Lk. 4 

Kooliuudised

Selle aasta valikud

Käes on jällegi sügis ja aeg anda ülevaade sellest, kuhu läksid meie kooli 9-ndate klasside tänavused lõpetajad. 24 endist üheksandikku jätkavad õppimist 10. klassis.
5 neidu õpivad edasi Pärnu Gümnaasiumides – 2 Koidula nimelises, 2 Ühis- ja 1 Raeküla gümnaasiumis. 2 noormeest õpivad edasi Nõo Reaalgümnaasiumis.
Võrreldes varasemate aastatega oli tänavu rohkem neid, kes otsustasid ametit õppima minna. Kokku on neid 15. Pärnu kutsekoolis õpib edasi 6, Sindi Kergetööstuskoolis 1, Tihemetsa Põllumajandustehnikumis 1, Helme Kutsekeskkoolis 4, Vana-Võidu Kõrgemas Põllumajanduskoolis 1, Vana-Vigala Kutsekeskkoolis 1, Õisu Põllumajandustehnikumis 1. Tööle asus 1 noormees.
Kõik endised üheksandikud on oma koha leidnud, esialgne valik on tehtud. Ülevaade selle aasta abiturientide valikutest järgmises lehes.

Pille Kadak

Aasta GLOBE'is

GLOBE on rahvusvaheline keskkonnaprogramm, mis ühendab lapsi, õpetajaid ja teadlasi kogu maailmast. Õpilased teevad keskkonnamõõtmisi ja vaatlusi oma kooli ümbruses ja saadavad tulemused Interneti kaudu GLOBE’i keskusesse USA-s. Interneti kaudu on võimalik saada GLOBE ülemaailmseid andmeid ning NOAA ja NASA ülevaateid (kaarte) Maa looduse kohta.
GLOBE algatati USA asepresident Al Gore’i poolt 1994. a. Keskuseks on Ameerika Ühendriikide Riikliku Okeanograafia ja Atmosfääriamet ja juhtideks teadlased ja haridustegelased USA ülikoolidest. Programmis osaleb koole 68 riigist. Eesti ühines GLOBE programmiga 1996. a. 28 kooliga.
GLOBE’i programm on mõeldud 5.-12. klassi õpilastele ning annab soodsa võimaluse õppetöö elulisemaks muutmiseks. Alates 1. septembrist 1997. a. on Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi õpilased teinud regulaarselt atmosfääri-, vee-, mulla- ja taimkatteuuringuid. GLOBE on muutunud meil igapäevaseks geograafiatunni osaks. Mõõtmiste ja vaatluste tulemusi oleme kasutanud geograafiatundides vastavate teemade juures. On ju märksa huvitavam joonistada või analüüsida diagrammi, mille andmed on ise hangitud siitsamast koolimaja kõrvalt.
16.-18- juunil 1998. a. toimus Eesti GLOBE’i koolide ekspeditsioon. Teoreetiline osa toimus Tartus ja sellele järgnes praktikum Värskas, kuhu jõudis kohale ligi 120 inimest 21 koolist.

Foto: Õrsava järve vee mõõtmised.

Praktikalaagris harjutati GLOBE’is ettenähtud mõõtmisi ja tehti vaatlusi. Juhendajateks olid TÜ teadlased ja doktorandid. Värskas käis ka USA saatkonna ajutine asjur David Katz, kes andis kõigile Eesti Globe koolidele üle projekti patrooni Al Gore’i tervituskirja ja luges ette tema tänukirja Mait Klaassenile. Värskas veedetud päevad olid kasulikud ja huvitavad ning ilm päikesepaisteline. Nagu hiljem selgus, sadas samal ajal kõikjal mujal üle Eestimaa.
GLOBE’i tegevus jätkub.

