Kilingi-Nõmme Linnavalitsusele
Kilingi-Nõmme Linnavolikogu revisjonikomisjoni akt OÜ Kilingi-Nõmme Kommunaal
kontrollimise kohta
2l. jaanuar 1999. a.,
Kilingi-Nõmme linn.
Revisjonikomisjon järgmises koosseisus:
l. R.Kirschbaum
2. K.Jürisoo
3. L.Banyasz
1999. a jaanuaris on teostanud
kontrolli OÜ-s Kilingi-Nõmme Kommunaal ning avastanud järgmised puudused:
1. Ettevõtte tööruumides
esinevad sageli joomised nii lihttööliste kui ka juhtkonna seas. Antud faktor viitab
sellele, et puudub selge ülevaade töödistsipliini üle.
Vabade töökohtade täitmisel ei korralda ettevõte konkurssi, samas viidates oma
vastustes, et töötajate madala kvalifikatsiooni tõttu ei ole võimalik oma
võimalustega lääne päritoluga autosid remontida. Arvesse võttes, et 1998. aastal on
sõiduautode Opel Ascona ja Opel Rekord remonttöid tellitud firmadelt AS Propper Auto ja
HEVO Tehnika OÜ 19 979,90 EEK-i eest (U. Songa vastus kirjale nr. l 15. 01. 1999. a.
punktis 2),leiab komisjon, et ratsionaalsem oleks korraldada täiendõpe oma töötajatele
(kursuse hind 3000-5000 EEK). Seeläbi võimaldaks ettevõte saada endale kvalifitseeritud
töötajad ja hoida kokku raha, mida oleks võimalik kasutada teiste tööde teostamiseks.
2. Puudub täielik ülevaade
varuosade/lao üle. Kuludokumentide, töökäskude, varuosade mahakandmise ja laomajanduse
vahel esineb märkimisväärseid ebakõlasid. Ostetud varuosad, millised on töökäsus
maha kantud kindlatele mehhanismidele, ei ole faktiliselt monteeritud sellele mehhanismile
(A. Randmann – I seletuskiri 15. 01. 1999. a.) ( Näiteks: l6.novembril 1998. a. kod. A.
Seinalt ostetud veoauto ZIL-130 starterit ei ole laoarvestustes ega monteeritud ka veoauto
külge. Aprillis töökäsuga nr. 22 traktorile T-40 monteeritud käigukasti varuosad ei
ole faktiliselt sellele masinale monteeritud. Traktori T-16 hüdrovoolikuid pole vahetatud
j.n.e.) Inventuuri vara üle ei teostata korrektselt. Eelpooltoodu võimaldab vara ja
varuosasid kasutada oma äranägemise järgi, kaasa arvatud isikliku kasu saamise
eesmärgil.
3. 23. 09. 1996. a. kviitungiga nr.
673 on tasutud Majavalitsuse reklaami eest 728,25 EEK-i, kuid faktiliselt oli see
sponsortoetus valimisliidule „Nõmme" Kilingi-Nõmme Majavalitsuselt (U. Songa
vastus kirjale nr. 01 15. 01. 1999. a. punktis 6.1). Leiame, et Hr. U. Song antud tehingus
kuritarvitas oma ametiseisundit, kuna tehingu tegemiseks puudus vajalik otsus ja seadustes
ettenähtud alus (Äriseadus § 168 Ig.1 p. 5 ja Tulumaksuseadus § 19 lg. 1 ).
4. Eelpooltoodu kokkuvõtteks leiab
komisjon, et ajavahemikus 17. 02.-21. 03. 1997. a. korraldatud revisjoni ettepanekuid
(töödistsipliini parandamine, täpsem aruandlus, Kilingi-Nõmme Majavalitsuse juhtimise
tõhustamine, linnavara sihipärane kasutamine, kuludokumentide täpne vormistamine j.n.e)
ei ole oluliselt täidetud (v.t. lisana toodud eelmist revisjonikomisjoni akti) ning teeb
ettepaneku kutsuda kokku erakorraline Volikogu koosolek, seoses OÜ Kilingi-Nõmme
Kommunaal juhataja töölt lahkumisega.
