Neti Uudistaja

Kilingi-Nõmme veebileht

Nr. 8, juuni - juuli 1998


   

Lk. 4 

Mülestused, mülestused...

Koolimülestused

Isekirjutaja!

Minu esimene kool oli Sambla tänava väike kool. Siin seadsid Eesti Vabariigi aegsed kooliõpetajad mu esimesi samme. Kooli juhataja oli Nõmmiku-nimeline mees. Tema oli usklik ja �petas usuõpetust ja kodulugu. Igal hommikul kogunesid lapsed �hte suuremasse klassi ja seal peeti väike palvetund. Teine õpetaja oli proua Reilent. Tema �petas eesti keelt ja käsitööd. Kolmas õpetaja oli preili Helmi Utt, hiljem proua Tallo. Tema �petas matemaatikat ja joonistamist. Esimeses klassis oli suur arvelaud. Selle nuppudel harjutasime liitmist ja lahutamist. Kui kõnnin praegu sellest vanast lagunenud majast m��da, seiravad mind mülestused.

Kui see kool läbi sai, l�ksin II algkooli neljandasse klassi. Sinna tuli uus, noor õpetaja preili Olly Vanatoa. Mul on selgesti meeles tema kleit ja ta välimus �ldse. Tal oli seljas rukkilillesinine pikkade varrukatega väikese valge kraega kleit. Jalas pruunid sukad ja mustad kingad. Juuksed pruunid, l�hikesed, otse lauku kammitud, lokilained kummalgi pool. N�onahk veidi t�mmu ja ta naeris v�he. Tema �petas eesti keelt ja ta tahe oli, et eesti keele vihiku lehe ��red oleksid kaunistatud. Tegime seda v�rviliste pliiatsitega. Kui olin jõudnud kuuendasse klassi, oli temast saanud politseiniku naine pr. Paim. �kskord korraldas ta ilukirjavõistluse. Andis koduseks tööks lugemisraamatust katkendi kirjutada ilukirjana. Teisel päeval nummerdasime vihikud, laotasime laudadele lahti. õpilased käisid ringi, vaatasid ja hindasid ise. Minu kiri hinnati kõige paremaks.
Oma laulatusele olid läinud Paimid koolimajast jalgsi. Seda oli näinud mu kooli�de Meeta Allikas. Tema oli seal l�hedal karjas olnud. Aga enne kurja aja tulekut Eestisse pidid nad oma kodu ja kodumaa maha j�tma ning v��rsilt varjupaika otsima.

Teine hea õpetaja oli prl. Tooni Kartau. Tema luges klassis palju juturaamatut lastele ette. Seda ei teinud ta kantslist, vaid tuli sealt alla, istus keskmise pingirea esimese pingi plate peale ja luges. Tal oli seljas must seelik ja valge, atlass-siidist poolpikkade varrukatega pluus, kuldkäekell �mber randme. Juuksed pruunid, l�hikesed, lokilained sees. N�gu peaaegu alati naerune. Ta �petas maateadust ja ajalugu. �kskord oli ta minus midagi avastanud ja selle �tles ka klassis välja. Mina olevat puht eesti t�druk. Mul olevat kõik eesti tunnused. Pikka kasvu, heledad juuksed, sinised silmad ja sadulnina. Kui tal omal laupäeviti aega ei olnud, siis kutsus ta mind oma väikest tuba koristama. Ta oli ka kodutütarde rühma juht.

Parts �petas matemaatikat ja laulmist. Matemaatikas olin mina päris tume. �kskord pani ta meid viiendas klassis tarkuse järjekorras seina ��rde ritta. Ei mületa, kes oli kõige targem, aga mina olin küll viimaste hulgas. Mõnikord t�i ta laulmise tunnis klassi oma grammofoni, pani m�ngima, l�kkasime lauad kokku ja hakkasime tantsima. Kui tund lõppes, olime kõik r��msad.

õpetajad Paim ja Parts viisid meid �kskord metsa istutama. See koht, kus me seda tegime, on kusagil alajaama l�hedal. Kui töö oli tehtud, l�ksime Nõmme, labidad käes, vana mõnni alla ja seal tehti meist pilti. Tookordne linnapea Oissaar oli ka seal.

Kui kool oli l�petatud, tunnistused käes , veetsime veel �he �htupooliku koolis. �htu eel saatsime �he klassikaaslase rongile. Ta s�itis koju. Päikeseloojangu valguses lehvitas kaua l�bi rongiakna meie poole üks k�si.

