Kooliuudised

Koidulauliku konkurss '98

24. novembril toimus etlejate maakonnavoor. Selle võitis Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi 11. klassi neiu Evelin Adamson (juhendaja õp. Kersti Soomets). Parimaks Koidula luuletuse esitajaks tunnistati Birgit Palatu 10. klassist (juhendaja õp. Ly Kuningas). Vabariiklikus voorus 1. detsembril läksid auhinnad mujale.
Matemaatikaviktoriinil „Nuputa” ragistasid 1. detsembril ajusid 5.-6. klassid. Pärnumaa 27 võistkonna seas tuli esikohale Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi I koosseis – Piia Aasamets 5A kl., Tiia Vahula 5B kl., Anno Tarvis ja Jonas Lemmik 6B kl.
Tublile 4. kohale jäi meie II võistkond, kuhu kuulusid Katrina Toompere 5A kl., Janar Küla 5B kl., Taavi Kõrvits 6A kl. ja Triin Eesaru 6B kl.
Juhendajateks õpetajad Helle Õige ja Anne Aasamets.
Kilingi-Nõmme I ja Viira Põhikool esindavad maakonda poolfinaalis.
9. detsembril olid tules 7. klassid. 20 võistkonna seas tulid esikohale taas Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi lapsed Liisi Soomann 7A kl., Andrus Teearu 7A kl. ja Henry Tiidu 7B kl. Juhendaja õpetaja Helle Õige.
Kilingi-Nõmme ja Vändra võistlevad edasi poolfinaalis. Hoiame neile pöialt!

Leida Ohtla

Eesti Energia korraldas konkursi

Eesti Energia korraldatud uurimistööde konkursil „Minu sõber energia” võitis 4A klassi õpilane Laura Altin preemiareisi Soome teaduskeskusesse „Heureka”. Teda juhendas õpetaja Elli Altin.

Leida Ohtla

Pärnumaa Kultuurkapitali aastapreemiad '98

said Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi pedagoogidest Evi Krimm – raamatukogutöötaja preemia, Margit Schmidt – noorsootegevuse edendaja preemia, Evelin Mei – muusikakollektiivi juhi preemia, Sven Koovit – noorte sporditegevuse edendaja preemia.

Leida Ohtla

Pärnumaa parim võistkond!

Pärnu maakonna parimaks 1998. aasta võistkonnaks tunnistati võimlemisklubi „Githa” 10.-12. klasside rühm koosseisus (fotol vasakult) Evelin Adamson, Kristina Kaun, Merlin Miilits, Kärt Ilves, Birgit Pikker, Karin Linnuste. Treeneriks Eha Smolina.
Sama rühm on ka 1998. aasta Eesti juunioride rühmvõimlemismeister.

Margit Schmidt

III vabariiklik noorte solistide ja duettide konkurss Kuressaares

16.-17. jaanuaril Kuressaares toimunud konkurss tõi tunnustust kõigile osalenud Kilingi-Nõmme lauljatele.

Foto: Evelin Adamson – auhinnatud dueti liige ja sarmikas solist.

Foto: Siiri Schmidt – väärtustas emakeelt.

Evelin Adamson koos Pärnu neiu Kristel Laasiga laulsid end duettide seas II kohale.
Siiri Schmidt pälvis eriauhinna kauni emakeele väärtustamise eest.

Foto: Toomas Voll: „Ilma oma kenade ja töökate laululasteta oleksin masendunud ja hall. Nemad aitavad mul elada!"

Paavo Ruzitš tunnistati soliidseimaks meessolistiks.
Lauljate edu taga on nagu ikka Toomas Voll, klaveril saatis Ahti Bachblum.

