Avati mälestuskivi Pent Nurmekunnale

22. augustil avati Saarde vallas Lodja külas Mõimessaare talu mail mälestuskivi Pent Nurmekunnale – kuulsale keeleteadlasele, polüglotile, orientalistile, luuletajale, filoloogiakandidaadile ja Tartu Ülikooli dotsendile.

Mälestuskivi avamisel meenutasid Pent Nurmekunda kui tunnustatud keeleteadlast, kui heatahtlikku ja tasakaalukat huumorimeelset meest, kel oli sõpru kõikjal, tema lesk Emakeele Seltsi murdeuurija Salme Nigol, kes istutas mälestuskivi jalamile ka lille; täditütar Vilma Malling, kes esines Pent Nurmekunna murdekeelse luuletusega; ajakirja “Keel ja Kirjandus” peatoimetaja Mart Meri ning keeleteadlane filoloogiadoktor Eduard Vääri.

Foto: Pent Nurmekunna lesk Salme Nigol abikaasat meenutamas.

Pikema sõnavõtu ja tänusõnadega esines Pärnu maavanem Toomas Kivimägi. Mälestuskivi jalamile asetati lilli.
Koosviibimisel Lodja trahteris meenutasid Pent Nurmekunda tema endised õpilased Gluuni Luha – Pärnu kiirabi arst; Olaf Langsepp – vanema põlvkonna õpilane ja hea sõber; Maret Kark – noorema põlvkonna esindaja, kes õppis tema juures tiibeti keelt ja praegu töötab orientalistikakabinetis Pent Nurmekunna ideede ja töö jätkajana; Jüri Sild – J. F. Wiedemanni fondi hoidja ning Enri Pahapill – Saarde koguduse õpetaja kandidaat.
Mõtetes Pent Nurmekunnaga oli ka tema emapoolne sugulane Adda-Marii Reier (neiuna Rüütel) oma tütreperega. Kaugemate külalistena olid kohal veel Arno rajande Pärnu maavalitsusest ja Pärnu Keskraamatukogu maateeninduse osakonna töötajad.

Mart Meri andis Allikukivi raamatukogule kingitusena üle Theodor Saare (kel oli kokkupuuteid ka Pent Nurmekunnaga) äsjailmunud raamatu “Kihnu raamat” ning ajakirja “Keel ja Kirjandus” värske numbri, mis sisaldab Pent Nurmekunna enda poolt 1996. aasta sügisel kirja pandud pikema memuaarilise artikli “Rindel ja sõjavangina Karjalas”.

Silvi Pilvet

Mis on Tali vallas uudist?

Seda küsimust esitatakse üsna tihti. Küsijaid on oma vallast kui ka väljaspool valda.
Ütleksin, et see suvi on olnud sisutihe. On olnud nii meeldivat, kuid kimbutavad ka ebameeldivused.

Valla nigela tulubaasiga ei jätku raha kõikideks ettevõtmisteks, aga kohaliku omavalitsuse lahendada on kommunaal- ja muud elukondlikud küsimused. Teravaks kõneaineks on olnud vee ja kanalisatsiooni hind. Jah, meie inimese jaoks on kallis. Kuid et meie sissetulekud on madalad, ei tähenda see seda, et elekter, küte, keskkonnamaksud jne oleks meile madalamate hindadega.
Tahan tänada kõiki neid inimesi, kes vaatamata majanduslikult raskele olukorrale on tasunud arved vallaasutusele “Tamu” õigeaegselt. Mis aga teha nendega, kes ei anna ennast näolegi ja püüavad elada teiste arvel. Kolmele suuremale kommunaalteenuste võlglasele esitasime kohtule hagiavalduse võla väljamõistmiseks. Need inimesed on Juri Karjanov, Karin Mikiver, Albiina Kingissepp.