Liidia Laanemets

Jooneke.

Kuidas h�vis talu?

Isekirjutaja!

Ei oska ette kujutada, milline oleks praegu Vana-Surtsi talu, kui poleks vahepeal olnud seda 50 aastat. Olin selles talus mõned suved karjaseks. Mületan hästi elu selles talus. Algul elati vanas talumajas, mis oli kodune ja lihtne oma väikeste akendega. Talu �mber kasvas palju k�rgeid puid, kus kevadel vilistasid kuldnokad oma pesakastide juures. Mõnikord istusin lauavirna peal ja vaatasin linde, kui r��msalt nad laulsid tiibasid v�ristades. Meeles on ka kitsas teerada, mida m��da k�is perenaine toa ja aida vahet. Talus oli k�rge piimatoodanguga friisi t�ugu kari, t�usead laudas, ka kaks hobust. Kaks korda aastas viidi riigile peekonit. T��d tehti hoolsasti.

�kskord jaanipäeval otsustasid peremees ja perenaine minna kirikusse ja surnuaeda. Talus oli vedruvanker ja ka vetruv iste vankris, mille peale laotati ilus tikitud tekk, mis andis pidulikkust juurde. Vankri rattad pesti puhtaks. See näitab, et talus peeti lugu puhtusest.
Talus said s��a hästi nii inimesed kui loomad.

Kui oli j�udu kogutud, hakati ehitama uut elumaja. See ei olnud enam endise moodi. Olid suured avarad aknad ja tapeeditud toad. Rajati noor viljapuuaed. Minu kui karjatüdruku silmade läbi oleks nagu aasta ringi selle talu peale päike paistnud. Mõnikord pandi karjat�druk ka p�ldu �estama. See töö meeldis mulle, paljajalu pehmes mullas �kke taga. Kui l�okesed l��ritasid p�llu kohal, siis mõnikord j�tsin hobuse puhkama, panin kaeratorga p�he, ise istusin p�lluservale maha ja hakkasin sinisest taevast l�okesi otsima.

Aga ajad muutusid. T�ärahvav�imu oleks nagu tööga pahandatud. Peremees arreteeriti. Vene s�dur autoga pandi tallu elama. Talule pandi peale kulakumaks ja k�rged metsaraienormid. Kaks korda käisid talus vargad. ühel korral varastati vilja. Oli puuritud auk aida päranda sisse ja sealt lasti vili välja. Teine kord �ritati varastada hobuseid. õnneks oli uks k��ni ja lauda vahel haagis. K��ni uks oli aga l�hutud lahti. Perenaine rabeles veel paar aastat nende raskustega �ksi, kuni ei jõudnud enam ja tal hakkas hirm. Ta lõpetas majapidamise, andis talu ära, võttis oma kolm last ja kolis kodust välja. Tal oli ka oma lemmiklehm Vainu, kellest tal kõige rohkem kahju oli. Minul oli väike, tragi karjakoer, kelle vene s�dur autoga surnuks s�itis. Pärast seda n�gin temast v�rvilise unen�o. Seisin kraavipervel ja koerake istus mu ees, vaatasime teineteist.

Uude majja tuli sisse k�lan�ukogu. Kui kaua see seal oli, seda ma ei tea, sest olin ise vahepeal üle �heksa aasta Siberireisil. Kui 1958. aastal Siberist tagasi tulin, l�ksin seda talu vaatama. Siis elasid seal inimesed. Vana maja ei olnud enam, karjalauda vundamentki oli ära veetud. Uuest aidast oli tehtud lehmalaut. Uus elumaja oli luitunud ja vana, laastukatus lagunenud, t�rvapapp peale pandud. Viljapuuaed n�gi välja kui karjamaa.

Ei olnud kaua enam hoolitsevat peremeest ja nii h�viski eluj�uline tubli Eesti talu. Praegu elavad seal õigusj�rgsed omanikud. Suvel l�hen sinna k�lla.

Liidia Laanemets

Jooneke.

Ja nii nad l�ikasid minu kurgumandleid

Isekirjutaja!