Margit Schmidt

Jõuline Helsingi

tervitas Eesti-Soome võimlemisgalale saabunud võimlejaid puhta valge lumega. Hing sai kaunist linnapildist kosutust ja indu esinemaks aasta suurimal graatsiaetendusel „Gümnafest ‘98”.
Võimlemisklubi „Githa” 7.-9. kl. rühm sai oma esinemisnumbriga kenasti hakkama. Lisaks jätkus aega jälgida teiste siit- ja sealtpoolt lahte rühmade proove ja esinemist. Õpiti, kuidas end kokku võtta, kui uneaeg laevas jäi lühikeseks ja päev kujunes pingeliseks. Laeval „Nordlandia” toimus ka Eesti võimlemisliidu pidulik vastuvõtt, kus võimlemisklubile „Githa” anti üle aasta parima klubi imekena karikas noortega tehtava töö eest.
Et sõitsid ja esinesid kõik 14 rühma liiget, selle eest seisid hea võimlejate kodud. Linnavalitsus hoolitses transpordi eest Tallinna. Aitäh kõigile!

Margit Schmidt

Õpilasomavalitsuste laager Jõulumäel

22. ja 23. jaanuaril toimus Jõulumäel Pärnumaa õpilasomavalitsuste laager. Kohal oli ligikaudu 60 õpilast. Eestvedajaks oli Sindi Gümnaasiumi huvijuht Helle Vent. Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi õpilasomavalitsust esindasid Siret Ots ( 8B ), Marrit Platais ( 9A ) ja Madis Räästas ( 12A ).
Kohapeal tutvustas Martin Tamme Sindist Gümnaasiumide Liitu ja rääkis kõigest muust, mis sellega kaasnes. Peale M. Tamme sõnavõttu pidi järgnema õpilasomavalitsuse põhikirja tutvustus Madis Räästase poolt, kuid see jäi ajanappuse tõttu ära.
Pärnu-Jaagupi huvijuht Tarvi Tasane jaotas õpilased gruppideks, et siis rühmatööd teha. Tuli koostada ettekanne teemal „Kool”, mis omakorda jagunes alateemadeks: vägivald koolis, õigus eraelule, pensionärid, ebaõiglane hindamine. Õpilased leidsid, et pensionärid ei jää koju sellepärast, et neil on koolis huvitav; noori õpetajaid ei tule asemele; tegevusetus. Ebaõiglast hindamist koolis tekitavad isiklikud tutvused või vaen õpilase suhtes, õpetaja tujud.
Õhtul rääkis psühholoog õpilastele, kuidas osata olla õige liider ja kuidas osata koos hoida oma gruppi nii, et see ei laguneks laiali ja et ei tekiks lahkhelisid.
Pärast pingelist tööpäeva mindi metsa mööda päkapikumaad kõndima. Kedagi ei seganud märg ja libe maa. Tagasi jõudes esines „SASS projekt”. Noortele meeldis see väga, sest neile õpetati rahvatantse, koos ansambliga ka lauldi. Nende kontsert oli edukas, sest nad lõpetasid esinemise alles 45 minutit hiljem. Ja nagu iga pidu lõppes seegi suure diskoga.
Pühapäeva hommikul tehti kokkuvõtteid ja moodustati Pärnumaa Õpilasomavalitsuste Liit, mille eesistujaks valiti Pärnu-Jaagupi õpilane. Kilingi-Nõmme Gümnaasiumist kuuluvad sinna Marrit Platais ja Siret Ots.
Kui kõik oli korras ja asjad koos, lahkuti Jõulumäelt. Järgmine laager toimub sügisel.

Õpilaskogu

Kunstilaager Talil

Tänavu sügisel toimus Tali Põhikoolis 4-H kahepäevane kunstilaager. Korraldajaks oli Tali 4-H klubi „Muumi”. Lugejale selgituseks, et 4-H on ülemaailmne maanoorte liikumine. Lühend 4-H on tulnud neljast H-tähega algavast inglisekeelsest sõnast, mis eesti keeles on pea, käed, süda ja tervis.
Laager oli üleriigiline. Osavõtjaid oli kahjuks oodatust vähem, aga seda kodusemaks laager kujunes.

