Riigi tippkontserdisaal võõrustas Kilingi-Nõmme noori kultuuritegijaid

Stuudio „Üks väike rõõm” on nii hinnatud laulukollektiiv, et Tartu „Vanemuise” Kontserdimaja ei kõhelnud, andmaks võimalust iseseisvaks kontserdiks. 6. jaanuaril toimunud etendusel oli kaastegev ka võimlemisklubi „Githa”. Meie noori esinejaid koheldi kui staare – meie jaoks olid varakult kohal lava-, heli- ja valgustehnikud, lahke juhatamine kogu majas, rahulik ja rõõmus õhkkond kogu päeva vältel.

Foto: „Üks väike rõõm", vanem koosseis.

Ning lauljad-võimlejad andsid oma parima: õhkõrnalt kõlas Evelini ja Pärnu neiu Kristeli esituses Lloyd-Weberi „Pie Jesu”, ovatsioonid nagu ikka järgnesid Liisi laulmisele, uuest kandist avasid end Siiri ja Paavo, jätkuvat vormisolekut demonstreeris „Üks väike rõõm” vanem koosseis ja „pabinat” suutsid lustlikult varjata nooremad lauluneiud.

Võimlemisrühmade etteasted tõid värskendavat vaheldust, üllatuslikena nimetati hiljemas lava-taga-vestluses küünlakava ja poisteks maskeerunud tüdrukute uljast „rokkimist”. (Muide, tüdrukuid ei tuntudki ära…) Sõnalt Kilingi-Nõmme kostis eriline helin…
Järgmine täispikk kontsert „Üks väike rõõm” ja „Githa” esinejatelt toimus Paide Kultuurikeskuses 24. jaanuaril.

Margit Schmidt

Saarde kogudus sai pastori

28. novembril 1998 toimus EELK Saarde Katariina koguduse õpetaja introduktsioon.

Saarde Katariina koguduse vaimuliku Enri Pahapilli ametisseseadmise jumalateenistuse viisid läbi EELK peapiiskop Jaan Kiivit, Pärnumaa praost assessor Andres Põder ja Audru koguduse pastor Allan Kährik. Laulis Saarde kirikukoor, organistiks oli Tiia Hermann. Peale jumalateenistust õnnitleti päevakangelast ning võeti kirikumõisas pakutavat pruukosti.

Enri Pahapill sündis 29. 06. 1962. a. Saaremaal, lõpetas Tartu Ülikooli kehakultuuri teaduskonna 1985. ja EELK Usuteaduse Instituudi 1998. aastal. Õppis veel Tartu Kujutava Kunsti kaugõppekoolis, mille lõpetas 1994. aastal. Saarde koguduse diakonina töötas alates 1. novembrist 1996.

Foto: Pannakse paika: põlvitab Enri Pahapill, käsi tema peal hoiavad (vasakult) Allan Kährik, Jaan Kiivit ja Andres Põder.

Ahti Seller

Mälestati Elmar Salumaad

Möödanikku vajunud aasta jõulukuul tähistati mitme üritusega EELK Saarde koguduse kauaaegse õpetaja, meie linna aukodaniku prof. Elmar Salumaa 90-ndat sünniaastapäeva. Korraldajateks olid pastor Enri Pahapill, Saarde koguduse juhatus ja linnavalitsus. 13. detsembril süüdati lugupeetud õpetaja kalmul küünlad, laulis kirikukoor ning järgnes mälestusjumalateenistus Saarde kirikus. Tähtpäevaks jõuti pastoraadis riiulitele seada ka E. Salumaa suur raamatukogu ning välja panna väike näitus tema aumärkidest ja dokumentidest, mida kokkutulnutele ka tutvustati.

14. detsembril toimunud mälestusõhtul Saarde pastoraadis osalesid ka Pärnumaa praost A. Põder, E. Salumaa kunagine õpilane ja nüüdne Tartu Maarja koguduse õpetaja V. Jürjo, külalised Tartu Ülikoolist ja Pärnust. Külalised käisid kalmistul, meenutasid juubilariga koosveedetud aegu ja uudistasid Saarde koguduse vastset raamatukogutuba, mille varadest suurem osa pärineb E. Salumaa riiulitelt. Selgitusi jagasid E. Pahapill, E. Kolla ja U. Song. Kogudusele anti üle E. Salumaa exlibris. Kohvilaud ja päevakohased videofilmid lõpetasid jaheda talvepäeva ürituse.