Kui üks angiin hakkas juba teises kinni olema nii, et vahet enam ei olnudki, sai igaühele selgeks, et kurgumandlid peavad ära l�igatud saama. Patsiendil k�sti hommikul platsis olla, et kirurg ootab. Mina olin patsient ja ma olin hommikul platsis ja kirurg ootas. Siis selgus k�ll, et v�heke vara, sest kurk on pime koht, kus k�sikaudu ikka mandleid ei l�ika ja et ehk l�heb pärast valgemaks ja et m�istlik oleks natuke oodata. Kui oli natuke oodatud, siis l�kski valgemaks. Patsient istutati tooliga akna juurde, kus oli kõige valgem, ja me hakkasime pihta. Patsiendi suu oli enamasti pärani, aga selle võis vahetevahel ka kinni panna, et suhu kogunenut välja s�litada ja kirurgiga m�nusat juttu vesta. Kõigepealt tehti kurk tohtrile teadaolevate meditsiininippidega tuimaks, mandli��red torgiti arstiriistadega kurgu küljest natuke lahti ja selle kõige tähtsama mandlil�ikamise riista otsast väljaripendav peenikesest traadist aas s�eti �mber lahtitorgitud ��rtega kurgumandli. Siis pigistas kirurg selle kõige tähtsama mandlil�ikamise riista tangide moodi käepideme harud kokku, misl�bi seesamune peenikesest traadist aas oleks ennast kokku t�mbama ja mandli kohe juure pealt läbi l�ikama pidanud ning see oleks nagu k�ps �un patsiendile suhu potsatanud.

Aga ei potsatanud, sest see õnnetu aas oli liiga pikk saanud, mistõttu silmus ennast lõpuni kokku ei vedanud. Puhta kirurgilise l�ike asemel j�i kogu riistapuu kurgu k�lge lollakalt rippu ja seda oli sealt t�likas lahti saada, sest riistapuul polnud tagaspidi kõiku. Lahtisaamisega oli pusimist, aga lahti see saadi ja siis pidi operatsiooni�de Ida trepist alla minema ühest lauasahtlist uut traati tooma. Ida oli kogu aeg meile n�uks ja abiks olnud, kuigi tal eriti palju teha ei olnud, sest kirurg, hea mees, tohkendas rohkem ise. H�da oli selles, et Ida tarvilikku traati ei leidnud. Tuli olemasolev natuke l�hemaks panna ja sellega me l�ksime uuele katsele. Sedakorda pääses mandel lahtil�ikamisest traadi katkimineku läbi ja me olime kõik kolmekesi natuke kurvad.

Uus katse tehti uue riistaga, millel Ida allkorrusel järel k�is. See kujutas endast kaht kohakuti asuvat klantsplekist riba ilusa �mmarguse auguga otsas läbi mülema pleki. Nende vahel liikus hästi teravaks ihutud otsaga kolmas. Kui siis mandel sellest august läbi riputati ja kolmandale plekile takka anti, siis oli võit meie. Protseduuri korrati ka teise mandliga ja kusagil lõuna paiku olid mandlid l�igatud. L�pp hea, kõik hea.

See oli siis, kui uue haigla valmimiseni Kilingi-Nõmmes oli jäänud kaksteist ja kurikuulsa neerusiirdamiseni Tallinnas kolmk�mmend kuus aastat. Kirurgitöö tegemiseks uues haiglas ei olnud eeldusi, neerusiirdajatel Tallinnas polnud jälle eetikat. Vanas haiglas oli nii seda kui teist ja seal abi saanutel on sageli jultumust r��msalt k�rge eani elada.

Osalised: peaosas - patsient,
kirurg - Ivo Viedebaum,
õde - Ida Maika.
Aeg: 4. jaanuar 1962.
Koht: Kilingi-Nõmme vana haigla Pärnu tn. 98, praegu kinnil��dud aknaavadega tondiloss.

Jaago Lensment


Lugeja kirjutabLugeja kirjutab

Kas aritud või haritud?

�tlen selle kohta �Kauka jumala� Mogri M�rdi sõnadega: Kui kellelgi hästi l�heb, siis t�mbab nagu kreissaega. Nii �tles koolidirektor eesti filoloogist lehemehele ja nii see ka "Pärnu Postimehes" ära tr�kiti. Et aastaid Koidula-koolis eesti keelt ja kirjandust �petanud lehemees Kitzbergi ei tunne, seda ei tahaks uskuda. Ka teised huvitavad koolidirektori poolt välja �eldud seisukohad pandi lehte sisusse s�venemata. J��gu need koolimehe südametunnistusele niisama kui �mbrisseastumine Mogri M�rdiga, sest Kitzberg ei ole mitte seda �tlemist Mogri M�rdi suhu pannud. Ju tahtis haridusjuht kirjandusklassika tundmisega oma haritust nõidata, aga paistma hakkas harimatus. N��d arutatakse mõnel pool, et kas hariduselus on nii, et �he jalaga �mbrisse ja teisega ikka edasi või võib ka tagasi nagu mitmetes hoopis v�hemprestii�ikates valdkondades kombeks on.