Esimesel päeval tehti portselanmaali ja „uut paberit”. Tasside maalimine on rohkem tuttav, aga mis on „uus paber”, püüan mõne sõnaga seletada. Erinevat värvi paberid purustatakse ja leotatakse eri nõudes. Lõpuks mikserdatakse päris sodiks, lisatakse vett ja töö võib alata. Tööks läheb vaja veel võrguga raame. Võrkraamiga võetakse veest seda paberisuppi ja pannakse riidele kuivama. Niimoodi erinevaid toone kasutades võib päris huvitavaid kunstiteoseid saada ja saadigi.

Foto: Vanast valmib värviline uus.

Õhtuprogrammis tegi meie klubi mõne väikese etteaste ning mängisime-tantsisime. Õhtu esimeseks osaks oli näidistund teemal, kuidas tulla toime ründajaga? Selle viis läbi meie kooli õpetaja Jaanus Moppel. Oli natuke naljakas vaadata küll, kui õpilane üritas õpetajale kallale tungida ja viimane talle „pähe tegi”. Kõik laagrilised pidid kõik rünnakud ja ründamised ise läbi proovima. Polnudki eriti raske kallaletungijat endast lahti raputada. Külalistele see rabelemine meeldis.

Foto: Nii vabastatakseb end kallaletungijatest.

Teisel päeval tehti pudelile takunööri ja teiste lisanditega kaunistusi, valmistati sukanägusid, Saepuru-Sasse (ehk murupäid), tehti mahuliste lilledega õnnitluskaarte, klaasimaali (vitraaži). Kunstikursusi juhendasid Tali Põhikooli õpetaja Eha Kuusk ja Kaja Rinaldo Pärnust.
Kogu see tegevus oli nii huvitav, et külalised ei tahtnud kuidagi lõpetada. Kell käis ikka omasoodu edasi ja nii pidid kõik ikkagi lõpetama ning koristama hakkama.
Paistis, et jäädi rahule. Meie õpetaja arvas küll, et on viies ja viimane kunstilaager, aga toredad tädid Tallinnast, Pärnust ja Palalt arvasid, et küll nad ikka leiavad järgmiselgi aastal võimaluse oma 4-H-katega Talile kunstilaagrisse tulla.

Kadri Saar

Mäng

Commandos: Behind the Enemies Line

Mõnikord on hea möödunut meenutada, eriti kodus tugitoolis arvutiekraani taga. Commandos viib mängija Teise Maailmasõja päevile, annab käsutada kuus sõjaväespetsialisti, lahendada ülikeeruka missiooni ja tasuta piletid vaenlase tagalasse ja tagasi.
Mäng ise on üles ehitatud küllaltki huvitavalt. Kui tavaliste strateegiamängude motoks on “suurem kahur on võidu alus”, siis Commandos rõhub rohkem läbimõeldud tegutsemisplaanile, tihti kasutades samaaegselt mitut meeskonnaliiget. Seda peaks kinnitama ka see, et vastaseid on igal tasemel kohe palju rohkem, kui mängija juhitud liitlasi. Mis tegelikult suurt midagi ei tähenda, sest tavaliselt lõppeb level kõige ja kõigi õhkimisega.

Erinevalt tavalistest strateegiamängudest ei saa mängija omale sõdureid “juurde teha”, tuleb leppida missiooni alguses antud kuni kuue sõduriga (just nimelt antud, sest ise neid valida ei saa, pealegi oleks valida ainult kuue soldati hulgast). Teiseks ei ole maastik ainult ruutudest koosnev malelaud, vaid reaalselt kujundatud maastik (mäed, orud, sillad jne.). Visuaalsed efektid ja kujundus on teistest mängudest peajagu üle ning suurel määral on kinni peetud ka füüsikaseadustest. Samas on strateegiamängudele omane vaade ülevalt üle kogu mänguvälja ning mis peamine, Commandos ei ole mäng, kus üks Rambo kõigile “pasunasse annab” (a’ la Duke Nukem ja Quake), mängu käik sõltub vägagi valitud taktikast.