Revisjonikomisjoni esimees:
R. Kirschbaum
Revisjonikoni liikmed:
K. Jürisoo
L. Banyasz
(Kirjaviis muutmata. Toim.)
1. Kilingi-Nõmme Linnavalitsus
nõustub Kilingi-Nõmme Linnavolikogu revisjonikomisjoni hinnanguga OÜ Kilingi-Nõmme
Kommunaal nõrga töödistsipliini kohta. Üheks põhjuseks on kahtlemata osaühingu
juhtkonna vähene nõudlikkus, seda peamiselt kaadri valikul. Esinenud
distsipliinirikkumistele on reageeritud küllaltki otsustavalt (1998. a. on vallandatud 4
töötajat). Osaühing on seni täitnud mõningat sotsiaalabi funktsiooni, võimaldades
paljudel linnaelanikel veidigi elatist teenida ja haigekassakaarte saada. Linnavalitsus ei
pea aga õigeks teha täiendavaid kulutusi kaadri väljaõpetamiseks paari välismaa auto
remondiks. Kaasaegsete autode remondiga ei tule tihti toime ka suuremad remonditöökojad,
vaja on ka eriseadmeid ja mõõteriistu. Perspektiivselt on siiski odavam kasutada
erafirmade teenuseid kui püüda ise kõike teha.
2. Revisjonikomisjoni akti punktis
2 toodud puudused vastavad tegelikkusele. Nimetatud puuduste kõrvaldamiseks on nüüd
osaühingu uue juhataja poolt rakendatud süsteem, mis peaks vältima taolisi puudusi
edaspidi.
3. Formaaljuriidiliselt ei rikkunud
U. Song Äriseadust, kuna 1996. a. ei olnud veel olemas Osaühingut Kilingi-Nõmme
Kommunaal vaid munitsipaalettevõte Kilingi-Nõmme Majavalitsus. Sisuliselt oli U. Songa
tegevus muidugi lubamatu, eriti veel majavalitsuse reklaamikulude sildi all. Vastavalt
Kilingi-Nõmme Linnavalitsuse ettepanekule on U. Song tasunud nimetatud summa OÜ
Kilingi-Nõmme Kommunaal arvele.
4. Kuna U. Songalt oli laekunud
avaldus 23. detsembril 1998 töölt lahkumiseks omal soovil, pidi linnavalitsus avalduse
rahuldama hiljemalt 22. jaanuaril 1999. a. Revisjonikomisjoni akti sai linnavalitsus samal
päeval, mistõttu ei saanud linnavalitsus enam volikogu erakorralist koosolekut kokku
kutsuda.
Kokkuvõttes tõdeb
linnavalitsus, et nii riik kui omavalitsus on halvad peremehed ning peaksid tegelema
ettevõtlusega nii vähe kui võimalik ja vajalik. Perspektiivis peaks jääma OÜ
Kilingi-Nõmme Kommunaal tegevusvaldkonnaks ainult vesi ja kanalisatsioon. Teisi töid
peaks linn tellima erinevatelt firmadelt või füüsilistest isikutest ettevõtjatelt. OÜ
Kilingi-Nõmme Kommunaal uuelt juhatajalt nõuab linnavalitsus osaühingu saneerimist.
1999.a. üritab linnavalitsus osta osa kommunaalteenuseid mujalt, konkreetsed
läbirääkimised käivad praegu kalmistute hooldamise ja saunateenuste osas.
Kilingi-Nõmme Linnavalitsus
Linnavalitsuse vastus volikogu
liikmete Aleksander Linnu, Heino Kiviselja, Laszlo Banyaszi, Raido Kirschbaumi ja Urmas
Songa arupärimistele.