Et hoida vee hinnas kokku, tellisime OÜ “Uulu Elekter”, kes teostas Tali biopuhasti elektritööd, paigaldas kahetariifse arvestussüsteemi. Ostsime ökonoomsema reovee pumba. Kõikidele hoonetele sai lõpuks paigaldatud veelugejad. Selle töö eest tänu AS ”Tali RK”-le. Pahameelt on vallaelanikes tekitanud üha sagenevad elektrikatkestused. Istu siis pimedas, veeta, mõned külmas ja vaata, mis olmeelektroonikast saab. Kuna eeskirjad ei lubavat pimedas riket kõrvaldada, ongi nii, et vaata ise, kuidas päiksetõusuni hakkama saad.

Kuidagi ei saa rahul olla “Eesti Telefoni” sideteenusega. Seda teavad paljud, kes on püüdnud vallamajja helistada või faksida. Võiks teenusehinna tõstmisel arvestada kvaliteediga.
Töid alustame endise majandi kontori halvas seisus lamekatuse väljavahetamisega. Peatöövõtja on Pärnu REV. Uus viilkatus peab hoonel peal olema oktoobri lõpuks. Rahastamine toimub ääremaade programmi toetusel ja valla eelarvest.

Maakonnaplaneeringu avalik väljapanek on Tali Seltsimajas ajavahemikus 24. 08. – 05. 10. 1998, kus huvitatud isikutel on tagatud juurdepääs planeeringuga seotud materjalidele ja võimalik kirjalikult esitada oma arvamusi, ettepanekuid, vastuväiteid. Kontaktisikuks on raamatukogu juhataja Anne Parts, telefon 91 624.

21. augustil käisid Tali Põhikoolis maakonna haridusosakonna juhataja Avo Juss ja inspektorid. Koolimaja on uue õppeaasta alustamiseks valmis.

Foto: Tali lasteaia mudilaskoor. Juhendaja Piia Kajando. Mõned laulusõbrad sellelt pildilt alustavad 1. septembril kooliteed.

Soovin kõigile tarkuse taganõudjatele ilusat ja tegusat algavat kooliaastat.

Pärtlipäeval Tali vallavanem Ants Tiido

Pärnu maakonna planeering raamatukogus väljas

Pärnu maavanem Toomas Kivimägi on Pärnu maakonna planeeringu sissejuhatuses öelnud, et maakonna tulevik sõltub oluliselt meie ühisest tahtest. Nimetatud dokumendi kokkupanemisega on maavalitsus suure töö ära teinud, see on läbinud kooskõlastuste ringi, seda on arutatud maakonna kõigis omavalitsustes ning on nüüdseks jõudnud avaliku väljapaneku etapini, mis algas 24. augustil ja kestab 5. oktoobrini. Kilingi-Nõmmes saab planeeringuga sel ajavahemikul tutvuda kohalikus raamatukogus. Planeeringus analüüsitakse erinevate valdkondade kaupa olemasolevat olukorda maakonnas ning käsitletakse maakonna arengustrateegia põhimõtteid. Planeeringu lähiaastate tegevuskava projektis on toodud ettepanekud olulisemate projektide, programmide ja ürituste realiseerimiseks.

Kilingi-Nõmme linna puudutavatest suurema mahuga projektidest võiks nimetada linna ümbersõidu ehitust lähemal kahel aastal maksumusega 22 miljonit krooni, 18 miljonit krooni maksvat Kilingi-Nõmme Viljandi maantee renoveerimist 2000. aastal ning Kilingi-Nõmme Tali tee panemist kõvakatte alla lähema kuue aasta jooksul 15 miljoni krooni eest. On võimalus tutvuda meid kõiki eluliselt huvitavate valdkondadega nagu haridus, meditsiin, sotsiaalhooldus, ettevõtlus, tööhõive, loodushoid jne.

Avaliku väljapaneku lõppemisel analüüsitakse laekunud ettepanekuid ja avaldusi, viiakse sisse vastavad muudatused ja pärast seda, kui planeering on saanud heakskiidu kohaliku omavalitsuse volikogudes, kehtestab maavanem selle kui maakonna lähiaastate arengukava.
Maavalitsus loodab, et Kilingi-Nõmmes tutvutakse põhjalikult Pärnu maakonna planeeringuga selleks ette nähtud ajal, et laekuks asjalikke märkusi ja ettepanekuid just Kilingi-Nõmme huvidest lähtudes, sest kes meie asju ikka paremini teab kui meie ise. Kasutagem siis seda meist igaühele antud võimalust, et pärast oleks vähem tagantjärele tarkusi ja rusikatega vehkimist siis, kui kaklus ammu kakeldud.