Iga käsutatav sõdur omab peale laskmise ka selliseid teadmisi, mida teistel pole. Näitaks oskab üks neist juhtida kõikvõimalikke sõidumasinaid, teine käsitseda lõhkeaineid, kolmas maskeeruda vaenlaste ohvitseriks. Mis mõnest küljest on veidikene imelik, sest kuuest väljaõppega sõjaväelasest oskab autot juhtida ja kuulipildujat kasutada ainult üks. Samas teeb see muidugi mängu raskemaks ja nauditavamaks.

Mängule lisavad plusse veel paar minu meelest vägagi vajalikku lisavõimalust. Esiteks on võimalik iga spetsialistiga läbi mängida treeningtase, mille käigus peaks kõik tema oskused selgeks saama. Ja teiseks antakse missioon edasi visuaalselt, mis korvab halva inglise keele oskuse, mis nii mõnegi strateegiamängu raskemaks on teinud.
Strateegiasõbrad on selle mängu endale juba kindlasti muretsenud. Kui ei, siis tasuks seda teha. Ja ega teistel põnevuse otsijatelgi pilgu pealeheitmine paha tee, higistamist peaks rohkem olema kui keskmises shut’em up mängus.

Mega

Kiriku tänav
Magda Grossi mälestused

KIRIKU 8, LILLELEHT
Enne eestistamist olid Lilienblatid (rahvasuus Lillemblatt), selle nime all tunti neid rohkem.
Lilienblati maja oli suur kahekordne maja kolme eesuksega: korteritesse, poodi, fotograafi juurde. Maja oli nii lai, et keskel oli akendeta tuba. Õues oli hulk suuri kõrvalhooneid.

Villem Lilleleht oli ettevõtlik mees, tegeles paljude asjadega. Nooruses oli olnud fotograaf, hiljem pidas raamatu-ajalehekauplust + kirjatarbed jms. Väga suur kanga värvimise-vanutamise tööstus oli varemalt, Nurk oli seal selliks, kui Nurk avas oma vastava töökoja, jäi Lilienblati osa väiksemaks ja hiljem lõppeski. Teine oluline tööstus oli tal betoontooted: kaevurõngad, hauaümbrised, tsemendist katusekivid jms. Selliks oli Harald Kurm.

Lilienblatil oli palju lapsi: meenuvad nimed Lidia, Linda, Jaan, Meeta, Leopold (Lible, sõitis Kilingi-Nõmmes taksot), Hilja (Vana, elab Toris). 1940-ndaks aastaks olid enamuses täiskasvanud ja nende laste emagi surnud, Villem Lilleleht abiellus teist korda. Perekond küüditati 1941, Villem suri Siberis.

Maja lõunapoolses otsas elas fotograaf Soots oma kauni elukaaslasega, oli korter ja ateljee. Vabaabielu oli tol ajal haruldus. Põlemise ajal elas selles majas kuduja Marie Aljaste poeg Oskariga. Varem elasid seal veel Neppod, Raudvad.

KIRIKU 10, MANDRE
Mandre majal käis uks keskelt, trepp on praegu täies korras alles. Mansardkorrusega maja, ise elas terves majas, üürilisi ei olnud.
Jaan Mandrele kuulus pood südalinnas Ahtma majas - peamiselt jalatsid. Mandre (Eskusson) ise oli nahaparkal, tööstus asus õuel. Neil oli tütar Liidia (Põld, elab Pärnus).
Mandre ehitas saksa ajal väikese ajutise maja oma krundile tänavast kaugemale, kuid peale sõda Mandre arreteeriti ja suurem maja jäigi ehitamata. Naine ja tütar küüditati 1949.

