Euroopa Kultuurikülas

9. jaanuaril muutus väike Põhjamere kaldal asuv Wijk aan Zee küla 1999. aasta Euroopa Kultuurikülaks. Võiks ju küsida, miks just Wijk aan Zee? Tegelikult ei ürita Wijk aan Zee olla üksinda Euroopa kultuuriküla vaid koos 10 teise Euroopa külaga, mille hulgas on üheks ka Kilingi-Nõmme.

Foto: Külatäis Euroopa kultuuri – Wijk aan Zee.

Kasutan siinkohal projektis osalejate iseloomustamiseks infolehte "Cultural Village of Europe" nr. 4 (1999 jaanuar). Niisiis osalevad projektis:
1. Wijk aan Zee – 2500 elanikuga Hollandi küla Põhjamere kaldal;
2. Tommerup – 8000 elanikuga Taani omavalitsus - Euroopa kultuuriküla aastal 1996;
3. Ströbeck – 1400 elanikuga kuulsate maletraditsioonidega Saksa küla Harzi mägedes;
4. Paxos – 2500 elanikuga saartel asuv Kreeka küla, kus inimesed elatuvad turismist ja oliiviõli tootmisest;
5. Aldenbugh – 2500 elanikuga linnaõigustega küla (nagu meiegi!) Inglismaal otse Wijk aan Zee vastas;
6. Mellionec – 470 elanikuga bretooni küla Prantsusmaal;
7. Bystre – 2000 elanikuga puuviljakasvatusega tegelev Tšehhi küla;
8. Palkonya – 370 elanikuga Ungari küla, kus on 53 veinikeldrit;
9. Pergine Valdarno – 320 elanikuga oliiviõli tootmisega tegelev Itaalia küla;
10. Porrua – 450 elanikuga karjakasvatusega tegelev küla Hispaania põhjaosas nn. Rohelises Hispaanias;
11. Kilingi-Nõmme – meid iseloomustatakse infolehes kui küla, kus inimesed saavad kasutada tasuta Internetti.

8.-10. jaanuarini toimus Wijk aan Zees kõigi projektis osalevate külade omavalitsuste tippjuhtide konverents. Kilingi-Nõmme linna (Euroopa mõistes küla) esindasid seal volikogu esimees Agu Leivits ja linnapea Kalle Kiipus. Iga omavalitsusjuht esines konverentsil ettekandega, mis käsitles projektis osaleva külakogukonna tänaseid probleeme ja tulevikuväljavaateid. Ehkki kultuurilised erinevused ja majanduslikud olud on projektis esinevate riikide vahel suured, koorus ettekannetest välja rida küladele iseloomulikke jooni ja probleeme. Nende põhjal valmib suveks Euroopa Kultuuriküla Agenda.
1999. aasta jooksul külastavad kõigi 10 küla suuremad kultuuriesindused erinevatel kuudel Wijk aan Zeed. Kilingi-Nõmme külaskäik (orienteeruvalt 40 inimest) toimub 3.-6. septembril.
1.-15. augustini toimub projektis osalevate külade laste teatrilaager, kus osaleb igast külast kümmekond last, kelle kodus valminud pooletunnised etendused sulatatakse laagri lõpuks ühiseks tervikuks.

