Lk. 2 

Uudiseid Tihemetsast

Peeti õpetajate päeva

Traditsiooni kohaselt asus õpetajate päeva eelõhtul tehnikumi koolielu juhtima õpilasomavalitsus. Peadirektorina tegutses Tanel Triksberg, õppedirektorina Toomas Lensment ja õppeosakonna juhatajana Eha Tõnisson. Senised õpetajad aga arvati Õ-grupi õpilasteks. Neid hakkasid õppetundides asendama vanemate kursuste õpilased ja õppetöö kulges oma igapäevast rada mööda.
Õ-grupi õpilastele aga oli koostatud eritunniplaan. Rahutud olid need Õ-grupi õpilased! Aga õpetajad tulid oma ülesannetega hästi toime, ka rahutute ja ulakatega. Tunde käis külastamas ka Haridusministeeriumi koolide inspektor (alias Karl Pettai).
Toimus ka Õ-grupi õpilaste kohtumine noorte õpetajatega. Vahelduva eduga peeti maha mitu omavahelist vaimujõukatsumist ja võistulaulmine. Hea lasti maitsta tordil ja kohvil. Toivo Kirsi aga jäädvustas päevasündmused tulevastele põlvedele vaatamiseks ka videolindile.

Oli Valmeti-päev

Soome traktoritehase Valmet Oy esindajad tutvustasid tehnikumis tehase uut traktorit Valtra/Valmet 8400. Kohal oli tehase tehniline ekspert Pertti Savolainen Soomest ja müügijuhataja Eestis Toomas Jürgen. Anti põhjalik ülevaade traktori ehitusest ja erinevustest võrreldes teiste traktoritega. Ettekannet täiendas videofilm.
Järgnes praktiline töö põllul. Soovijatel oli võimalus teha proovikündi 4-korpuselise pöördadraga Vogel&Noot ja kobestada mulda nuga-äkkega Kronos 4200 L. Põllul oli juhendajaks põllumajandustehnikumide õpilaste künnivõistlustel möödunud aastal teiseks tulnud tehnikumi noormees Lauri Millve. Õppepäevast võtsid osa vanemate kursuste õpilased, eriala õpetajad ja kohalikud asjahuvilised.

Karl Pettai

Ihu tahab ka harimist

Mulle on tulnud viimasel ajal mitmeid linnainimeste kaebusi Kilingi-Nõmme linna sauna kohta. Osa neist kaebustest on saadetud ka volikogu esimehele Agu Leivitsale. Algul olin natuke nõutu, sest maitsed on erinevad, kes tahab niisket, kes kuiva leili, kes pimedamat, kes valgemat tuba. Käisin ise 3. oktoobril saunas kohal ja seis oli järgmine. Kütteruumis oli kütja kohal, aga natuke ootamatus kaaluta olekus ja mehel oli ving sees vähemasti kolm kraadi suurem, kui inimese harilik kehatemperatuur. Ruumis toimetas veel noori “spetsialiste”, kes lubasid sooja tagada. Selline seis pidi olema saunapäevadel tavaline.
Siis läksin sauna eesruumi (meeste poolele). Ust oli raske lahti teha, sest see rippus ühe hinge küljes. Leiliruumis istusid mehed nagu Kiir saunas, kui Toots oli kütja. Tagumikud naksusid lava küljes. Härra Ohtla laskis katsuda oma külmi varbaid, need olid tõesti külmast külmad. Olin leiliruumis üleriietega, mehed lasid mul leili visata, palav ei hakanud mul seal mitte.
Paljudel inimestel on võimalik pesta isiklikus saunas, paljud kasutavad töökoha võimalusi pesemiseks. Linna sauna kasutab regulaarselt teatud hulk inimesi, kuna see on neile ainus koht ihu harimiseks. Olukord saunas on muutunud talumatuks eriti viimasel ajal. Praegune artikkel ei ole mõeldud kellelegi näpuga näitamiseks ega intriigide tekitamiseks, vaid volitatud isikutele, kes tegelevad saunaga, ja ka neile, kes tegelevad linna järgmise aasta eelarve koostamisega.
Sauna külastajad saavad väga hästi aru, et linnavalitsus doteerib sauna ja sauna pilet on riigis üks odavamaid. Vaatamata sellele tsiteerin mõningaid külastajate pretensioone: põrandad pidevalt koristamata, sauna laest ämblikuvõrkude pühkimine ei ole moes, leiliruum vingu täis, meeste lavaruumis puudub leil hoopis, riietusruumid külmad, naised väikeste lastega on pidanud lausa külmetama, elektripirne vähe, miks mitte unistada wc-de paremast seisust…
Lõpetuseks võin öelda, et leidus ka palju teravamaid väljaütlemisi ja ka osutusi konkreetsetele inimestele, aga asja huvides neid praegu välja ei too. Loodan siiralt, et rahvas ja võim lahendavad küsimuse käsikäes.