KIRIKU 12, SIIBERG
Eesuksega maja, lõunapoolses otsas ateljee (tollal pidi fotograafil olema klaasist ateljee valguse tarvis). Kõnesolev ateljee asus varem Teearu Kristiine maja küljes ja veeti ära Siibergi maja külge.
Villem Siiberg (Sieberk) oli kauaaegne viljakas fotograaf. Abikaasa Juuli Siiberg, lahutasid ära ja elasid samas majas edasi, hiljem läks Juuli Ameerikasse mehele. Poeg Ilmar õppis mäetööstust ja jäi Venemaale tööle. Kaks nooremat poega läksid emaga kaasa, hiljem elasid Kalifornias.

KIRIKU 14, RUUL
Ruulil oli väike maja, eesust ei olnud.
Jaak Ruul oli puutöömees: tegi vankreid, vankrirattaid, regesid jne.
Poeg hukkus Punaarmees.
Üheks tuluallikaks Ruulil oli kruusa müük. Tol ajal oli Nõmmes viinamehi mõni üksik, Ruul oli üks nendest. Rahvas rääkis: "Vana Ruul paneb kruusa pudelisse".

KIRIKU 16, SOOBIK
Suur maja mansardkorrusega, eesuks ja neli akent. Seda maja kutsuti Sandre Tiiu majaks, ilmselt oli vanaperenaine pärit Veelikselt Sandre talust. Kõnesolevaks ajaks oli ta surnud, majaomanik oli tütar Marie Soobik.
Sissetulekuks olid üürilised. Neppo oli relvade remontija ning puhastaja, tema teenust kasutasid kaitseliit ja jahimehed. Abikaasa Marta oli tunnustatud õmbleja. Neil oli mitu last, vanim poeg oli Aksel. Neppod küüditati 1949.
Allkorrusel elas veel pensionärist politseinik naisega, tütar oli Nurmojaga abielus, elas mujal. Üleval elasid üksik vanainimene Tiina Lilienblatt ja keegi kangastelgedel kuduja, nime ei mäleta.

KIRIKU 18, TAMMIST
Suurem mansardkorrusega maja, eesuks.
Jaan Tammist oli postiljon. Abikaasa Olga oli kodune, lapsi neil ei olnud, nende juures kasvasid Olga õetütred Renate ja Diana. Jaan Tammist oli tuntud mänguasjameister (toredad keerulised, tihti mehaanilised asjakesed) ning jõuluvana.
Vennapoeg Evald Tammist elab Jaan Tammisti ehitatud majas samal kohal.

KIRIKU 20, EENSAAR
Samuti suur mansardkorrusega maja ukse ja mitme aknaga fassaadil.
Karl Eensaar (Eskusson) oli nahaparkal, töökoda oma õuel. Samuti oli tal ka tisleritöökoda, pojad Juhan ja Ago olid puutöömehed. Abikaasa oli Tihemetsast pärit, kolm poega: Agu (Ehtma), Karl (Eensaar) ja Juhan (Eskusson).
Kõrvalhoone varemetele ehitatud majas elas poeg Juhan.

KIRIKU 22, ROSENBERG
Väiksem maja, kaks akent ees, oli naise vanemate Kartaude maja.
Voldemar Rosenberg oli kaua aega Nurga juures värvimistööd tegemas. Ta oli pikka aega alevi/linnavalitsuse liige. Marie Rosenberg pidas lehma ja müüs piima. Kaksikud Endel (oli saksa sõjaväes, langes sõja lõpul vangi ja suri Belomori kanalil sunnitööl) ja Vilma (hukkus plahvatuses).
Voldemar Rosenberg ehitas peale sõda uue maja, Helgi Kogger on lapselaps.

KIRIKU 24, PALMRE
Jaan Palmre (Padernik) perest suurt ei mäleta. Abikaasa Marie oli Lepiksoni tütar, poeg Riho eelkooliealine. Samuti ehitasid pärast uue maja.

