavalitsuse teadaandmise põhjal
Ahti Seller