Lk. 2 

Uudiseid Tihemetsast

Oli pereheitmise päev

Tihemetsa neiud Kehtnas esimesed

P�llumajandustehnikumide suvemängudel Kehtnas olid edukad Tihemetsa tehnikumi neiud. 100, 200 ja 400 m jooksu võitis Viia M�eots, ajad vastavalt 14,0, 29,1 ja 64,9. Ka teine koht samadel aladel kuulus Tihemetsa neidudele: 100 m Ketlin Metsjärv, 200 ja 400 m Julia Ganslit�ek. Viia M�eots, Ketlin Metsjärv, Julia Ganslit�ek ja Siiri Nõmme töid Tihemetsale esikoha ka 4 x 100 m teatejooksus. Ja lõpptulemus - Tihemetsa neidudele naiste kergej�ustikus kindel esikoht ja karikas.
Noormeestest esinesid tublilt Tihemetsa laskurid. Individuaalselt toodi koju kolmikv�it: Siim Riid 330, Rainis Olesk 315 ja Koit Papagoi 311 silma. V�istkondlikult võisteldes tulid Tihemetsa laskurid teiseks.
Kõige pikema odakaare 49,58 m tegi samuti Tihemetsa noormees Margus Treial.

Rootslastelt kingituseks 10 000 krooni

Tehnikumi külastasid Kopparbergi Rotariklubi esindajad Kesk-Rootsist. Tutvuti tehnikumiga, külastati Pärnut ja Kurgjat. Lahkudes anti kingitusena 10 000 Rootsi krooni omal valikul �ppevahendite ostmiseks. Sidemed ja koostöö j�tkuvad.

Tihemetsa ujula - üks paremaid

Eesti Tervisespordi �hendus tunnistas üleriigilisest kampaaniast �Uju terviseks� kokkuvõtete tegemisel Tihemetsa ujula vabariigi üheks parimaks. Preemia - 1500 krooni.

Olustveres toimusid põllumajandustehnikumide õpilaste suvepäevad. V�isteldi maastiku- ja pallimängus ning traktori l�kkamises. Talve jooksul kogutud teadmisi vaagiti viktoriinis. Kontserdiga esinesid tehnikumide isetegevuslased.
Traktori l�kkamises jõudsid kõige kiiremini fini�isse Tihemetsa poisid Meelis Lukka, Andres Kosenkranius, Lauri Luur, Margus Uudikas ja Eero Rehtla.

Rullsilo valmistamise �ppepäev

Tihemetsa tehnikumis toimus põllumajandustehnikumide tehnikaeriala õpetajatele rullsilo valmistamise �ppepäev. Alustuseks vaadati temaatilisi videofilme. Seejärel siirduti põllule, kus tehnikumi traktoristid Harri Kuhi ja Heino Pikkur demonstreerisid rullsilo valmistamise protsessi algusest lõpuni. Selgitusi jagasid ja k�simustele vastasid Tihemetsa õpetajad Arvi Soon ja Heini Kalvist. Kokkuv�tte tegi P�llumajandusministeeriumi �ppemetoodika kabineti metoodik Riho Viirmaa. Kokku osales �ppepäeval 15 õpetajat.

Karl Pettai

Veelikse kool - 165!