Milliseks
otstarbeks on ette nähtud sihtotstarbelise raha (45 000 krooni) suunamine riigieelarvest
Muusikakoolile?
Tänavu esmakordselt riigieelarvest eraldatud 10 miljonit – toetused munitsipaalkunsti-
ja -muusikakoolide õpilastele jaotati maakondadesse ja sealt omakorda jaotatakse
valdadesse, lähtudes huvikoolis käivate laste arvust selles vallas. Summa täpsustub
hiljem, 45 000 krooni on orienteeruv, laste arvu kohta alles küsiti andmeid. See on
toetus omavalitsusele kooli ülalpidamiseks, et õppemaks ei tõuseks ja lapsevanemad ei
peaks rohkem maksma. See on tegelikult üks tululiik, mis katab meie eelarvekulusid,
konkreetselt muusikakooli ülalpidamiseks tehtavat kulu. Raha laekub ka sellesse valda,
kus pole huvikooli, kuid kelle lapsed käivad näiteks meie muusikakoolis. See vald kannab
meile üle koolituskulusid ja toetusraha aitab temal oma osalust kinni maksta. Ja kui nad
ei maksaks meile kinni kogu muusikakooli õpilase ülalpidamist, siis vähemalt
toetussumma ulatuses peavad nad meile raha üle kandma, sest see on ju sihtotstarbeline.
Lapsevanemate osalusest veel niipalju, et enamasti maksavad lapsevanemad kinni 15 % kooli
kuludest , meil peaks 1999. a. siis laekuma 61 650, meil on aga projektis 48 650. Mõnel
pool aga maksavad lapsevanemad kinni kogu kulu või enamiku sellest.
Millistel
põhjustel ei ole täidetud 1998. aastal planeeritud Spordikooli tulud?
Spordikooli 1998 .a. tulude eelarve oli 31 602 krooni. Eelarve tuluks kinnitati 30 000
krooni.
Laekus 19 046 krooni. 1. sept. 1997 oli spordikooli nimekirjas 153 last, alates 1. sept.
1998 132 last. Kui arvestada, et 15 % võis vabastada maksust, siis käis koolis 92 last,
mitte 153 ega 132 last, nagu on kantud nimekirjadesse. Kui võtta arvesse laste arvu
vähenemine alates 1. sept., oleks pidanud laekuma 1998. a. 29 674 krooni. Seega jäi
põhjendamatult laekumata 10 628 krooni. Kuna see on spordikooli tegemata töö, siis
tuleks vähendada samavõrra 1999. a. eelarve projektis spordikooli palgafondi. Selle
suuruseks jääks 80 720 kr, mis on 107,9 % palgafondist 1998. a. eelarves. Või teine
võimalus: jätta eelmise aasta tasemele 74 810 kr, siis väheneks 1999. a. eelarve
projektis spordikooli palgafond 22 000 krooni. Spordikoolist laekuv tulu, kui õppemaks
jääks samaks, on 1999. a. eelarve projektis 27 260 krooni.
Kas ja kui
on, siis millistel alustel, on sõlmitud rendileping firmaga OÜ ANU&OLEV?
Firmaga OÜ ANU&OLEV rendisuhe toimib, firma tasub linnale renti 10 kr/m2
eest, tasutud on kuni 1. 04. 99. Kirjaliku rendilepingu sõlmib linnavalitsus veebruarikuu
jooksul.
Kas on
sõlmitud rendileping linna sauna ja Saarde kalmistu haldamiseks? Kui on, siis kellega ja
millistel alustel?