Agu Leivits

Kilingi-Nõmme Tuletõrje- ja Päästeasutuse töömailt

Käesoleval ajal kuuluvad Kilingi-Nõmme Tuletõrje Pääste Asutuse tööpiirkonna alla Kilingi-Nõmme linn, Saarde ja Tali vald. Samuti anname vajadusel abi Häädemeeste ja Surju piirkonnale.
Alates uuest aastast on Kilingi-Nõmme TPA vahetuses tööl neli meest. Selleks, et ühte meest vahetusse juurde saada ja näha, kui hästi Kilingi-Nõmme päästjad eelmise aasta jooksul Pärnus, Soomes ja ka kohapeal õpitut praktiliselt oskavad ja oma tööga hakkama saavad, korraldas Pärnu Häirekeskus meile õppehäire, millega meie mehed hästi toime tulid. Uutele töökohtadele kandideeris ja praktilist koormustesti tegid 8 meest. Selleks poolaastaks on ka kooskõlastatud ja koostatud uus väljaõppekava.
1998. aastal sõideti välja 136 korda, et anda abi mitmesuguste juhtumite puhul. Tulekahjusid oli 36, neist 5 suuremat, millest ühes – Sillaotsal suures puust elumaja põlengul hukkus ka inimene. Autoavariisid oli 29, neist 10 suuremat. Üheks põhiliseks tööks oli surnuvedu, seda 21 korral.
Eelmisel aastal remonditi pritsikuuri nii seest kui väljast, muretseti uus mööbel, olmeinventar ja seati sisse jõusaal.
Möödunud aasta oli Kilingi-Nõmme TPA-le edukas, eriti aasta viimane kuu. 2. ja 3. detsembril olid meil külas Soome Kirkkonummi valla päästeteenistuse ja vallas paiknevate Bobäck ja Oitbacka vabatahtlike tuletõrjekomandode mehed. Delegatsiooni juhatas Kirkkonummi valla päästeteenistuse meister Veiko Sarkkinen, teda assisteerisid tuletõrje väljaõppe meister Hannu Wilmann ja vabatahtlikud tuletõrjujad Christer Sandholm, Ulf Sandström, Robert Gestrin ja Göran Käck. Tuletõrjedelegatsiooni külaskäigu eesmärgiks oli tutvuda Kilingi-Nõmme TPA tööga ja ühtlasi anti üle meile kingitusena kaks kasutatud, kuid töökorras tuletõrjeautot. Mõlemad autod ei ole sõitnud üle 40 000 km.

Foto: Saabub auto – esimesed meetrid Eestimaa pinnal.

Kilingi-Nõmme ja Kirkkonummi päästeteenistuse sõprussidemed said alguse 4 aastat tagasi, mil Kirkkonummi valla päästeteenistust juhtis härra Kai Nurmi. Tolleaegsetest sidemetest on arenenud pidev koostöö. Mitmeid kordi on Kirkkonummi delegatsioon viibinud Kilingi-Nõmmes ja Kirkkonummi päästekeskus on vastu võtnud ning viinud läbi koolituse 7-le Kilingi-Nõmme TPA töötajale. Eelmisel suvel osales Kirkkonummi valla Navala vabatahtliku tuletõrjekomando võistkond Kilingi-Nõmme linna 60. aastapäevale pühendatud tuletõrjevõistlusel. Partnerluse tulemusena on Kirkkonummi päästeteenistus ja Navala VTÜ toonud Kilingi-Nõmme TPA-le mitmesugust materiaalset abi, mis on leidnud kohest praktilist kasutamist. Kahjuks pole me aga materiaalset abi saanud ei vabariigi ega maakondlikul tasemel. Kirkkonummi päästeteenistuse ülema kohusetäitja hr. Caj Eric Tallbergi eestvedamisel on sõprussidemed aktiivselt jätkunud ja loodame, et ka edaspidi on pooltel võimalik tihedalt ja aktiivselt teha päästeteenistusealast koostööd.
Lõpetuseks meeldetuletus, et korstnapühkija teeb oma tööd meie kandis iga kuu viimasel reedel ja oma sellekohase soovi saate registreerida Kilingi-Nõmme TPA-s. Soovi korral on võimalus osta lõõri ja korstnapuhastuse luudasid.

Olev Paukson

Uudiseid Tihemetsast

Nissan käis tehnikumis

AS Nissan Balti korraldas Tihemetsa tehnikumis autotööstuskompaniid ja selle toodangut tutvustava õppepäeva. Kohal olid juhatuse esimees Leho Siimsen, turundusjuht raivo Sternfeld ja koolitusjuht Kalju Aleksius.

