Lk. 2 

Uudiseid Tihemetsast

Oli autoõppepäev

Tihemetsa tehnikumi õpetaja Toivo Kirsi eestvõttel korraldas Eesti Helkama-Auto AS tehnikumis teoreetilis-praktilise autoõppepäeva. Kohal olid, esinesid ja jagasid seletusi aktsiaseltsi juhataja Ants Allik, Škodade müügijuht Kalle Mihkels ja Mitsubishide müügijuht Karin Savet.
Õppepäev algas teemakohaste videofilmide vaatamisega ja autode Škoda Octavia, Mitsubishi Galant ja Mitsubishi Carisma ning viimasel paigaldatud uue põlvkonna sisepõlemismootori GDI esitlemisega.
Seejärel siirduti tehnikumi õppesõiduväljakule, kus igal soovijal oli võimalus istuda esitletud autode rooli taha ja teha lühike proovisõit. Seda võimalust kasutasid kõik osavõtjad.
Õppepäevast võtsid osa Jäneda, Kehtna, Olustvere, Tihemetsa ja Türi tehnikumi autoõpetajad, Tihemetsa autoteeninduse eriala õpilased ja kohalikud autohuvilised.
Kokkuvõtete tegemisel leiti, et kasu oli kahepoolne ja otsustati koostööd teha edaspidigi.

1. september tehnikumis

Tihemetsa tehnikumi 74. õppeaasta piduliku avaaktuse juhatas sisse direktor Värdi Ernits. Aplausiga tervitati koos klassijuhatajate Anu Tamme, Sirje Parroli, Aarne Õismaa ja Aivar Õunaga saalisisenevaid esmakursuslasi. Direktori ja õppedirektor Tõnis Tammeti poolt õpilaspiletite kätteandmisega arvati ka nemad tehnikumi õpilaspere liikmeteks. Seejärel tegi kokkuvõtte eelmisest õppeaastast õppealajuhataja Maimu Metsla ja pidas parimaid õppureid meeles suure šokolaaditahvliga. Spordis ja kutsevõistlustel tehnikumile kaugemaltki kuulsust toonud said veel ka kooliembleemiga T-särgi. Peale aktust siirduti õue, kus esmakursuslased traditsioone järgides istutasid OMA puud.
Kohvikus aga olid välja pandud õpetajate lilleseaded, mis nad seekord olid pühendanud oma kasvandikele.

Uus samm teel teisele kirjaoskusele

Tihemetsa tehnikumis avati pidulikult uus, senisest avaram arvutiklass. Avamispeole saabunuid võttis isiklikult vastu peremees ja projektijuht, arvutiõpetaja Värdi Soomann. Pidulikule sündmusele saabunute poole pöördus päevakohase sõnavõtuga ajalooõpetaja Juhan Post. Ta märkis muuseas, et 19. sajandi lõpuks oli eesti rahvas juba peaaegu täielikult omandanud kirjaoskuse. Nüüd, sajand hiljem on ta kindlalt teel teisele kirjaoskusele. Avatav arvutiklass on suur hüpe lähemale sellele eesmärgile, pole oluline, on see hüpe tiigerlik või ilveslik.

Ja siis asus direktor Värdi Ernits augurauaga pidulikult läbi närima laia linti (fotol). Saanud sellega hakkama, siseneti klassi. Järgnesid tervitussõnad kolleegidelt naaberkoolidest. Kilingi-Nõmme Gümnaasiumist olid kohal arvutiõpetajatest abielupaar Anne ja Erli Aasamets, Tihemetsa põhikoolist Lily Kurm. Ja siis paukusid šampusepudelid, millele järgnes kokkulöömise kõlin. Lasti hea maitsta ka tehnikumi aiandi sügisandidel ja suurel A(rvuti)kringlil.
Klassis on 12 kaasaegselt sisustatud töökohta. Peale õpilaste on klass avatud ka teistele arvutihuvilistele.
Avamispeol hoidis videokaamerat Toivo Kirsi, fotoaparaadiga klõpsutas Tõnis Tammet, kuuldu-nähtu pani kirja