Kalju Jürisoo

Kas meie rikkuseks on ka saun?

Me oleme täpselt nii rikkad nagu oleme. Meie rikkuseks on ka saun. Meil on ta olemas – oma headega ja vigadega. Seda ei ole erastatud ega ehitatud sinna kaubamaja või kohvikut. See on olemas.
Saunas on probleeme olnud ahjude ning kütmisega. Raske on leida Kilingi-Nõmmes kütjat, kes oleks nõus laupäeval töötama ja saama vähest palka. Nüüd töötab kütjana naisterahvas – naised on alati olnud kohusetundlikumad ja korralikumad.
Ka linnavalitsus leidis võimalusi toetada sauna 10 000 krooniga, et saaks osta täiendavalt puid ning teha väiksemat remonti. Loodame volikogu abile, et paigaldada naiste poolele elektrikeris. Tänapäevane remont maksab ligikaudu 1 miljon krooni (Sindi). Praegu peame piirduma väiksemate kulutustega, kui tahame pileti hinda madalamal hoida.
Võimalused ei ole vabanduseks, et sauna töös on olnud puudusi. Ka edaspidi on kõik tähelepanekud teretulnud, nendest informeerige Kilingi-Nõmme Kommunaali, püüame kiiremini reageerida.

Foto: Linnasaun – väljast kenakene, seest...

Urmas Song
OÜ Kilingi-Nõmme Kommunaal tegevdirektor

Üks näitemäng meil käimas on

Igal esmaspäeval koguneb väike seltskond näitemänguhuvilisi Kilingi-Nõmme klubisse. Nii juba kolmandat hooaega. Iga algus on raske. Näiteringi tegevus oli soikunud koos Linda Mardu lahkumisega ringijuhi töölt. Peale pikki kõhklusi võtsin vastu ettepaneku jätkata näitemängu traditsioone Kilingi-Nõmmes. Esimesest proovist tänaseni on ringi töös osalenud Heli Aal, Marin Mitt, Reet Eesmaa, Piret Vinogradov, Eve Attim. Meiega on liitunud Terje Pahk ja Madis Räästas. Ei saa nimetamata jätta ka Alide Karotamme ja Maimu Kaasikut ning Madis Lindu, kes vaatamata elukoha vahetusele etendustel kaasa teevad.
Tööd alustasime oma hääle ja keha tundmaõppimisega. Jõuludeks valmis estraadikava, mis sai kenasti ka rahva ette toodud. Esimeseks kõvemaks proovikiviks valisime J. Lauliku satiirilise tüki “Revident loomaaias ehk Gogolit otsimas”. 1997. aasta aprillikuus oli kohalikul rahval võimalus meie töö tulemust hinnata. Publiku elav ja soe vastuvõtt ja suhtumine näitlejatesse ning lavastusse andis usku ja julgust edaspidiseks tegutsemiseks. Lavastust näitasime ka Uulus, Võistes ja Talil.
Laululava avamisest tahtis ka näitetrupp osa saada. Seadsime sihiks vabaõhulavastus maha mängida. Tüki õppimiseks kulusid pikad argiõhtud. Ka pühapäevadest tuli lisa võtta. Kevadeks valmis 3-jaoline J. Orgussaare näidend “Suured vaimud”, mis laululava avapeol vabaõhulavastusena ette kanti. Ka ilmataadi vembud ei suutnud näitetrupi mängulusti ja meeleolu rikkuda. Sel hooajal plaanime lavastust viia nii Pärnu kui Mulgimaale.
Suursündmuseks ja vahelduseks igapäevasele elurutiinile on kujunenud üle-eestilised näitetruppide laagrid. Tänavu toimus see Muhumaal Pädaste mõisas. Etendati J. Smuuli tükki “Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna laulupeol.” Lavastajaks oli Kaarel Kilvet. Lavastajatena on neil üritustel üles astunud veel Merle Karusoo, Ivo Eensalu, Peeter Tooma jpt. Järgmisel suvel oodatakse näitetruppe Palamusele ja Rõugesse, kus valmivad suured lavaprojektid.
Septembrikuus toimus Palamusel harrastusteatrite kongress, millel oli meil ka au osaleda. Kilingi-Nõmme näitetrupp on vabariigi maastaabis olemas. Tulevikus tahame astuda Eesti Harrastusteatrite Liidu liikmeks.
Kõva häälega tahaksin aga üle Kilingi-Nõmme linna ja ka Saarde valla hüüda – mehed, kus te olete?! Seda enam, et kevadel sai Madis Räästas parima meesnäitleja aunimetuse. Meesnäitlejad! Olete oodatud!
Tahame oma näitetrupile ka vahvat nime panna. Kõik originaalsed ettepanekud on teretulnud. Kohtumiseni nii saalis kui laval!

