Lk. 5 

Saarde Kaitseliit - 80!

Mida m�tleb tavaline inimene, n�iteks koduperenaine või pension�r või ka keskkooliõpilane, kuuldes sõna Kaitseliit? Raske m�äratleda, aga k�llap paljude teadvuses vilksatab m�te, et tegu on ��rmusliku organisatsiooniga, kelle liikmed on valmis vastu hakkama II maailmasõja aegsete vintp�ssidega meie suure idanaabri vastu. V�i veelgi hullem - kamp joodikuid, muidus��jaid ja üldse igas mõttes ebakompetentseid tööpe, kes ei tunneta, mida võib ja mida mitte. Tänada tuleb selle eest meie ajakirjandust ja �ldist suhtumist Kaitseliitu.
P��an olukorda hinnata läbi kaitseliitlase pilgu.

Foto: Kaitseliidu Saarde malevkonna pealik Agu Tamme

Eluruum - mitte elamispinna või koha t�henduses, vaid riigi territooriumi kui terviku mõttes. Meie suur idanaaber on alati unistanud liita see maat�kk, mis eestlaste jaoks on kodumaa, j��davalt enda k�lge. Muude, esmapilgul pakilisemate murede kõrval kipub see j��ma m�rkamatuks ja seepärast seda ei teadvustata endale.

Eluruum laiemas mõttes t�hendabki kontrolli riigi territooriumi üle, peremeheõigust, mis on v�ärandamatu õigus, �htlasi ka vastutust tagada kord, julgeolek ja turvalisus riigi kodanikele. Siin tahab ka Kaitseliit anda oma panuse, õigemini ta on kohustatud seda tegema oma p�hikirja järgi.

Foto: 1996. aasta �ppused metsas.

Kaitseliit on vabatahtlike organisatsioon. Ta ei saa oma ridadesse v�rvata kedagi vastu tahtmist ega ole ka pealike ja instruktorite k�sutuses sunnivahendeid, tagamaks k�skude t�itmist. See ongi enda vabatahtlik ja teadlik distsipliinile allutamine, mis on harjumatu eriti nendele, kes on teeninud Vene kroonus.

Foto: Metsas paja �mber.

Igasugune sõjaline välja�pe on segu mängust ja tuimast ning karmist igapäevasest pingutamisest, asja eest teist taga m��da poriloike roomata ja teha �hte ja sama liigutust k�mneid ning sadu kordi, et see verre kuluks. K�ik sõjav�eline p�hineb sellel. Kuid on suur vahe teha seda sama vabatahtlikult, ilma sunnita, omade keskel, iseenda jaoks. Ja ilma korrata ning distsipliinita j��vad inimesed organiseerimata massiks, võimetuna kaitsma iseennastki, ammugi seisma oma territooriumi või eluruumi eest.

Sport ja sõjaline välja�pe - need on kaks teed tahte kasvatamiseks, mis kuluvad ära meie koolipoistele. Kaitseliit pööab kaasa aidata meie �hiskonna muutmisele organiseeritumaks ja distsiplineeritumaks.

Kaitseliit aitab kaitsta riigi põhiseaduslikku korda ning sisemist stabiilsust. Kiirelt rakendatava organiseeritud j�una on ta vajadusel abiks piirivalvele, p��steteenistusele, politseile ja teistele siinsetele teenistustele ka rahuajal.

Ajaloost.
Kaitseliit s�ndis 1918. aasta hilissügisel, kui novembris 1918 kapituleerus Eestit okupeerinud Saksamaa ning samaaegselt asusid ida suunast rõnnakule kommunistliku Venemaa punav�ed. 11. novembril 1918 moodustatigi rahva omaalgatuslikus korras kaitseorganisatsioon Kaitseliit.

Foto: Saarde kaitseliitlase käeside.

II maailmasõja alguseks kujunes Kaitseliidust eeskujuliku välja�ppega hästi organiseeritud sõjaline j�ud, mis liitis k�mnendikku elanikkonnast (100 000 liiget), mis oli ilmekaks t�enduseks rahva kaitsetahtest.

1940. aasta juunis keelustati okupatsiooniv�imude poolt KL tegevus ja kaitseliitlased langesid eriti r�nkade repressioonide ohvriks.
Kaitseliidu tegevus taastati rahva initsiatiivil 17. veebruaril 1990. aastal, veel enne taasiseseisvumist. 1992. aastast kuulutati Kaitseliit Eesti Kaitsej�udude koosseisu.