Rendilepingut linna sauna ja kalmistute haldamiseks sõlmitud ei ole. Saarde ja
Kilingi-Nõmme Ap. Õigeusu kalmistute hooldamiseks on sõlmitud tööettevõtu leping
füüsilisest isikust ettevõtja Kalju Jürisooga 28. 01. 99. Lepingu tingimustega saab
tutvuda linnavalitsuses. Linnavalitsus peab otstarbekaks suurendada teenuste ostmist
eraettevõtjatelt. Sauna majandamiseks on sõlmimisel koostööleping füüsilisest
isikust ettevõtja Kalju Jürisooga, kuna sauna senine majandamine OÜ Kilingi-Nõmme
Kommunaali poolt on saanud terava kriitika osaliseks.
Millise
rahasummaga toetavad Saarde kalmistut Tali ja Saarde vald?
Viidates oma väiksusele ja vaesusele, ei ole Tali vald meile kalmistute kulude katteks
raha eraldanud. Saarde kalmistule maetakse inimesi üle terve Eesti, palju ka Pärnust, ka
need vallad ei toeta kalmistu hooldamist. Samas ei osale Kilingi-Nõmme linn nende
kalmistute kulude katmisel, kuhu meie elanikke on maetud. Saarde vald on nõus kalmistu
toetamisega. Eelmisel aastal küsisime selleks 35000.- krooni, tänavu on projektis 30 000
krooni. Kas me selle raha saame, on küsitav: kokku peaks Saardelt saama tänavu
minimaalselt 1,7 miljonit, optimaalselt 1,86 milj. Saarde lubab maksta aga 1,5 milj. Mis
kulu ta katab ja mida mitte, on alles läbirääkimiste küsimus.
Miks
lõpetati linnalehe „Uudistaja” väljaandmine?
Linnalehe „Uudistaja” väljaandmine lõpetati lehe toimetuse soovil. Eraettevõtluse
baasil hakkas ilmuma kogu piirkonna (kihelkonna) elu kajastav leht „Saarde Sõnumid”.
Linnavalitsus peab sellist protsessi täiesti loomulikuks. Meie andmetel on Eestis
jäänud väga vähe (kui üldse on) munitsipaalajalehti, v.a. ehk ametlikud infolehed.
Lehe väljaandjate eesmärk olla mitte ainult Kilingi-Nõmme linna , vaid kogu Saarde
kihelkonna häälekandja ning sõltumatu omavalitsustest on meie arvates kiiduväärt.
Mis on saanud
nendest varadest, millised olid vajalikud linnalehe väljaandmiseks?
Ajalehe väljaandmiseks vajalikud varad on ikka linna omandis. Varade edasise kasutamise
kohta lehe väljaandmiseks on sõlmitud leping 4. 01. 99.a.
Kes saab
Kilingi-Nõmme linna serverite kasutamisest tulu?
Linna interneti serveri kasutamisest saab tulu kogu Saarde kihelkond, serveris oleva
informatsiooni edastamise näol saab meist infot kogu maailm. Rahalist tulu linn ei saa.
Miks ei ole
kajastatud 1999. aasta Kilingi-Nõmme linna eelarves laululava tulud ja kulud?
Laululava kasutamine seondub klubiga, hooldamine heakorraga. Praegu ei ole veel teada, kui
suur on lava kasutamisel elektrikulu, mis tulud-kulud kaasnevad tellitud üritustega, kui
palju eraldatakse raha maakonnast ühisürituste tarbeks, kui nemad on ürituse
korraldajad jne. Eraldi koristajat laval ei ole, see on suveaia koristaja
tööülesannetes. 1999. a. on sisseelamiseks.
Kes haldab
laululava?
Laululava kasutamist korraldab klubi.
Millest
koosnevad Kilingi-Nõmme linna 1999. a. eelarves p 281/99 planeeritud muud kulud?
Osa 281 ptk 99 „muud kulud” 100 000 kr koosneb maapanka jäänud summast (üle 88 000)
ja varastatud summast (üle 11 000), mis tulevad tänavu kanda kuludeks.
Mida
sisaldavad Kilingi-Nõmme linna 1999. aasta eelarves p 016/99 muud laekumised?