Karl Pettai

Tali valla probleemidest

Praegune aeg on meie rahvale väga tormiline ja raske. Kõik väärtushinnangud on vaja ümber hinnata ning majandussuhetes ümber orienteeruda. Eriti valusalt on tabanud sotsialistlikust majandussüsteemist üleminek kapitalistlikule majandussüsteemile maarahvast. Seda võiks võrrelda lapse vette viskamisega. Kas tõuseb pinnale ja hakkab ujuma või vajub põhja.
Kui enda ümber vaadata, on näha palju ebaperemehelikkust, lohakust, laiskust ja käegalöömist. Et seda kõike muuta, peame alustama iseendast. Väide – ei saa teha, ei ole raha – ei pea paika. Elementaarseks korrashoiuks on vaja veidi aega ja töökaid käsi.

Tänasel päeval on ka Tali vallal hulgaliselt probleeme, millele tuleb pidevalt tähelepanu pöörata.
Uute töökohtade loomine ja nende tekke soodustamine. Kui on kohapeal tööd jäävad paljud noored kohapeale elama. Praegusel momendil on kurb tõdeda, et enamik noori siirdub linna. Samas on kuulda ettevõtjate käest, et on tekkinud puudus kvalifitseeritud tööjõust ja ka keskastme spetsialistidest. Seega tuleks veelgi suuremat tähelepanu pöörata noorte perede majandus- ja sotsiaalprobleemidele.
Siit haakub järgmine probleem – haridus. Kui ei ole noori, ei ole ka järeltulevat põlvkonda, keda kohapeal koolitada. Momendil, kui demograafilist situatsiooni vaadata, on Tali vallas nn. laulva revolutsiooni järellainetus, st. laste arv koolis kahel järgneval aastal ei vähene, vaid seisab stabiilselt 120-125 ringis. Kuid edasi hakkab laste arv vähenema. Juba praegu mõeldakse, mil viisil oleks kõige otstarbekam liitklasse moodustada.
Momendil võib öelda, et Tali vald on tervikuna monofunktsionaalne piirkond. Tegeldakse põllumajanduse ja metsandusega. Kui juhtub turul hinna langus või majanduskrahh olema, siis puudutab see suurt osa meie valla elanikke. Ilmekas näide Venemaa majandusolukorrast. See avaldub praegu selles, et suur osa väiketalupidajatest likvideerib oma piimakarja. Meie kandis on populaarseks muutunud oma tarbeks tehtava koduse tehnoloogia alusel juust, kohupiim, või jne. See tähendab, et kaob ära sissetuleku allikas ja abivajajate hulk suureneb veelgi. Ühest küljest on see tore, et inimesed tarbivad looduslähedasi ja keemiavabu produkte, kuid kaob ära normaalne turusuhe.
Suureks probleemiks on meie vallale infrastruktuur. Meie inimestele on hea ühendustee Pärnu linnaga, kuid mitte Kilingi-Nõmme linnaga, mis on meie tegelik tõmbekeskus (kirik, surnuaed, haigla, kiirabi, keskkool jne.). Rõõm on tõdeda, et Pärnu maakonna planeeringus on ette nähtud Tali–Kilingi-Nõmme mustkattega tee. Seega jääksid ära probleemid kevadel-sügisel laste koolis ja vanemate tööl käimisega.