Saarde Malevkonnas
taastati tegevus 1990. aasta maikuus, kui Kilingi-Nõmmes sai kokku grupp mehi, kel oli valida Rahvarinde poolt algatatud kodukaitsjate või taastatud Kaitseliidu vahel. Rohkem mehi tahtis siiski taastada Kaitseliitu.

Foto: Vandet�otuse andmine Voltvetis 1993. aastal.
Suurema foto vaatamiseks kliki -siia- (117 kb).

Algul registreerus paark�mmend meest, kel polnud peale II maailmasõja aegse paari vintp�ssi ja mõne taskurelva midagi. Oli aga tahe tegutsemiseks. Moodustati kompaniid Tihemetsas (Voltveti), Kilingi-Nõmmes (Kantsi) ja Talil.
Kõige rohkem oli malevkonnas mehi 1992.-1994. aastatel, kui Saarde Malevkonnaga liitusid ka Surju ja Kikepera liikmed.

1993. aastal saadi esimene saadetis Soome vintp�sse ja Hiina automaate, millega varustati 30 % isikkoosseisust.
Laskeharjutuste ja �ppustega alustati samuti 1993. aastal. Regulaarselt on sellest ajast läbi viidud ka malevkonna suviseid ja talviseid �ppusi. Ka maleva �ppused on t�iustanud meeste teadmisi nii �ksikmehe kui jao koosseisus. �ppusi on juhendanud välja�ppinud ohvitserid Pärnust.

Seoses raske majandusliku olukorraga Saardes ja selle �mbruses on erksamad mehed otsinud tööd kaugemalt ja sellega seoses on Kaitseliidu tegevusest osavõtt jäänud järjest v�hemaks. Kõigepealt tuleb ju toita perekond ja kui aega üle j��b, siis tegeleda ka sõjamängudega.

Foto: 1996. aasta Pärnumaa malevapäevade võitja - Saarde malevkond koos noorkotkaste ja naiskodukaitsega.
Suurema foto vaatamiseks kliki -siia- (236 kb).

Malevkonna sajast mehest on 90 % varustatud korralike k�sirelvadega, ka laskemoona on piisavalt. Puudu j��b vaid tahtej�ust osaleda �ppustel, kus tuleb ületada küllaltki suuri koormusi. Igale mehele tuleb see ainult kasuks, kui �pitakse ennast kriisiolukorras hoidma ja naabritki abistama.

Talil tegutsevad ka noorkotkad ja naiskodukaitsjad, kes on samuti Kaitseliidu osa.

Ootame Kaitseliitu noori mehi, kes juba teeninud Kaitsev�es või alles valmistuvad selleks. Loodame, et noorte tulekuga Kaitseliitu muutub töö intensiivsemaks ja tulemusrikkamaks.

Agu Tamme

Foto: Kirikukoor lauluproovis. Esireas paremalt teine koorijuht Tiia Hermann, vasakul koorivanem Sale Mitt.

Pent Nurmekund

Algus �Neti Uudistajas" nr.10.

10. veebruaril 1955 pidas Pent Nurmekund keemiahoone auditooriumis oma esimese hiina keele loengu. Ruum oli �liõpilasi hunnikus t�is. Pent Nurmekund ise oli hiina keelt �ppinud v�lismaa �likoolides. T�� l�ks k�ima ja varsti saabusid Hiinast ka kabineti tellitud �pikud.

�Kord oli selline juhus, et Hiina külaliste vastuvõtuks kutsuti Tartust Tallinna hiina keele spetsialist Pent Nurmekund. Ta oligi õigel ajal Tallinna Balti jaamas oma maamehe kasukas ja karvam�tsis. K�lalisi k�tlesid ja kaisutasid partei- ja valitsusjuhid, siis m�rgati rahva hulgast endi hulka tõmmata ka kasukas ja karvam�tsis t�lk. Jaamast residentsi s�itmisel unustati aga t�lk autosse kutsuda. Eks ta siis astunud nagu seisusele kohane jalgsi järele." (Haljand Udami meenutus). Hiinlased järeldasid sellest, et lihtrahvas ikka oskab hiina keelt, valitsejad aga mitte.
Koos õigusega �petada hiina keelt Tartu Ülikoolis anti Pent Nurmekunnale �ppetegevuseks kasutada väike ruum �likooli vastas keemiahoones. Siin kujuneski välja orientalistikakabinet. Sellest ajast peale olid Pent Nurmekund ja tema orientalistikakabinet nagu võrdsed partnerid, kes elasid �hist intensiivset elu.

