|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Lk. 3 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
KooliuudisedKilingi-Nõmme Keskkoolis lõppes järjekordne kooliaasta
H�bemedaliga lõpetas keskkooli
Raul Allikivi. Leida Ohtla Kilingi-Nõmme Keskkoolis algab järjekordne kooliaasta
1998/99. Õppeaasta 1. klassid: 1a - Kaarel Aia,
Killu Alamaa, Rainer Avald, Sandra Gustavson, Mait Juhkamsoo, Kiiljan Kanarbik, Kristjan
Kanarbik, Kristjan Kanter, Ariko Kielas, Lotta-Marii Kingla, Janek Lind, Jüri Luhasaar,
Marko Mei, Maigrit Mägi, Edward Oks, Martin Peik, Liis Rotar, Maris Saar, Ebe-Kai Siim,
Kristjan Teearu, Mari-Helena Toompere, Sten Vabrit. Eha Kipri Kui ma oleksin linnapea... Ma asfalteeriksin kõik teed ära,
sest siis on hea jalgrattaga sõita, saab rulluisutada ja teha palju muud l�busat. Praegu
on peaaegu kõik teed ja tänavad auklikud - katsu sa seal midagi teha. Pilt: Kuueaastase Kaarel Aia joonistus "�htu linnavalitsuses". Linnapeaks-olemise mõtteid
avaldasid 4. klasside õpilased |
Ilmast ja põllustSellekevadised ilmamuutused pakuvad m�tlemisainet Huvilistel soovitan tutvuda teadusmeeste prof. Jaan-Matti Punnengu ja Andres Tarandi arvamustega ajakirjas �Luup� (nr. 17, 18. aug. 1997. a., lk. 10-15), kus ka huvitav kaart (lk. 14) �üleujutused liiguvad itta�. T�si, mis t�si - ilmastiku anomaaliad (kõrvalekalded) on asunud meidki kimbutama. Lõuna-Eesti rahvas ei mületa aega, mil koolil�pupidu oleks peetud +28o +30o-ses kuumas või metsiku paduvihma saatel. Omaette teema on viimaste nädalate paduvihmad ja �ikesetormide purustused Eestis. Helle Raudsepp Jõgeva agrometeoroloogiajaamast arutles, et tänavused lõunats�klonid on laiendanud oma tegevuspiire, möödunud aastal püsis raskuspunkt rohkem Kagu-Eestil. K�ikidest Eestit ületavatest ts�klonitest (madalr�hkkondadest) umbes 13% tulevad lõunast. M�nel aastal kevadsuvel nende arv suureneb, kuid enamasti suve teises pooles esineb lõunats�kloneid harvemini. Kevadsuved toovad kaasa tugevaid vihmasadusid, �ikest rahega ja õhutemperatuuri t�usu +25o +30o-ni. Selle aasta väga tugev torm
Tihemetsa mail s�ndis 1. juunil. Päeval kogunes �ikese-eelseid pilvekuhilaid kolmes
ilmakaares (kagus, edelas ja loodes), mis üle taeva laienedes võimsaks �hukeeriseks
kujunesid. NB! Selline �ikese-eelne seisund toob alati kaasa suurema võimaluse trombide
ja tormi tekkimiseks. Purustuste paikkonda on raske ette ennustada. 10. juuni �htul (magnettormi päev!, samuti 2. juunil) kogunes laialdane �ikeseala, mis 11. ja 12. juunil vallutas Tihemetsa. Vaatluste kõigus n�is, nagu oleks siinmail asunud �ikesetormi jaotuspunkt: osa liikus L��nemaa, osa Kesk-Eesti (põhja) ja osa Viljandi suunas. Sademeid oli mülemal päeval kokku 63,5 mm. �hk tundus olevat elektrit t�is. Teine l�him vaatluspunkt Talil (perekond Lensmenti hoole all) registreeris 11. juunil sadu 30,5 mm ja 12. juunil 22,2 mm. 1. juuni torm neid ei puudutanud, sadas vaid 7,3 mm ja �ikest oli �tavalisel viisil�. Pereema m�rkis, et tavaliselt tuleb rikkaliku pihlakate �itsemise aastatel vesine suvi - nii n�ib olevatki. Kaevudes p�sib vee seis kevadest alates k�rgel, seega mullad ei j�ua varsti kogu vett sisse tõmmata. Juba praegu on madalamad p�llud porised. J�gedest on oodata üleujutusi. Lausmaal suviti uputusi ei ootaks, aga möödunud nädalavahetusel (13.