Osa 016 ptk 99 „muud laekumised” 150 000 – selle alla kantakse igasugused
laekumised, näit erastamise, tagastamise jm toimingute eest, kooli töövihikute müük,
telefoni kasutamine, elektri kasutamise kinnimaksmine, internaadi kasutamise raha jmt.
Kui palju oli
rahalisi vahendeid linna arengufondis fondi likvideerimise hetkel ja kuhu need paigutati?
Linna arengufondi arvel oli maapanga sulgemisel 2943.66 kr. Lisaks oli samal
eelarvevälisel a/a-l spordiklubi, keskkooli, arvutiklassi, turu jm rahad. Kokku sellel
a/a-l oli 40508.34 kr, millest tagastati 36406.67 kr. Maapanka jäi 4101.67 kr, mida ei
tagastata. Maapanka jäänud rahadest oli arvestuslikult linna arengufondi raha 298.21 kr.
Lisandunud on pangaintressid 328.63 kr, kulunud 10 kr pangakuludeks, aasta lõpuseis
2964.08 kr, raha on eelarvevälisel arvel. Volikogu otsusele 14. 12. 98 nr 32 lõpetada
arengufondi tegevus peab veel järgnema rida toiminguid registrist kustutamiseks.
|
|
Tähistati
tehnikumi aastapäeva
Jaanuaris 1926, peale
kolmekuningapäeva istusid esimest korda Voltveti mõisasaalis pikkadele pinkidele pikkade
laudade taha 20 noort meest, et alustada metsatarkuste taganõudmisega. Nüüd meenutasid
samasse saali kogunenud tehnikumi õpilased ja õpetajad seda kui tehnikumi sünnipäeva.
Põgusa tagasivaate käidud teele tegi õpetaja Aivar Õun. Õppe- ja ühiskondliku töö
parimaid peeti meeles lõvidega kaunistatud tehnikumi särgiga. Ja võiski istuda
peolaudade taha, kus iga õpperühma ootas sünnipäevakringel ja sinna juurde
„Sprite” pudel.
Nagu sünnipäevadel ikka, võeti üles ka ühislaulud. Oli tore päev see kooli
sünnipäev!
Koolituskursus
raietöölistele
Tehnikum korraldas eksperimendi
korras esimese kolmenädalase kursuse raietööliste koolitamiseks. Esimene nädal
kulutati teooriale: metsatakseerimise alused, raiete liigid, saagide tüübid, ehitus ja
hooldus. Kaks nädalat aga toimusid praktilised tööd metsas. Kursuse edukat lõpetamist
kinnitati raietöölise kutsetunnistusega.
Osavõtutasu oli 2500 krooni. Selle sisse kuulus majutamine, lõunasöök ja kohvipaus
raielangil. Kursuse tasu võib taotleda ka sotsiaalametist.
Järgmiste kursustega tehakse algust oktoobris.
Esikohaga Mõdrikult
Mõdrikul toimus
põllumajandustehnikumide õpilaste sekretäritöö kutsevõistlus. Individuaalselt
saavutas esikoha Tihemetsa tehnikumi õpilane Daniela Tonkson. Elo Saar oli viies.
Võistkondlikult jagati esikohta Mõdrikuga. Edukalt esinenute selja taga seisis oma
julgustava ja moraalse toega õpetaja Külli Song.
Case päev
Ameerika firma Case toodetavaid
traktoreid tutvustava õppepäeva korraldas tehnikumis Jõgeval asuv AS Tammel, kes
organiseerib ka nende müüki Eestis. Muuseas, firma Case on esimene, kes 1892. a sobitas
aurutraktorile bensiinimootori ja alates 1906. aastast juurutas inglise keelde mõiste
"tractor" (ladina keeles trahere = tõmbama) ja selle vahendusel juurdus see ka
teistesse keeltesse, sealhulgas 1914. a ka eesti keelde.