Foto: Orientalistikaringi avakoosolek. Seisab Pent Nurmekund. Vasakult teine NSVL TA Maailmakirjanduse Instituudi tead. tööyaja Boris Rifin.

Huvi orientalistika vastu seletas Pent Nurmekund järgmiselt: "Euroopas hakkasid kiiresti arenema rakendusteadused, huvi inimps��hika vastu j�i aga kuidagi varju. Tiibetis, Hiinas ja Jaapanis on aga palju juureldud inimese vaimsete võimete ja eneset�iendamise teede üle. Sellesse valdkonda kuulub ka keele�pe. Varsti sai kabinetis õppida kõiki neid keeli, mida Pent Nurmekund ise oli õppinud Tartu Ülikoolis, v�lismaa �likoolides ja isegi Karjala vangilaagris. Pidevalt �petati kabinetis hiina ja jaapani keelt, aga ka vietnami, indoneesia, hindi, araabia, egiptuse, bengaali, uusp�rsia, suahiili, hausa, afrikaani, heebrea, t�rgi, gruusia jm keeli. Tihti ka mitut Euroopa keelt, nt taani, rootsi, islandi, itaalia jm keeli. M�nel semestril �petati orientalistikakabinetis k�mmet keelt korraga. Vahepeal kutsus Pent Nurmekund kabinetti mõnd keelt õpetama ka teisi lektoreid, nt �petas gruusia keelt vene kateedri liige Karl Bachman, kes oli s�ndinud Abhaasias. Ka pani Pent Nurmekund teatud keele alal edasi jõudnud �liõpilasi õpetama algajaid, kusjuures ta tingimata ise pealt kuulas.

�liõpilasi tuli kabinetti õppima kõigist teaduskondadest. M�ni neist vajas siin �petatavat keelt või keeli otseselt oma erialal, teisi ajendas huvi laiendada silmaringi. Tolleaegsetes piiratud oludes oli kabinet aknaks v�lismaailma. Enamasti �piti orientaalkeeli fakultatiivselt, aga juhtus ka seda, et �liõpilane vahetas oma senise eriala mingi idakeele kasuks ja hakkas spetsialiseeruma sellele. Niisugusel juhul suunas Pent Nurmekund �liõpilase edasi õppima Moskva või mõnda teise N�ukogude Liidu suurde �likooli. Nii sai Pent Nurmekunna õpilasest �lo Sirgust indoneesia keele spetsialist, kes töötab teadurina Moskvas. Pärast oma erialal �likooli l�petamist j�tkavad mõned Pent Nurmekunna endised õpilased tegutsemist ka idakeelte alal, nt. �lle ja Haljand Udam, Linnart M�ll ja Maret Kark. Juhtus sedagi, et oma erialal töötav varem orientalistikakabinetis õppinud filoloog koostas �piku Pent Nurmekunna juures �pitud keele kohta. Nii tegi n�iteks Kristiina Kross-Ross, kes kirjutas heebrea keele �piku usuteaduskonna �liõpilastele ja kinkis selle siis ka kohe oma õpetajale Pent Nurmekunnale. �ks �liõpilane koguni abiellus oma Indiast p�rit kirjasõbraga. Mitmed Pent Nurmekunna õpilased t�lgivad eesti keelde kirjandust kabinetis �pitud keeltest. Merike Pau n�iteks on vabakutseline ilukirjanduse t�lk gruusia keele alal. Kirjandusteaduse ja ilukirjanduse alal töötavad endised Pent Nurmekunna õpilased Ain Kaalep, Ly Seppel, Andres Ehin jt. Igatahes polnud kabinetil puudust võimekatest õpilastest. Ka mõned keskkooliõpilased p��dsid kabinetis midagi omandada. Keeli käisid õppimas mitmed �likooli �ppej�ud.

�ks orientalistikakabinetti sisseastuja aga meenutab, et Pent Nurmekunnal oli alati midagi soovitada, ka siis, kui tulija oli koguni luules�ber: "Kindlasti peaksite tutvuma provanssaali laulikute loominguga. Kirjutan teile siin üles selle keele �piku." õnneks ei k�sinud Nurmekund järgmisel kohtumisel, kuidas trubaduuride luule meeldis, vaid soovitas juba lugeda iiri saagasid ja tingimata originaalis.

