Lk. 2 

Uudiseid Tihemetsast

Peeti õpetajate päeva

Traditsiooni kohaselt asus õpetajate päeva eel�htul tehnikumi koolielu juhtima õpilasomavalitsus. Peadirektorina tegutses Tanel Triksberg, õppedirektorina Toomas Lensment ja �ppeosakonna juhatajana Eha Tõnisson. Senised õpetajad aga arvati �-grupi õpilasteks. Neid hakkasid �ppetundides asendama vanemate kursuste õpilased ja õppetöö kulges oma igapäevast rada m��da.
�-grupi õpilastele aga oli koostatud eritunniplaan. Rahutud olid need �-grupi õpilased! Aga õpetajad tulid oma ülesannetega hästi toime, ka rahutute ja ulakatega. Tunde k�is külastamas ka Haridusministeeriumi koolide inspektor (alias Karl Pettai).
Toimus ka �-grupi õpilaste kohtumine noorte õpetajatega. Vahelduva eduga peeti maha mitu omavahelist vaimujõukatsumist ja võistulaulmine. Hea lasti maitsta tordil ja kohvil. Toivo Kirsi aga j��dvustas päevasündmused tulevastele p�lvedele vaatamiseks ka videolindile.

Oli Valmeti-päev

Soome traktoritehase Valmet Oy esindajad tutvustasid tehnikumis tehase uut traktorit Valtra/Valmet 8400. Kohal oli tehase tehniline ekspert Pertti Savolainen Soomest ja m��gijuhataja Eestis Toomas J�rgen. Anti põhjalik ülevaade traktori ehitusest ja erinevustest v�rreldes teiste traktoritega. Ettekannet t�iendas videofilm.
J�rgnes praktiline töö põllul. Soovijatel oli võimalus teha proovik�ndi 4-korpuselise p��rdadraga Vogel&Noot ja kobestada mulda nuga-�kkega Kronos 4200 L. P�llul oli juhendajaks põllumajandustehnikumide õpilaste kõnnivõistlustel möödunud aastal teiseks tulnud tehnikumi noormees Lauri Millve. �ppepäevast võtsid osa vanemate kursuste õpilased, eriala õpetajad ja kohalikud asjahuvilised.

Karl Pettai

Ihu tahab ka harimist

Mulle on tulnud viimasel ajal mitmeid linnainimeste kaebusi Kilingi-Nõmme linna sauna kohta. Osa neist kaebustest on saadetud ka volikogu esimehele Agu Leivitsale. Algul olin natuke n�utu, sest maitsed on erinevad, kes tahab niisket, kes kuiva leili, kes pimedamat, kes valgemat tuba. K�isin ise 3. oktoobril saunas kohal ja seis oli järgmine. K�tteruumis oli k�tja kohal, aga natuke ootamatus kaaluta olekus ja mehel oli ving sees v�hemasti kolm kraadi suurem, kui inimese harilik kehatemperatuur. Ruumis toimetas veel noori �spetsialiste�, kes lubasid sooja tagada. Selline seis pidi olema saunapäevadel tavaline.
Siis l�ksin sauna eesruumi (meeste poolele). Ust oli raske lahti teha, sest see rippus �he hinge küljes. Leiliruumis istusid mehed nagu Kiir saunas, kui Toots oli k�tja. Tagumikud naksusid lava küljes. H�rra Ohtla laskis katsuda oma k�lmi varbaid, need olid tõesti külmast külmad. Olin leiliruumis üleriietega, mehed lasid mul leili visata, palav ei hakanud mul seal mitte.
Paljudel inimestel on võimalik pesta isiklikus saunas, paljud kasutavad töökoha võimalusi pesemiseks. Linna sauna kasutab regulaarselt teatud hulk inimesi, kuna see on neile ainus koht ihu harimiseks. Olukord saunas on muutunud talumatuks eriti viimasel ajal. Praegune artikkel ei ole m�eldud kellelegi n�puga näitamiseks ega intriigide tekitamiseks, vaid volitatud isikutele, kes tegelevad saunaga, ja ka neile, kes tegelevad linna järgmise aasta eelarve koostamisega.
Sauna külastajad saavad väga hästi aru, et linnavalitsus doteerib sauna ja sauna pilet on riigis üks odavamaid. Vaatamata sellele tsiteerin mõningaid külastajate pretensioone: pärandad pidevalt koristamata, sauna laest �mblikuv�rkude p�hkimine ei ole moes, leiliruum vingu t�is, meeste lavaruumis puudub leil hoopis, riietusruumid külmad, naised väikeste lastega on pidanud lausa k�lmetama, elektripirne v�he, miks mitte unistada wc-de paremast seisust�
Lõpetuseks võin öelda, et leidus ka palju teravamaid välja�tlemisi ja ka osutusi konkreetsetele inimestele, aga asja huvides neid praegu välja ei too. Loodan siiralt, et rahvas ja võim lahendavad k�simuse k�sikäes.