Päev algas firma traktoreid, nende ehitust ja töötamist tutvustavate videofilmide
demonstreerimisega. Veel tutvustati perspektiivikat AFS süsteemi, mis kujutab endast
navigeerimist põllutööde tegemisel satelliitide abil. Eesti küll ulatub satelliitide
mõjupiirkonda, kuid esialgu puuduvad majanduslikud võimalused selle kasutamiseks.
Õppesõidu väljakul aga oli võimalik praktiliselt tutvuda Case traktoriga ja sellega
proovisõitu teha.
Õppepäeval osalesid tehnikumi õpilased, erialaõpetajad ja kohalikud asjasthuvitatud.
Õppepäev arvati mõlemapoolselt kordaläinuks. Samas lepiti ka kokku edasise koostöö
osas.
KUHNi päev
KUHN on prantsuse juhtiv
põllumajandusmasinaid tootev firma, millel on esindused kõigis maailmajagudes, rohkem
kui 50 riigis. KUHNi ametlik esindaja Eestis on Jõgevamaal Palamusel asuv OÜ Saksa
Maatehnika. Viimane, eesotsas juhatuse esimehe Christoph Hamkensiga korraldas tehnikumis
firma tehastes toodetavaid traktoreid ja põllumajandusmasinaid tutvustava õppepäeva.
Demonstreeriti videofilme ja soovijatele jagati firma toodangut tutvustavaid prospekte.
Kohal olid ka Tartu Tootjate Liidu esindajad - kommertsdirektor Jaak Nõmsalu, müügijuht
Jaanus Metsaots ja projektijuht Urmas Oja.
Nemad tutvustasid oma ettekannetes firma New Holland (http://www.newholland.com)
traktoreid, nende ehitust ja paremusi võrreldes teiste firmade traktoritega.
Õppepäeval osalesid tehnikumi vanemate kursuste õpilased, eriainete õpetajad ja
rohkearvuliselt ümbruskonna talunikke. Esinejad vastasid kuulajate arvukatele
küsimustele. Eriti palju oli küsida talumeestel.
Õppepäevaga jäid rahule nii korraldajad kui osavõtjad. Lepiti ka kokku edasise
koostöö osas.
Tähistati vabariigi
aastapäeva
Vabariigi aastapäeva eelhommikul
kogunesid tehnikumi õpilased ja õpetajad saali, et pidulikult meeles pidada Eesti
Vabariigi 81. sünnipäeva. Päevakohase sõnavõtuga esines ajalooõpetaja Juhan Post.
Karl Pettai
Tali vallavolikogu
istungil
28. jaanuaril toimunud istungist
võttis osa 6 vallavolikogu liiget, Tali vallavanem Ants Tiido, VA „Tamu” juhataja
Paul Metsasalu, VA „Tamu” raamatupidaja Tiiu Kurm, Tali Seltsimaja juhataja Indrek
Talts, valla pearaamatupidaja Lehti Meerents.
Esmalt vaadati läbi volikogule
laekunud avaldused. Volikogu revisjonikomisjonile oli järelpärimise valla nn.
spordisaali kapitaalremondi kohta esitanud Jaanus Moppel. Heiki Ärm informeeris volikogu
revisjonikomisjoni aktist, millega oli vastatud ka eelpoolmärgitud järelpärimisele.
Jaanus Moppel oli vallavolikogule esitanud ka järelpärimise vallavalitsuse poolt
makstavate toetuste kohta. Antud teemal võttis sõna taas Heiki Ärm, kes nentis, et
revisjonikomisjonil puudub vastus antud probleemile, kuna järelpärimisele vastates on
vajalik juriidiline seisukoht. Ühel häälel kohustati vallavolikogu esimeest Aleksander
Vilinurme pöörduma antud probleemiga valla juristi poole ning järgmisel volikogu
istungil esitada juristipoolne vastus.