�liõpilastest ja kabineti külalistest moodustus huvitav mitmepalgeline seltskond. Omavahel said nad mõtteid vahetada ja maailma asju arutada - �liõpilasorganisatsioone ju tol ajal polnud.
Aeg-ajalt korraldati kabinetis ettekande-koosolekuid, mida sisustasid peamiselt �liõpilased ise. Pent Nurmekund p��dis kõigiti hoolitseda, et tema �liõpilased p��seksid ka kaugemal N�ukogude Liidus toimuvatele �liõpilaste teaduslike �hingute konverentsidele. Kindlasti võtsid kõik osa orientalistikakabineti kahest juubelikonverentsist.
Pent Nurmekunna arvamuse kohaselt k�is tema orientalistikakabinetis õppimas üle tuhande �liõpilase. K�igist neist pole küll tulnud orientaliste, kuid midagi on neist igaüks kabinetist kaasa saanud. Ta oli rahul, et kasvas vähemalt k�mmekond inimest, kes uurijana või t�lgina hiljem �ht-teist korda saatsid.                                        Järgneb.

Silvi Pilvet

Saarde kirikukoor alustas uut hooaega

27. oktoobril alustas Saarde kirikukoor uut hooaega. M�rkamatult on 5 aastat möödunud ja on aeg veidi tagasi vaadata. Koor kavatseb oma 5-ndat aastapäeva t�histada kontserdiga kirikus vahetult enne j�ule, 20. detsembril. Koori koosseis on selle aja jooksul ka muutunud. Osa lauljaid on koorist lahkunud, osa juurde tulnud. On lauljaid, kes tulevad ja lähevad, kuid p�hikoosseis on jäänud.

Käesolevat uut hooaega alustasid 26 lauljat (5 aastat tagasi oli neid 30 ringis). M�rgiksin ära need lauljad, kes j�tkavad ka käesolevat hooaega: Heli Aal (on kooris laulnud 4 ja pool aastat), Aino Hallop (asutamisest alates), Selgi Juurikas (asutamisest alates), Mari Kivisaar (asutamisest alates), Edgar Kohv (asutamisest alates), Evi Lapp (asutamisest alates), Naima Lensment (asutamisest alates), Helena Lensment (laulnud 1,5 aastat), Sale Mitt (asutamisest alates), M�rt Mõnnik (alustab käesolevast aastast), Valli Oro (asutamisest alates), Enri Pahapill (4-ndast hooajast alates), Riina Pahapill (4-ndast hooajast alates), Elli Reinaste (alustab käesolevast aastast), Hillar Rikson (asutamisest alates), Raili Rohtmaa (asutamisest alates), Mare Sepp (asutamisest alates), Avo Sinilaid (asutamisest alates), Aime S�rmus (asutamisest alates), Tanel �ubin (laulnud 3 aastat), Ester Tamm (asutamisest alates), Mati Tints (asutamisest alates), Eda Vabrit (asutamisest alates), Piret Vinogradov (laulnud 4 aastat), Maie Voort (asutamisest alates), Katri Vugt (laulnud pool aastat).

Kooril on välja kujunenud ka oma tavad. Nii t�histatakse lauljate juubeleid ja sõnnipäevi, elatakse kaasa koorilauljate kurbadele sündmustele. Sõnnipäevalapsed pakuvad maiustusi, neil lastakse koos ka hea maitsta. Kingitakse lilli ja lauldakse sõnnipäevalaul. Hooaeg lõpeb tavaliselt peale jaanipäeva. Siis toimub kohvilauas pidulik hooaja l�petamine. V�lja on kujunenud suvised ekskursioonid Eestimaa kirikutesse ja kaunitesse paikadesse. T�si k�ll, see on seotud suurte kuludega, millest kooril endal j�ud üle ei k�i. Palume Jumala abi, et Ta aitaks meil leida sponsoreid, kes meie kontsertmatkadega seotud kulutustele �la alla paneks.

Noor ja energiline dirigent Tiia on lauljatega väga kannatlik, kuid �htlasi ka n�udlik. �Toorelt� kontserti andma ei minda. Harjutame küll kord nädalas (teisipäeviti kella 18.30-19.30-ni), kuid see-eest on proovid sisutihedad ja igat laulu viimistletakse kaua.
Koori eesmärgiks on s�vendada inimestevahelist s�prust, hingesoojust ja ligimesearmastust. Selle nimel laulame psalme ja austame igat meie kõrval olevat inimest, palume �ksteisele Jumala õnnistust ja abi. P��ame olla täna paremad kui eile ja homme paremad kui täna. Andku selleks Taevaisa meile tahet ja j�udu!

Sale Mitt
koorivanem