Lk. 2 

Uudiseid Tihemetsast

�ppeaasta lõppes, uus on ees

Jaanipäevaks lahkusid viimased tehnikumi õpilased suvevaheajale. õpetajad lõpetasid õppeaasta �hise piknikuga, et siis ka puhkusele j��da.
Praegu aga toimub uue esimese kursuse edukas komplekteerimine nii p�hi� kui keskkooli baasil. On oodata ka konkurssi. Nii et viimane aeg kevadistel koolilõpetajatel otsuse langetamiseks.

50 aasta järel kohtuti taas Tihemetsas

Tihemetsas said kokku tehnikumi metsatööstuse tehnik-tehnoloogide esimese lennu lõpetajad. 1948. aastal oli neid 20, kohale oli jõudnud 8 nooruslikku vana� ja isegi vana-vanaisa seisuses härrasmeest, aga kaheksast ei ole enam kunagi tulijat �
Kohal oli ka kunagine klassijuhataja Peeter Tiidermann abikaasaga. Tänast tehnikumi tutvustas õppedirektor Tõnis Tammet. Omavahelisi meenutusi-mülestusi aga jagus tundideks.
Lend andis v��rilise panuse Eesti metsatööstuse palgejoonte kujundamisele. Neist said meistrid, metsapunktide juhatajad ja metsakombinaatide insenerid. Evald Kaldaru aga jõudis oma ametiredelil Rakvere, Erich Sulg Võru ja Karl Kurro Viljandi metsakombinaadi peainseneri ametikohale. Hain Kompast sai Viljandis peamehaanik, Harri Sildamist Kohila Paberivabriku ja Mart Sookannust Pärnu Metsakombinaadi direktor.

Karl Pettai

Tali uudised

5. Jaanikese- ja Jaanimängud

20. ja 24. juunil toimusid Tali kooli murustaadionil 5. Jaanikese� ja Jaanimängud. Mis üritus see selline on, võivad paljud k�sida? Kes on teleri vahendusel juhtunud n�gema kergej�ustiku �htumiitinguid n�iteks Oslos, sel on ettekujutus olemas - ilus ilm, pealtvaatajad, muusika, m��gikohad, kohtunikud ja muidugi fantastilised võistlejad ning rekordite sadu.

Jaanikesemängudel osalevad kuni 16 aasta vanused sportlased. Sel aastal oli nii poisse kui tüdrukuid �hepalju - 20. Kõige nooremad osalejad võistlesid 3-aastaste tüdrukute grupis. Kuna sel aastal oli tegemist juubeliüritusega, siis mängude rekordi p�stitaja oma vanusegrupis sai lisaks esikoha auhinnale ka boonusmeene. T�drukud p�stitasid 13 ja poisid 12 rekordit. Juuresoleval fotol ongi piltnik j��dvustanud need 14 vaprat - k�kivad õpetaja Moppel ja Grete Aasmets, esireas vasakult Ott Pärtel, Tiit Post, Erika Pettai, Jaanika Pettai, Karl Kaljuste, Helis P�rni, Kert Kaljuste ja Karol Laasmaa, tagareas vasakult Liis Kuningas, Kirti R�tsep, Alice Pulk, Valli Parts ja Margit Aasm�e.

Jaanimängudel saavad osaleda kõik soovijad, sest vanusegrupid võimaldavad igas eas spordisõbral konkureerida just temale sobivate vastastega. Sel aastal osales naisi 14 ja mehi 27. Kõige vanem naissportlane võistles vanusegrupis 66.-70. a. ja meessportlane 56.-60. a. grupis. Naised p�stitasid 22 mängude rekordit ja mehed 13. Kes siis olid need �htu kangelased? - Marge Mägi, Signe Post, Merike Varis, Monika Meerents, Svetlana Villemson, Milvi Leppmets, Pilvi Mägi, Jaan Mägi, Janek Iloste, Raivo Pärtel, Jaanus Moppel, Tarmo Kaljuste, Ain Mägi, Heikki Suokles, Einar Saar.

Selge see, et sellise ürituse toimumiseks ei piisa ilusast ilmast: on vaja ka midagi muud. 5. Jaaniksese� ja Jaanimängude toetajateks olid Kultuurkapital, K�laliikumine, Tali Vallavalitsus ja O� Mapo.
Liigub see Eestimaa kuhu poole tahes, kindlalt on paigas t�siasi, et juunis 1999 toimuvad Tali kooli murustaadionil 6. Jaanikese� ja Jaanimängud!