Anne Saar
näitetrupi juht

Ilmast ja põllust

Ajas tagasi vaadates peab selle sügise edenemist nimetama looduse vägivallaks

Tavapäraselt jahenevad ilmad päev-päevalt, ilma suuremate uperpallideta hingedeajani. Metsad-pargid kolletuvad enam-vähem üheaegselt ja puud poetavad lehed ilma tuuletagi. Nii esimese lumeni.
Tänavu ilmus jahenemismärke juba augustis. Suvelinnud kadusid märkamatult vara ja ennenägematu pihlamarjade rohkus seisab puudel siiani puutumatult. Seda ei näe igal aastal, et väiksemalgi võsul on oma koorem kanda. Nautige Pärnusse sõitu Raeküla metsades erksalt punetavaid puid vaadates! Rahvatarkuse järgi on rikkalik pihlamarjade saak sajuse-tormise sügise märgiks.

Augustist alates muutusid ka metsad tükati kollasteks, läbisegi seisis nii rohelisi kui raagus puid. Saardest pärit ütlemise järgi – oodata tulemas kehva vilja-aastat. Kaskede kolletamise ja raagumineku järgi – kas alates alumistest okstest (sel juhul pikk sügis) või ladvast (tali saabub ruttu) – on paikkonniti olnud erinevused suured. Oktoobri keskpaiku märkasin maas paksult männiokkaid, selle järgi otsustati vanasti kuu aja pärast lund tulevat. Ise ei ole arvamust kontrollinud. Hiired ja vesirotid on oma talvepesad küll varjatud paikadesse (majade alla jm.) sisse seadnud.

Septembri külma algusnädala järel saabus ettearvamatult suvesoojus. See polnud mitte vananaistesuvi, vaid Vahemeremaadelt laieneva leitsakulise õhumassi mõju. Päikeses soojenes õhk 13.-14. septembril Tihemetsas ligi +23^o C-ni, Pärnus +24^o C-ni, mullapinna lähedal aga mitmel päeval kuni +30^o C-ni. Ööd olid väga soojad. Parasniiske mulla temperatuur püsis +12 +14^o piires kuu lõpunädalateni. Selline ilmastik ergutas ädalate, oraste jm. taimede kasvu, õitsesid kibuvitsad, võilill, puude-põõsaste rohelus muutus erksamaks.
Hoolimata maapealsest soojusest, jahenesid aga kõrgemad õhukihid (3-5 km) omasoodu. Külma õhu saabumisest andis märku eriliselt selge, kõrgena tunduv erksinine taevas pilvede vahelt. Haneparvede pagemine pikemat aega kinnitas kahtlusi. Kabli linnuvaatlejate sõnul oli suurim rändepäev 22. septembril. Kalendrisügisele ligilähedasel ajal (Tihemetsas 23. septembril) langes ka ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsivalt alla +10^o C (s. o. hilissuve lõpp). Ilmad jahenesid kohe tunduvalt ja oktoobri alguse selgetel öödel langes õhutemperatuur –5^o –6^o C-ni. Selliseks järsuks pöördeks ei oldud valmis: närilised sebisid närviliselt pesi soojustama, ülearused (?) isendid uputasid end kaevu või veenõudesse. Puude-põõsaste lehestik aga külmus, millist mõju avaldab see talvekindlusele, saab alles kevadel näha. Tänu mullasoojusele jõudsid orased ja ädalad olukorraga nädalapäeva jooksul kohaneda. Talvekindluse tõstmisele aitas kaasa tänavu tõeliselt ilus vananaistesuvi – aeg, millal päeval on kuiv ja soojakraadid, öösel aga kergelt külmetab, s.o. 25. septembrist 9. oktoobrini.