Elektrikatkestused on meie kandis sagedased külalised. On olnud juhtumeid, kus piimatootjal on muutunud piim ja poepidajal jäätis müügikõlbmatuks.
Telefoniside koha pealt saab kogu Tali valla territoorium kvaliteetse teenuse osaliseks. Lähiajal hakkab tööle EMT mast. Seega kaob hulk probleeme, mis on olnud siiamaani päevakorral.
On veel üks probleem, mida tahaks kogu valla rahvale südamele panna. Teades, et ühistranspordi teenust doteeritakse valitsuse tasemel, siis palve kõigile, kes sõidavad tööle või koju: küsige alati bussijuhilt pilet. Vallavalitsusel ja volikogul on väga raske võidelda bussipargi aktsionäride nõupidamisel bussiliikluse samal tasemel säilitamise eest, kui vastasleeri argumendiks on, et mõne inimese pärast ei ole majanduslikult kasulik bussiliini käigus hoida.
Lõpetuseks tahaks öelda kogu Tali valla rahvale, et püüame koos need halvad ajad üle elada ja loota paremale homsele. Ka Riigikogu maapoliitikud on maarahva toetuseks esimesed positiivsed otsused teinud – need on teravilja- ja lehmatoetus ning kütuseaktsiisi kompensatsioon. Vaadake enda ümber ja püüdke leida ka midagi positiivset, mille nimel tasub Tali vallas elada. Muidugi “on hea olla seal, kus meid ei ole”!

Aleksander Vilinurm
Tali Vallavolikogu esimees

Saarde Katariina kogudusel oma õpetaja

6. septembril oli Saarde Katariina kiriku ajaloos tähtis päev. Täiskogu koosolekul valiti kogudusele õpetaja. Viimati oli selline sündmus aset leidnud 1941. aasta detsembris. Siis valiti koguduse õpetajaks Johann Ekbaum. Vahepealsetel aastatel valimisi ei toimunud, vaid kogudusele määrati õpetaja. Nüüd, 57 aasta järel oli jälle võimalus kogudusel ise õpetaja valida.
Ainsana kandideeris sellele ametikohale siiani koguduses töötanud diakon Enri Pahapill. Viimane lõpetas tänavu suvel edukalt Tallinna Usuteaduste Instituudi ja arvati kohe sobivaks õpetajakandidaadiks. Sellisel seisukohal olid ka kõik arvukalt kohalviibinud täiskogu liikmed.
Enri Pahapill omab kahte kõrgkooli diplomit – Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskond ja Tallinna Usuteaduste Instituut. Sellele lisaks veel Tartu kunstikooli lõpudiplom. Sellise kõrgharidusega inimene on vääriline Saarde Katariina kogudust teenima õpetaja-kirikhärrana.

Foto: Vastordineeritud (paremalt) Pärnu-Jakobi õpetaja Urmas Viilmaa, Saarde koguduse hingekarjane Enri Pahapill ja Audru pastor Allan Kährik.

Valimiskoosolekut juhatas Pärnu praostkonna praost Andres Põder. Ta iseloomustas kandidaati igati positiivselt. Seda kinnitasid ka valijad, kes täielikult olid kandidaadi poolt. Koosolekul viibisid ka Kilingi-Nõmme linnapea Kalle Kiipus ja Saarde vallavanem Tarmo Kulu.
Õpetaja Enri Pahapilli ordinatsioonijumalateenistus toimus 15. septembril Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus. Oma kodukirikus toimub õnnistusjumalateenistus, kuhu on oodata ka piiskoppi ja praosti, hiljem.
Koguduse liikmed ja külalised õnnitlesid oma valitud õpetajat ja soovisid talle Jumala õnnistust ning häid kordaminekuid eelseisvas töös.