Jaan Kuusk



Kas Kilingi-Nõmmes t�hendab sõna vaim kummitust (luulu)?
Ehk "Pärnu Postimehe" 1998. juuni 04. jälgedes

Vastul��k!

Lugupeetud lugeja, vaatame veelkord läbi pealkirjas mainitud ajaleheartikli (Kahjuks "Pärnu Postimeest" Internetis ei ole, mainitud väljaande leiate loodetavasti l�himast raamatukogust. - Toimet.) Parema arusaamise huvides soovitan mainitud lehte ja j�rgnevat artiklit lugeda paralleelselt. Tervet Aarne Lingi intervjuud l�bib punase joonena aastal 1917 bol�evike poolt välja �eldud repliik: �Kes ei ole minu poolt, see on minu vastu.�. Keskkoolil on tõesti suur raha kasutada, fakt on, et Kilingi-Nõmme linna eelarvest kuulub kolmandik haridusele ja rahapuudus on igal pool, nagu l�hiajaloost teate, koguni mõnes pangas.
ühel volikogu istungil, mis oli enne laululava ehituse algust, lubas härra Aarne Link organiseerida volikogu väljasõiduistungi kooli, et selle probleeme arutada ja iga volikogu liige saaks kooli seisundit oma silmaga näha. Ma kuidagi arvan, et kooli probleemid oleksid juba varem selgunud. Tänaseni on see tegemata ja seda tuleb muidugi kahetseda.
Mis puutub laululavasse, siis selle p�himõtteline ehitus oli juba alanud, enne kui selgus koolihoone ehituslikult katastroofiline seis. Siin töötab härra direktori m�lu suurte l�nkadega, vastavalt isiklikele vajadustele ja laululava rahadega poleks kooli kuidagi korda saanud.
Eelmise puidust laululava s�id koid ära kolme päevaga. Me ei ole tõesti n�nda rikkad, et nii viletsaid asju ehitada. Tegemist on �he unikaalse ehitusega.
Ja kooliga ei tegele ainult linnavalitsus ja kool ei koosne ainult direktorist, siia kuuluvad ka pedagoogid, amet�hing� Loodan, et l�hemal ajal hakkab t�üle ka kooli hoolekogu, mis mahub just linnavalitsuse ja kooli vahele ja mis on kasulik võidetavate vastaspingete mahasurumiseks. Linnapea käest tahan k�sida, miks see juba ei tööta?
Mis puutub repliiki �kool, kui nurgatagune katlamaja�, siis härra keskkooli direktor Aarne Link on volikogu istungitel r��kinud suuremalt jaolt tõesti ainult kivis�est (õppetööst ja selle paremast korraldamisest väga v�he), nagu oleks tegu tubli Sillam�e kaevuriga. Kaevuri amet, muidugi m�ista, on austusv��rne. Viimasele neljale istungile ei ole härra Link ilmunud, millega kooli l��giv�ime volikogus v�heneb. Ja volikogus ei arutata ainult kooli probleeme. H�rra Link on ju ka linnarahva esindaja ja peaks esindama oma valijate huve.
Auto-traktoriõpetusse puutuvana mainime sedagi, et kooli �ppesõiduautol puuduvad siiani eurostandardile vastavad tagatuled. J�lgides k�nealuse �ppeauto tegemisi j��b mulje nagu oleks tegu sageli s�itudega isikliku kasusaamise eesmärgil. Tihemetsas on parema tasemega autopark ja sõiduõpetajad. See ei t�henda, et sõidu õpetus peaks toimuma Tihemetsas. Ma väga loodan, et keskkoolist saab peagi gümnaasium ja millise r�huasetuse me teeme, keda gümnaasium peab ette valmistama, kas elukutselisi autojuhte, traktoriste või�
H�rra direktor Aarne Link muidugi ei eksi, kui arvab, et omavalitsuse tippjuht peab olema kompetentne otsustaja, kes peab t�pselt teadma, kui tarku juhte ta oma allasutustes ametis peab? Siit kivi linnapea kapsaaeda?