Foto: Kogudusele kingitud E. Salumaa exlibris.

Kena mälestusnäitus oli E. Salumaa kui Tartu Ülikooli audoktori juubeli puhul üles seatud TÜ Humanitaarraamatukogus. Materjalid otsis välja ja seadis üles Silja Härm, kes nõustus kataloogidest kogutud teavet ka meile edastama. Seitsmel stendil oli väljapanekuid artiklitest, juubilari kirjutatud või tõlgitud raamatutest, temast kirjutatud artikleid, fotosid ja koopiaid dokumentidest.

Haritud teoloogi, tunnustatud õppejõu, viljaka kirjamehe ja huumorimeelse inimese Elmar Salumaa vaimset pärandit on meil vaja alles tundma õppida ja põhjalikult uurida, et saada aimu sellest, mida üks Õpetaja on teinud Meie eest.

Uus algus?

Head lugejad, nagu näete, alustas piirkonna ajaleht ilmumist nii uue nime kui kuuega. Et miks siis vana nimi ei kõlvanud? Kui tähele panite, võisite „Uudistaja” päisest lugeda, et ta kannab Kilingi-Nõmme linna häält. Samas ei keeratud hääletoru ka ümberkaudsete valdade ees kinni, oli Talil ja Saardelgi võimalus esindatud olla. Miks siis mitte ausalt üles tunnistada ja välja öelda, et tegelikult olemegi ju kogu Saarde kihelkonna sõnumite levitajaks.
Kuna „Uudistaja” on juurdunud teatud lugejate teadvusesse sõltlasliku linnalehena, poleks aus ka selle pärast samal kelgul liugu edasi lasta. Ei olnud „Uudistaja” tegelikult kellegi poolt tsenseeritud ja püüdis tiigitormide puhul igati erapooletuks jääda, ei taha ka „Saarde Sõnumid” minevikust kammitsetuks jääda ning püüab veelgi erapooletumaks saada. Lehe toimetus loodab heatahtlikku ja mõistvat kaastööd ka Teie poolt, lugejad!

Ahti Seller
toimetaja

Koostöö naabritega üle riigi- ja maakonnapiiri kogub hoogu

15. jaanuaril toimus Kilingi-Nõmme klubis Viljandi ja Valmiera maakondade piiriäärsete omavalitsuste Phare CREDO programmi poolt rahastatava projekti järjekordne seminar. Seekordsel seminaril osalesid nii Eesti kui Läti omavalitsuste esindajad. Ka Kilingi-Nõmme linnale ja Saarde vallale on tehtud ettepanek projektis osalemiseks. Ja miks ka mitte – on ju meie probleemid sarnased Viljandimaa lõunaosa väikelinnade ja piiriäärsete valdadega.
Seminari avas Kilingi-Nõmme linnapea Kalle Kiipus, kes andis lühikese ülevaate Kilingi-Nõmmes tehtust, siinsetest võimalustest ja edasistest plaanidest. Volikogu esimees Agu Leivits pidas ettekande infotehnoloogia rakendamisest Kilingi-Nõmmes ning arutati ka siinsete kogemuste edastamisvõimalusi Läti omavalitsustesse. Igal juhul pakub just kaasaegne infotehnoloogia häid võimlusi piiriäärsete alade suhtluse tihendamiseks ning piirialade ligitõmbavamaks muutmisel.
Järgnesid ekspertide ettekanded piiriäärse koostöö rahastamisvõimalustest Euroopa Liidus ning Eesti ja Läti poole arengueelduste võrdlev analüüs. Märtsi lõpuks peab valmima piirkonna kohta ühtne majandusarengut käsitlev kava, kus tuuakse välja Eesti-Läti piiriomavalitsuste edasised koostöövõimalused ja vajadused.