KIRIKU 26, KANGUR
Väike maja, eesuks keskel, kaks akent.
Leena Kangur oli lesk, elas koos tütar Paulaga (Viiu Kirschbaum, Kilingi-Nõmmes). Leena Kangur õmbles kauplustele triiksärke, peale selle oli ta veel klantstriikija - pesi, tärgeldas kõvaks ja triikis särgikraesid, mis eraldi külge nööbiti.
Üürilisena elas Kuninga pere, isa ja ema lasti hiljem maha kui kommunistid, tütar Reeda kasvatasid Saaristod. Kuningas käis vabrikus tööl.

KIRIKU 28, JÄNES
Väiksem maja, aga ikka eesuksega.
Johannes Jänes oli vanapoiss, Jäärjast pärit. Jänes oli tisler, töökoda majas, tegi mööblit jms. Ehitas peale põlemist uue maja, pärija Malle Rosenberg.

Lõpetanud mälestusteteekonna, on aeg teha kokkuvõtet. Kui palju neid käsitöölisi ikka oli? Selgub, et õmblejaid oli 8, puutöökodasid 7, juuksureid 3, fotograafe, parkaleid, masinalkudujaid, pagareid, telgedel kudujaid 2, ühekaupa veel: rätsep, kellassepp, pottsepp, värval, mehaanik, kingsepp, betoonivalaja ja relvameister. Seega sissejuhatuses esitatud väide Kiriku tänavast kui käsitööliste tänavast osutus tõeseks.

6. juuli põletamisest on möödas 57 aastat, järjest vähemaks jääb neid, kes mäletavad aega enne seda, olgu käesolev väikeseks ajaloomärgiks.

Reet Lensment

Arvutimaailm

Arvutiseerume?!

Rubriigis „Arvutimaailm” püüame lugejatele jagada nippe ja teadmisi nii arvutite riist- kui tarkvarast, anda ülevaateid Interneti maailmast ning arvustada mänge ja huvitavaid CD-ROM’e. Eks aeg näitab, kuidas see meil välja kukub.
Vajadus taolise info järele on kindlasti olemas, sest ju kujuneb varsti arvutistki samasugune kultuslik kodumasin, nagu seda on televiisorikast. Võrreldes TV-ga avab arvuti aga hoopis külluslikuma, interaktiivse maailma, mis oma mitmekülgsuses võib esmalt ehmatadagi. Eks püüame siis endi kogemuste jagamisega seda ehmatust veidi vaibutada.

Ahti Seller

Võrk

Tutvust Internetiga võiks alustada erinevate katalogiseeritud aadressiarhiivide (otsingumootorite) külastamisest. Sealt leiab teemade järgi jaotatud aadresse sadade, tavaliselt isegi tuhandete kaupa. Kõik otsingumootorid pakuvad võimalust huvitavaid lehekülgi otsida (sellest nende nimetuski) ka mingi sõna või sõnaühendi abil. Enne põhjalikuma soovi sisestamist tasuks kindlasti lugeda vastavasisulist teavet, mis tavaliselt peidus otsisüsteemi esileheküljel asuva sõna (või pildi) INFO või HELP all.

Suurimad otsisüsteemid Eestis on Eesti WWW Wärk – http://www.ee/www; Neti – http://www.neti.ee, XXL – http://www.xxl.ee; Search – http://www.search.ee.

Mõned suuremad välismaised: AltaVista – http://www.altavista.com (sisaldab ka võimaluse otsida eestikeelseid viiteid ja fotosid – AV Photo Finder); Yahoo – http://www.yahoo.com; Lycos – http://lycos.cs.cmu.edu/; Infoseek – http://infoseek.go.com/; WebCrawer – http://webcrawler.com/; HotBot – http://www.hotbot.com/.

Tavaliselt sisaldavad päringuaparaadid võimalust lisaks interneti-lehekülgedele otsida ka faile ja uudistegruppide uudiseid. Kuid on olemas veel spetsiaalsed otsingumootorid Useneti arhiividest uudiste, FTP-serveritest failide, elektronposti aadresside jmt. otsimiseks. Parima nimekirja nendest saab Neti menüüvalikust /Arvutid ja Internet/Interneti kataloogid.
Head surfamist!

Ahti Seller