1832. a. veeti ehitusmaterjal kohale.
1833. a. oli maja üles ehitatud ja sügisel algas koolitöö (10-15 last). Esimeseks õpetajaks oli Kulli talu peremees Mihkel Kuningas. Selleaegne �ppekava n�udis lapselt viie peat�ki ja katekismuse m�istmist.
1839. a. sai kooliõpetajaks Orjamaa peremees Jaak Tamm, kes oskas laste nimed üles kirjutada.
1843. a. sai kooliõpetajaks Kaarel Otstaavel. Koolides hakati kirikulaule õpetama.
1867. a. ehitati uus koolimaja. Nüüd algas kirjutamise ja rehkendamise ajaj�rk.
1874. a. oli esimene koolide revideerimine, millega kaasnes kaheaastane koolisundus.
1877. a. anti esimene �ppekava. Koolisundus 3 aastat. �ppevahendina olid kasutusel gloobus, Euroopa maakaart. õpetust lubati anda ka vene ja saksa keeles.
1887. a. tehti vene keel �ppekeeleks. Emakeeles lubati �petada ainult usuõpetust ja laulmist.
1909. a. sai õpetajaks Hans M�ngel. Palga suurus oli 300 rubla. Koolimaja oli madal, väikeste akendega ehitus, isegi keskmist kasvu inimesed koksisid p�id vastu lage. Laste arv kõikus 80-90 vahel.
1912. a. sügisel püles koolimaja maha.
1914. a. veeti kohale uue maja materjal.
1915. a. novembris alustas kool taas tööd.
1918./19. �a. saabus vangist H. M�ngel ja asus õpetajana t�üle.
1919./20. �a. ehitati klassituba ka teisele korrusele. Koolikohustus muudeti 4-aastaseks. õpilaste arv 92. Teiseks õpetajaks H. Hints. J�rgnevail aastail algas õppetöö septembri lõpus või oktoobri algul.
1928./29. �a. muudeti kool 5-klassiliseks.
1930./31. �a. muudeti kool 6-klassiliseks.
1936./37. �a. suured juurdeehitused.
1938. a. rajati kooliaed.
1939./40. �a. oli õpilasi kokku juba 108.
1940./41. �a. j�i programmist välja usuõpetus.
1941./42. �a. algas erakordsete sõjaolude t�ttu õppetöö 1. novembril.
1944./45. �a. oli õpilasi kokku 112, 3 klassikomplekti.
1945./46. �a. töötas internaat - 28 õpilast. Perenaine Leida Iloste.
1946./47. �a. oli õpilasi kokku 128, 4 klassikomplekti.
1947. a. 1. septembril alustati 7 klassiga. õpilasi 150. Osa vabastati - nimekirja j�i 138.
1949. a. viidi Siberisse 43 õpilast.
1960. a. muudeti kool 4-klassiliseks algkooliks. õpetajad E. Riis ja L. Sild.
1971. a. kool likvideeriti. õpilasi oli üle 20.
1989. a. toimus kooli taasavamine. Algul I ja II klass kokku 7 õpilasega. Aasta-aastalt õpilaste arv suurenes ja klasse tuli juurde.
1994./95. �a. oli koolis juba 16 õpilast.
1997./98. �a. j��b viimaseks kooliaastaks. õpilaste arv on vähenenud 9-le.

Veelikse kool tähistas oma pidupäeva 6. juunil. Tali valla toetusel ja õpetaja Riina Iloste eestvedamisel sai see tore sündmus teoks. Endisi õpilasi, õpetajaid ja töötajaid oli kokku tulnud ligi 120. Kooli ajaloost tegi kokkuvõtte endine õpilane ja kauaaegne õpetaja Ellen Riis. Alustanud tööd 1945. aastal, on ta ise kui elav kroonika. Meeleolukat vaheldust töid Veelikse laululapsed, Tali kooli tantsutüdrukud ja Tali seltsimaja rahvatantsurühm. Peojuht oli Tali kooli õpetaja Eha Kuusk.
Leinaseisakuga mülestati manalasse langenuid. Lilledega peeti meeles õpetajaid ja teisi töötajaid. K�nega esines vallavanem Ants Tiido. Kooli�uele istutati väike tamm. Selle au osaliseks said kooli vanimad lõpetajad Ilarie Avaste ja Martin Kikas ning tänavused lõpetajad Gerly Gl�kk ja Ruth Iloste.
Oli lõppenud järjekordne ajaj�rk kooli ajaloos. Kontserti j�i lõpetama laul "Lootus". Veelikse kool on läbi elanud palju raskeid aegu - kaks korda maha pülenud, olnud vahepeal juba 18 aastat suletud, kuid ikka ja jälle on tast saanud meie lastele tarkuse jagamise maja. Me tahame, et see vana ja auv��rne maja p�siks alles.

Foto: Veelikse kooli vilistlased 6. juunil 1998.
-Suurema foto vaatamiseks kliki siia. (158 kb)-

Rita Tamm
endine õpetaja

Tali koolist

29. mail k�las Tali Põhikoolis viimane koolikell 1.-8. klasside �pi-lastele. Kooli�uel toimunud aktus-kontserdil tehti kokkuvõte aasta tööst. 1.-8. klassis õpib 103 õpilast ja nendest 40 m�rgiti ära direktori k�skkirjas heade ja väga heade tule-muste eest õppetöös:
I klass - Elina Iloste, Erika Pettai, Helery Gerne, Tanel Vassiljev, Ramo Mootse, Roland Laasmaa, Indrek Holter, Maario Eeriksoo, Demos Pulk; II klass - Meeri Vilinurm, Keiti Toomemägi, Viljar Parts, Alo Allik, Kaia Hanschmidt, Karl Hanschmidt, Taavi Lensment, Rivo Pettai, Kärt Pärtel, Ardo Roosmaa; III klass - Tiit Post, Emma-Ly Leesment, Triinu Loorents, Risto Mägi, Tanel Saul, Keio Toomeme�gi; IV klass - Kadri Saar, Kristlin Visnapuu, Kerli Gerne, Piret Meerents, Ivalo Martens; V klass - Annika Saar, Robert Filipov, Airi Metsasalu, Triinu Vassiljev, Siiri Tamme; VI klass - Kirti R�tsep, Reelika Tamm; VII klass - Priit Puht, Sirle Gerne, Terje Odrakas, Viktor Filipov; VIII klass - Valli Parts, Alina Allik.