Jaago Lensment

Tali vallavalitsuse istungil

Istung toimus 11. augustil 1998. a. Istungi päevakorras oli 14 küsimust: õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine; maa ostueesõigusega erastamine; maa riigi omandisse jätmine; ostueesõigusega erastatava maa hindamise akti kinnitamine; maa ostueesõigusega erastamise võimalikkusest; maa ümberkruntimisekava kinnitamine; Veelikse algkooli hoone rendile andmise rendilepingu projekti läbivaatamine; taluseaduse alusel kasutatava maa osaline lõpetamine; õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise korralduse täiendamine; Aleksandri maaüksuse piiri täpsustamine; kooli hoolekogu põhimääruse kinnitamine; kooli hoolekogult saabunud avalduse lahendamine; laadal kauplejatelt tasu võtmine; C. R. Jakobsoni nimelisele konkursile esindaja esitamine.

Ants Tiido

Suvepealinna võimlemisfestival aina populaarsem

Ligi 60 rühma 652 osalejaga, s.o. rohkem kui mullu, kogunes võimlejaid Pärnusse “Kalevi” võimlemispäevadele. Kartus, et ebasoodus ilm osa harrastajaid eemale jätab, osutus asjatuks. Rüütli platsi avakontsert peletas laiali tinahallid vihmapilved ning suured ja väikesed võimlejad vabariigi igast kandist tõid oma kavad lustlikult rahva ette. Tõeline pidu läks tund hiljem lahti uuel Sunseti-esisel laudväljakul – järjepannu astus üles ja elas teistele kaasa seni suurim hulk võimlemis- ning tantsurühmi. Kontsert kestis 3 tundi. Esinemisärevuse said võimlemistüdrukud–poisid endast lõplikult välja raputada õhtusel diskol Las Vegases.
Võimlemispäevade nael – konkurssfestival leidis aset järgmise päeva hommikul teatris “Endla”. Žüriile näitas ettevalmistatut täpselt 56 rühma, neist 5 Kilingi-Nõmmest. III kl. ja X-XII kl. rühmad Eha Smolina juhendamisel ja VI-VIII kl. ning XI kl. rühmad, kus esinesid Margit Schmidti hoolealused. Žürii määras tunnustusauhinnad 14 rühmale (alates lasterühmadest ja lõpetades täiskasvanute rühmadega). 29 huvitavamat esinemisgruppi pääses sisustama õhtust esinduskontserti.

Kilingi-Nõmme võimlemisklubile “Githa” tuli tunnustusi kolm – rändauhind nimetusega “tehniliselt puhas võimlemisjoon” anti VI-VIII kl. rühmale kava eest “Unistus tõelisest suvest”. Auhind “Võimlemises peituv tervis ja ilu” ulatati XI kl. rühmale kava eest rõngaste ja pallidega. Festivali šarmantseima võimleja eriauhinna pälvis meie mitmekordne miss Kristina Kaun.
Võimlemisfestivali eripära on, et kõik osalenud rühmad saavad ka innustusauhinnad. Meie rühmadele omistati need nii: III kl. ja IV-V kl. rühm – hea pallikäsitsus ja kehakool, X-XII kl. rühm – hästi omandatud vahenditöö.
Lõppkontserdil astusid üles aga kõik võimlemispäevadel osalenud 50 “Githa” võimlejat. Avanumbriks oli meie küünaldega kava.
Publikust tulvil teatrimaja ja erakordne “fiiling” saalis, laval ning lava taga – see on Pärnu võimlemispäevade üha süvenev tunnus, mille mainis kiitvalt ära ka Eesti Spordiseltsi “Kalev” peasekretär Rein-Vello Ojavere.

Margit Schmidt