Elli Altin

Remonditööd Kilingi-Nõmme Gümnaasiumis

Ekspertiis.
Möödunud aasta suvel (juuli-august) toimusid Kilingi-Nõmme Keskkoolis ehitustööd, mille tulemusena renoveeriti kaasaegsel tasemel ruumid informaatikaklassile ja raamatukogule. Ehitustööde käigus selgus, et ruumide vahelagede paneelide läbipaine (vajumine) on ohtlikult suur. Kujunenud ohtliku olukorra täpsemaks hindamiseks teostati kohe vahelagede tehnilise seisukorra ekspertiis. Ekspertiisi tulemusena ilmnes, et koolihoone vanimas osas (ehitatud 1960.-1961. aastal) ületavad kõigi kolme korruse vahelagede paneelide tegelikud läbipainded tunduvalt lubatud läbipaineid (kohati kuni kaks korda). Ühtlasi selgus, et vahelaed on ehitatud Eestis lühiajaliselt toodetud ovaalsete õõnsustega paneelidest, milliste tugevuse ja jäikuse tagamisele eelistati tolleaegsest ehituspoliitikast lähtuvalt materjalide äärmuslikku kokkuhoidu.
Ekspertiisitulemustest lähtuvalt olid ettepanekud järgmised (väljavõte ekspertiisist): “Koolihoone normaalseks ja ohutuks ekspluatatsiooniks on vaja rakendada meetmeid vahelagede kandevõime stabiliseerimiseks või tugevdamiseks. Hoone ekspluatatsiooni käigus tuleb perioodiliselt jälgida lagede seisukorda. Täiendavate läbipainete või pragunemiste tekkimisel tuleb teha täiendavad uuringud ning vajadusel paigaldada ajutine toestus. Ehitustööde läbiviimiseks tuleb koostada vastav projektdokumentatsioon.”
Ekspertiisi maksumus oli 8496 krooni.

Projekt.
Projektdokumentatsiooni “Kilingi-Nõmme Keskkooli õppehoone renoveerimise tehniline projekt” koostas AS Kommunaalprojekt. Projekti põhilahendusena esitati variant, kus vahelagede tugevdamine toimub kõigi kolme korruse toestamisega metalltalastikuga hoone kogu pikkuse ulatuses koormuse ülekandmisega tugipostide kaudu selleks ehitatud uutele vundamentidele (seega tugipostid klassiruumide keskel). Projektis esitati täiendavalt lahendused elektri- ja ventilatsioonisüsteemi ning santehniliste seadmete renoveerimise, klassiruumides ja koridorides viimistlustööde ning katusekatte vahetuse kohta. Tehti ettepanekud piirkonstruktsioonide soojapidavuse tõstmiseks.
Projekt valmis 09. 02. 1998 ja selle koostamise maksumus oli 80 000 krooni.

Finantseerimine.
Finantsallikate leidmine tööde rahastamiseks eeldab alati keerukat asjaajamist ning pingelist ja oskuslikku lobby-tööd. Aprilli alguseks oli ehitustööde teostamiseks rahalisi vahendeid leitud summas 1,45 miljonit krooni, millest 1,2 miljonit moodustas Pärnu Maavalitsuse poolt RIP-ist (riiklik investeeringute programm) eraldatud raha ja 250 000 krooni moodustas Kilingi-Nõmme linna eelarvest eraldatud raha.
17. veebruaril toimus Pärnumaal Vabariigi Valitsuse väljasõiduistung, kus arutusel oli ka Kilingi-Nõmme Keskkooli avariiohtlik olukord ja selle likvideerimisega seotud ehitustööde finantseerimine. Vabariigi Valitsuse poolt lubati probleemile leida kiire lahendus (kahe nädala jooksul), kuid aprilli alguseks ei olnud Vabariigi Valitsus lahenduseni jõudnud. Ehitustöid oli seega võimalik finantseerida mahus 1,45 milj. krooni. Olukord kujunes piisavalt problemaatiliseks, sest ehitustööde oletatav maksumus oli 4-5 miljonit.