12. juunil lõpetas 9. klass. L�pueksamid sooritasid edukalt kõik 8 eksamile lubatut. Ainult �he neljaga (eksamikirjandi eest) lõpetas Karel Leesment.

Foto: 9. klass sügisel 1997. Esireas vasakult Margis Eeriksoo, õpetaja Jaanus Moppel, K�lli Kurm. Tagareas Teili Lensment, Karel Leesment, Ivo Sepp, Ahti Pahk, Rainer Tamm, Raili Tamm (puudub Margus Varik).

Tali valla lipp sai õnnistatud

22. juunil kell 14.00 toimus Tali seltsimajas Tali valla lipu õnnistamine ja kontsertaktus.
Lipu p�hitses Saarde koguduse diakon Enri Pahapill.
Kontserdi andsid oma valla taidlejad ja külalised Pärnu lauluseltsist �M�nusalt�.

Tali valla lipu statuut

1. Tali valla lipuks on sinine ruudukujuline riidelaid. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 1:1 ning lipu normaalsuurus 110 x 110 cm. Lipu keskosas on Tali valla vapi kujutis, mille k�rgus normaalsuurusega lipul on 42 cm. Vapil on sinisel kilbil h�bedane kuuseoksa rist, risti keskel punane j�hvikas.

2. Tali valla lipp heisatakse:
2.1 hoonetel, kus töötab Tali Vallavolikogu ja kus peetakse vallavolikogu koosolekuid;
2.2 valla tseremooniatel ja teistel üritustel, mida viivad läbi valla volikogu, vallavalitsus või ühiskondlikud organisatsioonid ja liikumised valla juhatusel;

3. Valla lipu kujutist võidakse kasutada valla volikogu või vallavalitsuse poolt üleantavatel suveniiridel.

4. Kui valla lipp on v�hendatud m��dus (laualipuna), peab selle kujutis alati t�pselt vastama p. 1 toodud lipu v�rvusele ja skemaatilisele suhtele.

5. Valla lipp heisatakse hoonete peasissek�igu juures või muus selleks sobivas kohas kas vardaga või lipumasti. Heisatud lipu lipukanga k�rgus maast peab olema 3 m maapinnast.

6. Valla lipu s�mboolikat võidakse ettev�tte, asutuse ja organisatsiooni ning kodanike poolt kasutada peale loa saamist vallavalitsusest ja loa eest tasu maksmist valla eelarvesse. Luba antakse ja selle eest makstav tasu suurus m�äratakse igal �ksikul juhul selleks esitatud kirjaliku avalduse alusel vallavalitsuse poolt.

7. Kontroll valla lipu kasutamise üle on vallavolikogul ja vallavalitsusel.

Sotsiaal- ja tervishoiutöötajad Rootsis

Algus �Uudistajas� nr. 5 (41).

Seal majas on aga kõigil omaette kahetoaline korter, elutoa ja magamistoaga, sisustusega, mida mina igal juhul heas mõttes kadestasin. Peale selle on neil muidugi olemas �hine elu-ja s��gituba ning neid teenindab personal, mis on vähemalt sama suur, kui maja elanikkond. Hommikuti viiakse need inimesed päeva veetma korteritesse, mis on kohaldatud nende hädadega inimestele, et nad saaksid seal ravi, mis kergendab nende olukorda ja annab neile heaolutunde. �ks raviv�tetest on n�iteks vesivoodi, mis olevat väga suure rahustava mõjuga, samal ajal lastakse talle muusikat, mis omakorda maandab pingeid. Nendes korterites tegelevad patsientidega teised inimesed.