Kalju Jürisoo

Kas meie rikkuseks on ka saun?

Me oleme t�pselt nii rikkad nagu oleme. Meie rikkuseks on ka saun. Meil on ta olemas - oma headega ja vigadega. Seda ei ole erastatud ega ehitatud sinna kaubamaja või kohvikut. See on olemas.
Saunas on probleeme olnud ahjude ning k�tmisega. Raske on leida Kilingi-Nõmmes k�tjat, kes oleks nõus laupäeval töötama ja saama vähest palka. Nüüd töötab k�tjana naisterahvas - naised on alati olnud kohusetundlikumad ja korralikumad.
Ka linnavalitsus leidis võimalusi toetada sauna 10 000 krooniga, et saaks osta t�iendavalt puid ning teha võiksemat remonti. Loodame volikogu abile, et paigaldada naiste poolele elektrikeris. Tänapäevane remont maksab ligikaudu 1 miljon krooni (Sindi). Praegu peame piirduma võiksemate kulutustega, kui tahame pileti hinda madalamal hoida.
Võimalused ei ole vabanduseks, et sauna töös on olnud puudusi. Ka edaspidi on kõik tähelepanekud teretulnud, nendest informeerige Kilingi-Nõmme Kommunaali, p��ame kiiremini reageerida.

Foto: Linnasaun - väljast kenakene, seest...

Urmas Song
O� Kilingi-Nõmme Kommunaal tegevdirektor

�ks n�item�ng meil k�imas on

Igal esmaspäeval koguneb väike seltskond n�itemänguhuvilisi Kilingi-Nõmme klubisse. Nii juba kolmandat hooaega. Iga algus on raske. N�iteringi tegevus oli soikunud koos Linda Mardu lahkumisega ringijuhi töölt. Peale pikki k�hklusi v�tsin vastu ettepaneku j�tkata n�itemängu traditsioone Kilingi-Nõmmes. Esimesest proovist tänaseni on ringi töös osalenud Heli Aal, Marin Mitt, Reet Eesmaa, Piret Vinogradov, Eve Attim. Meiega on liitunud Terje Pahk ja Madis Räästas. Ei saa nimetamata jätta ka Alide Karotamme ja Maimu Kaasikut ning Madis Lindu, kes vaatamata elukoha vahetusele etendustel kaasa teevad.
T��d alustasime oma h�üle ja keha tundmaõppimisega. Jõuludeks valmis estraadikava, mis sai kenasti ka rahva ette toodud. Esimeseks k�vemaks proovikiviks valisime J. Lauliku satiirilise t�ki �Revident loomaaias ehk Gogolit otsimas�. 1997. aasta aprillikuus oli kohalikul rahval võimalus meie töö tulemust hinnata. Publiku elav ja soe vastuvõtt ja suhtumine n�itlejatesse ning lavastusse andis usku ja julgust edaspidiseks tegutsemiseks. Lavastust näitasime ka Uulus, V�istes ja Talil.
Laululava avamisest tahtis ka n�itetrupp osa saada. Seadsime sihiks vabaõhulavastus maha mängida. T�ki õppimiseks kulusid pikad argi�htud. Ka pühapäevadest tuli lisa võtta. Kevadeks valmis 3-jaoline J. Orgussaare näidend �Suured vaimud�, mis laululava avapeol vabaõhulavastusena ette kanti. Ka ilmataadi vembud ei suutnud n�itetrupi mängulusti ja meeleolu rikkuda. Sel hooajal plaanime lavastust viia nii Pärnu kui Mulgimaale.
Suursündmuseks ja vahelduseks igapäevasele elurutiinile on kujunenud üle-eestilised n�itetruppide laagrid. Tänavu toimus see Muhumaal P�daste m�isas. Etendati J. Smuuli t�kki �Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna laulupeol.� Lavastajaks oli Kaarel Kilvet. Lavastajatena on neil üritustel üles astunud veel Merle Karusoo, Ivo Eensalu, Peeter Tooma jpt. J�rgmisel suvel oodatakse n�itetruppe Palamusele ja R�ugesse, kus valmivad suured lavaprojektid.
Septembrikuus toimus Palamusel harrastusteatrite kongress, millel oli meil ka au osaleda. Kilingi-Nõmme n�itetrupp on vabariigi maastaabis olemas. Tulevikus tahame astuda Eesti Harrastusteatrite Liidu liikmeks.
K�va h�ülega tahaksin aga üle Kilingi-Nõmme linna ja ka Saarde valla h��da � mehed, kus te olete?! Seda enam, et kevadel sai Madis Räästas parima meesn�itleja aunimetuse. Meesn�itlejad! Olete oodatud!
Tahame oma n�itetrupile ka vahvat nime panna. K�ik originaalsed ettepanekud on teretulnud. Kohtumiseni nii saalis kui laval!