Peatöövõtja leidmine.
Riigihangete seadusest lähtuvalt tuli ehitustööde peatöövõtja leidmiseks korraldada riigihanke pakkumine. Pakkumismenetlus on pikaajaline ja keerukas protsess. Riigihanke kaheetapiline pakkumine toimus ajavahemikus 22. aprill kuni 27. mai 1998.
Siinjuures tuleb märkida, et pakkumismenetlus ei pruugi alati viia soovitud tulemuseni. Nii juhtus ka antud juhul. Peatöövõtjateks pretendeerisid AS Pärnu REV ja AS Parmeron (Tallinnast). Viimane esitas vahelagede tugevdamiseks kaasaegse ilma tugipostideta variandi. AS Pärnu REV lähtus rangelt projektist ja esitas vahelagede tugevdamiseks tugipostidega variandi. Mõlema firma hinnapakkumised olid samas suurusjärgus. Millist varianti eelistada? Pakkumisi hindav komisjon eelistas AS Pameroni varianti, lugedes seda kaasaegseks ja koolihoonele sobivaks (seega tugiposte ei tule!). AS Pärnu REV aga vaidlustas komisjoni otsuse. Vaidlustus oli põhjendatud, sest pakkumiste hindamisel tuleb tõepoolest lähtuda projektis esitatud variandist. Olukorra kiireks lahendamiseks korraldati uus pakkumine. Seekordne pakkumismenetlus õnnestus ning tulemuseks oli AS Pärnu REVi (peatöövõtja) ja AS Parmeroni (alltöövõtja) koostöö ning vahelagede tugevdamisel jäi aluseks ilma tugipostideta variant (AS Parmeroni pakutud lahendus).

Ehitustööd.
Aeg oli imekiiresti jõudnud juulikuu keskele. Olukord oli muutunud kriitiliseks. Seda oli omakorda pingestanud Maapanga krahh ja rahade kinnijäämine. Ometigi õnnestus 21. juulil sõlmida töövõtuleping ning ehitustöödega alustada. Töövõtulepingu sisuks oli tööde maht summas 1,45 milj. krooni, mis sisaldas kolme korruse vahelagede tugevdamist ning II ja III korruse remonttööd. Tööde teostamise tähtaeg oli 31. august.
Oodatud üllatusena leidis juulikuu lõpuks ka Vabariigi Valitsus võimaluse finantseerida Kilingi-Nõmme koolihoone ehitustööd summas 710 000 krooni. Sellest tulenevalt avanes võimalus teostada täiendavalt ka I korruse remonditöid. See on ka põhjuseks, miks tööde lõpetamise tähtajaks kujunes 16. september. Lepingutest tulenevate tööde lõplikuks maksumuseks kujunes 2,42 miljonit krooni.

Kokkuvõte.
On uskumatu, et nii lühikese ajaga (21. 07. – 16. 09.) suudeti teostada nii mahukad ja nii keerukad ehitustööd. Koolihoone avariiohtlik olukord on likvideeritud ning klassiruumid on omandanud tõeliselt kaasaegse kvaliteedi.
Tänan siiralt ehitustöid teostanud firmasid AS Pärnu REV ja AS Parmeron. Minu eriline tänu kuulub kõikidele töömeestele ning töödejuhatajatele Enn Pisskole ja Ants Hakile.

Ehitustööd Kilingi-Nõmme Gümnaasiumis jätkuvad järgmisel suvel.
Soovin meeldivat koostööd ja vastastikust mõistmist Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi ja Kilingi-Nõmme Linnavalitsuse vahel.

Tõnu Lapp
abilinnapea

Fotod: ülemine – toestatakse õpetajate tuba;
alumine – valatakse uut põrandat.

"Relax" ütleb Michael Dunphy

Alates sellest aastast õpetab Kilingi-Nõmme Gümnaasiumis uus inglise keele õpetaja. Ta on pärit Ameerikast ning tema nimi on Michael Dunphy. Eestisse sattus ta Rahukorpuse kaudu.
Et paremini tutvuda, vestlesime temaga elust, muusikast, Bill Clintonist ja veel paljust muust huvitavast.

1. Räägi meile midagi oma perekonnast?
M. D.: Mul on vanem vend, üks noorem ja teine vanem õde. Ma ei ütleks, et me oleme väga lähedased: vahel me räägime omavahel ja mõnikord mitte. Igal on oma elu.
Ema on pärit Californiast ning isa Vermontist, kus me ka elame. Ema vanemad on samuti pärit Californiast ning isa vanemad hoopiski Kanadast. Mu vanemad kohtusid kolledžis. Nimelt mu isa tahtis suitsu ja ta küsis ühe neiu käest ... Ja viie aasta pärast nad abiellusidki.