-14. juuni) tuli endalgi sõiduautoga veevangis istuda. Kanaküla l�histel algas haruj�gedel veet�us, maksimum oli pühapäeva öösel kella 5 paiku kindlasti üle meetri. T�kk teed püsis tulvavee all ja tuli alandlikult looduse tahtele alluda - oodata vee alanemist. Mis sest, et kiired asjaajamised ootamas. Suurt muret on p�llumeestele kaasa toonud need ts�klonid-tormituuled ka putukkahjurite n�ol. Viimastel nädalatel on koldeliselt avastatud kartulimardikaid isegi väga suurtes kogustes. Pärnu taimekaitse töötaja arvas peale soojade talvede mõju ka putukate tugevate tuultega kohale j�udmist naaberriikide p�ldudelt. Taimekaitse töödega pole ju lõuna poolgi asjad parimas korras. T�rjev�tetest on ajalehtedes teavet saadaval. Enne suuri vihmasid oli taimekasvu olukord hea. Mai lõpuks j�i p�sima looduse arengus veel 10-12 päevane edumaa. T�en�oliselt suure sooja t�ttu arenes talirukis kiiresti - pead hakkas looma terve kümnepäevaku võrra varem. Pikkusekasv j�i seetõttu v�hemaks. Ja õnneks, suurte vihmadega on rukis v�he lamandunud. Heinap�llud, eriti ristik, on n�iteks Tali pool kohati nagu maha rullitud. Ilmad p�sivad veel niisketena, raskusi tuleb heina kuivatamisega. Viimane nii tugev rohukasv olnud Jõgeva agrometeoroloogiajaama andmetel 1993. aasta kevadel. Kartulit soovitati vahelt harida esimesel võimalusel, et mullaniiskust v�hendada, mulda �hustada. Svea Randmaa St. Iliani kooli delegatsioon Kilingi-Nõmmes17.mai lõuna paiku ootasid IXa klassi õpilased põnevusega koolimaja juures oma Rootsi sõprade saabumist. M�ni tunnike lubatust hiljem saabumine tegi loo veel ainult huvitavamaks. P�hapäevane �htupoolik oli m�eldud küll majutamiseks ja sisseelamiseks, kuid kui kord on juba tuldud v�ärale maale ja v�ära rahva keskele, eks siis taha kõike näha ja pärismaalastega ka emakeeles vestelda. Nii olidki Rootsi kooliõpilased koos oma majutajatega lausa igal �htul väljas: neid paelus metsamajandi saun, kus sai end vabalt tunda ja mahtus kogu grupiga koos olema. Pisut t�li tegi see muidugi vanematele, sest ei võinud kunagi teada, millal Su oma laps külalisega võib koju saabuda ja millal ja mil viisil neid aega s��ta on. Ei tahtnud ju ka, et rootslased lähevad koju ja kurdavad, et nad Eestis s��a ei saanudki. Uneaeg saabus kaunis hilja ja ei läinud ilmselt ka kokku seadusega, mis �tleb, kui kaua võivad alaealised õues viibida. õnneks tegid laste elu just need �hised koosviibimised põnevamaks ja nad said �htuti teha kokkuvõtteid oma päeval nähtust- kogetust. Hommikuti koguneti koolimaja juurde, kus anti teada, mis sel päeval ees on ootamas. Esimesel hommikul �tles oma tervitussõnad direktor Aarne Link ja andis s�pruskooli külalistele üle väikesed meened, mis kodus j��ksid meenutama reisi Eestisse. Tutvuti koolimaja ja -tööga. Esmaspäeval ja teisipäeval olid väljasõidud Nigula Riiklikule Looduskaitsealale. Esialgu oli metsaskõik ja linnupesade lugemine tundunud küll l�pmatusena ja lapsed arvanud, et sellest metsast nad enam kunagi välja ei j�uagi, aga hiljem n�is kõik juba lausa l�busa ja naljakana. Rabaskõigust j�id rootslastele meelde laudteed, mida m��da hea k�ndida olnud, j�lgimaks �mbritsevat loodust. Et k�laskõik toimus bioloogia-alase uurimistöö raames, tuleb tehtust-nähtust ka kokkuvõtted teha. Lisaks nn. kohustuslikule programmile korraldati külalistele väike linnaekskursioon Pärnus. Maakonna keskuses anti ka vaba aega, kus sai käia poodides, et midagi Eestist ostetut koju viia ja ise ringi vaadata. Selle sõidu tegid kaasa IXa-kadki. Samuti käidi koos l�bustuste pargis, kus ilmarattalt sai sõpradele Pärnu linna ka ülevalt poolt nõidata. Majutajate jaoks oli toitlustamine �pris h�lpsaks tehtud: lõunasöök toimus koolis(muide: nad kiitsid meie koolis��ke, �eldes, et nemad saavat küll oma koolis kehvemini s��a), Pärnu päeval ühes toitlustusasutuses ja viimasel �htul �hiselt(külalised ja v��rustajad) Pargi kohvikus. Majanduslikke muresid, mis pidid langema kostitavate laste vanemate rahakotile, aitas leevendada Kilingi- Nõmme linnavalitsus. Aitäh talle selle eest! Rootsimaalt saabunud 10 õpilast
kohtusid IXa klassiga lisaks hommikustele kogunemistele ka klassi�htul. Gerly ja Mare Hallop |