Sale Mitt

Maareformist linnas

520-st väikeelamu krundist Kilingi-Nõmme linnas on käesolevaks ajaks vormistatud ja vormistamisel 80 %. Oleks väga tore, kui ka ülejäänud teeksid otsuse oma elamukrundi kohta lähimal ajal.
Kui olete otsustanud erastamise kasuks, võtke kaasa pass ja olemasolevad maakasutamisõigust tõendavad dokumendid ning tulge maakorraldaja juurde tööpäevadel kella 8-st 16-ni. Võimalusel on soovitav eelnevalt helistada telefonil 92 940, et veenduda maakorraldaja kohalolekus, sest tööülesanded kohustavad asjaajamist ka väljaspool Kilingi-Nõmmet.
Kasulik on teada, et Vabariigi Valitsuse 5. mai 1998. aasta määrus nr. 91 “Maa ostueesõigusega erastamise korra muudatused ja täiendused” annab maa erastajale õiguse maa müügihinna vähendamise taotlemiseks kuni 25 000 krooni juhul, kui ostjal on laps sündinud pärast 07. 06. 1996 või kelle kasvatada ja ülal pidada on vähemalt neli alla 18-aastast last.

Peet Mardu

Ilmast ja põllust

Septembri algus oli peale ülisajust augustikuud kui hingetõmbe ajaks

Maad said taheneda, tera kuivada, saagid küpseda. Augustis oli Tihemetsas 24 sajupäeva, sadas 158 mm s.o. ligi 2 kuunormi, nagu ütlevad agrometeoroloogid. Huvitav märkida, et meil on väga sajune olnud üle 10 aasta: 1978. a. – 176 mm, 1988. a. – 177 mm, 1998. a. – 158 mm. Kuunormiks loetakse 81 mm, kuna viimastel aegadel aga on järjestikku aastaid augustisademetega üle 100 mm, tulevad keskmised näitajad korrigeerimisele.

Loodus näib sügisesse ruttavat tänavu õige iseäralikul kombel. Igas paikkonnas aga erineva ajavahega. Sügise tundemärgid nihkusid augustisse – ööpäeva keskmine õhutemperatuur langes ühtlaselt ja oli kuu lõpuks 1-3^o C võrra normist madalam. Vahtralehed hakkasid varakult punetama, mis viitas jahedale sügisele (soojal ajal lehed kolletuvad). Kuu teises pooles olid väga võimsad virmalised, mis kestsid veel üle tavalise esinemisaja (kella 20-22 vahel maksimumis). Seekord oli öösel kella 24 ja 01 vahel kogu põhjataevas lausa triibuline pikkadest, seniidini ulatuvatest valguskiirtest.

Kõrvalepõikena väike looke, kuidas elus esmakordselt tõeselt tuli mõte UFO-de olemasolust. Alati olen neile leidnud enamasti militaristliku seletuse ja ka seekord (küll mitu päeva hilisema info põhjal) tuli sama tõdeda. Kanaküla lähistel suvekodus virmalisi vaadates märkasin loodes taevaserval välklevaid tulesid, aeg-ajalt mingit kuma. Kõikjal valitses aga vaikus. Valvasin paar tundi, näis, et kuskil metsade sügavuses toimus midagi õige kummalist, rahutukstegevat. Kui siis ühel hetkel lendasid taevasse valged raketid, lootsin, et käib kas otsimisoperatsioon või teevad jahimehed öist retke. Selguski, et kodukaitsjad olid öisel manöövril oma oskusi proovimas.

Virmaliste ilmumise järel on sügisel 1,5-2 nädala pärast oodata külmalainet. Nii liikuski septembri algul külm kõrgrõhkkond Skandinaaviast üle Soome kagusse ja meie saime erineval moel oma osa. Kanaküla lähistel rabade veerus olid 2.-7. septembril hommikuti veel kella 8 paiku vaid +1^o–+3^o õhusooja ja maapind tugevalt härmas. Samal ajal Tihemetsas langes õhutemperatuur +1,5–+3^o-ni lühikeseks ajaks öötundidel, halla esines kohati. Soovitus aiapidajatele oma kõrvitsad varju alla viia osutus kohatuks. Peale öökülmi saabus seniolematu suvesoojus ja aiaviljad võisid rahuga edasi paisuda. Ka konnade pagemisretke Tori lähistel võib seostada sama olukorraga.