Vananaistesuve finaal tuli tormiline. Laiaulatuslik kõrgrõhuala (elasime üle väga kõrge õhurõhu seisu – 780 mm!) taandus 9.-10. oktoobriks. Sügisjahedatele aladele tungis soojem õhumass Atlandilt, sai temperatuuride erinevusest jõudu juurde ja läks kohutavalt väge täis. 10. oktoobril sadas Tihemetsas vihma ja rahet 10,2 mm, Talil aga 13,7 mm. Mõni päev oli kergeks hingetõmbeajaks, edasi ei pidanud ilm, vähemalt Edela-Eestis, nädala ilmaprognoosi enesele kohustuslikuks. 14.-15. oktoobril tõusid taevasse, nii Läti Vabariigi kui Kesk-Eesti poolt vaadatuna, kõrged hoogsaju-rünkpilved nagu heina-ajal. Sügispäevil sellised pilved head ei tõota. Ja ega eksinudki – õhtul oli Kanakülast näha kauget välkimist lõunas. See oli siiski lätlaste siseasi, meil ei sadanud, küll aga Tali pool (14,5 mm).
15. oktoobri õhtul tõusid äikesepilved tunduvalt lähemale, puudutades ka Tihemetsa asulat. Välkus ja sadas tugeva tuulega vihma 18,00 mm. Oli voolukatkestusi. Eesti on väike, kuid ilmaerinevused juba väikeste vahemaadegi taga suured. Äikesetormi tugevam osa tegutses edelas. Tali ilmavaatleja sõnul sadas neil 25,4 mm vihma ja rahet. Raheterad seisid sulamata rohukõrte vahel mitu päeva. Tugev äike algas kella 19 paiku, vaibus öösel ja algas jälle varahommikul. Enne kella 6 tööle mineja sõnul pole ta sellist tulemöllu ja mürinat enne kuulnud-näinud. Välgujoad tagusid ülalt alla maasse. Umbes samal ajal olevat Sigastes (kl. 5 paiku hommikul) äike löönud arvatavasti vooluvõrku, läbi põletanud elektrilisi majariistu. Autode signalisatsioonid olevat huilanud vahetpidamata – nii tekkinud pimedas ärganutel päris viimsepäeva tunne. Vähemalt edasijutustaja arvates. Samal, 16. oktoobri hommikul polevat Tuulikul olnud erilist sadu ega rahet maas, Kilingi-Nõmmes aga kohati (kl. 5 paiku) valge vahukord sulamata. Hr. Ants Laigna sõnul oli öösel tugev äike. Kella 3 paiku nägi ta aknast vaadates Kiriku järve kohal kaht kõrvuti mahalöövat välgujuga, mis metsa kohal momendiks ühinenud keerlevaks tulekeraks. See on harukordne vaatepilt! Kanaküla suunas tormi jõud rauges.
Päevane paus ja 18. oktoobri lõunast puhus edelatuul järskude tõugetega (nagu “Estonia” huku puhul), mis õhtuks võttis tõelise maru mõõtmed. Tuuleiilide tugevuseks võis arvata kuni 25 m/s, muidu poleks katuseplaate õhku tõusnud. Sadas vihma koos lörtsi või lumekruupidega (Pärnu ilmajaama info), samal ajal oli Pärnu lahes veeseis edelatormis tõusma hakanud.
Tasub teada, et päeval alanud torm on alati tugevam ja kestab pikemat aega kui öösel alanu. Edelatormid ei lõpe enne, kui tuul loodesse pööranud.

Eestis oli tormi kõrgajaks pühapäeva (18. okt.) õhtu, kõige enam said kannatada elektriliinid ja trafopunktid. Tihemetsas suurt tormimurdu polnud, küll aga Tali mail, mujal on märgitud Tartu- ja Lääne-Virumaad. Sinna suunda hoidis sünge madal pilvemassiiv, mis Tihemetsa vaid servaga riivas.
Naaberriigis Venemaal – ajaloolisse Neeva jõe üleujutuste seeriasse lisandus nädalavahetusel 2 m veetaseme tõusuga kaaslane. Olevat senini 288. korda ja enamasti oktoobris esinev nähtus, mis kaasneb tugevatele edelatormidele Soome lahel. Viimane suurem tõus oli varsti peale “Estonia” laevahukku. Torm tegi Peterburi linnale siis suurt kahju.
Arvata võib, et tormi-ilmu tuleb lisaks, sest piltlikult väljendades – asume soojade-külmade õhumasside liikumise ristteel. Atlandilt tulevate soojemate madalrõhkkondade vahele kiilub ennast külm loodetuule toetusel ja tagajärg on teadagi tormiline.

Svea Randmaa