Anne Saar
n�itetrupi juht

Ilmast ja põllust

Ajas tagasi vaadates peab selle sügise edenemist nimetama looduse v�givallaks

Tavapäraselt jahenevad ilmad päev-päevalt, ilma suuremate uperpallideta hingedeajani. Metsad-pargid kolletuvad enam-v�hem �heaegselt ja puud poetavad lehed ilma tuuletagi. Nii esimese lumeni.
Tänavu ilmus jahenemism�rke juba augustis. Suvelinnud kadusid m�rkamatult vara ja ennen�gematu pihlamarjade rohkus seisab puudel siiani puutumatult. Seda ei n�e igal aastal, et võiksemalgi v�sul on oma koorem kanda. Nautige Pärnusse s�itu Raek�la metsades erksalt punetavaid puid vaadates! Rahvatarkuse järgi on rikkalik pihlamarjade saak sajuse-tormise sügise m�rgiks.

Augustist alates muutusid ka metsad t�kati kollasteks, l�bisegi seisis nii rohelisi kui raagus puid. Saardest p�rit �tlemise järgi - oodata tulemas kehva vilja-aastat. Kaskede kolletamise ja raagumineku järgi - kas alates alumistest okstest (sel juhul pikk sügis) või ladvast (tali saabub ruttu) - on paikkonniti olnud erinevused suured. Oktoobri keskpaiku märkasin maas paksult mõnniokkaid, selle järgi otsustati vanasti kuu aja pärast lund tulevat. Ise ei ole arvamust kontrollinud. Hiired ja vesirotid on oma talvepesad küll varjatud paikadesse (majade alla jm.) sisse seadnud.

Septembri külma algusnädala järel saabus ettearvamatult suvesoojus. See polnud mitte vananaistesuvi, vaid Vahemeremaadelt laieneva leitsakulise �humassi mõju. Päikeses soojenes �hk 13.-14. septembril Tihemetsas ligi +23^o C-ni, Pärnus +24^o C-ni, mullapinna l�hedal aga mitmel päeval kuni +30^o C-ni. ��d olid väga soojad. Parasniiske mulla temperatuur püsis +12 +14^o piires kuu l�punädalateni. Selline ilmastik ergutas �dalate, oraste jm. taimede kasvu, õitsesid kibuvitsad, võilill, puude-põõsaste rohelus muutus erksamaks.
Hoolimata maapealsest soojusest, jahenesid aga kõrgemad �hukihid (3-5 km) omasoodu. K�lma �hu saabumisest andis m�rku eriliselt selge, k�rgena tunduv erksinine taevas pilvede vahelt. Haneparvede pagemine pikemat aega kinnitas kahtlusi. Kabli linnuvaatlejate sõnul oli suurim r�ndepäev 22. septembril. Kalendrisügisele ligilähedasel ajal (Tihemetsas 23. septembril) langes ka ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsivalt alla +10^o C (s. o. hilissuve lõpp). Ilmad jahenesid kohe tunduvalt ja oktoobri alguse selgetel öödel langes õhutemperatuur �5^o �6^o C-ni. Selliseks j�rsuks p��rdeks ei oldud valmis: n�rilised sebisid n�rviliselt pesi soojustama, ülearused (?) isendid uputasid end kaevu või veen�udesse. Puude-põõsaste lehestik aga k�lmus, millist mõju avaldab see talvekindlusele, saab alles kevadel näha. Tänu mullasoojusele jõudsid orased ja �dalad olukorraga nädalapäeva jooksul kohaneda. Talvekindluse t�stmisele aitas kaasa tänavu t�eliselt ilus vananaistesuvi - aeg, millal päeval on kuiv ja soojakraadid, öösel aga kergelt k�lmetab, s.o. 25. septembrist 9. oktoobrini.