Jaanus Moppel

Kilingi-Nõmmes toimus rahvusvahelise koorifestivali Pärnu '98 maapäev

Traditsiooniliseks muutunud Pärnu koorifestivali maapäevast, mis toimus 11. juulil Kilingi-Nõmmes, võtsid osa kohalikud koorid "Kanarbik ja "Nõmmela", külalisesinejatena Soome Kuusankoski nais- ja noortekoor, 120-aastane Saksa meeskoor Volkschor-Concordia Wernigerodest ning Paide kammerkoor.
üllatusesinejana lõpetas päeva folkloorirühm Hispaaniast.
Laulude vahele pakkus silmarõõmu Mari Karoni poolt juhendatav Kilingi-Nõmme klubi naisrahvatantsurühm.

Foto: üllatusesinejad Hispaaniast.

Ahti Seller

K�las kodumaal

Juulis külastas kodumaad ja sõnnilinna Kilingi-Nõmmet Inglismaal Stocktonis elav Ilmar Nurk. Lapsep�lvekodu oli tal Kiriku tänav 15, kus isa Jüri ja ema Miili pidasid väikest riide� ja l�ngav�rvimise ning vanutamise töökoda. 1941. aastal h�vituspataljoni poolt s��datuna püles ka nende kodu maha ja 1991. aasta suvel paigaldati nende maja vundamendile mülestuskivi.
Ilmar Nurga mületamist m��da oli venelastel 1940. aastal üheks esimeseks tööks, kui sisse marsiti, maakivide vedu raudteejaama. Vedasid neli �Stalinets�-traktorit, millede järel olid suured puukelgud maakividega ja kivid veeti raudteed pidi Ukrainas ehitatava sõjalise nn. Stalini kaitseliini jaoks.
1940. aastal oli venelaste laske� ja l�hkeaine varud hoiul Nurga aidas ja kuna aidal oli kaks v�tit, mida venelased ei teadnud, siis osa l�hkeainest toimetati salaja metsavendadele, keda juhatas Vabadusristi kavaler Uku Kiilas ja mis kulus hiljem Liivam�e lahingus marjaks ära. Samuti puhastati ja korrastati Nurga töötoas enne Liivam�e lahingut mitmesuguseid vanu ja ärapeidetud relvi.
J�rgmise episoodina r��kis härra Nurk, et 1940. aastal olla kohalikud komnoored k�inud Saarde vabadusausammast l�hkumas ja ühel ��l nemad koos s�ber Harriga juhtunud peale. Kujult olla m��k käest lahti kangutatud. Ilmar Nurk viinud m��ga koju r��sta alla hoiule, aga ema andnud selle kellelegi edasi hoida.
Kilingi-Nõmme elaniku Naima Kuuse mületamist m��da olla tema ema koju tulnud, k�veraks murtud ausamba m��k kaasas. M��k oli 40 aastat hoiul perekond Kuuse käes ja viimases otsas t�itis v�rkaia toe osa, kuni 1990. aastal anti üle Kilingi-Nõmme Muinsuskaitse Seltsile. M��k on praegu hoiul Kilingi-Nõmme Muinsuskaitse Seltsi esimehe härra Anno Vallaotsa käes.

Olev Paukson

Pärnumaa kodukaunistamise ülevaatusel m�rgiti ära ka Kilingi-Nõmme

Maakonna kodukaunistamise ülevaatus oli ajendatud president Lennart Meri algatatud üleriigilisest kodukaunistamise konkursist. üle Pärnumaa oli osavõtjaid 55.

Eramute ja �ksikhoonete grupis m�rgiti kolme parema hulgas ära Kilingi-Nõmme Kooli 5 asuv korteri�histu, hoonerühmade ja linnaosade grupis Kilingi-Nõmme kesklinn.

K�igile äramärkimist leidnutele kinkisid kodukaunistamise ülevaatuse maakondliku komisjoni esimees Kristiina Kupper ja tema aset�itja Ain Birk Eesti lipu.

Foto: Kooli tänav 5.

Toetustest

Täna tahaksin linnarahvale aru anda, kuipalju ja kuidas on linnavalitsus jaotanud sotsiaalabirahasid. 1998. aasta esimesel poolel oleme saanud riigilt sihtotstarbeliselt toimetulekutoetuste jaoks 239 256 krooni.

S�na �sihtotstarbeline� t�hendab seda, et riik on siin kehtestanud omad reeglid ja eelkõige on see raha m�äratud peredele, kes ei tule oma sissetulekutega toime. Toimetulekupiir on valitsuse poolt paika pandud, siiani on see 500 krooni isikule, iga j�rgneva perekonnaliikme kohta 350 krooni (nt neljaliikmelise pere toimetulekupiir on 1900 krooni). Kui pere sissetulekust normatiivsete eluasemekulude mahaarvamisel j��b k�tte summa, mis on võiksem kui pere toimetulekupiir, makstakse n�utavate dokumentide esitamisel vahe välja.