S�gava mulje j�ttis personali suhtumine oma hoolealustesse. K�ikjal oli k�itumine sõbralik, nagu v�rdne võrdsega, kohvilauda toodi absoluutselt kõik, ka vesivoodi protseduur katkestati kohvijoomise ajaks, t�stukiga t�steti härra voodist ratastooli ja toodi meiega koos laua ��rde. Seda kõike kahek�mneks minutiks, kusjuures neljast hoolealusest suutis neli-viis sõna rääkida ainult �ks. Meile näidati videod, kus needsamad raske vaimupuudega inimesed käisid ratsutamas ja basseinis ujumas.

Foto: Heby vanadekodu � ��rikorterid vanuritele.

Hebys asub ka 30-kohaline vanadekodu, mis tegelikult kujutab endast ��rikortereid, �he- või kahetoalisi. Korteris on olemas ka k��k ning sanitaars�lm. Maja alumisel korrusel on ruumid �histegevuse jaoks, kuhu tuuakse päeval ka kõige vanemad elanikud, seal saavad nad töötajate abiga teha käsitööd, k�psetada ning lihtsalt suhelda. Peale selle on majas s��kla, kust saavad odavamaid lõunaid ka mujal elavad vanurid. Hebys asub ka sotsiaalhoolekandekeskus, mis teenindab peamiselt puuetega inimesi. Päevakeskuses k�ib koos 4 gruppi abivajajaid, üks grupp on alkoholi-, teine grupp narkoprobleemidega inimestele, kolmas on kergemate vaimuhaigete ja neljas grupp arengupeetusega inimeste jaoks. Päevakeskuses on ruumid, kus need inimesed saavad tegeleda kõikv�imalike huvialadega - portselanimaal, puutöö, olemas on kompuutrid.

Morgongovas asuv hooldekodu 30-le vanurile on kaks ja pool aastat tagasi renoveeritud ning väga hubane. Päevakeskust seal küll pole, kuid on olemas väga hästi sisustatud töötuba, kus parajasti üks kodust k�iv 85-aastane härra tegi ilusat puutööd. Selles majas on olemas toad neile, kes elavad kodus �ksi, on aga kergelt haigestunud, või on tema elukaaslane haiglasse paigutatud, et tal oleks kergem hakkama saada, tuuakse ta paariks nädalaks hooldekodusse.

Peredes, kus kasvab vaimu-, tihti liitpuudega laps, on suureks kergenduseks Tj�nsk�s asuv varjupaik. Sinna võivad tuua oma lapsed kaheks nädalaks vanemad, kes on haigestunud, tahavad minna reisile või vajavad lihtsalt veidi puhkust. Ka seal on iga lapse jaoks oma tuba paljude kaunite mänguasjade ning kauni sisustusega. Samas, Tj�nsk�s asub kodu ka agressiivsete vaimuhaigete jaoks. Parajasti oli seal ainult üks patsient, keda hooldavad kaheksa töötajat.

See oli l�hidalt kõik, mida me Heby sotsiaalhoolekande korraldusest n�gime. Kõige suurem kogemus, mille mina sealt omandasin, oli suhtumine inimesesse. Sotsiaalhoolekanne on loodud aitamaks neid, kes ise mingil p�hjusel endaga toime ei tule. Seda tööd saab teha ainult südamega. Tihti tahame sulgeda silmi hädade ees, mida me ei suuda parandada, see aga ei tee neid olematuks. Rootsis me kogesime, et ei piisa sellest, kui invaliidil või vanakesel on k�ht t�is, tuba soe ja puhas. Nii kaua, kui inimeses on elu, tuleb teha kõik, et ta saaks end tunda maksimaalselt hästi, et ta tunneks, tema kõrval on inimesed, kes tahavad teda aidata. Rootsi riigis on see turvatunne olemas, riik kulutab tohutuid summasid sotsiaalhoolekandele. Elamistingimused ja hoolitsus on seal muinasjutulised. Kuid ei maksa siiski arvata, et inimesele tuleb see kõik muidu k�tte, ka ise kantakse suured kulutused. Koht hooldekodus maksab vanuril kuus 5000 rootsi krooni, �hetoaline korter vanadekodus 3500 rootsi krooni, hooldekodu vanurid peavad ise tasuma arstiabi ja ravimite eest, vanadekodus on ka toit oma kulul.

Lõpuks tahan öelda, et me saime sellelt õppereisilt kaasa palju teadmisi, mis suunas me peame edasi liikuma, tegime oma kolleegidega kaasa nende igapäevast tööd ja saime hulganisti h�id kogemusi ning ideid, kuidas üsna lihtsate võimalustega oma tööd kasulikumalt teha.

Mae Annast