2. Miks Sa ühinesid Rahukorpusega?
M. D.: Rahukorpus on alates 1961. aastast. J.F.Kennedy initsiatiivil sai see korpus loodud. Rahukorpusega tuleb mulle meelde J.F.Kennedy väga tuntud ütlus: "Ära küsi, mida riik sulle saab anda, vaid küsi, mida saad sina riigile anda." Rahukorpus koosneb vabatahtlikest, kes käisid igal pool vaestes piirkondades teisi inimesi abistamas. Rahukorpus ei taha sõltuda USA valitsusest, kuigi seda arvavad paljudki.
Mina ühinesin Rahukorpusega sellepärast, et aidata teisi inimesi. Pärast Inglismaalt naasmist, kus mulle väga meeldis, läksin kooli. Ükskord tuli meile tundi üks mees ja küsis minult, kas ma tahaksin tagasi Euroopasse minna ja kaks aastat uut keelt õppida. Meie anname sulle raha. Mina olin sellega loomulikult nõus.
Minu missioon on ühendada kultuure ja tutvustada inimesi teiste inimestega. Siin Eestis om minu missiooniks õpetamine, aga võib-olla kuskil Lõuna-Aafrikas hoopis majade ehitamine.

3. Miks Sa tulid Eestisse?
M. D.: Miks ka mitte ? Minu jaoks on see väga huvitav kogemus. Saab jälle Ameerikast ära. Vahel tundub, et meile ameeriklastele on Euroopa nagu romantiline paik, kuhu alati tahetakse tulla. Tegelikkus ja teiste muljed on täiesti erinevad.
Kui näiteks Ameerikas puhkusele minna ja sõita umbes nädala, siis oled sa ikka veel Ameerikas. Aga kui seda sama teha siin Euroopas, siis nädalaga jõuaks üpriski kaugele.

4. Mida Sa teadsid Eestist enne, kui Sa siia tulid?
M. D.: Teadsin, et pealinnaks on Tallinn ja ka geograafilist asupaika tänu sellele, et mu ema on geograafia õpetaja. Erilisi üllatusi minu jaoks polnud, mind hämmastas vaid see, et eestlastel on oma keel, arvasin, et siin räägitakse vene keelt.
Ükski mu sõber ei teadnud Eestist midagi, aga kui sai mainitud, et on endine NSVL riik, siis kõik pidasid mind hulluks.

5. Mida teadsid Kilingi-Nõmmest, enne, kui tulid siia õpetajaks?
M. D.: Polnud eales kuulnudki. Teadsin, et tulen siia õpetajaks. Räägiti, et linnas on 2400 inimest, üks suur pikk tänav. Selline pisike linnake, nagu ma ette kujutasingi. Üllatav on see, et kõik hoolitsevad minu eest nii palju, aga samas näitavad ka näpuga. Mulle öeldi kohe, et nii võib juhtuda. Sellega harjub.

6. Mis Sa arvad meie koolist ja koolielust?
M. D.: Teil on väga hea kool. Õppesüsteem on väga erinev. Olen olnud alati õpilane ja nüüd järsku õpetaja rollis, see on huvitav. Ma ei saa kohut pidada, aga mõned asjad on segased. Informatsioon ei liigu: ei tea, kes kellele mida räägib. Ei tea, millal arvutit kasutada saab. Eesti keeles oskan küsida hästi, aga kui mulle vastatakse eesti keeles, siis kohe üldsegi aru ei saa, sest nad räägivad nii kiiresti.
Õpilased on toredad, nad on täpselt samasugused nagu mujal maailmas. Minu klassis on punkareid, hipisid ja teisi õpilasi. Ainus erinevus on see, et siinsed õpilased ei julge tunnis oma arvamust avaldada. Nad on lihtsalt vait, mina püüan seda muuta. Ameerikas võetakse õpilaste arvamusi alati kuulda, mis sest, et need on vastupidised kui õpetajate arvamused. Aga on ju ka häbelikke inimesi või puudub lihtsalt julgus.
Ka õpetajad on toredad. Aarne Link on hea direktor ja teeb oma tööd väga hästi. Kui minul mingi probleem tekib, lahendatakse see kiiresti. Probleemid tekivad sellepärast, et mu keeleoskus ei ole veel nii hea.

7. Mida Sa sööd ja kui palju Sa sööd?
M. D.: Teema muutus ?! McDonalds, McDonalds, McDonalds! Kõike, mida pakutakse. Küpsetan palju ise, õppisin söögitegemise ära ühikas. Uues korteris hakkan endale kindlasti ise süüa tegema, sest praegu on mulle kogu aeg tehtud. Muidu ma armastan väga Itaalia ja Mehhiko toite, eriti igasuguseid pastasid.
Harilikult söön ma vähe. Hommikuti ei taha üldsegi süüa. Söön siis, kui tulen töölt koju. Aga siis söön kõhu korralikult täis.