Meie linnas on toimetulekutoetustena väljamakstavad summad suhteliselt väikesed, kuna aga seadus lubab toimetulekutoetuse rahade piisavuse korral maksta t�iendavaid toetusi, oleme seda võimalust ka usinalt rakendanud, on ju selge, et 1900 krooni on neljaliikmelisele perele enam kui ebapiisav.
T�iendavate toetustena on meil rakendatud toetusi abivahendite, (prillide ja kuulmisaparaatide, gl�komeetrite) muretsemiseks, k�tte ostmiseks, eluaseme remondiks, ravimite ostuks, huvialaringidest osav�tuks, kriisiabiks, tasuta koolilõunateks, matusteks. Neid toetusi m�äratakse avalduste alusel, p�hjendatud avaldused on komisjon siiani kõik rahuldanud. Peale selle oleme jaganud toetusi ka j�uludeks ja võidup�haks.

Sel aastal hilines jaanipäevatoetuste väljamaksmine Maapanga krahhi t�ttu, kuid juuli algul said toetust kõik lapsinvaliidid, kõik need pension�rid, kelle pension ei k��ni 1000 kroonini, kõik need I grupi invaliidid, kellele on m�äratud ainult grupipension s.o.1005 krooni. Jõulude ajal saime maksta toetust ka väga paljudele lastega peredele, sel korral raha ei jätkunud.

Et aga minu kirjutisest ei s�veneks mõnede viimase aja arvamusavalduste võide, nagu ei armastaks praegune omavalitsus lapsi, r��giksin pikemalt laste ja noorte osast toetuste maksmisel.
Nagu eelpool �eldud, maksab omavalitsus koolilõunate eest, 102 last madala sissetulekuga peredest said möödunud õppeaastal tasuta koolilõunat (see on 53 211 krooni), peale selle maksti 7 kroonist 3 krooni igale lapsele, kes s�i koolis (see on 79 751 krooni).
Igal sügisel maksame koolialguse toetust v�hekindlustatud perede lastele, igal kevadel igale p�hi- ja keskkoolilõpetajale (1997. aastal olid need toetused kokku 39000 krooni, sel kevadel 14900 krooni).
Mis puutub laste huvitegevusse, siis 1997. ja 1998. aasta jooksul oleme maksnud toetusi õpilastele osav�tuks konkurssidest, spordikoolis osalemiseks ja ekskursioonideks 29 000 krooni.
Julgen kinnitada, et �kski kooli või lapse kodu poolt esitatud taotlus lapse huvides ei ole jäänud tähelepanuta.

Siinkohal tahaksin välja öelda mõtte, mis on tekkinud, kui me oleme arutanud taotlusi toetustele ekskursioonidest osav�tuks. Need taotlused on esitatud peamiselt klassijuhatajate poolt ja taotletud kõigile reisist osav�tvatele lastele. Komisjon peab aga õigemaks toetust anda lapsele, kes on tubli, kuid hindab reaalselt oma pere võimalusi ning ei avaldagi oma reisisoovi. On ju nii, et need 10 last, kes saavad toetust nt. a 200 kr. ei j��ks ka toetuseta s�itmata, 2000- kroonine toetus �hele lapsele annaks aga võimaluse silmaringi avardamiseks ka tublile ja töökale õpilasele v�hekindlustatud perest.

Lastele m�eldud toetustest maksab omavalitsus alates 1994. aastast �hambaraha� igale meie linnas registreeritud vastsündinule, alates 1997. aastast igale eelkooliealisele lapsele, kes ei k�i lasteasutuses, kaks korda aastas (lastekaitsepäevaks ja j�uludeks) nn. koolieelikute toetust.

Kokkuv�tteks esitan veel mõned arvud, riigi poolt sihtotstarbeliselt antud 239 000-st oleme toetustena välja maksnud esimesel poolaastal 213 000krooni, linnaeelarve sotsiaaltoetuste summadest 121366 kr. sh. �hambaraha� 5600 kr, koolieelikute toetust 28 800 kr, koolilõuna osaliseks kompensatsiooniks 79 751 kr. ja 7215 muudeks pisemateks toetusteks. II poolaasta on ees, loodame, et saame aidata abivajajaid, kes seekord tähelepanuta j�id.

Lõpetuseks - raha jagamine on toiming, millega kaasneb alati kellegi rahulolematus, olgu jagajad kes tahes. Hea nõuanne ja asjalik kriitika kulub ka linnavolikogu sotsiaalkomisjonile alati ära. Selleks ka see väike aruanne teile, lugupeetud linnarahvas.

Mae Annast