Miks härra Kilingi-Nõmme Keskkooli direktor arvab, et keegi võiks teda maha lasta ja just internaadi taga? V�i on see maitse asi? Internaadi taga metsas on liikluslinnak, ehk teha see korda liikluskultuuri huvides? Rahu ajal saab just liikluses kõige rohkem inimesi surma.
H�rra Link võidab, et valijaid on Kilingi-Nõmmes v�he ja need ka vanemapoolsed. Aga nendel vanematel valijatel on noored järeltulijad, kes k�ivad Kilingi-Nõmme keskkoolis. Ma oletan, et koduses keskkonnas r��gitakse Kilingi-Nõmme keskkooli direktorist positiivselt, kuid miks siis viimastel valimistel oli Aarne Lingi reiting suhteliselt madal? Kohalikku rahvast k�is viimastel valimistel väljas 1800-st 1200. See on ilmselt terve maakonna l�ikes üks kõrgemaid protsente.
Mis puutub prominentidesse ja teemasse �kaigaste kodaratesse loopimine�, siis Tartu �likooli audoktor ja Kilingi-Nõmmes esimesena ja seni ainsana aukodanikuks valitud Elmar Salumaa, kes on kirjutanud kõige muu sekka ka kõige põhjalikuma eesti keelse filosoofia �piku, on �elnud: �Kui kohalik kool s�dis minu vastu kõigi võimalike vahenditega, ja kui neid õpilasi, kes minu juures käisid mõnitati, siis oli siink�ijaid �sna palju, nii et viska või välja.� (Tsitaat raamatust �Kuldne kroon Eesti lipul�. Tallinn, 1992.) Arvamusi saab olla mitmeid, kuid Elmar Salumaa prominentsuses ei saa kahelda.
Mis puutub Soomes ja Itaalias k�imisse, siis minus tekitab see suurt kadedust ja kadedust selle pärast, et ma nii hästi laulda ei oska. Usun aga siiralt, et linnarahval ja linnavalitsusel käib soe tunne läbi südame, kui meie omad (jälle) võitsid. Sellepärast volikogu otsusega kanti linna auraamatusse siiani kõige noorem selle au osaks saanu - õpilane Liisi Koikson.
Ka linnavalitsuse liikmete lapsed k�ivad (käisid) siinses koolis. Kaine m�istuse järgi ei saa kuidagi uskuda, et linnavalitsuse poolt saetakse oksa, millel ise istutakse.
Ja lõpetuseks võiks mainida, et kohalikus koolis on juhtimisega kõik korras ja härra direktor Lingil on palju h�id ideid, milledest üks hiljutine oli see, et tuleb linnapea kohale teha avalik konkurss. Antud väga head ideed võiks rakendada esialgu, käeharjutamise mõttes, kitsamas ringis ja kuulutada Kilingi-Nõmme keskkooli direktori kohale välja konkurss, sest nii saaks kooli juhtimist veelgi parandada ja parandamise vastu ei saa ju kellelgi midagi olla. Seda ideed võiks märgata ka loodetavasti l�hemal ajal t�üle hakkav Kilingi-Nõmme Keskkooli hoolekogu.
K�nealuse �Pärnu Postimehe� artikli pealkirja lugedes on selge, kes esindab Kilingi-Nõmmes võimu, aga kes vaimu vaimsuse mõttes - ei saa aru. Vaimu asukoht kummituse ehk luulu mõttes on enamv�hem selge.
Samuti ei maksaks oma k�la probleeme siiski v�ärasse �ue viia.

Kalju Jürisoo
Kilingi-Nõmme LV kultuuri- ja spordikomisjoni esimees


õnnitlemeKelluke

80. sõnnipäeval
Fiiva Otstavel

75. sõnnipäeval
Leida Lankots

65. sõnnipäeval
Helju Ilves
Marliivi Keller
Hilda P��rsoo

60. sõnnipäeval
Eha Lilleleht
Iivi Muru
Valentina Ossipova
Endel Stamm

Klingi-Nõmme Linnavalitsus


80. sõnnipäeval
Selma Pedaja

75. sõnnipäeval
Leida Kivirand
Jaan Kraav

65. sõnnipäeval
Helju Rea
Valentina J�nes
Evi Ellus

60. sõnnipäeval
Eino Miilmaa

Saarde Vallavalitsus


 

Lk.1        Lk.2        Lk.3       Lk.4

Toimetaja Ahti Seller, ahti@kilingi.ee.
Neti Uudistaja nr.1; nr.2; nr.3; nr.4; nr.5; nr.6; nr.7
Kilingi-Nõmme