8. Mida Sa vabal ajal teed?
M. D.: Vabal ajal mõtlen, mida järgmine tund õpetada. Muidu mängin kitarri, loen raamatuid, vaatan televiisorit. Elu on praegu kiire ja vaba aega jääb väheks. Kui kord jalad korralikult alla saan, siis ehk tekib vaba aega rohkem juurde. Meeldib väga ka filme vaadata.

9. Kõige keerulisem sõna, mida Sa oled öelnud eesti keeles?
M. D.: Mul võttis aega kaks kuud, et ära õppida sõna "tõenäoliselt" ja kõik muud sõnad, kus on ü-täht sees.

10. Monica Lewinsky ja Bill Clinton.
M. D.: (naerab) Ma ootasin, millal te seda küsite. Mul on hea meel, et mind praegu Ameerikas ei ole. Ei taha sellega üldsegi tegeleda. Oli teada, et Bill Clinton vaatab teisi naisi. Halb, et ta valetas selle kohta; ega ma usu, et ta üldse tõtt rääkis. Skandaal rikub täielikult mehe elu.
Vaenlased kasutavad seda kogu aeg ära ja see on halb. Bill Clinton on hea president, ta on oma tööga hakkama saanud. Rahvas arvab, et kõik muu, mis Bill Clinton teeb, on sellepärast, et vältida Monica Lewinsky teemat. On ju ka teistel presidentidel olnud armukesi nagu J.F.Kennedyl Marilyn Monroe. Ise ma olen koos Reaganiga üles kasvanud.
Ma ei taha enne tagasi minna, kui kõik on maha rahunenud. Kõik tuli kogemata välja. Monica ei tahtnud, et see tuleks avalikuks, aga tema sõbrannad lindistasid tema jutu ning nii see alguse saigi. Arvan, et see on kohati haiglane. Kui ma näiteks lähen Kesk-Aafrikasse, siis arvan, et nad räägivad seal ka sellest.

11. Kas Sa laulda oskad?
M. D.: Ma ei laula eriti, ainult viisi omaette ümisen. Teistele ei julge ma üldse laulda.

12. Millist muusikat Sa kuulad?
M. D.: Igasugust. Mulle ei meeldi techno-house ja taoline muusika, mida võib kohata "Atlantises" ja "Mirage`s". See on puhas masinamuusika. Kõik ilusad lood rikutakse ära ning sellepärast ei mäletata neid hiljem. Selle muusika kuulamiseks pole vaja ajusid ning puudub artistlikkus. Olen seda arutanud ka Fred Jüssiga.
Olen olnud muusikaäris. Selgus, et ainult tugevamad jäävad ellu, nõrgemad süüakse välja.
Mulle meeldib jazz, blues ning väga hea punk-muusika. Aga mis on hea punk ? Sellest teemast meeldib mulle lõpmatult rääkida. Nooremana meeldisid mulle The Beatles, Pink Floyd ja Led Zeppelin, need on mulle alati meeldinud.

13. Kas Sa oma uut korterit oled näinud?
M. D.: Jah, olen küll. Mulle see väga meeldib. Soe vesi ja kui midagi sisse lülitan, ei lõhke midagi. Tahaks väga juba sisse kolida, aga ei tea, millal see võib juhtuda.

14. Sa oled siin 2 aastat, mis saab edasi?
M. D.: Ei tea veel täpselt. Korraks tahaks ära käia Venemaal. Minu Eestisse tulekut peeti üldsegi hulluks mõtteks. Kui aus olla, tahaks ülikooli tagasi minna, õppida neli aastat Ameerika kirjandust ning siis saada diplom. Siis võib-olla minna õpetama Hispaaniasse, Austraaliasse, võib-olla Indiasse.
Kui nii ei lähe, siis hakkan ehk rock-staariks.

Nende sõnadega ta ka intervjuu lõpetas.
22.septembril kolis Michael oma uude korterisse. Andis väikese lootuse, et ehk kirjutab edaspidi ka midagi "Uudistajale".

Küsitles Madis Räästas