Vananaistesuve finaal tuli tormiline. Laiaulatuslik k�rgr�huala (elasime üle väga k�rge õhurõhu seisu - 780 mm!) taandus 9.-10. oktoobriks. Sügisjahedatele aladele tungis soojem �humass Atlandilt, sai temperatuuride erinevusest j�udu juurde ja l�ks kohutavalt v�ge t�is. 10. oktoobril sadas Tihemetsas vihma ja rahet 10,2 mm, Talil aga 13,7 mm. M�ni päev oli kergeks hinget�mbeajaks, edasi ei pidanud ilm, vähemalt Edela-Eestis, nädala ilmaprognoosi enesele kohustuslikuks. 14.-15. oktoobril t�usid taevasse, nii Läti Vabariigi kui Kesk-Eesti poolt vaadatuna, k�rged hoogsaju-r�nkpilved nagu heina-ajal. Sügispäevil sellised pilved head ei t�ota. Ja ega eksinudki - �htul oli Kanakülast näha kauget v�lkimist lõunas. See oli siiski l�tlaste siseasi, meil ei sadanud, k�ll aga Tali pool (14,5 mm).
15. oktoobri �htul t�usid �ikesepilved tunduvalt l�hemale, puudutades ka Tihemetsa asulat. V�lkus ja sadas tugeva tuulega vihma 18,00 mm. Oli voolukatkestusi. Eesti on väike, kuid ilmaerinevused juba väikeste vahemaadegi taga suured. �ikesetormi tugevam osa tegutses edelas. Tali ilmavaatleja sõnul sadas neil 25,4 mm vihma ja rahet. Raheterad seisid sulamata rohuk�rte vahel mitu päeva. Tugev �ike algas kella 19 paiku, vaibus öösel ja algas jälle varahommikul. Enne kella 6 t�üle mineja sõnul pole ta sellist tulem�llu ja m�rinat enne kuulnud-näinud. V�lgujoad tagusid �lalt alla maasse. Umbes samal ajal olevat Sigastes (kl. 5 paiku hommikul) �ike l��nud arvatavasti vooluv�rku, läbi pületanud elektrilisi majariistu. Autode signalisatsioonid olevat huilanud vahetpidamata - nii tekkinud pimedas �rganutel päris viimsepäeva tunne. V�hemalt edasijutustaja arvates. Samal, 16. oktoobri hommikul polevat Tuulikul olnud erilist sadu ega rahet maas, Kilingi-Nõmmes aga kohati (kl. 5 paiku) valge vahukord sulamata. Hr. Ants Laigna sõnul oli öösel tugev �ike. Kella 3 paiku n�gi ta aknast vaadates Kiriku järve kohal kaht k�rvuti mahal��vat v�lgujuga, mis metsa kohal momendiks �hinenud keerlevaks tulekeraks. See on harukordne vaatepilt! Kanaküla suunas tormi j�ud rauges.
Päevane paus ja 18. oktoobri lõunast puhus edelatuul j�rskude t�ugetega (nagu �Estonia� huku puhul), mis �htuks võttis t�elise maru m��tmed. Tuuleiilide tugevuseks võis arvata kuni 25 m/s, muidu poleks katuseplaate õhku tõusnud. Sadas vihma koos lörtsi või lumekruupidega (Pärnu ilmajaama info), samal ajal oli Pärnu lahes veeseis edelatormis t�usma hakanud.
Tasub teada, et päeval alanud torm on alati tugevam ja kestab pikemat aega kui öösel alanu. Edelatormid ei l�pe enne, kui tuul loodesse p�äranud.

Eestis oli tormi k�rgajaks pühapäeva (18. okt.) �htu, kõige enam said kannatada elektriliinid ja trafopunktid. Tihemetsas suurt tormimurdu polnud, küll aga Tali mail, mujal on märgitud Tartu- ja L��ne-Virumaad. Sinna suunda hoidis s�nge madal pilvemassiiv, mis Tihemetsa vaid servaga riivas.
Naaberriigis Venemaal - ajaloolisse Neeva j�e üleujutuste seeriasse lisandus nädalavahetusel 2 m veetaseme t�usuga kaaslane. Olevat senini 288. korda ja enamasti oktoobris esinev nähtus, mis kaasneb tugevatele edelatormidele Soome lahel. Viimane suurem t�us oli varsti peale �Estonia� laevahukku. Torm tegi Peterburi linnale siis suurt kahju.
Arvata võib, et tormi-ilmu tuleb lisaks, sest piltlikult v�ljendades - asume soojade-külmade �humasside liikumise ristteel. Atlandilt tulevate soojemate madalr�hkkondade vahele kiilub ennast k�lm loodetuule toetusel ja tagaj�rg on teadagi tormiline.

Svea Randmaa