Muudki kummalist on tänavuse sügise käigus. Linnud on ammu kuhugi kadunud, marjapõõsad, viljapuud ja pihlakad(!) seisavad puutumatult. Osaliselt on puid raagus – toomingad, kirsid ja eriti varajaselt pärnad. Paikkonniti on kaskedel lehed suverohelised, samas meenutavad oktoobri alguse lehesaju algust. Sügis võib tulla heitlik ja ootamatustega. Sellele viitavad ka teated Kesk- ja Lääne-Euroopast (RTL’i vahendusel) varajastest sügistormidest, paduvihmast, sajandi üleujutustest (Belgias) ja lumesadude (Saksamaal) esinemisest. Võimalik on külmade kõrgrõhualade aktiviseerumine Põhja-Jäämerel, mis liiguvad üle Läänemeremaade lõuna suunas. Valmis peab olema igaks ootamatuseks sel päikeseaktiivsel perioodil. 1999. aastat peetakse teadlaste seas veelgi keerulisemaks.

Svea Randmaa

Maakonna juhid
Kilingi-Nõmmes

Maakonnaplaneeringu läbiarutamise puhul oli enamik maakonna eluliste valdkondade juhte 22. septembril Kilingi-Nõmme klubis. Arutluse all oli Kilingi-Nõmme linna ja Saarde valla areng lähiaastatel valdkondade kaupa.

Toomas Padjus alustas üsna proosalisest, prügimajandusest nimelt. Nähakse ette kogu maakonna prügi vedamine Paikuse valda Põlendmaale rajatavasse jäätmetöötlemise keskusse. Kohtadel kogutakse ainult edasiseks ümbertöötlemiseks kõlblikke materjale nagu klaasi, paberit ja metalli. Päris rahul ei oldud ohtlike jäätmete kogumise asjadega Saarde surnuaia naabruses.

Elmar Pärtel ja Urmas Kase rääkisid maaga seonduvast. Maareformi kulgemisega maakonnas ollakse rahul (55 %). Saarde vallas on seoses metsakorraldusega maareform teostunud suurel pindalal. Kilingi-Nõmmes on asjad korras 72 % pindalast. Reformist seni puutumata on linna munitsipaalmaad ja tagastamata on krundid neljale õigusjärgsele omanikule omanikest endist tingitud põhjustel. Probleeme tekitab maareform Tihemetsa alevikus, kus ka tehnikumi õpilased on arvatud püsielanike hulka. Sellega suureks paisutatud elanike arv tingib aleviku arvamise tiheasustusega alaks, kus maa ruutmeetri hinnaks on üheksa krooni ruutmeeter ja sedasama hinda tuleb maksta ka ümbruskonna talumaade eest.

Haridusasjadest rääkis Arvo Juss. Tihemetsa tehnikum kavatsetakse anda Saarde valla ülalpidamisele, mis võib omajagu probleeme tekitada, sest õpilasi on seal ju kogu vabariigist ja õpetatavad erialadki on kogu vabariigi tarvis. Heiki Mägi arvates ei vasta Tihemetsast saadav erialane haridus oma tasemelt kaasaja nõuetele. Siit tööle asunutel tuleb töökohtadel sageli kohe ümber- või täiendõppele asuda. Samuti on küsitav keskeriõppeasutustes õpetatavate erialade samas mahus jätkamise otstarbekus. Räägiti sekretäride, ärijuhtide ja kodumajanduse erialade õpetamise ilmsest ülepaisutamisest vabariigis, mis viitab haridusministeeriumi töö vajakajäämisele. Arvo Juss hoidus omapoolsest hinnangust Tihemetsas õpetatavale mehhaniseerimiserialale, aga traktoriõpetuse jätkamist Kilingi-Nõmme Gümnaasiumis pidas ta vajalikuks. Teda toetas ka gümnaasiumi direktor Aarne Link. Küsimus, et kuidas leitakse selles koolis koht traktoriõpetusele ja selle ala õpetajale, aga seda ei leitud muusikaõpetajale Toomas Vollile, jäi vastuseta. Nii Kilingi-Nõmmes, Pärnus, kogu vabariigis ja ka Euroopas muusikaõpetajana endale hea nime teinud Toomas Vollile kodulinna koolis sellel õppeaastal tunde ei leitud.