Kuulati Tali Seltsimaja juhataja Indrek Taltsi sõnavõttu Tali Seltsimajja Interneti
püsiühenduse loomise kohta. Sõna võtsid ka Aleksander Vilinurm, Ants Tiido, Heiki Ärm
ja Priit Post. Ühel häälel kohustati Indrek Taltsi moodustama antud küsimuse
lahendamiseks komisjon ning välja töötama Interneti püsiühenduse loomiseks
miinimumprogramm.
Lahendati Vello Taburi VA „TAMU-le” kuuluva traktorikäru ostusoovi avaldus. 4 poolt
ja 1 vastuhäälega otsustati traktorikäru müüa sooviavaldajale 2000 krooniga.
Jaanus Moppeli 14. 12. 1998 protesti arutelu Tali vallavolikogu erakorralise istungi
protokolli, salajase hääletuse protokolli ja otsuse kohta (12. 11. 1998 nr. 10)
otsustati 5 poolthäälega lükata volikogu liikmete puudumise tõttu järgmisele
istungile.
Järgneva päevakorrapunkti raames kuulati VA „TAMU” juhataja Paul Metsasalu ja
raamatupidaja Tiiu Kurmi sõnavõtte, mis andsid lühida ülevaate ettevõtte
majanduslikest probleemidest. Vallavanem Ants Tiido tegi ettepaneku koondada VA „TAMU”
raamatupidaja ning raamatupidamine viia ühtseks valla raamatupidamisega, saamaks
täielikku ülevaadet VA „TAMU” tööst ja ühtlasi kokku hoida ka valla kulusid.
Sõna võttis ka valla pearaamatupidaja Lehti Meerents. 5 poolthäälega otsustati vee- ja
kanalisatsiooni hinnad jätta tõstmata, jätta VA „TAMU” raamatupidaja koondamata,
kompenseerida igakuine VA „TAMU” puudujääk 500 krooni valla eelarvest. VA
„TAMUt” kohustati järgmiseks vallavolikogu istungiks esitama 1999. aasta eelarve.
Kolmanda päevakorrapunktina toimus valla 1999. aasta eelarve esimene lugemine.
Ettekandega esines vallavolikogu liige Ain Iloste.
Järgnevalt võeti 5 poolthäälega vastu vallavolikogu otsus nr. 1 „Pärnu ATP aktsiate
ost”, millega otsustati jätta ostmata Saarde Vallavalitsuse omanduses olevaid AS Pärnu
ATP aktsiaid, kuna ost ei oleks vallale kasulik.
5 poolthäälega võeti vastu vallavolikogu otsus nr. 2 „Muudatused Tali valla kantselei
struktuuris”, mille põhjal kaotatakse alates 01. 02. 1999. a. Tali valla kantselei
struktuurist Tali valla hariduse- ja kultuurinõuniku ametikoht, kuna vallavolikogu ning
vallavanem ei pea antud ametikohta kantselei struktuuris vajalikuks.
5 poolthäälega võeti vastu ka vallavolikogu otsus nr. 3 „Tali valla Taastamise- ja
Arengufondi tegevuse lõpetamine”. Fondi tegevus lõpetati alates 01. 01. 1999. a.
4 poolt- ja 1 erapooletu häälega võeti vastu otsus nr. 4 „Riigikogu valimiste
jaoskonnakomisjoni ja komisjoni esimehe kinnitamine”. Otsusega kinnitati
valimisjaoskonna nr. 49 komisjoni koosseisu 7 liiget ja 3 varuliiget. Liikmeteks on Signe
Post (esimees), Ly Loorents, Siiri Pääsuke, Paul Metsasalu, Indrek Talts, Talvi Saar,
Õie Sepp. Varuliikmeteks Ain Iloste, Arne Lainela ja Maio Pahk.
Seoses konstaabli istungile ilmumata jätmisega otsustati arutelu politseitööst Tali
vallas 1998. aastal ühehäälselt edasi lükata järgmisele istungile.
Vallavolikogu istungiprotokolli
põhjal
Ahti Seller
|