Agu Leivits

Linnavolikogus arutati

Möödunud aasta viimane linnavolikogu istung toimus 14. detsembril. Volikogu istungist võttis osa 13 volikogu liiget, linnapea Kalle Kiipus, abilinnapea Tõnu Lapp, linnasekretär Maie Tuuksam, nõunik Eesi Kolla, maakorraldaja Peet Mardu, infospetsialist Ahti Seller, Lea Einaleht, Reet Liblik, Kaljo Keller.

– 9 poolt ja 2 erapooletu häälega otsustati vastu võtta Kilingi-Nõmme Linnavolikogu otsus nr. 30 “Pärnu maakonna planeeringu kooskõlastamine”. Lähtudes Kilingi-Nõmme Linnavolikogu poolt 14. 12. 1998 kooskõlastatud Pärnu maakonna planeeringust otsustati lubada Kilingi-Nõmme linnapeal kooskõlastada Kilingi-Nõmme ümbersõidutee projekt, kui see sisaldab kompleksse lahenduse Pärnu-poolse sissesõidutee linnasisese ristmiku liiklusohutuse parandamiseks.
– 4 poolt, 2 vastu ja 7 erapooletu häälega otsustati vastu võtta Kilingi-Nõmme Linnavolikogu otsus nr. 31 “ Kilingi-Nõmme linnale 16. juuni 1940. a. seisuga kuulunud maa munitsipaliseerimine". Endised munitsipaalvarad otsustati tagasi taotleda. 11 poolt ja 2 vastu häälega otsustati võtta halduspiiride muutmise taotluse esitamine Saarde Vallavolikogule järgmise volikogu istungi päevakorda.
– Ühel häälel otsustati vastu võtta Kilingi-Nõmme Linnavolikogu määrus nr. 31 “ Maa maksustamise määra kehtestamine Kilingi-Nõmme linnas 1999. aastaks”. Määrusega otsustas linnavolikogu:
1. Kehtestada kohaliku maamaksu määraks Kilingi-Nõmme linnas 1999. aastal 1,5%.
2. Kehtestada põllumajandussaaduste tootmiseks kasutusel oleva haritava maa maksumääraks Kilingi-Nõmme linnas 1999. aastal 0,6% maa maksustamise hinnast.
3. Vabastada vanadus- ja invaliidsuspensioni saajad 0,1 ha ulatuses maamaksust kuni 200 krooni aastas.
4. Rakendada 1999 .a. maa maksustamishinna määramiseks ühe sihtotstarbega kruntidele “Maa maksustamishinna määramise juhendis 1994. aastaks” (RTL 1994, 11) toodud maksustamishinna parandustegureid.
Määrus jõustus 1 päev pärast avalikustamist linna avalike teadete tahvlil.
– 6 poolt, 1 vastu ja 5 erapooletu häälega otsustati vastu võtta Kilingi-Nõmme Linnavolikogu määrus nr. 32 “Kilingi-Nõmme linna 1998. a. eelarve muutmine”. 12 poolt ja 1 erapooletu häälega otsustati määruse hääletamine viia läbi artiklite kaupa:
linnavolikogu töötasu vähendamine - poolt 12, vastu 1;
linnavalitsuse töötasu vähendamine- poolt 8, vastu 2, erapooletud 2;
omavalitsuste liikmemaksu vähendamine- poolt 13;
keskkooli töötasu vähendamine- poolt 3, vastu 4, erapooletud-5;
volikogu liikmetele jõulutoetuse maksmine- poolt 9, vastu 2, erapooletud 2.
– Ühel häälel otsustati ” Kilingi-Nõmme linna turul, tänavatel ja teistes üldkasutatavates kohtades kauplemise eeskiri” saata teisele lugemisele.
– Ühel häälel otsustati vastu võtta Kilingi-Nõmme Linnavolikogu määrus nr. 33 “Kilingi-Nõmme linna kohanime määramise korra kinnitamine”.
– 9 poolt ja 2 erapooletu häälega otsustati vastu võtta Kilingi-Nõmme Linnavolikogu otsus nr. 32 “ Kilingi-Nõmme linna arengufondi tegevuse lõpetamine”.
– Ühel häälel otsustati sõlmida sõprussidemed Mõisaküla linnaga. Sõpruslepingu teksti kohustati ette valmistama linnavalitsust.

Ahti Seller