Maakonna kultuurijuht Aet Maatee kiitis Kilingi-Nõmme kultuurielu, kuhu oletatavasti ka Saarde valla rahvast kaasa on haaratud. Spordiasjad arvati paremad olevat Saardes. Küsiti, kas seoses uue laululavaga kavatsetakse Kilingi-Nõmmes ka mingeid Tamula järve või Tõrva moodi massiüritusi. Midagi nii massilist vajalikuks ei peetud, küll aga jäävad siit alguse saanud maakondlikud lastelaulupeod ja oma linnale-vallale mõeldud kultuuriüritused. Kalle Kiipus tõstis küsimuse Saarde kiriku ja linna kultuuritöö koostöövormide otsimisest. Võimalikuks sammuks selles suunas peeti kirikus oreli remondiks vahendite taotlemist Kultuurkapitali orelifondist.

Arvo Rajande ja Raivo Kukk rääkisid majandusest, tööstusest, metsast ja maanteedest. Kilingi-Nõmme ümbersõit peab lähiaastatel valmima. Kõvakate on plaanitud Kilingi-Nõmme - Tali teele ja parandamist vajab maantee Viljandi suunas. Nende töödega seoses tõuseb kohe vajadus linna sissesõidu järele Pärnu poolt ning Tali tee ristumiskoht Pärnu tänavaga. Kilingi-Nõmme Elektrivõrgu ärakaotamise kartus arvati enneaegseks.

Sotsiaalhoolekande juht Epp Klooster rääkis Kilingi-Nõmme. Saarde, Tali ja Häädemeeste tarvis tööhõivekeskuse asutamise võimalustest, mille Häädemeeste heameelega mere äärde asutaks ja Pärnu asjamehed Pärnusse jätaks, kuid mille asukohana Kilingi-Nõmmet kõige sobivamaks arvati.
Samal seisukohal oli kiirabi koha pealt tervishoiujuht Guido Ratnik, kes ütles Kilingi-Nõmme asukoha geograafiliselt piirkonna jaoks ideaalse olevat. Kui kiirabi ei kao Kilingi-Nõmmest kuhugi, siis haigla profiil võib pärast Pärnu uue haigla valmimist (2001. a. ?) natuke pikaravi haigla suunas kalduda. Uudiseks oli psühhiaatriaosakonna loomise kava Pärnu haigla juurde.

Infotehnoloogia koha pealt said interneti kodulehekülgede eest Lauri Rajande käest kiita nii Kilingi-Nõmme kui Saarde, kus maakonna enamikust omavalitsustest elektronside osas kõvasti ees ollakse. Pikemas perspektiivis on kavas arvutivõrku ühendada maakonna kõik omavalitsused ja ka koolid, milleks on käivitunud vastavad programmid.

Rein Semenov rääkis tuletõrje- ja päästeameti tööst. Märgiti humanitaarabi korras hangitud korralikku tuletõrjetehnikat Kilingi-Nõmmes, siin korraldatud tuletõrjevõistlust, mis peaks siinse kauaaegse traditsioonina jätkamist leidma. Tulevaks aastaks on eraldatud miljon krooni garaaži ehituseks.

Arutelu lõpetas omavalitsuste liitumise teema. Ühinemise vajalikkuses kahtlust ei ole. Kas üheks tervikuks peaks saama Kilingi-Nõmme linn ja Saarde vald või kogu kunagise Saarde kihelkonna territoorium, kuhu kuulusid ka Tali, osa Surjust ja ka Mõisaküla, see on peatselt meie ees seisev probleem.

Jaago Lensment