Räägiti kompaniist ja toodetavate autode iseärasustest. Näidati videofilmi täielikult automatiseeritud mootoritehasest, kus kõik tööoperatsioonid teevad robotid. vastati kuulajate rohkearvulistele küsimustele.
Järgnes praktiline osa. tehnikumi diagnostikalaboris demonstreeriti diagnoosarvuti CONSULT kasutamist. Õppesõiduväljakul oli kõigil soovijatel võimalus teha proovisõit autodel Terrano R20, primera GT ja Almera GX. Edasi siirduti Lauri krossirajale, kus Leho Siimsen demonstreeris Terrano R20 võimeid ja tehnilisi võimalusi krossisõidus.

Õppepäeval osalesid Tihemetsa autoteeninduse ja tehnikaeriala õpilased, põllumajandustehnikumide tehnikaõpetajad ja kohalikud asjahuvilised.
Iga tehnikumi esindaja sai kaasa ka firmakilekotitäie vajalikke õppematerjale Nissani autotööstuskompanii toodangu kohta.

Ilmus „Tihnu Teataja"

1998. aasta lõpul jõudis lugejateni tehnikumi õpilaslehe „Tihnu Teataja” värske number. Meenutusi möödunud suvest, reisikiri Prantsusmaal käimisest, intervjuu õpetaja Külli Songaga, natuke omaloomingut, ristsõnad, teated ja reklaam – niisugune on teise kursuse sekretärineidude toimetatud lehe sisukokkuvõte.

Jõuluratsu '98

Traditsioonilise tehnikumi töötajate maleturniiri Jõuluratsu ’98 võitis Aivar Õuna ja Heini Kalvisti ees Evald Tamsalu.

Karl Pettai

Uudiseid Talilt

Tali vallavolikogu istungi päevakord

Korraline Tali vallavolikogu istung toimus 28. jaanuaril Tali vallamaja ruumes.
Päevakorras oli Tali valla 1999. a. eelarve esimene lugemine, AS Pärnu ATP aktsiate ost, muudatused valla kantselei struktuuris, valla Taastamise- ja Arengufondi likvideerimine, Riigikogu valimiste jaoskonnakomisjoni ja komisjoni esimehe kinnitamine, politsei töö Tali vallas 1998. aastal, VA „Tamu” avaldus vee- ja kanalisatsiooni hindade tõstmiseks, volikogule laekunud avaldused. Täpsemalt järgmises lehenumbris.

Tali valda külastas RIP'i komisjon

19. jaanuaril külastas Tali valda Riiklike Investeeringute Programmi (RIP) komisjon. Komisjon oli kokku pandud Pärnu Omavalitsuste Liidu ja Pärnu Omavalitsuste Ühenduse vallavanematest ja Maavalitsuse esindajast.

Tali Vallavalitsuse taotlus riigieelarvest investeeringuteks oli Tali põhikooli akende vahetus ja vahelagede toestamine. Olukord on juba nii katastroofiline, et kõiki aknaid ei saa enam avadagi. Need kukuksid lihtsalt eest ära. Koolimaja teisel korrusel on keelatud pidada massiüritusi, kuna kandekonstruktsioonid ei peaks vastu. Projekti maksumus on 613 000 krooni, sellest on Tali vald suuteline oma eelarvest välja panema 100 000 krooni.

Komisjon tundis huvi ka nende objektide vastu, millede finantseerimisel on juba kasutatud riigi abi. Tehtud töödele andis komisjon hea hinnangu.

Aleksander Vilinurm
Tali Vallavolikogu esimees

Teadmiseks Tali valla rahvale!

Tarvilikud telefoninumbrid.

Tali valla konstaabel Rauno Lensment – 8 250 61 813.

Päästeamet:
Kilingi-Nõmme – 92 501,
Märt Meerents – 91 623.